Suitsetamine (1)

Tsirguliina Keskkool
Suitsetamine ja selle kahjulikkus
Referaat
2009. õ/a
Sisukord
1. Probleemi püstitus
2. Sissejuhatus
3. Suitsetamise ajalugu
4. Suitsetamise mõju inimorganismile
5. Noored suitsetajad
6. Sõltuvushaigus
7. Passiivne suitsetamine
8. Suitsetamisest loobumine
9. Kokkuvõte
10. Kasutatud kirjandus
Probleemi püstitus
Miks valisin just selle teema? Mulle tekkis suitsetamise ja selle kahjulikkuse vastu rohkem huvi, kui nende teiste teemade vastu. Tahtsin rohkem teada saada, mida suitsetamine kahjustab, selle ajaloost, kus seda kõige algul suitsetati jne. Huvitas ka see, mida suits üldiselt sisaldab ja mida need ained õige teevad.
Sissejuhatus
Tubakasuitsetamine on üks levinumaid narkomaaniaid. Elanikkonna nooremates gruppides, alates keskkooli viimastest klassidest haarab suitsetamine noormehi, kuid viimastel aastakümnetel sekundeerivad neile järjest võrdväärsemalt naissoo esindajad. Vanemates gruppides, samuti füüsiliselt ja moraalselt täiskasvand inimeste hulgas leidub suitsetajaid vähem. Suitsetamisel pakuvad rahuldust kõik selle protseduuri elemendid- karbi väljaotsimine, süütamine, iseloomulik sigareti hoidmise ja tuharaputamise viis, mahvi aeglane tõmbamine... Kahtlemata võimaldab suitsetamine täita vestluses tekkivaid lünki või teha pause töösse. Esialgu suitsetatakse tavaliselt vajadusest teisi järgi teha, lootusest niisama lihtsalt jõuda poisikeseeast meeste kilda või minna tütarlapsest daamiks. Kuid aja jooksul tekib suitsetamisest harjumus ning pärast on sellest rase loobuda . Eriti suur vajadus suitsetada on suitsetajatel söömise, alkoholi tarvitamise, unest ärkamise järel, pingelise töö ajal ja negatiivsete emotsioonide puhul.
Suitsetamise ajalugu
Suitsetamine on peaaegu sama vana kui tule kasutamine, umbes 150 000 aastat. Esimesed suitsetajad olid piipu tõmbavad Maia preestrid . Kiviaja inimesed õppisid tundma tule imelisi kasutusvõimalusi ja märkasid, et mõnede taimede põletamisel tekkiv suits avaldab neile erilist mõju. Kurb saatus tabas oletatavasti esimest eurooplast, kes suitsetamisega Vanas maailmas algust tegi. Rodrigo de Jerez püüdis indiaanlasi jäljendades suitsetada Barcelona tänavatel, kuid äratas kahtlust inkvisitsioonis ning ta heideti "saatanast pärineva käitumise" tõttu vanglasse. Esialgu sai tubakas Euroopas tuntuks kui ilu-ja ravimtaimena. Kui 1559 . aastal tuli prantsuse kuninga saadik Jean Nicot printsessi kätt paluma Portugali, tutvus ta Lissabonis tubakaga. Nicot tutvustas seda ka prantsuse kuninganna Katariina de Medicile. Too leidis tubakast abi oma krooniliste peavalude vastu. Ka euroopa teistesse õukondadesse levis tubakas kõigepealt arstirohu ja nuusktubakana. Algul suitsetati mitmesuguseid eeterlikke õlisid sisaldavaid taimi, nt lavendlit ja paiselehte. Rootsi loodusteadlane K. von Linne andis tubakataimele Nicot auks nime "Nicotiana tabacum". Inglismaal muutus suitsetamine kiiresti populaarseks ka kõrgkihi hulgas. Üheks piibusuitsetamise kombe õukonda toojaks oli ka inglise mereimpeeriumi looja ja tubakakasvataja sir Walter Raleigh. Soovitati Londonisse saabujail käia St. Pauli katedraalis meistrite käe all piibusuitsetamise kunsti õppimas. Korralik džentelmen pidi oskama puhuda nii suurenevaid kui kahanevaid rõngaid ja puhuda välja suitsu nina kaudu. Umbes 16.Sajandil jõudis piip ja tubakasuitsetamise komme ka Eestisse. Talupojad hakkasid varakult ise tubakat kasvatama. Kasvatati peaasjalikult kanget mahorka ja Virgiinia ehk Türgi tubakat, mille lehed andsid suitsetades healõhnalist aroomi . 1603 . aastal astus Inglise kuningas Charles I suitsetamise vastu välja, kes ise polnud suitsumees. Ta avaldas pamfleti "Tubaka vastu", kus tõdes, et tubakas on sotsiaalne pahe , kuid sellest ei hoolinud piibutegijate gild. Inglaste tubakasõda oli tagasihoidlik . Vene tsaar Mihhail Romanov uskus, et on vaja karistada, sest suitsetamine on surmapatt. Esimesel korral suitsetamiselt tabamise eest lõigati nina või huuled. Teistkordsel tabamisel saadeti Siberisse või hukati. Hiinlased suitsetasid tubakat oopiumiga segatuna. Kõige rangemalt karistati suitsetajaid Türgis, kus sultan Murad IV Julm lasi absoluutselt igal piibutõmbajal kaela murda. Väidetakse, et nii hukkus umbes 25 000 suitsetajat. Enne torgati hukataval piibuvars läbi nina ja viidi eesli seljas läbi linna hukkamispaigale.
Eestis sureb suitsetamise tõttu igal aastal umbes 2000 inimest ehk keskmiselt rohkem kui viis inimest päevas. Maailmas sureb aga tubaka poolt põhjustatud haigustesse igal aastal 2,3-3 miljonit inimest .
Suitsetamise mõju inimorganismile
Tihti ei teata suitsetamise tegelikku mõju organismile. Lühemaajalisel suitsetamisel pole sageli selle kahjulikku toimet tunda, sest ilmneb pikema aja jooksul. Loobumist raskendab tubakas sisalduv nikotiin , mis nagu narkootilised ainedki tekitab sõltuvust. Peale nikotiinisõltuvuse kujuneb tubaka tarbimisel välja ka psüühiline sõltuvus, mis omakorda kinnistab suitsetamis-harjumust. Suitsetamise vahetu mõju on igapäevane: sõrmede vereringluse halvenemine, köha, nahapinna muutused, peavalu, limaeraldus, suu limaskestade ärritus, ebameeldiv suulõhn. Tubaka mõju põhineb suitsus sisalduvatel ainetel , mis vereringega satuvad organismi. Tubaka põlemisel moodustavad keemilised ühendid (üle 4000, mitukümmend neist soodustavad vähki) ja tahked aineosakesed ärritavad nahka ja limaskesti ning satuvad ka neerudesse, kusepõide, kõhunäärmesse, emakasse - peaaegu kõikidesse elunditesse. Tubakasuitsu sissehingamisel mõjutavad organismi kõige enam:
Vingugaas
Vingugaas on süsivesinike mittetäieliku põlemise järel tekkiv mürgine gaas . Ühe sigaretiga satub 2-20 mg vingugaasi inimorganismi. Sellepärast väheneb inimese jõudlus, ta ei jaksa teha vastupidavust nõudvat tööd endise jõuga ning enamik sportlasi ei suitsetagi. Vingugaasimürgituse primaarseteks tunnusteks on peavalu, nõrkus ja väsimus.
Tõrv
Ühe sigaretiga, olenevalt sigaretimargist on saadav tõrvakogus 3-20 mg. Esmapilgul ei tundugi see eriti suur, kuid aasta jooksul koguneb keskmise suitsetaja kopsudesse siiski ligi kohvitassitäis pigi . Tõrvas leidub nii radioaktiivseid, mitmesuguseid teisi kahjulikke aineid tekitavaid kui ka vähki. Tõrv mõjub hingamisteede limaskestadele. Hingamisteede vastupanuvõime haigustele langeb. Mittesuitsetaja kopsudesse ei jõua peaaegu mitte ükski bakter sellise kaitsemehhanismi tõttu. Aga suitsetaja haigestub näiteks normaalse limaskesta puudumise tõttu mitmesugustesse kopsuhaigustesse palju kergemini (kopsupõletik, bronhiit , kopsupuhitus, kopsutuberkuloos ). Kopsuvähki haigestunud inimestest 90% on suitsetajad.
Nikotiin, C10H14N2
Nikotiin on tubakataimes olev tugev närvimürk. See tekitab sõltuvuse ning on narkootiline aine. Suur annus võib põhjustada inimesel halvatuse , hingamis - krampe ja surma. Surmav võib olla ka suitsetada järjest kolm pakki sigarette. Et suitsetaja kohe ei sure , satub tavaliselt organismi korraga vähe nikotiini. Algajal tekitab nikotiin iiveldust, mis on kaitsereaktsioon organismi sattunud mürgi vastu. Puhas nikotiin on värvuseta õlitaoline mõru vedelik ning kergesti vees lahustuv. 50 mg nikotiini süstimine verre tapaks inimese, seega sigaretiga satub inimorganismi 0,3 kuni 1,5 mg nikotiini. Süljega jõuab väike osa nikotiinist ka seedeteedesse: soolestiku ülemistesse osadesse ja makku. Väikeses koguses nikotiini ergutab närvisüsteemi ja inimene võib muutuda erksamaks ning keskendumisvõime ja enesetunne võivad natuke paraneda. Nikotiinist 15-20 % imendub suus ja 80-85 % kopsus.
Nikotiini mõju võib kokku võtta järgnevalt:

• Naistel häirub emaka vereringe , mistõttu võivad suureneda menstruatsioonivaevused, kahjustuda võivad ka munasarjad.
  

• Langeb kopsude töövõime.
  

• Tekib tubakasõltuvus.
  

• Tõuseb südame löögisagedus.
  

• Näljatunne väheneb.
  

• Tõuseb vere suhkrusisaldus, neerupealised eritavad rohkem adrenaliini ja noradrenaliini hapete ja leeliste tasakaal muutub.
  

• Lootesse jõuab nikotiini suhteliselt 2 korda enam kui emasse ning tema kasv aeglustub, surma oht suureneb, sünnijärgselt vaevavad võõrutusnähud.
  

• Ahendab veresooni, suureneb südame löögisagedus ja tõuseb vererõhk.
  

• Veresoonte ahenemise tõttu väheneb naha ja jäsemete verevarustust. Veresoonte ahenemine suurendab talvel külmumisohtu.
  

• Nikotiin soodustab kahjulike ainete ladestumist arterites (veresoonte lubjastumist, mis põhjustab vereringehäireid). Osa koest võib surra, kui mõni selle organ ei saa enam piisavalt verd. Võib tekkida infarkt või halveneb jäsemete verevarustus sedavõrd, et koed surevad ja jäse tuleb amputeerida.
  

Keemilised ühendid, mille olemasolu tubakasuitsus ja kahjustav toime tervisele on tõestatud:

• Formaldehüüd - ärritab limaskesti, põhjustab kroonilist hingamisteede põletikku, seotud pahaloomuliste kasvajate tekkega.
  
• Mentool - ärritab limaskesti, põhjustab peavalu, uimasust, seede -, urineerimis - ja nägemishäireid.
  
• Bensopüreen - tugev kartsinogeen
  
• Benseen
  
• Terpeenid
  
• Fenoolid
  
• Amiinid (näiteks aniliin )
  

 
Haigused, mille teket suitsetamine soodustab:

• Ajuinsult - ehk ajurabandus on aju verevarustushäire, võib raskemal juhul lõppeda surmaga.
  

• Südameinfarkt- ehk südamerabandus on südame verevarustushäire.
  

• Gangreen - raske haigus, mis on puudulikust verevarustusest tingitud.
  

• Veresoonte lupjumine – ateroskleroos.
  

• Bronhiit- kopsutorude ehk bronhiide limaskesta põletik.
  

• Kõrgvererõhutõbi ehk hüpertoonia.
  

Noored suitsetajad
 Teismelistest suitsetajatest jääb täiskasvanueas suitsetajateks umbes 80%. Enamus suitsetajaid, ükskõik mis vanuses, teab, et suitsetamine suurendab kopsuvähi, südamehaiguste ja muude elundite vähkkasvajate tekkimise riski. Samal ajal aga usutakse, et noores eas ei teki mingeid kahjustusi suitsetamisest paljude aastate jooksul. See on aga valelik. Suitsetamine mõjutab tervist juba esimesest sigaretist peale!

• Suits ja nikotiin teevad hambad kollaseks, suitsetajatel on ka rohkem parodontiiti ja muid igemehaigusi, kaasa arvatud hammaste väljalangemist.
  
• Krooniline köha ja köhatamine, suurenenud rögaeritus ja bronhiit on juba palju aega teadaolevad suitsetamise tagajärjed, suitsetajad on vastuvõtlikumad gripile ja on suurem tõenäosus seda raskemalt läbi põdeda.
  
• Suitsetamine põhjustab täiskasvanutel kopsumahu vähenemist, aga areneval noorel kopsumahu kasvu pidurdumist. Pole üllatav, et suitsetamine halvendab ka noorte füüsilist vormi nii vastupidamise kui ka saavutuste suhtes.
  
• Teismelistel suitsetajatel on 3 korda rohkem õhupuudust ja tekib kaks korda rohkem röga kui mittesuitsetavatel teismelistel.
  
• Noorte suitsetajate südame löögisagedus on kahe-kolme löögi võrra minutis kiirem kui mittesuitsetavatel eakaaslastel ja neil võib uuringutel leida ka südamehaiguste tekkele viitavaid tundemärke.
  
• Suitsetamine on ka seotud sagenenud peavaludega, kuulmishõrenemisega ja nägemishäiretega.
  

 90% suitsetavatest Inglise teismelistest teab, et suitsetamine on kahjulik tervisele ning 83% soovivad suitsetamisest loobuda.
Kui noorel on suitsust kujunenud sõltuvus, usub ta tihtipeale, et suits leevendab stressi. Tegelikult on suitsetamine pigem stressi põhjuseks. Suitsetamine lihtsalt vähendab pinget ja ärritust, mis tekib sõltuvuses oleval inimesel, kes ei ole tükk aega suitsetanud.
Sõltuvushaigus
Suitsetamisest loobumist peetakse niisama raskeks kui tugevatest narkootilistest ainetest võõrutamist. Enamikul juhtudel ei piisa ainult ühest katsest. Nikotiin tekitab tugeva sõltuvuse, mis on seotud kesknärvisüsteemis asuvate nikotiiniretseptoritega ja on olemas igal inimesel juba enne suitsetamist ja mille arv suitsetamisstaaži kasvades suureneb, sest organism vajab järjest suuremat nikotiiniannust, et tagada harjumuspärane naudinguaisting.Suitsetamisharjumusest vabanemiseks on oluline teada, mis sunnib suitsetama. Tubakasõltuvus koosneb kahest osast: suitsetamisharjumusest ja nikotiinisõltuvusest. Suitsetamisharjumus , sügavalt juurdunud käitumismall on mingi tegevus, aga ka sündmus, kas meeldiv või mitte, on peaaegu alati seotud suitsetamisega (hommikukohvi, lõunasöök, telefonivestlus , tülid, probleemid tööl, hea tuju, halb tuju...). Tuleks arvestada, et süstemaatiline ja teadlik elustiili ja –viisi muutmine on abiks suitsetamisharjumusest loobumiseks. Nikotiinisõltuvus on teine põhjus, miks suitsetamisest loobumine sageli ei õnnestu, vähemalt esimesel korral… Ühesõnaga on oluline pöörata tähelepanu tubakasõltuvuse mõlemale komponendile. Valmistudes suitsetamisest loobumiseks võiks suitsetaja koostada endale kindel plaan ja valida endale sobivad meetodid või soovi korral pöörduda arstist nõustaja poole. Paljud paraku ei tea, kust saada asjakohast nõustamist või kuidas kasutada abivahendeid.
Passiivne suitsetamine
 
Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivse suitsetaja vastandiks on aktiivne suitsetaja: inimene, kes ise suitsetab . Passiivne suitsetaja on iga inimene, kes on ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. Harva teatakse , et passiivne suitsetamine on sama võrdne kui aktiivne suitsetamine, selles mõttes, et mõlemad on sama ohtlikud. Passiivsesse suitsetajasse satuvad kõik needsamad mürgid, mis aktiivsessegi suitsetajasse. Eriti ohtlik on aga passiivne suitsetamine seepärast, et passiivseteks suitsetajateks on tihti väikesed lapsed või noored, kellel on tunduvalt vastupanuvõime mürkidele nõrgem kui täiskasvanutel. Nii mürgitavad täiskasvanud sageli nii teiste kui ka enda lapsi. Kurb on ka see, et laste võitlemine vanemate suitsetamise vastu, ei ole siiani olnud mõeldav. See tähendab, et väikesed lapsed või noorukid on kodudes, kus suitsetatakse, tahes või tahtmata sundsuitsetajad. Laiemalt on passiivse suitsetamise probleem üles kerkinud viimase paari aasta jooksul. Paljudes riikides on enamikud mittesuitsetajad passiivseteks suitsetajateks. Täiskasvanute hulgas loetakse passiivseks suitsetajaks inimest, kes viibib suitsuses ruumis üle viie tunni. Just nimelt ruumides on oht kõige suurem, sest seal püsib tubakasuits väga kaua. Mittesuitsetaja tunneb suitsuhaisu ära isegi ruumis, kus on suitsetatud peale 8-tunnilist korralikku tuulutamist.
Suitsetamisest loobumine

Meetodeid suitsetamisest loobumiseks on mitmeid-tuleb arvestada isiku omapära ja otsustama kõige meelepärasema variandi kasuks. Mõnined populaarsemad meetodid.

• Päevapealt mahajätmine koos eelneva ettevalmistusperioodiga.
  

• Nikotiiniasendusravi
  

• Nõustamine spetsialisti poolt
  

• suitsetamisaja edasilükkamine
  

• väiksema nikotiinisisaldusega sigarettide kasutamine
  
• Nikotiininärimiskumm Nicotinell
  
• Nikodent- hambapasta
  
• Zyban-retseptiravim
  

Kokkuvõte
Suitsetamine on üsnagi kallis lõbu. Kui kokku arvestades, et iga päev pakk teha, kulub aastas suitsu peale ligi kaksteist tuhat krooni. Nii paljud noored on suitsetamist proovinud ning mõned ongi seda tegema jäänud, soovitakse olla täiskasvanulikud. Suitsetamine mõjub ju väga kahjulikult organismile. Seda referaati tehes sain suitsetamisest ja selle kahjulikkusest palju targemaks. Minu arvates võiksid ikka noored oma organismi kuni täiskasvanuks saamiseni korras hoida, aga eks iga inimene ise teab, millal ja mida ta kunagi ära proovib.
Kasutatud kirjandus
http://www.page.ee/suits/
http://www.hot.ee/suitsetamine/dpl.ht m
http://www.miksike.ee/documents/main/referaadid/suitsetamine.ht m
R. Silla ’’ Tervishoiu käsiraamat õpilastele’’ 1975 Valgus
Suitsetaja kopsud enne ja pärast :