koormus võrreldes teiste mitte töötasus riikidega, Eestis on 1000 elaniku Tõestus: Eesti Õdede liit ühines peale 6,9 õde kuid osades Eesti haridustöötajate liiduga kohtades on sama elanikehulga streigile, et nende töötasu peale 12 õde. tõstetaks Viide Aleksander Laane, 2014 Delfi, 2012 allikale Terviseleht, nr. 30, 9 september 2014 NB! Viide allikale vormistada vastavalt Tartu Tervishoiu Kõrgkooli kirjalike toode juhendile
toidutaimedest. See tuleb kasuks kõigele, nii vaimule, ajutegevusele, kehale kui ka mõtlemisvõimele. Toitu tuleks valmistada kaheks- kolmeks söögikorraks. Kindlasti ei tohiks süüa ühte toitu mitu päeva järjest, vaid seda tuleks säilitada külmas. Toitu võiks süüa kas 1 Tervise Catering. Tervislikust toitumisest. - http://www.tervisecatering.ee/index.php?lang=est&main_id=29 13.10.2008 2 Luigela, Aive 2001. Millest lähtuda tervislikul toitumisel. Terviseleht nr 22. http://www.terviseleht.ee/200122/22_toit.php 13.10.2008 4 toasoojalt, või keemiseni soojendatult. Me ei vaja koguaeg järjest ühtesid ja samu toiduaineid, see tähendab, et kui ühte toitu on juba paar korda järjest söödud, siis sama toitu võiks valmistada alles kahe- kolme nädala pärast. 1 Toidu valiku kõrval on väga suur tähtsus ka puhtal veel ja õhul. Vett peaks igaüks meist tarbima vähemalt kaks liitrit päevas
kõrvakahjustus. Kutsetööst tingitud kuulmishäired on sotsiaalsest seisukohast väga olulised, sest nad on õige laialt levinud ning tulenevad enamasti teadmatusest ja hooletusest. (Müra2) Lugematu arv inimesi vanuses 15-19, kannatab kuulmishäirete all. See probleem pole aga ajutine ning võib aastatega suureneda. Ligi 45% üle 70 aastastest inimestest on samuti kuulmishäirega. See pole normaalne vanusest tingitud probleem vaid põhjustatud liigsest mürast. (Terviseleht) Tööstuses on kõva müra seotud liikumisega ja ohtlike seadmetega. Müra võib varjata helisid, mis on vajalikud töö teostamiseks - see suurendab töö keerukust. Tugevas müras töötavad inimesed kannatavad väga sageli kuulmishäirete, südame- ja vereringehäirete, sisesekretsiooninäärmete, hingamiselundite ja närvisüsteemi kahjustuste all. (Müra2) 4 2 MÜRA PSÜHHOLOOGILISED EFEKTID
KEDA MUUSIKATERAAPIA AIDATA SAAB? Muusikateraapia on sobilik teraapiavorm igas eas inimesele alates raseduse toetamisest kuni siit maailmast lahkumiseni. Inimesi erinevate häirete või haiguste puhul. 10 10 ALLIKAD Laanpere, E. (2003) Leia oma muusika.// Eesti Naine, mai. Meristo, A. (2000) Pingepiduriks Mozart või Vivaldi . Terviseleht, september http://www.musictherapy.org 30.01.2010 http://www.musicasmedicine.com/about.htm 28.01.2010 http://www.loovteraapiad.ee/index.php? option=com_content&task=view&id=24&Itemid= 42 28.01.2010 11 11 Täname! 12 12
ainulaadne, see kummitab kõiki loobujaid. Ka saadakse kiiremini targemaks, kuidas kõikidest valulistest punktidest jagu saada ning see pakub kergendust. Pealegi on rühmatöö individuaalsest nõustamisest palju tulemuslikum. Suitsetamine on kirg - sellisest harjumusest pole lihtne lahti saada. See õnnestub suure tahtejõuga. Üle 60% suitsetajatest soovib küll vabaneda tubakaorjusest, kuid täielikult suudavad seda vaid vähesed. http://www.zone.ee/killer666/ http://www.terviseleht.ee/200137/37_naised.php - Terviseleht 37/2000 http://www.terviseleht.ee/200032/32_suits.php3 - Terviseleht 28/2001 4
ja tunnetel ning on sageli hirmutavad ja ebameeldivad. Unenägude vastuvõtult järgmised on koleerikud, nad näevad und veidi harvem ja jätavad raskemini meelde. Sangviinikute ja flegmaatikute unenäod koosnevad enamasti laialipillatud ja seosetutest piltidest, milles ebameeldivaid motiive kohtab haruharva. Kõikide inimeste unenäod on erinevad. Need võivad tingitud olla päevastest üleelamistest või sageli puudustest, mille all inimesed kannatavad (Terviseleht 2000). 4. Mida unenäos nähtu tähendab? Relv- seksuaalsus ja agressiivsus. Pistoda- viha ja vaimuteravus. Mõõk- võim ja jõud, aga ka tarkuse, tõe ja õigluse sümbol. Kilp- kangelaslikkus, kartmatus kui ka kaitse, süütus ja naiselik jõud. Võti- avab tarkuse ja õnne värava, andes võimalusi edu saavutada. Samas võib sulgeda omaniku võimu. Küünal- aitab leida oma hinge ja tarkust. 3
Juba vanad Egiptlased pidasid raamatukogusid oma hingeapteegiks. Sõnaline väljendusrikkus, hinge avarus ja sõna jõud, ehk see mis sõna taga, loob luule ainulaadsuse, kandvuse ja tekitab kooskõla mõistmisvõimelises lugejas. Öelda lihtsalt ja tabavalt harjumuspärase kohta, on enam väärt kui mistahes juurdumata uuendamise katse. Milleks meile on ikkagi tänapäeval luulet vaja? Lugesin internetist veebileheküljelt terviseleht. ee, et poeesiat on palju analüüsitud, kuidas luule mõjub meie psüühikale. Kliinilised tähelepanekud näitavad, et mida tugevam on stress, seda suurem on inimesel vajadus välja reageerida oma tuliseid tundeid ja ärevaid rõhuvaid mõtteid. Heaks emotsioonide rahustamiseks on luule. Luuleteraapia aitab inimestel arendada elufilosoofiat, tugevdada lootustunnet ja kergemini suhelda. Olen idioot, kes ei saa tänapäeva luulest aru. Nagu Jürgen Rooste on öelnud oma raamatu
sellest tingitud tüsistused. Üsna tüüpiline on kopsupõletik, mis tekib lamajatel, kel pikka aega voodis viibides õhk kopsudes halvasti liigub. Invaliidistumine on suur - 50% inimestel esinevad luumurrujärgselt mingid kaebused või vajavad nad toimetulekuks kõrvalist abi. TERVISLIK TOITUMINE Kasutatud kirjandus 1. http://www.kliinikum.ee/koolitus/Kliinik2008/K_1440_KolkH.pdf 2. http://www.medicinenet.com/osteoporosis_pictures_slideshow/article.htm 3. Terviseleht 02.07.2007, allikad Allikad: IOF, MTO, QUOTIDIEN DU MEDECIN/TONIC 4. Peter Abrahams Eakate tervise entsüklopeedia, Tallinn Tea kirjastus 2009 TÄNAME TÄHELEPANU EEST! Tea Piir Liilia Raimets Tartu Tervishoiu Kõrgkool 2009
1912. a Postimehes. Teinegi TÜs töötanud (1904-1918) Vene hügieeniprofessor E.A. Sepilevski propageeris Eestis eugeenikaalast õpetust. Vene teadlaste ideed mõjutasidki Olari hinnangul meie arste ning mitmeid arstiteaduskonna õppejõude. Need teadlased viisid oma ideed hiljem ajakirjanduse ja trükisõna abil raha sekka. On teada, et juba 1914. aastal ilmus Postimehe juures iseseisva raamatuna J. Tõnissoni ja V. Ridala koostatud "Tõu küsimustest". (Olari ,,Eugeenika meil ja mujal", Terviseleht 2001, URL) 1924.a, pärast ,,Tõuühingu" loomist sai rassihügieenialane ja pärilikkuseõpetuse propageerimine veelgi hoogu juurde. Olari andmetel ilmus enim artikleid kohtuarsti ja hilisema eugeenika instituudi juhi Hans Madissooni sulest. Madisoon (ka Madisson) kirjutas 1935. a raamatu "Tõutervishoid ja rahva tulevik". Aastaid enne 1927.a ilmus aga mitme teadlase ühistööna tõutervishoiu käsiraamat "Pärivus ja valik" (autorid Madissoon, Lüüs, Vilms, Audova)
Vitamiinid aitavad organismil läbi viia olulisi biokeemilisi reaktsioone. Vitamiinide puuduses võib näiteks halveneda nägemine ja väheneda organismi vastupanuvõime erinevatele haigustele. Tasakaalustatud toitumise oluline osa on, et oleks tagatud kõikide vajalike vitamiinide ja mineraalide väike, kuid vajalik kogus. KASUTATUD KIRJANDUS NYCOMED Kaltsium Infokeskkond http://www.kaltsium.ee/index.php?id=1&sub=10 Terviseleht Välisajakirjandusest KOIDULA PIHLAK http://www.terviseleht.ee/200003/3_pihlakained.php Toidutare http://www.toidutare.ee/termin.php?id=2060 Kliinik.ee http://www.med24.ee/ravimid/id-15/noustamine?question=195 Silicea http://www.silicea.com/ee/mineralstoff_silicium/index.php Natur-o-Path - firma Interval OÜ virtuaalne esindus http://www.interval.ee/ee/articles-about-health/iodine.html Tervisekaitseinspektsioon artikkel ,,Hädavajalikud mikrobioelemendid" http://www.terviseamet
b klassi õpilast ja selgus, et kõik küsitletutest on proovinud alkoholi. Samuti selgus, et enamus, kes tarbivad alkoholi saavad seda tänu oma vanematele sõpradele ning tarvitavad seda, kuna neile meeldib purjus olek. KASUTATUD ALLIKMATERJALID Alkoinfo noored statistikas. http://www.alkoinfo.ee/et/faktid/noorte-statistika, 11.02.2011 Alkohol ja tänapäeva noored .http://www.oesel.ee/maidu/Siim%20Susi/amor/Pilleriin %20Vessik%20KG%20uurimist%C3%B6%C3%B6%202006.pdf , 11.02.2011 Terviseleht, Alkohol ja noored. http://www.terviseleht.ee/200123/23_alko.php, 24.02.2011 LISA 1 Mina olen Kohila Gümnaasiumi 8. klassi õpilane xxx xxxxxxxxx Olen valinud oma uurimistöö teemaks alkoholi tarvitamine noorte seas. Selle selle töö eesmärk on selgitada alkoholi tarvitamise harjumused 8.b. klassis. 1) Olen: a) Poiss b) Tüdruk 2) Kas oled kunagi tarvitanud alkohoolseid jooke? a) Jah b) Ei 3) Kui vanalt tarvitasite esmakordselt alkohoolseid jooke?
[Online] Kättesaadav: http://www.aroomteraapia.ee/Pages/Eeterlikudolid.html[4.01.2012]. · ERR, 2011. Ekseemi ravi jõudis sammukese lähemale. [Online] Kättesaadav:http://teadus.err.ee/artikkel?cat=1&id=5774[3.01.2012]. · Gorbunova, T. Ravimtaimed koduapteegis. [Online] Kättesaadav: http://home.tkug.tartu.ee/~zolki/vorming04k/ravimtaimed/[3.01.2012]. · Karu, M. Vöötohatis rahvameditsiinis. Derma.ee[Online] Kättesaadav:http://www.terviseleht.ee/200014/14_ohatis.php/[4.01.2012]. · Kaur, S. Ekseem. Inimene.ee[Online] Kättesaadav:http://www.inimene.ee/? sisu=teemakeskus¢ral_id=16&article_id=30&idr=UCN77VTh9- 6IABOOI7t6-x8TITf[3.01.2012]. · Loogna, N. Atoopiline dermatiit. Terviseleht [Online] Kättesaadav:http://hot.ee/synnitus/tervis/Atoopiline.html[3.01.2012]. Eesti Esimene Erakosmeetikakool Eveli Otterklau, Yvette Vaino
Skolioos areneb välja pika aja jooksul ja seda eriti nooremate seas, mis muudab selle ka rohkem laste kui täiskasvanute haiguseks. Seda ka seetõttu, et enne kahekümnendat eluaastat toimub luustiku arenemine. Kasutatud kirjandus 1.Janes, H. Terviseteejuht. Tallinn: kirjastus Valgus 1988 lk.479 2. Kodutohter (2000) koide 6, lk.48-49./Ajakirjas/ 3. Sutcliffe, J. Tugeva selja harjutusi. Tallinn: kirjastus Koolibri 2007 lk.93 4. Tervise kasiraamat. Tallinn: kirjastus Medicina 2005. lk. 567 5.Terviseleht, Kui skolioosiravi nouab korsetti. [WWW] 6.http://www.terviseleht.ee/200011/11_skolioosiravi.php (17.01.08)/Internetis/ 7. Terviseportaal Inimene, Skolioos [WWW] 8.http://www.inimene.ee/pages.php3/06?haigus=383 (17.01.08) /Internetis/ 9. Tiit Ilvese Taastusravi, Skolioosi vormid [WWW] http://www.tiitilves.ee/mypage/index.html (05.02.2008) /Internetis/ 10. Wikipedia, Prevalence (Tolgitud)[WWW] http://en.wikipedia.org/wiki/Scoliosis (08.02.2008)/Interetis/
http://www.meda.ee/avaleht/ravi-valdkonnad/dermatoloogia/atoopiline-dermatiit/ 2. Atoopiline dermatiit. (2012). Patsiendi info. Ida-Tallinna Keskhaigla. http://www.itk.ee/upload/files/Patsiendi-infomaterjal/ITK658%20Atoopiline%20dermatiit.pdf 3. Baaskreemid. (2011). Orion Pharma. Tallinn. http://www.orionpharma.ee/Tooted/Eneseabi-apteek/Baaskreemid/Ceralan/ 4. J. Karvonen, M., Hannuksela, R., Suhonen. (2010). Medicina. Nahahaigused. 5. Loogna, N. Atoopiline dermatiit. Terviseleht. http://www.hot.ee/synnitus/tervis/Atoopiline.html 6. Nahahaigused. (i.a). Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 7. Ravimiamet. (2011). Orion Corporation. http://193.40.10.165/SPC/Hum/SPC_10515.pdf 8. Ravimiamet. (2013). SIA Meda Pharma. http://193.40.10.165/register/register.php? keel=est&inim_vet=inim&lk=2&id=15373 9. Võikar, H. (2010). Atoopilise dermatiidi esinemissagedus ja riskitegurite mõju atoopilise
omaksvõtt avaldaks mõju ka ohutusele (Hatakka jt 2004). Siiski võib väita, et risk õnnetusse sattuda väheneb, sest: · juht on paremini motiveeritud ja mõtleb rohkem sõiduviisi üle; · juht planeerib rohkem ja varem oma sõitu; · juht vaatab liikluses kaugemale ja näeb võimalikke ohuolukordi aegsasti; · juht hoiab enda ümber rohkem ruumi; · juht kontrollib olukordi ristmikel aegsasti; · juht valib olukorrakiiruse varem (EDC 2003). ( Allikas : http://www.terviseleht.ee/200121/21_nikitina.php ) KOKKUVÕTE Erinevates riikides kasutatakse erineva nimetusega koolitusprogramme, kuid peamised põhimõtted on sarnased planeerida oma sõit ette, kasutada võimalusel alternatiivseid liikumisvahendeid, kasutada ökonoomse sõiduviisi sõiduvõtteid. Üldjuhul põrkutakse kokku sama probleemiga eelarvamused ja väljakujunenud hoiakud. Nooremad inimesed on vastuvõtlikumad nn uuele sõidustiilile, sest neil puuduvad varasemad kogemused ja noor on
htm] Viimati kuvatud 04.05.09. 3. Harilik pihlakas. Puud ja põõsad. [http://www.tihemetsa.ee/dendro/harilik_pihlakas.html] Viimati kuvatud 04.05.09. 4. Leht, M. Sugukond roosõielised. Eesti taimede määraja. / Toim. Leht, M. Tartu: EMPÜ ZBI, 1999, lk 145-181. 5. Läänelaid, A. Selle aasta puu on pihlakas. 2000. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0001/pihlakas.html] Viimati kuvatud 04.05.09. 6. Pihlakas on meie koduhaldjas. Terviseleht. [http://www.terviseleht.ee/200038/38_pihlakas.php] Viimati kuvatud 05.05.09. 7. Pooppuu. Puud ja põõsad. [http://www.tihemetsa.ee/dendro/pooppuu.html] Viimati kuvatud 04.05.09. 8. Reitalu, M. Mitme pihlaka maa on Eesti? 2000. [http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vanaweb/0006/pihlakas.html] Viimati kuvatud 04.05.09. 9. Relve, H. Põlispuud. Tallinn: Koolibri, 2003. 10. Tuhkpihlakas. [http://www.ut.ee/biodida/KOOLID/Sirel/Tuhkpihlakas.htm] Viimati kuvatud 04.05.09.
Kasutatud kirjandus Bulman, K. (2008). Lemmikloomad: looduse saladused. Tallinn: Kirilille. Kass. (30. november 2016. a.). Allikas: Wikipedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Kass Koer. (30. november 2016. a.). Allikas: Wikipedia: https://et.wikipedia.org/wiki/Koer Leht, k. (2013). Koer - inimese parim sõber. Maaleht, 5-6. Mets, S. (2011). Pika- ja lühikarvalised kassid. (A. Laasmaa, Toim.) Kasside elulugu, 76-77. Pulbo, K. (30. novmber 2016. a.). Terviseleht. Allikas: http://www.terviseleht.ee/34/34_lemmikloomad.html Rannap, J. (1994). Kass ja koer. (V. Korzets, Toim.) Lemmikloomad läbiaegade, 11-13. Ruus, A. (2011). Koduloom. (A. Sarapuu, Toim.) Metsloomast koduloomaks, 17-19. Sepping, M. (Režissöör). (2007). Koduloomade eluviis [Film]. Sillaots, M. (8. mai 2013. a.). Õhtuleht. Allikas: http://www.ohtuleht.ee/520950/inimese-parimad- sobrad-ehk-10-fakti-koertest 11 LISA 1 Joonis 1.1 12 LISA 2
Maitsestada iisopi ja punega. Võib lisada ka pipart ja maitse järgi soola. http://www.ravimtaimeaed.ee/n%C3%B5iasupp Kasutatud kirjandus: www.naminamiaed.blogspot.com/2011/04/iisop.html www.toidutare.ee/tööriistad/sõnastik/13D60/ www.rebion.ee/2010-10-15-efirnoje-maslo.issopa-lekarstvennego http://www.ravimtaimeaed.ee/n%C3%B5iasupp http://aedjakodu.tarbija24.ee/300849/valik-ponevate-maitsetega-ounahoidiste-retsepte/ Terviseleht, 22.11, 2012. A. Luigela, Iisop. http://www.terviseleht.ee/200028/28_iisop.php3 http://www.kokaraamat.ee/maitsetaimedjaained.php?id=13
Ameerikas läbi viidud uuringust selgus, et passiivne suitsetamine kahjustab ka laste hambaid. Samuti on tõestatud, et passiivne suitsetamine võib põhjustada südame-veresoonkonna haigusi ning olemasolevat haigust ägestada. Mõju on suurim kinnises ruumis, nagu näiteks autos. Suurem osa sigareti suitsust läheb mujale kui suitsetava inimese kopsudesse. See n.ö kõrvaline suits sisaldab rohkem kahjulikke aineid kui kopsudesse sattuv suits. (Eesti Vähiliit, Nicorette, Doctus LTD., Terviseleht, 2015) 1.2 Suitsetamisest on raske loobuda, sest… Nikotiin on väga tugev sõltuvuse tekitaja. See tuleneb ajus paiknevatest retseptoritest, mis võtavad vastu keemilisi signaale. 4 Retseptorid: - on ajus olemas juba enne kui aju on olnud kontaktis nikotiiniga; - nende arv harjumussuitsetajatel suureneb, sest on vaja suuremat nikotiiniannust, et tagada nauding; - neid ei loodud selleks, et saaksime tubakat nautida vaid selleks, et vastata organismi
mineraaleineid ja mikroelemente. Spektraalanalüüsiga saadud andmed näitavad, et vutimunad sisaldavad rauda ja tsinki 1,4 korda rohkem, vaske, koobaltit, titaani, roodiumi ja vanaadiumi 1,2 korda rohkem kui kanamunad. Niisamuti on kaltsiumi, naatriumi, kaaliumi, fosfori, magneesiumi, alumiiniumi, mangaani, räni jt elementide sisaldus rohke. Vutimunas on peamiselt A-, B-rühma ja PP-vitamiine. Vutimune süüakse toorelt, keedetult, praetult ja isegi suitsutatult. Aive Luigela (Terviseleht 15/2001) sõnul ei tunnista Jaapani mehed mingit Viagrat, vaid söövad vutimuna:) Ent vutimunad sobivad väga hästi ka lastetoiduks. Jaapanis eelistatakse neid koolieines. Desinfitseeritud vutimunad on täiesti terved ja puhtad. Vutimunas on kuivainet rohkesti, mistõttu ta toiteväärtus on suhteliselt suurem kui samasugusel kanamunakogusel. Lapsele, kel on kujunenud ülitundlikkus kanamunavalgu suhtes, võib sobida vutimuna vutimuna valgud on teistsugused
joovad eestlased ikka veel tunduvalt rohkem, kui soomlased ja rootslased, pannes eeskätt rõhku kangetele napsidele. Ka erinevatele alkoholi puudutavatele uuringutele vastanud inimeste hinnangul joovad kaasmaalased jätkuvalt liiga palju ning riik ja ühiskond peaksid alkoholi liigtarvitamisega senisest enam tegelema. Kindlasti peaks inimeste hinnangul piirama alkoholi kättesaadavust. KASUTATUD KIRJANDUS http://www.alkoinfo.ee Arvamuslugu Alkohol ja noored , Terviseleht 23/2001 K. Anvelt , Enim tekitab muret alkoholi tarbimine noorte seas, http://www.epl.ee/news/eesti/enim-tekitab-muret-alkoholi-tarbimine-noorte-seas.d? id=59777159 E.-M. Kukemelk, Alkoholi tarbimine Eestis langes kolmandat aastat järjest, http://www.delfi.ee/news/paevauudised/eesti/alkoholi-tarbimine-eestis-langes-kolmandat- aastat-jarjest.d?id=45651677 http://www.nip.ee/page/137/16/111 B. Mikovits, Koos majanduslangusega kukkus ka eestlaste alkoholitarbimine, http://www.maaleht
Kogutud informatsiooni kasutati selle mudeli ulatuslikumaks rakendamiseks. Tööstusharudes, kus töö on liikuva iseloomuga (ehitus, transport ja liiklus, merendus, metsandus ja põllumajandus) on mõned riigid (Soome, Saksamaa, Holland ja Rootsi) kasutanud mobiilseid töötervishoiuteenuste üksusi ja seda märkimisväärse eduga. Ka Prantsusmaal on kasutatud liikuvaid üksusi, et jõuda väikeettevõteteni.[H.Kahn: http://www.terviseleht.ee/arhiiv/tootervishoid_EL_riikides.php] KOKKUVÕTE Nagu eelnevas töös selgus on hotelli-, retsorani- ja toitlustussektoris palju ohtusid. Tõin välja põhiohud ning kirjeldasin neid internetist leitud materjaliga. Kirjutasin kahest peamisest töötingimuste elemendist- füsioloogiline ja psühhosotsiaalne. Sain teada milliseid asjaolusid peab järgima tööohutuse vähendamiseks ning milliseid õigusakte peab selleks järgima. Ja kirjutasin ka töötervishoiu seadusandlikest alustest ja
MAINORI KÕRGKOOL Isiksuse psühholoogia Piret Saar AGRESSIIVNE KÄITUMINE Referaat Juhendaja: Kaidi Hallik Tallinn 2008 SISUKORD Sissejuhatus ......................................................................................................... .......................2 Agressiivsuse teooriad ............................... .............................................................................3 Sünnipärane agressiivsus .......................................................................................................3 Frustratsiooniagressiivsuse hüpotees ............................................ .......................................4 Agressiivsus kui õpitud abitus ..................................................................................
vaja kätte saada, nad lihtsalt söövad selleks, et kõht oleks täis ja see on ka kõik. Tuleb üritada leida aega enda jaoks, sest tervis on siiski tähtsaim asi, mis meil on. 15 KASUTATUD MATERJALID 1. JÜRGENSON, M. & VALNER, C. Terviseapteek. Tervis Pluss. 2007, 10. 2. Anahata http://anahata.imelaps.ee/archive/vikerkaaresild/2071.html 3. RAIG, G. Unehäired. Terviseleht. 17/2000. 4. Gripp http://www.gripp.ee/index.php?id=9 5. Healthilife http://www.healthilife.ee/raamat/vitamiinid.html 6. Tartu Ülikool http://www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid/treeninguef.htm 7. Nutri kaubandus http://www.nutrikaubandus.ee/Extran2/artiklid/Toit_vajalik_k6igile.php 16
vasaku käega. Sigaretti suitsetades ei tohiks tegeleda millegi muuga, võiks pigem mõelda mida te tunnete kui suitsetate ning miks te just sel hetkel pidite sigareti läitma. Viivitage mõned hetked enne kui sigareti haarate. Seadke piiranguid luues ning laiendades kodus, tööl ja autos suitsuvabu piirkondi ja märkige iga suitsetatud sigaret kellaajaliselt ning põhjus, miks suitsetasite (Teesalu, S. "Suitsetamisest loobumine "Terviseleht 19. jaanuar 2000.a.) Abivahendid ja ravimid suitsetamisest loobumiseks Enam kui kolmandik Eesti täiskasvanud elanikest suitsetab. Suitsetajatest kaks kolmandikku on proovinud oma halvast harjumusest loobuda. Paraku on ajaga omandatud nikotiinisõltuvus raske haigus. Vaid 3 igast sajast katsetanust on ise ja ilma abi(vahendite)ta suutnud suitsuorjusest vabaneda. Edukamaks kujuneb mahajätmise üritus, kui abivahendina on kasutatud vastavaid plaastreid või närimiskummi
Igal sõimel peab olema ka oma piimaköök. Suuremate sõimede juures on oma pesuköök ja desinfitsiooni- kamber. Õe tuba olgu laste tubade ligidal. Õde elab asutises. Ka lapsehoidjad-ravitsejad elavad sõimes. Sõime võetakse muidugi ainult terveid lapsi vastu. Kõigil lastel, kes sõimes käivad, peavad kaitserõuged pandud olema. Rinnalapsi käivad emad üks või kaks korda päevas imetamas. Iga lapse kohta on oma terviseleht, kuhu kõik tähtsamad tähelepanekud tema tervisliku seisukorra kohta kantakse. Siis on veel üldine lasteraamat, kust on näha, lui palju ja missugused lapsed sel või teisel päeval sõimes viibisid. Sõimi ehk last epäevakodusid on praegu Eestis neli: 2 Tartus, 1 Tallinnas, 1 Valgas. Imetamiskambrid on lihtsustatud sõimed. Kogemused on näidanud, et vähema arvu naistööliste kohta küllalt lapsi ei leidu. Nagu sõimes, nii nõutakse ka imetamiskambris piinlikku puhtust ja head korda
KASUTATUD ALLIKAD Saun- saunateraapia. http://www.teraapia.com/?topic=102 (23.10.2009) Saun aitab tervist kaitsta. Eesti Ekspress. (22.03.2007) http://paber.ekspress.ee/viewdoc/0EBE912AFC208CE6C22572A4003BC9D4 (23.10.2009) Klassikaline massaaz. http://www.teraapia.com/?topic=5 (23.10.2009) Eesti Spa Liit. http://www.estonianspas.com/et/ravimeetodid/massaaz (23.10.2009) Tai massaaz. http://gaal.planet.ee/Eesti/tai_massaazh.php (23.10.2009) Vesiravi võtab valu ära. Terviseleht. http://www.terviseleht.ee/200012/12_vesiravi.php (23.10.2009) Kellele milline vesiravi? Õhtuleht. (06.02.2004) http://www.ohtuleht.ee/index.aspx? id=152629#1 (23.10.2009) UV kiirgus. http://www.psoriaasikeskus.ee/uvb/UV_kiirgus.htm (26.10.2009) Valgusteraapia. http://www.derma.ee/articles.php?id=4 (23.10.2009) Psoriaasikeskus. http://www.psoriaasikeskus.ee/uvb/UVB_valgusravi.htm (23.10.2009) Mis on aroomiteraapia ja kuidas seda igapäevaelus kasutada? Raamatupidaja. (05.04.2006)
http://www.eldemproject.eu/est/g17s55 . november 2013 5. Orav, L. Toitumistarkus.http://toitumistarkus.ee/7-supertoitu-malu-parandamiseks/. november 2013 6. Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 3.0 Unported License. Sissejuhatus Psühholoogiasse:Mälu. http://eek-malu.weebly.com/index.html . november 2013 7. Õunap, T. Kuidas parandada Mälu? http://www.sekretar.ee/blog/2013/10/1/kuidas- parandada-malu .november 2013 8. Veber, K. Terviseleht. http://www.terviseleht.ee/200128/28_malu.php .november 2013 9. Kiirlugemiskool OÜ. 11 nippi hajameelsuse vastu. http://alkeemia.ee/artiklid/11- nippi-hajameelsuse-vastu/l-14/c-61/ .november 2013 10. Vikipeedia. Vana entsüklopeedia, Mälu http://et.wikipedia.org/wiki/M%C3%A4lu . november 2013 11. Creative Commons Attribution-NonCommercial-ShareAlike 3.0 Unported License, Mälu struktuur. http://eek-malu.weebly.com/maumllu-struktuur.html .november
2. tööraamat kohustuslik. Täitmine okt 2004 määruses. Võib olla ka mitu. Hiljemalt töölt lahkumisel täita. Kui ei saa lahkumisel tööraamatut keskmine päevapalk iga hilinenud päeva eest. TR tiitelleht täita dokumendi alusel. Töökoht tuleb kirjutada, kui saab sooduspensioni (nt tuuker). Kõikidele kannetele pitser. 3. tunnistus (diplom) hariduse või kvalifikatsiooni kohta töödel, mis eeldavad oskusi 4. terviseleht (arstitõend, sanitaarraamat) toitlustus, töö lastega, alaealised, eelnevalt vajalik tervistkahjustava töö korral 5. alaealisel vanema luba ja 13-14a tööinspektori nõusolek 6. välismaalasel töö- või alaline elamisluba - kui elamisluba, tööluba pole vaja Kui tööandjaks on FIE, tuleb TL 1 nädala jooksul arvates töötaja tööle asumise päevast registreerida oma elukohajärgses tööinspektsioonis. Kui ei töötaja jaoks tagajärgi pole, FIE-le haldustrahv.
annaabi.ee 
