Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

SUITSETAMINE (0)

1 Hindamata
Punktid
Anna Haava nim Pala Kool
Referaat
SUITSETAMINE
Koostaja :Ranno Raamets
Juhendaja : Tiina Karu
Pala 2010
Sissejuhatus
Tubaka kahjulik mõju tervisele on enamikule tuttav. Praegu teatakse kopsuvähi, südame- ja veresoonkonna haiguste ning kopsulaienemise seosest suitsetamisega. Vähem ollakse kursis muude vähktõbede ja suitsetamse vaheliste seostega. Vähktõbi on suitsetava inimese arvates kauge tagajärg aastakümnete pärast. Uues uuringus tõestavad teadlased, et isegi ainult 3 sigaretti päevas võib põhjustada südamehaigusi.Sageli on tähtsam see, mis toimub just nüüd või käesoleval aastal. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, peavalu, köha, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn, nahapinna muutused. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel , mis vereringega satuvad organismi.
Tubakas ja haigused
Tubakas
Tubakas on taim, kes kuulub maavitsaliste sugukoda, nii nagu ka näiteks kartul ja tomat . Tubaka perekonda kuulub ~100 liiki, mis kasvavad looduslikult peamiselt lähistroopilises Ameerikas, Austraalias ja Polüneesias.Inimese poolt kasutatakse laiemalt kahte tubaka liiki: vääristubakat ehk virgiinia tubakat ehk türgi tubakat ja mahorkatubakat . Mõlemad nad on kultuurtaimed , looduslikult neid ei esine. Nende kahe tubakaliigi esivanemad pärinevad Lõuna- Ameerikast . Mahorkatubakat kasvatatakse tänapäeval suhteliselt vähe, mille üheks põhjuseks on tema tagasihoidlikum kasv. Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit. Paljud neist on tervisele kahjulikud.Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid. Tubakasuitsus sisalduvad ained
Haigused
  • vähkkasvajad
  • Ajuinsult
  • Südameinfarkt
  • Gangreen
  • bronhiit
  • veresoonte lupjumine
  • Kõrgvererohutõbi

Mida teeb suitsetamine
Süda ja veereringeelundid
Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres väheneb, see põhjustab naha kahvatust ja peavalu. Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu.
Hingamisteed ja kopsud
Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamin põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki. Suitsetamine on peamine kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tekitaja. Näiteks emfüseem ja krooniline bronhiit põhjustavad patsiendil sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks.
Seedeorganid
Põhjustab mao talitushäireid, kõhulahtisust. Meestel esineb tavalisest sagedamini maohaavu. Põhjustab suu ja söögitoru vähki. Kahjustab suu limaskesta ja tavaliselt on suitsetajal seetõttu halb hingeõhk.
Toitumine
Vähendab söögiisu
Kesknärvisüsteem
Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad kogevad lõdvestumise toimet suitsetamise ajal
Suguelundid
Põhjustab impotentsust, 80% liigsuitsetajate impotentsuse probleemidest johtub suitsetamisest
Viljakus
Arvatavalt vähendab viljastumisvõimet
Mõjud lootele
Suitsetajatel esineb tavaliselt rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi, ja alakaalulisena sündinud lapsi. Samuti on suurem oht, et laps sünnib surnuna. Suitsetajate lastel on oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega
Psüühiline sõltuvus
Regulaarsetel suitsetajatel kujuneb välja tugev tegevussõltuvus
Füüsiline sõltuvus
Suitsetamisest loobumine on raske, sest kogu organism satub nikotiinist sõltuvusse
Mõjutused psühhosotsiaalsele käitumisele
Suitsetajatel satub tubakasuitsu kahjulikest ainetest 80-90% ümbritsevasse keskkonda. Need on ohuks mittesuitsetajatele, nn passiivsetele suitsetajatele
Surmajuhtumid aastas
Miljoneid aastas. Põhjuseks südame ja veresoonkonna haigused, kopsuvähk, muud kopsuhaigused , ka hukkumised hooletust suitsetamisest süttinud tulekahjudes
Nikotiini kahjulik toime
Nikotiin on tubakataimes sisalduv tugev närvimürk. Suur annus nikotiini võib põhjustada inimesel hingamis - krampe, halvatuse ja surma. Näiteks on surmav suitsetada järjest kolm pakki sigarette (mis sisaldavad kokku 60 mg nikotiini). Põhjus, miks suitsetaja siiski kohe ei sure , on selles, et tavaliselt satub organismi korraga väike kogus nikotiini. Organism hakkab teda kohe töötlema ja välja viima. Algajal suitsetajal tekitab nikotiin iiveldust ning oksendamist, see on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Sõltuvust tekitavateks aineteks on tubakasuitsus nikotiini erinevad vormid. Nikotiin tekitab sõltuvuse, seega on ta narkootiline aine. Narkootiline aine on selline, mille kasutamisel tekib inimesel vajadus ikka uut ja uut annust seda uimastavat ainet saada. Antud juhul tekib pidev vajadus uue sigareti järele .
Puhas nikotiin on õlitaoline värvuseta mõru vedelik, mis lahustub kergesti vees. Ainuüksi 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 0,3…1,5 mg nikotiini. Väikeses koguses ergutab nikotiin närvisüsteemi, mistõttu inimene võib muutuda erksamaks, tema enesetunne ja keskendumisvõime võivad mingil määral paraneda. Kuid nikotiini poolt tekitatav pettetunne on lühiaegne, ning peagi on vaja uut annust, et mitte langeda keskmisest kehvemasse meeleolusse. Nikotiinist 15-20 % imendub suus ja 80-85 % kopsus.Väike osa nikotiinist jõuab süljega ka seedeteedesse: makku ja soolestiku ülemistesse osadesse.
Vingugaas ja tõrv
Vingugaas
Vingugaas ehk süsinikmonooksiid (CO) on süsivesinike mittetäieliku põlemise käigus tekkiv mürgine gaas . Vingugaas tekib eelkõige põlemisel hapnikuvaeses keskkonnas. Sel juhul ei ole piisavalt hapnikumolekule, et saaks tekkida süsinikdioksiid (CO2) ja nii tekibki rohkesti vingugaasi, mille molekuli tekkeks on vaja hapnikku kaks korda vähem. Ühe sigaretiga satub inimorganismi 2-20 mg vingugaasi. Seetõttu väheneb inimese jõudlus (6-10%), ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga. Suitsetaja ei suuda joosta nii nagu enne. Seepärast enamik sportlasi ei suitseta. Vingugaasi mürgisus seisneb tema seondumises vere punalibledega. Seejuures seondub ta hapnikku transportivatele punalibledele kergemini kui hapnik ja nii ei ole enam hapnikul vererakke, millele kinnituda. Selle tulemuseks on organismi üldine hapnikunälg. Nii on vingugaasimürgituse esmasteks tunnusteks peavalu, väsimus ja nõrkus.
Tõrv
Olenevalt sigaretimargist on ühe sigaretiga saadav tõrvakogus 3-20 mg . Esmapilgul ei tundugi see võib-olla nii suur, kuid aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse siiski ligi kohvitassitäis pigi. Tõrv on paljude keemiliste ühendite segu.Tõrvas leidub nii radioaktiivseid, vähki tekitavaid kui ka mitmesuguseid teisi kahjulikke aineid.Tõrv mõjub laastavalt hingamisteede limaskestadele. Nimelt võivad limaskestadel olevad ripskarvakesed pea täielikult hävida ning väheneb ka lima hulk. Selle tulemusena langeb hingamisteede vastupanuvõime haigustele. Lima ja ripskarvade ülesanne on püüda kinni ja suunata tagasi suuõõne poole kõik kopsude poole suunduvad bakterid ja mitmesugused teised tahked osakesed. Mittesuitsetaja kopsudesse ei jõua sellise kaitsemehhanismi tõttu peaaegu mitte ükski bakter. Kuid suitsetaja haigestub normaalse limaskesta puudumise tõttu mitmesugustesse kopsuhaigustesse hoopis kergemini (bronhiit, kopsupuhitus, kopsutuberkuloos , kopsupõletik).
Raseduse ajal suitsetamine
Kõige rohkem kahjustab oma tervist last kandev naine, kelle tulevane beebi tõmbab endasse sama palju mürgist suitsu, kui tema ema. Samuti lapsed ja noorukid , kelle organism pole jõudnud veel välja areneda. Kuigi inimene õpib ja areneb terve elu, lõppeb aktiivne kehaline areng meestel 25da eluaasta paiku ning naistel mõned aastad varem.Last ootav naine, kes rahustab juba varakult tulevase beebi närve, suitsetades 20 sigaretti päevas, pidurdab ja kahjustab embrüo arengut ning annab oma tulevasele lapsele kaasa suure pagasiga hädasid, mis võivad avalduda hilisemal elu perioodil.Suitsetamine on isegi passiivsel kujul last plaanivale naisele kahjulik ning võib takistada rasestumist, selgus Suurbritannias korraldatud uuringust. Suitsetavatel naistel võib tekkida eostamisprobleeme 6-12 kuu jooksul vanusele, alkoholitarbimisele, kehakaalule ja muudele teguritele vaatamata. Ka partneri suitsetamine vähendab rasestumise võimalust.Peret plaanivatel naistel ja nende partneritel oleks mõistlikum suitsetamist vältida. .Suitsetaval rasedal naisel, kes tõmbab paki suitsu päevas, sünnib suurema tõenäosusega alakaalus laps (200 g normaalkaalust vähem), kui mittesuitsetaval rasedal naisel.
Sõltuvus
Sõltuvuse tekkimiseks piisab ka väga vähesest suitsetamisest. Nimelt on pooltel suitsetavatest noortest sõltuvus kujunenud juba selleks ajaks, kui nad tõmbasid seitse sigaretti kuus. Kõlab uskumatuna, aga,mõni ei suuda juba pärast paari sigaretti suitsetamisest loobuda . Sõltuvust tekitab peamiselt nikotiin. Kui kogenud suitsetajal tekib vajadus uue sigareti järele ligi tunni möödudes, siis noorel suitsetajal võib suitsunälg uuesti ilmuda alles mitme nädala pärast. DiFranza sõnul mõjutab üks nikotiinidoos aju funktsioone ka kaua pärast nikotiini kadumist kehast. Oluline on teadvustada, et noortel on täpselt samasugused nikotiinisõltuvuse sümptomid nagu täiskasvanutel, isegi kui nad suitsetavad vaid paar sigaretti kuus.
pasiivne suitsetamine
Passiivne suitsetaja on see, kelle juuresolekul suitsetatakse. Passiivsed suitsetajad on näiteks lapsed, kelle juuresolekul vanemad suitsetavad.Seda, et passiivne suitsetamine võib olla sama kahjulik kui suitsetamine, hakati kahtlustama pärast seda kui selgus tõsiasi, et Suurbritannias haigestusid suitsetajate toakoerad sagedamini kasvajalistesse haigustesse kui mittesuitsetajate omad.Tubakasuitsetamise tagajärjel satub organismi rohkem kui 4000 toksilist ainet millest ligi 40 võivad tekitada kasvajalisi haigusi, vähki. Passiivne suitsetamine võib kopsuvähki haigestumise riski suurendada isegi kuni 25%. Ka muude haiguste, näiteks südame- ja veresoonkonna haigustesse haigestumise risk suureneb passiivse suitsetamise korral.Passiivne suitsetamine põhjustab lastel sagedamini hingamisteede infektsioone, suureneb risk haigestuda astmasse. Lapsed ise tubakasuitsuga kaasnevaid ohte ei teadvusta ega püüa end ka nende eest kaitsta. Kui laps viibib 80% ajast kinnises ruumis ja hingab suitsu sisse, tekitab see tal harjumuse ja hiljem sõltuvuse.Suitsuse ruumi õhutamisel muutub tubaka lõhn minimaalseks, kuid suitsu keemilised komponendid kaovad vaid osaliselt. Õhu kvaliteet ruumis, kus on viibinud suitsetaja, püsib halb veel kaua pärast suitsetaja lahkumist.Isegi siis, kui suitsetatakse kõrvalruumis või lahtise akna juures, levib mürgine tubakasuits kaugele teistesse ruumidesse. Paljud tubaka põlemisel vabanevad raskemetallid ja vingugaas on õhust raskemad ning maas mängiv või roomav laps jääb pikaks ajaks mürgist õhku sisse hingama, ka siis, kui suitsetamine on ammu lõpetatud. Ei ole olemas tubakamürkide suhtes immuunset last. Vastsündinutel võib suitsuses toas viibimine põhjustada hingamishäireid, kõrvade ja silmade probleeme, kasvu ja vaimse arengu peetust. Suitsetajate kodudes elavatel lastel on rohkem köha,hingamisteede põletikke, kopsupõletikke, astmat, silmapõletikke, keskkõrvapõletikke.
Eksiarvamused ja müüdid
  • Suitsetamine rahustab närve
Suitsetamine rahustab suitsetaja närve ainult hetkeks. Pärast suitsutõmbamist tekib väga lühikese aja jooksul uuesti suitsunälg, mis teeb suitsetaja jälle närviliseks.
  • Suitsetamine hoiab kehakaalu madala
Suitsetamine teeb inimese haigeks ja haige inimene ongi alakaaluline. Suitsetamine on haigus.
  • Suitsetamine aitab keskenduda
Suitsetaja keskendumisvõime on lihtsalt alla igasugust arvestust. Suitsetaja vabandab suitsetamisega välja oma saamatuse ja nõrkused.
Motiivid loobumiseks
5 peamist põhjust tubakast loobumiseks:
  • Tubakast loobujad, olenemata east, elavad suure tõenäosusega kauem kui temaealised suitsetajad, kes jätkavad suitsetamist
  • Enne 50. eluaastat tubakast loobujate ellujäämise tõenäosus järgmise 15 aasta jooksul on 2 korda suurem võrreldes nendega, kes jätkavad suitsetamist.
  • Enne 35. eluaastat tubakast loobujatel väheneb haigestumisrisk suitsetamisest tingitud haigustesse 90%
  • Suitsetamine on kahekordselt kallis: pakk sigarette päevas aasta jooksul maksab ligi 7000 krooni, suitsetamisest põhjustatud krooniliste haiguste ravi mitukümmend korda rohkem.
  • Vanemate suitsetamisest loobumise eeskuju vähendab laste tubaka tarbimise motivatsiooni ja kaitseb lapsi passiivse suitsetamise võimlike ohtude eest.

Kasutatud kirjandus
Vasakule Paremale
SUITSETAMINE #1 SUITSETAMINE #2 SUITSETAMINE #3 SUITSETAMINE #4 SUITSETAMINE #5 SUITSETAMINE #6 SUITSETAMINE #7 SUITSETAMINE #8 SUITSETAMINE #9 SUITSETAMINE #10
Punktid 10 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 10 punkti.
Leheküljed ~ 10 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2014-02-09 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 4 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor peetrexx Õppematerjali autor

Kasutatud allikad

Sarnased õppematerjalid

Suits
11
odt

Suits

suuõõnevähki, neeluvähki, kõrivähki ja isegi maovähki, sest osa tubakasuitsust jõuab süljes lahustunult ka makku (ibid). Radioaktiivsed ained Radioaktiivsed ained tubakasuitsus võivad toimida väga mitmel erineval moel. Nende toimel võivad tekkida vähkkasvajaid, valgeveresus, geneetilised muutused ning loote arenguhäireid. Radioaktiivsetest ainetest kõige sagedamini võib tubakasuitsust leida polooniumi (ibid). Mida suitsetamine teeb sinu organismiga: Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Süda ja Hapnikusisaldus veres väheneb, see põhjustab veereringeelundid naha kahvatust ja peavalu. Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu. Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamin põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede

Bioloogia
Suitsetamine
7
docx

Suitsetamine

SUITSETAMINE SISSEJUHATUS Heites pilgu koolitagusele muruplatsile selgub hirmus tõsiasi- sirguvate lillede seas turritab üks uus liik ,,sigaretikonid", andes rohelisele lapile veidi kollakat ja meie ühiskonnale iseloomulikku määrdunud tooni. Kas tõesti on turumajandus toonud probleemi, mille vastu pole mõtet võidelda? Suitsetamine koolinoorte seas tundub peaaegu kohustuslik, vähemalt koolipidude juures. Iga päev, ka täna, jah, just praegu süütas keegi suitsu- kümned ja kümned kooliõpilased proovivad esimest korda suitsetamist. Esimene sigaret süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonnas. Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa. Miks siis ikkagi harjutatakse organismi vastu võtma seda mürki? Tubaka tarbimine on tänapäeval väga laialt levinud. Selle tagajärjed mõjutavad kogu

Tervis
Suitsetamine
11
docx

Suitsetamine

Tsirguliina Keskkool Suitsetamine ja selle kahjulikkus Referaat 2009. õ/a Sisukord 1. Probleemi püstitus 2. Sissejuhatus 3. Suitsetamise ajalugu 4. Suitsetamise mõju inimorganismile 5. Noored suitsetajad 6. Sõltuvushaigus 7. Passiivne suitsetamine 8. Suitsetamisest loobumine 9. Kokkuvõte 10. Kasutatud kirjandus Probleemi püstitus Miks valisin just selle teema? Mulle tekkis suitsetamise ja selle kahjulikkuse vastu rohkem huvi, kui nende teiste teemade vastu. Tahtsin rohkem teada saada, mida suitsetamine kahjustab, selle ajaloost, kus seda kõige algul suitsetati jne. Huvitas ka see, mida suits üldiselt sisaldab ja mida need ained õige teevad. Sissejuhatus

Terviseõpetus
Suitsetamine
9
odt

Suitsetamine

............................lk.8 KASUTATUD KIRJANDUS.................................................................................................................lk.9 2 SISSEJUHATUS Iga päev, ka täna, proovivad kümned ja kümned kooliõpilased esimest korda suitsetamist. Esimene sigarett süüdatakse tavaliselt sõprade seltskonnas. Ja selle maik ei meeldi. Aga sõpradele seda öelda ei saa. Suitsetamine on tervist kahjustav harjumus. Paljudes arenguriikides on see tänaseks hukka mõistetud ja populaarsust kaotamas. Nimelt muudab suitsetamine jäädavalt olulisete geenide aktiivsust, vaatamata sellele, et suurem osa sigarettide põhjustatud kahjustustest paraneb aja jooksul. Tubakasuitsust on leitud ligi 4000 erinevat keemilist ühendit, neist paljud on tervisele kahjulikud. Tubakasuitsus leidub nii gaasilisi, vedelaid kui ka tahkeid aineid.

Bioloogia
Suitsetamise kahjulikkus
18
doc

Suitsetamise kahjulikkus

SISUKORD SISSEJUHATUS ......................................................................................2 1.TEOREETILINE KÄSITLUS................................................................3 1.1 Tubakas............................................................................................4 1.2. SUITSETAMISE MÕJU INIMORGANISMILE............................5 1.2.1 Naised ja suitsetamine...........................................................7 1.2.2 Mehed ja suitsetamine...........................................................9 1.3. TUBAKAS JA TERVIS.................................................................10 1.4.PASSIIVSE SUITSETAMISE MÕJU............................................11 1.5. SUITSETAMINE JA NOORED....................................................12 1.6. SUITSETAMISEST LOOBUMINE............................................. 13

Ohuõpetus
Suitsetamise ebatervislikkus
12
docx

Suitsetamise ebatervislikkus

terve laps sünnitada. Siiski kohutavad teda rasedad naised, kes ei suuda suitsetamist maha jätta. Arsti sõnul sünniksid lapsed kindlasti tervematena, kui emad saaksid oma halva harjumuse kasvõi nii tõsiste haiguste nagu diabeedi või kõrgvererõhutõve vastu vahetada. ,,Neid haigusi saan ma ravimitega kontrolli all hoida," rääkis Welch. Kuid suitsetava raseda naise last ei kaitse ohu eest mitte miski. Miks on raseduse ajal suitsetamine ohtlik? Sigaretisuits sisaldab üle 4000 erineva kemikaali, sealhulgas eriti hirmsaid aineid nagu tsüaniidi, pliid ja vähemalt 60 vähki tekitavat ühendit. Kui sa raseduse ajal suitsetad, satub see toksiline kokteil sinu vereringesse, su lapse ainsasse toitainete ja hapniku allikasse. Kuigi mitte ükski neist kemikaalidest ei ole lapsele hea (sa ju ei lisaks iialgi näpuotsatäit pliid ja tsüaniidi beebitoidule), on kaks neist eriti kahjulikud: nikotiin ja süsinikoksiid (vingugaas).

Tööohutus ja tervishoid
Tubakas-suitsetamine
6
docx

Tubakas, suitsetamine

Võivad tekkida närvilisus, keskendumisraskused, külmavärinad, peavalu ja muud ebameeldivad aistingud, mida on raske taluda ja mistõttu võib inimene taas suitsetamist alustada. Lisaks füüsilisele sõltuvusele nikotiinist on suitsetajad sageli sõltuvuses ka suitsetamisest kui tegevusest. Tugev harjumus läita sigarett näiteks kohvilauas, autoga sõites või muudel juhtudel võib takistada loobumisotsust tegemast. Passiivne ehk kaudne suitsetamine Sigaretisuits ei kahjusta ainult suitsetaja, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist. Seega, isegi kui inimene ise ei suitseta, on tema tervis ohustatud, kui ta hingab sisse teiste inimeste sigaretisuitsu. Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja -on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem

Inimeseõpetus
Suitsetamine
10
docx

Suitsetamine

Sisukord 1. Sissejuhatus. Referaadi teemaks valisin suitsetamise sellepärast, et saada selle kohta täpsemat infot. Kuna tegemist on igapäevaselt populaarse teemaga siis üks põhjustest on ka see, et teada saada, mis on sigarett tegelikult ja kuidas ta organismile mõjub. 2. Mis on suitsetamine? Suitsetamine seisneb tubaka põletamises ja suitsu sissehingamises suu kaudu. Suitsetamine on harjumus, mis kujunes välja ja demokratiseerus 20. sajandi algul. Enne seda tubakat nuusati või näriti. Tänapäeval seostatakse terminit tubaka suitsetamine sigarettide, sigarite või piipudega (1). Mida sigaretid sisaldavad? Kui paljud teavad, millised ained on lisatud sigarettidesse? Sigareti suitsust võib leida rohkem kui 4000 keemilist ainet, mõned neist väga tuntud: · Ammoonium­ leidub puhastusainetes · Ammoniaak- uriinis

Inimeseõpetus




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun