10 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
~ 11 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2011-02-27
Kuupäev, millal dokument üles laeti
13 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
briti
Õppematerjali autor
SUITSETAMINE SISSEJUHATUS Heites pilgu koolitagusele muruplatsile selgub hirmus tõsiasi- sirguvate lillede seas turritab üks uus liik ,,sigaretikonid", andes rohelisele lapile veidi kollakat ja meie ühiskonnale iseloomulikku määrdunud tooni. Kas tõesti on turumajandus toonud probleemi, mille vastu pole mõtet võidelda? Suitsetamine koolinoorte seas tundub peaaegu kohustuslik, vähemalt koolipidude juures. Iga päev, ka täna, jah, just praegu süütas keegi suitsu- kümned ja kümned kooliõpilased proovivad esimest korda suitsetamist. Esimene sigaret süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonnas. Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa. Miks siis ikkagi harjutatakse organismi vastu võtma seda mürki? Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu elanikkonna elukvaliteeti ja pikemas perspektiivis ka riigi majandust. Arenenud riikides on tubaka tarbimine jõudsalt vähenemas, arengumaades, sh endistes so
Geidy Metson Suitsetamise kahjulikkus SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................2 1.TEOREETILINE KÄSITLUS................................................................3 1.1 Tubakas............................................................................................4 1.2. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE............................5 1.2.1 Naised ja suitsetamine...........................................................7 1.2.2 Mehed ja suitsetamine...........................................................9 1.3. TUBAKAS JA TERVIS.................................................................10 1.4.PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU............................................11 1.5. SUITSETAMINE JA NOORED....................................................12 1.6. SUITSETAMISEST LOOBUMINE.............
Anna Haava nim Pala Kool Referaat SUITSETAMINE Koostaja:Ranno Raamets Juhendaja: Tiina Karu Pala 2010 Sissejuhatus Tubaka kahjulik mõju tervisele on enamikule tuttav. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Uues uuringus tõestavad teadlased, et isegi ainult 3 sigaretti päevas võib põhjustada südamehaigusi.Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel, mis vereringega satuvad organismi. Tubakas ja haigused Tubakas Tubakas on
4. Suitsetamise mõju inimorganismile 5. Noored suitsetajad 6. Sõltuvushaigus 7. Passiivne suitsetamine 8. Suitsetamisest loobumine 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Probleemi püstitus Miks valisin just selle teema? Mulle tekkis suitsetamise ja selle kahjulikkuse vastu rohkem huvi, kui nende teiste teemade vastu. Tahtsin rohkem teada saada, mida suitsetamine kahjustab, selle ajaloost, kus seda kõige algul suitsetati jne. Huvitas ka see, mida suits üldiselt sisaldab ja mida need ained õige teevad. Sissejuhatus Tubakasuitsetamine on üks levinumaid narkomaaniaid. Elanikkonna nooremates gruppides, alates keskkooli viimastest klassidest haarab suitsetamine noormehi, kuid viimastel aastakümnetel sekundeerivad neile järjest võrdväärsemalt naissoo esindajad. Vanemates gruppides, samuti füüsiliselt ja moraalselt täiskasvand inimeste hulgas leidub suitsetajaid vähem
Tubakataime ehk Nicotiana tabacumi ajalugu suitsetamisvahendina ulatub maajade kultuuri aega, mil teda kasutati eelkõige religioossetel eesmärkidel. Esimesed suitsetajad on piipu tõmbavad Maia preestrid. 1492.a. avastas Columbus piipu suitsetavad indiaanlased. Suitsetamine on ilmselt peaaegu sama vana kui tule kasutamine. Seega umbes 150 000 aastat. Kiviaja inimesed õppisid tundma tule imelisi kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju. Esialgu sai tubakas Euroopas tuntuks kui ilu-ja ravimtaim. 16. sajandi keskel prooviti Portugalis, Lissaboni parkides, tubakat kasvatada. Kui 1559. aastal tuli prantsuse kuninga saadik, Jean Nicot, Portugali printsessi kätt paluma, tutvus ta Lissabonis "kõiki tõbesid raviva imerohu" ehk tubakaga. Nicot tutvustas tubakat ka prantsuse kuninganna Katariina de Medicile. Viimane leidis tubakast abi oma krooniliste peavalude vastu
· Vinüülkloorid ehk PVC · Naftaleen- kasutusel koitõrje vahendites · Süsinkmonooksiid- mürgine põlemise käigus tekkiv gaas, mis suures koguses sissehingamisel (näiteks tulekahjude korral) tapab kiiresti ja salakavalalt. Suitsetamise käigus hingatakse sisse väiksemaid koguseid, kuid seegi vähendab suitsetaja hingamise efektiivsust. · Tõrv- ladestub sigareti tõmbamise järel kopsudesse. Sigaretisuitsu sisse hingamisel suits kondenseerub ja umbes 70% tõrvast ladestub kopsudesse. Kondenseerunud tõrv on kleepuv pruun aine, mis määrib näpud ning hambad suitsetajaile omast pruuni värvi. · Nikotiin- tugevatoimeline ja kiiresti sõltuvust tekitav aine. Tubakasuitsu sissehingamisel imendub nikotiin vereringesse. Organism reageerib nikotiinile kiiresti - südame töö kiireneb ja vererõhk tõuseb. · Tsüaniid tuntud mürk, mida on kasutatud ka gaasikambrites
· Vinüülkloriid ehk PVC · Naftaleen kasutusel koitõrje vahendites · Süsinikmonooksiid mürgine põlemise käigus tekkiv gaas, mis suures koguses sissehingamisel (näiteks tulekahjude korral) tapab kiiresti ja salakavalalt. Suitsetamise käigus hingatakse sisse väiksemaid koguseid, kuid seegi vähendab suitsetaja hingamise efektiivsust. · Tõrv ladestub sigareti tõmbamise järel kopsudesse. Sigaretisuitsu sisse hingamisel suits kondenseerub ja umbes 70% tõrvast ladestub kopsudesse. Kondenseerunud tõrv on kleepuv pruun aine, mis määrib näpud ning hambad suitsetajaile omast pruuni värvi. · Nikotiin tugevatoimeline ja kiiresti sõltuvust tekitav aine. Tubakasuitsu sissehingamisel imendub nikotiin vereringesse. Organis reageerib nikotiinile kiiresti südame töö kiireneb ja vererõhk tõuseb. · Tsüaniid tuntud mürk, mida on kasutatud ka gaasikambrites
On teada, et suitsetavates kodudes on lastel sagedamini nohu ning põsekoopa- ja kõrvapõletikke. Ameerikas läbi viidud uuringust selgus, et passiivne suitsetamine kahjustab ka laste hambaid. Samuti on tõestatud, et passiivne suitsetamine võib põhjustada südame-veresoonkonna haigusi ning olemasolevat haigust ägestada. Mõju on suurim kinnises ruumis, nagu näiteks autos. Suurem osa sigareti suitsust läheb mujale kui suitsetava inimese kopsudesse. See n.ö kõrvaline suits sisaldab rohkem kahjulikke aineid kui kopsudesse sattuv suits. Lahjade sigarettide kõrvaline suits on tõenäoliselt kahjulikum kui muude sigarettide suits. Tähelepanu passiivse suitsetamise all kannatavate inimeste suhtes on tõusnud, kuid võiks olla veelgi suurem ja tulemusrikkam. Naised ja suitsetamine Maailma Tervishoiu Organisatsiooni 1998.a andmeil suitsetas meie planeedil 47% meestest ja 12% naistest. Suitsetavate naiste osakaal varieerub märgatavalt eri piirkondades ja see on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
Kõik kommentaarid