Suits (0)

Suits
Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes sotsialismimaades, ja ka Eestis, on aga järjest suurenenud alates 1990 aastatest (Raukas, A. "Eesti Päevaleht" 17.02.1997)
Tööstuslikul otstarbel Eestis tubakat ei kasvatata, kuid on oluline teada, et tubakataime hektarisaak on suurem ükskõik millise teise põllukultuuri omast. Sellest on tingitud suur ärihuvi tubakakasvatamise vastu ning otsene huvitatus suitsetamise võimalikult laialdasest levikust . Iga suitsetaja peaks teadma, et tema pärast võetakse maha üks elujõuline puu iga kahe nädala järel, et rajada uusi tubakaistandusi. Mida tuleks ette võtta tootega , mis tapab poole tema tarbijatest? Kuidas esitletakse surmapakis lokkavat elu; haigustepakis tervist ja surmavat sõltuvust tekitavas pakendis vabadust ning elu ülistamist?
Igal aastal tapab tubakas 4 miljonit inimest. Aastaks 2020 prognoositakse selle arvu tõusu 8,4 miljonini aastas
Maailma Tervishoiu Organisatsiooni (WHO - World Health Organisation , ka Eesti on selle liige) andmetel suitsetab maailmas keskmiselt iga kolmas üle 15 aasta vanune (47% mehi ja 12% naisi). Eestis suitsetas 1998. aastal regulaarselt 42% meestest ja 20% naistest, lisaks neile oli veel 8% juhusuitsetajaid. 1993/94 läbiviidud rahvusvahelise küsitlusuuringu andmetel suitsetas Eesti koolides regulaarselt 22% 15-aastatest poistest ja 6% samaealistest tüdrukutest. Uuringus osalenud 24 riigi seas olid meie poisid 14 ja tüdrukud 22 kohal, mis iseenesest pole halb näitaja. Mõtlema aga paneb see, et 1998 aasta andmetel suitsetab 16-24- aastastest meestest 39% ja naistest 18% (näiteks Soomes suitsetab 30% 15-aastastest poistest, kuid kuni 24- aastaste seas on suitsetajaid vaid 23%).
Tubakas

Tubakas on taim, kes kuulub maavitsaliste sugukoda, nii nagu ka näiteks kartul ja tomat. Tubaka perekonda kuulub ~100 liiki, mis kasvavad looduslikult peamiselt lähistroopilises Ameerikas, Austraalias ja Polüneesias.

Inimese poolt kasutatakse laiemalt kahte tubaka liiki: vääristubakat ehk virgiinia tubakat ehk türgi tubakat (Nicotiana tabacum ) ja mahorkatubakat (Nicotiana rustica ). Mõlemad nad on kultuurtaimed , looduslikult neid ei esine. Nende kahe tubakaliigi esivanemad pärinevad Lõuna- Ameerikast . Mahorkatubakat kasvatatakse tänapäeval suhteliselt vähe, mille üheks põhjuseks on tema tagasihoidlikum kasv.

Teiseks kasvatati vene tubakat ehk mahorkat (Nicotiana rustica). Kolmandaks kasvatati vähesel määral pikalehelist ja roosaõielist Virginia lõhnavat tubakat. Ühe mehe aastase tubakavajaduse katsid umbes 150- 200 taime, millest iga suitsetaja siis vastavalt oma äranägemisele teiste lõhnataimede lisamisega maitsele vastava tubakasegu valmistas. Lõhnaineteks kasutati kirsilehti, lõhnavat varjulille või pritsiti tubakat piirituses lahustatud meega.
Tubakasuitsu koostis
Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained võib rühmitada järgmiselt:
·  vähki tekitavad ained
·  sõltuvust tekitavad ained
·  valgeveresust tekitavad ained
·  pärilikke muutuseid põhjustavad ained
·  loote vääraarenguid põhjustavad ained
·  radioaktiivsed ained + vingugaas ja tõrv
Eestis vähetuntud sigaretid
Bidi – maitsestamata ja maitsestatud filtrita sigaretid, mida suitsetab 800 miljonit inimest Indias. Tubakas koos maitseainetega ( mentool , mango, vanill , kirss jt) on keeratud eebenipuu lehte. Sigaret sisaldab 3x enam CO ja nikotiini ning 5x enam tõrvaineid kui tavaline sigaret
Kretek – toodetakse Indoneesias (nelgisigaret), sisaldab tubaka segu igihalja nelgipuu viljaga. Kretekis sisalduvat eugenoli kasutati 1880. aastatel astma raviks, praegu parfümeerias ja stomatoloogias. Sigaretid sisaldavad samuti suuremal hulgal tõrva, CO-d ja nikotiini
Närimistubakas
Beetel – valmistatakse ex tempore beetelipipra lehtedest, lisades lubjapiima (lagundab lehe kudesid ja vabastab eeterlikke õlisid), areekapähklit (sisaldab narkootilise toimega alkaloid arekoliini), tubakat, parkaineid (gambiir, katehhu), beetlipipra õisi, mis kõik rullitakse kokku
Tarbimislevik: Lõuna- ja Kagu-Aasia, Aafrika, Okeaania
Nass – valmistatakse tubaka, lubja, puutuha ja puuvilja õlide segust
Tarbimislevik: Iraan, endise NL lõunapoolsed vabariigid
Snuff – niisutatud nuusktubakas
EL-s ainsaks tootjariigiks Rootsi, mujal Kanada (1% tarbijaid), Venemaa, USA, LAV
Toime – nikotiinisõltuvus, suuõõne haigused (vähk, hambakaaries jt), pankrease vähk, diabeet, SVH

SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE

Sageli ei teata ka suitsetamise tegelikku mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli suitsetamise kahjulikku toimet tunda, see ilmneb pikema aja jooksul. Siis on aga inimene muutunud juba suitsust sõltuvaks ja sellest loobumine on juba väga raske. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin , mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust mis kujuneb märkamatult. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis-harjumust.
Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3…1,5 mg nikotiini. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene võib muutuda erksamaks, tema enesetunne ja keskendumisvõime võivad mingil määral paraneda. Kuid nikotiini poolt tekitatav pettetunne on lühiaegne, ning peagi on vaja uut annust, et mitte langeda keskmisest kehvemasse meeleolusse. Nikotiinist 15-20 % imendub suus ja 80-85 % kopsus. Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse. Eelnevast tulenevalt on nikotiin ka väga laiaulatuslikult mõjuv mürk
Nikotiini mõju võib kokku võtta järgnevalt:
·   naistel häirub emaka vereringe , mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad
·    tõuseb südame löögisagedus
·   tekib tubakasõltuvus
·   näljatunne väheneb
·   langeb kopsude töövõime
·   tõuseb vere suhkrusisaldus neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini hapete ja leeliste tasakaal muutub, mistõttu seeduv toit võib pääseda soolestikust tagasi makku
·   lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud.
·   Nikotiin ahendab veresooni, mistõttu suureneb südame löögisagedus ja tõuseb vererõhk. See koormab aga liigselt südant.
·   Veresoonte ahenemise tõttu väheneb naha ja jäsemete verevarustust. Näiteks sõrmeotste temperatuur väheneb umbes 3 kraadi võrra, aga võib ka langeda isegi 27 kraadini. Veresoonte ahenemine suurendab talvel külmumisohtu.
·   Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites (veresoonte lubjastumist, mis põhjustab vereringehäireid).
Vingugaas
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas . Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi, mille molekuli tekkeks on vaja hapnikku kaks korda vähem. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2-20 mg vingugaasi. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Seejuures seondub ta hapnikku transportivatele punalibledele kergemini kui hapnik ja nii ei ole enam hapnikul vererakke, millele kinnituda. Selle tulemuseks on organismi üldine hapnikunälg. Nii on vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus.
Tõrv
Olenevalt sigaretimargist on ühe sigaretiga saadav tõrvakogus 3-20 mg (vt. lisa 2). Esmapilgul ei tundugi see võib-olla nii suur, kuid aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse siiski ligi kohvitassitäis pigi. Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu. Tõrvas leidub nii radioaktiivseid, vähki tekitavaid kui ka mitmesuguseid teisi kahjulikke aineid. Tõrv mõjub laastavalt hingamisteede limaskestadele. Nimelt võivad limaskestadel olevad ripskarvakesed pea täielikult hävida ning väheneb ka lima hulk. Selle tulemusena langeb hingamisteede vastupanuvõime haigustele. Lima ja ripskarvade ülesanne on püüda kinni ja suunata tagasi suuõõne poole kõik kopsude poole suunduvad bakterid ja mitmesugused teised tahked osakesed. Mittesuitsetaja kopsudesse ei jõua sellise kaitsemehhanismi tõttu peaaegu mitte ükski bakter. Kuid suitsetaja haigestub normaalse limaskesta puudumise tõttu mitmesugustesse kopsuhaigustesse hoopis kergemini ( bronhiit , kopsupuhitus, kopsutuberkuloos , kopsupõletik). Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad
(„ Tubakast põhjustatud kopsukahjustused“ http://www.tervis.ee/infomat/tubakas_tervis )
Vähki tekitavad ained
Vähki tekitavaid ehk kantserogeenseid aineid on tubakasuitsus küllaltki palju. Nende hulgas on mitmed lämmastikuühendid, metallid (nikkel, kaadmium ), poolmetall arseen , radioaktiivsed ühendid (poloonium), benseen jt. Nende koosmõjul tõuseb regulaarsel suitsetajal risk haigestuda vähkkasvajatesse kümneid kordi. Kuna suurem osa tubakasuitsust satub kopsudesse, siis tõuseb eriti palju risk haigestuda kopsuvähki. Kuid samuti tõuseb risk haigestuda huulevähki, keelevähki, suuõõnevähki, neeluvähki, kõrivähki ja isegi maovähki, sest osa tubakasuitsust jõuab süljes lahustunult ka makku ( ibid ).
Radioaktiivsed ained
Radioaktiivsed ained tubakasuitsus võivad toimida väga mitmel erineval moel. Nende toimel võivad tekkida vähkkasvajaid, valgeveresus, geneetilised muutused ning loote arenguhäireid. Radioaktiivsetest ainetest kõige sagedamini võib tubakasuitsust leida polooniumi (ibid).
Mida suitsetamine teeb sinu organismiga:
Süda ja veereringeelundid
Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres väheneb, see põhjustab naha kahvatust ja peavalu. Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu.
Hingamisteed ja kopsud
Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamin põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki. Suitsetamine on peamine kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tekitaja . Näiteks emfüseem ja krooniline bronhiit põhjustavad patsiendil sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks.
Seedeorganid
Põhjustab mao talitushäireid, kõhulahtisust. Meestel esineb tavalisest sagedamini maohaavu. Põhjustab suu ja söögitoru vähki. Kahjustab suu limaskesta ja tavaliselt on suitsetajal seetõttu halb hingeõhk.
Toitumine
Vähendab söögiisu
Kesknärvisüsteem
Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad kogevad lõdvestumise toimet suitsetamise ajal

Suitsuse ruumi õhutamisel muutub tubaka lõhn minimaalseks, kuid suitsu keemilised komponendid kaovad vaid osaliselt. Õhu kvaliteet ruumis, kus on viibinud suitsetaja, püsib halb veel kaua pärast suitsetaja lahkumist.

• Enamik püsisuitsetajaid on alustanud just noorikuna ning põhiosa neist pärineb kodudest, kus suitsetamine on tavaks. Eakaaslaste mõju on vähemoluline. Tegemist ei ole pärilikkuse, vaid otsese eeskujuga-suitsetamine justkui võimaldaks pääsu täiskasvanute maailma. Eestis on suitsetamise eeskujuks iga teine pere, kus kasvavad lapsed. Sealt võrsub 80% tubakatarbijate uuest põlvkonnast. Passiivne suitsetaja on see, kelle juuresolekul suitsetatakse. Passiivsed suitsetajad on näiteks lapsed, kelle juuresolekul vanemad suitsetavad.
  

Seda, et passiivne suitsetamine võib olla sama kahjulik kui suitsetamine, hakati kahtlustama pärast seda kui selgus tõsiasi, et Suurbritannias haigestusid suitsetajate toakoerad sagedamini kasvajalistesse haigustesse kui mittesuitsetajate omad.
Tubakasuitsetamise tagajärjel satub organismi rohkem kui 4000 toksilist ainet millest ligi 40 võivad tekitada kasvajalisi haigusi, vähki. Passiivne suitsetamine võib kopsuvähki haigestumise riski suurendada isegi kuni 25%. Ka muude haiguste, näiteks südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumise risk suureneb passiivse suitsetamise korral.

Passiivne suitsetamine põhjustab lastel sagedamini hingamisteede infektsioone, suureneb risk haigestuda astmasse. Lapsed ise tubakasuitsuga kaasnevaid ohte ei teadvusta ega püüa end ka nende eest kaitsta. Kui laps viibib 80% ajast kinnises ruumis ja hingab suitsu sisse, tekitab see tal harjumuse ja hiljem sõltuvuse.

Noored hakkavad suitsetama uudishimust - soovist "olla nagu kõik". Põhjusi, miks hakatakse suitsetama, on palju. Üks olulisemaid põhjusi on suitsetavate eakaaslaste surve, arvamus, et suitsetamine on cool ja vanemate või sugulaste eeskuju. Varjatumad põhjused on madal enesehinnang, halb edasijõudmine koolis ning ümbritseva keskkonna mõju, sealhulgas ka meedia mõju. Noorukitega on kõik selge - nad ei mõista lihtsalt paljutki. Suitsetamist õigustavad väited noorte suus: Suitsetamine tõstab toonust; mul on madal vererõhk; olen väga väsinud ning mul on raske kontsentreeruda; sigaret "raputab" mu kiiresti üles; hommikul aga aitab ärgata; pärast paari sigaretti on ka mõtted selgemad. See kõik on tõepoolest nii. Kuid ainult algetapil . Sigaret mõjub ajule toniseerivalt, parandab tähelepanuvõimet, kiirendab ainevahetust organismis. Ometi on see mõju lühiajaline
Põhjused, mis tõukavad inimesi suitsetamisele :
· Seltskondlik tava. "Sõprade ring, abikaasa, töökaaslased, kõik enam-vähem suitsetajad, kui ma soovin nendega suhelda ja koos käia, olen paratamatult ka ise suitsetaja. Pealegi, ruumis, kus ma oma tuttavatega tavaliselt viibin, on paljud suitsetajad ja saan olles ise küll mitte-suitsetaja nn. passiivse suitsetajana oma nikotiini annuse kindlasti kätte"
·Suitsetamine - normaalne nähe. "Suitsetades olen šikk ja mulle sobib suits!"
· Tubakasuits kui ergutav ja seksuaalsust tõstev käepärane vahend.
" Sigareti suitsetamine minu jaoks on sama ergutav ja toonust tõstev kui näiteks tass kanget kohvi. Ergutav meeli, ka seksuaalsust."
·Kuivõrd suitsetamine ikka on kahjulik!? "Mu vanaisa suitsetas 63 aastat ja suri siis 91 aastasena kui jättis enne surma pool aastat suitsetamise. Olen suitsetanud lugematu arvu sigarette, aga ikka elus, ei tunne mingeid kaebusi, mis viitaksid sellele, et olen haige"
Suitsetavatel naistel on rohkesti riskitegureid mitmesuguste tervisehäirete tekkeks või nende süvenemiseks.

Primaarne ja sekundaarne infertiilsus (sigimatus)

Viljastumise raskused ja rasestumise hilinemine

Mitmesugused komplikatsioonid raseduse ajal ja sünnitusel

Enneaegne sünnitus

Lapse väike sünnikaal

Surnult sündinud laps

Lapse surm sünnitusjärgsel perioodil

Südame-veresoonkonna haigused, südame infarkt, ajurabandus

Pahaloomulised kasvajad , sh kopsu-, söögitoru, suu- ja kõri-, pankrease, põie-, neeru-, emaka- ja emakakaela vähk

Kroonilise hingamispuudulikkusega kopsuhaigused , kaasa arvatud bronhiit ja kopsu emfüseem (kopsupuhitus)
Rasedus
Kõige rohkem kahjustab oma tervist last kandev naine, kelle tulevane beebi tõmbab endasse sama palju mürgist suitsu, kui tema ema.  Samuti lapsed ja noorukid , kelle organism pole jõudnud veel välja areneda. Kuigi inimene õpib ja areneb terve elu, lõppeb aktiivne kehaline areng meestel 25da eluaasta paiku ning naistel mõned aastad varem.
Last ootav naine, kes rahustab juba varakult tulevase beebi närve, suitsetades 20 sigaretti päevas, pidurdab ja kahjustab embrüo arengut ning annab oma tulevasele lapsele kaasa suure pagasiga hädasid, mis võivad avalduda hilisemal elu perioodil. Üks sigaret päevas napsab 10 g beebi kaalust.
Viljatus
Epidemioloogilised uurimused on tõestanud, et suitsetavate naiste hulgas on viljatus suuremaks probleemiks kui mittesuitsetajatel. On olemas seos päevas suitsetatavate sigarettide arvu ja viljatuse vahel. Nikotiin põhjustab adrenaliini suurenenud vabanemist, mis omakorda tõstab kortisooli kontsentratsiooni veres, häirub hormonaalne tasakaal. Viljastatud munarakk vajab emakaseina kinnitumiseks (implantatsioon) piisavat kogust luteiniseerivat hormooni, mille eritumine suitsetaval naisel on väiksem kui mittesuitsetajal. Nikotiin aeglustab viljastatud munaraku transporti emakasse.
Vananemine
Uuringud on näidanud, et suitsetamise tagajärjel saabub naistel menopaus varem, põhjuseks sigaretisuitsu toksiline toime. Suitsetavatel naistel on üleminekuea vaevused enam väljendunud kui mittesuitsetajal. Londoni St. Johni Dermatoloogiainstituudi teadlased avastasid , et suitsetamine stimuleerib naha elastsust hoidvat struktuurset proteiini kollageeni hävitavat geeni. Suitsetamise ja kortsude seos on teada olnud aastaid, aga senini oli arusaamatu, kuidas sigaretid nahka täpselt mõjutavad. Ülalmainitud teadlased avastasid, et sama geen, mis põhjustab päevitamisel kortse, on suitsetajate organismis äärmiselt aktiivne, mittesuitsetajate organismis aga väheaktiivne. "See viitab sellele, et sigarettides on miski, mis rikub nahka sarnaselt päikesele või vähemalt sama mehhanismi kaudu," dr. James Leyden (Naisteleht 4. aprill 2001) Seos selgus juhuslikult, kui teadlased uurisid parajasti , kas matrix metalloproteinase-1 ehk MMP-1 nime all tuntud geen reageerib ka kunstlikule päikesevalgusele. Eksperimendi käigus lasti 33 inimese istmikule tehispäikest ning mõõdeti geeni aktiivsust enne ja pärast ultraviolettkiirtega kiiritamist. Teadlased avastasid üllatusega, et mõnes istmikus oli MMP-1 geen enne ultraviolettlambi alla minekut väga aktiivne, teistes aga mitte. Seejärel selgitasid teadlased välja, et aktiivse geeniga inimesed suitsetasid(ibid)
Suitsetamine on pikaajaline haigus, millel pahatihti on rohkem kannatust oodata, kui inimesel. Võidujooksus suitsetamishaigusega jääb inimene alatiseks kaotajaks.
Miks loobuda ?
Miks ka mitte? Kuigi suitsetamisest loobumine ei ole lihtne, on tulemus pingutust väärt. Suitsetamisest loobumisega võidad mitmeid hüvesid, mis aitavad sul suitsuvaba elu täiega nautida.
5 peamist põhjust tubakast loobumiseks:
1. Tubakast loobujad, olenemata east , elavad suure tõenäosusega kauem kui temaealised suitsetajad, kes jätkavad suitsetamist
2. Enne 50. eluaastat tubakast loobujate ellujäämise tõenäosus järgmise 15 aasta jooksul on 2 korda suurem võrreldes nendega, kes jätkavad suitsetamist.
3. Enne 35. eluaastat tubakast loobujatel väheneb haigestumisrisk suitsetamisest tingitud haigustesse 90%
4. Suitsetamine on kahekordselt kallis: pakk sigarette päevas aasta jooksul maksab ligi 7000 krooni, suitsetamisest põhjustatud krooniliste haiguste ravi mitukümmend korda rohkem.
5. Vanemate suitsetamisest loobumise eeskuju vähendab laste tubaka tarbimise motivatsiooni ja kaitseb lapsi passiivse suitsetamise võimlike ohtude eest.
Muidugi, esimesed nädalad pärast loobumist võivad olla rasked: võib olla tunned talumatut suitsunälga, oled pidevalt näljane, lähed kergesti närvi, ei suuda keskenduda jne. See kõik tuleb sellest, et algab kopsude ja kogu organismi isepuhastumine toksiinidest.
Päevapealt mahajätmine
on kõige kindlam meetod suitsetamisest püsivalt loobumiseks. Ei tohiks seada endale sihti, et nüüdsest ajast igavesti ma enam kunagi ühtegi sigaretti ei tee, tuleks elada üks päev korraga- hommikuti ärgates teadke, et täna ei suitseta! Koostage kindel plaan ja määrake esimene suitsetamisvaba päev, mis peaks olema järgneva 2 nädala vältel. Sageli sobib esimeseks päevaks nädala algus või puhkuse algus. Juhul kui sel perioodil on ette näha olukordi , kus niikuinii suitsetatakse, siis alustage 2-3 päeva peale seda. Soovitav on suitsetamisest loobuda tehes seda koos sõbra, abikaasa, elu- või töökaaslasega. Märkige oma esimese suitsetamisvaba päeva kuupäev 2 nädala vältel, mil te võite veel suitsetada ja muutke oma harjumusi. Asetage sigaretid ja välgumihklid ebaharilikesse ja erinevatesse kohtadesse , kust te neid esimesel hetkel ei oskaks otsidagi. Kui varem suitsetati hoides sigaretti paremas käes, siis nüüd võiks proovida suitsetada vasaku käega. Sigaretti suitsetades ei tohiks tegeleda millegi muuga, võiks pigem mõelda mida te tunnete kui suitsetate ning miks te just sel hetkel pidite sigareti läitma. Viivitage mõned hetked enne kui sigareti haarate. Seadke piiranguid luues ning laiendades kodus, tööl ja autos suitsuvabu piirkondi ja märkige iga suitsetatud sigaret kellaajaliselt ning põhjus, miks suitsetasite (Teesalu, S. "Suitsetamisest loobumine " Terviseleht 19. jaanuar 2000.a.)

Abivahendid ja ravimid suitsetamisest loobumiseks

Enam kui kolmandik Eesti täiskasvanud elanikest suitsetab. Suitsetajatest kaks kolmandikku on proovinud oma halvast harjumusest loobuda. Paraku on ajaga omandatud nikotiinisõltuvus raske haigus. Vaid 3 igast sajast katsetanust on ise ja ilma abi(vahendite)ta suutnud suitsuorjusest vabaneda . Edukamaks kujuneb mahajätmise üritus, kui abivahendina on kasutatud vastavaid plaastreid või närimiskummi. Edukam on suitsetamisest loobumine siis, kui abiks ja toeks on olnud eriettevalmistusega arst (Sepper, S. “Suitsetamisest loobumine- unelm või tegelikkus”, Naisteleht)
Nikotiiniasendusravi
Teada on, et nikotiini manustamise järsul katkemisel (suitsetamisest päevapealt loobumisel) avalduvad mitmed nikotiinisõltuvusest põhjustatud sümptomid, nn. võõrutusnähud: väsimus, keskendumisraskused, rahutus , ärevus, hirmutunne, ülemäärane higistamine, unehäired, suurenenud söögiisu ja kaalus juurde võtmine ning tugev suitsuhimu. Tõde, et sarnase vastu aitab sarnane (similia similibus expelluntur), teadsid antiikaja arstid juba enne tubaka tulekut Euroopasse. Sellel printsiibil põhineb ka nikotiinisõltuvusest vabaneda aitav nikotiiniasendusravi. Nikotiiniasendusravi korral jätkatakse organismi varustamist nikotiiniga kas Nicotinell 24-tunni nikotiiniplaastrite või nikotiininärimiskummi Nicotinell abil, mis on võrreldes suitsetamisega ohutum ja kontrollitavam nikotiini manustamise viis („Nikotiinivõõrutus“, http://medical . magnum.ee/nicotinell/ 24.04.2002)
Nikotiininärimiskumm Nicotinell
Igas Nicotinell närimiskummis on väike, aga võõrutusnähtude leevendamiseks piisav annus nikotiini. Harjutades organismi järk-järgult väiksemate nikotiiniannustega, väheneb soov suitsetada. Nicotinell närimiskummit on 2 erineva nikotiiniannuse (2mg ja 4mg) ning kahe erineva maitsega - piparmündimaitseline (Nicotinell Mint) ja puuvilja-maitseline (Nicotinell)(ibid).
Nikodent
Esimene ja ainus hambapasta, mis igapäevase kasutamise korral aitab loobuda suitsetamisest. Tegemist on teadusega , mis on tõestanud, et meie haistmis- ja maitsmismeel kujutavad endast kahte ülimalt tähtsat reflekside valdkonda, mis on omakorda tihedalt seotud vegetatiivse närvisüsteemiga. NIKOdenti toimemehhanismi aluseks on aromaatne vastureaktsioon suitsulõhnale, nii et suitsetamine muutub ebameeldivaks (ibid).
Zyban
Seni kõige paremaid tulemusi on andnud uusima abivahendi Zyban kasutamine. Viimane võeti USAs kasutusele vaid kahe aasta eest. Euroopasse jõudis see ravim alles mullu (2000!) aprillis ja Eestis registreeriti lubatud preparaadina augustis. Tegemist on hästi toimiva retseptiravimiga, mis vähendab suitsunälga, jäljendab nikotiini toimet ja leevendab abstsinentsi ehk ärajäämanähteid. Tulemuse tagab siiski eelkõige haige tahe. Vajalik on ka lähedaste toetus. Ravi määrab ja seda kontrollib arst (ibid).