Tubakas, suitsetamine (0)

… Kool
Tubakas
Suitsetamine
Referaat
……
VII klass
Veebruar 2012

Sisukord

Tubakatarvitamine 3
Suitsetamine 3
Passiivne ehk kaudne suitsetamine 3
Mida sisaldab sigarett ? 4
Suitsetamise mõju organismile 5
Kooliõpilaste suitsetamine 6
Suitsetamisest loobumine 7
Kasutatud kirjandus 8

Tubakatarvitamine

Läbi aegade on tubakat peamiselt suitsetatud, kuid üha rohkem on hakatud tarbima suitsuvabasid tubakatooteid. Tubakatooted jagunevad kahte kategooriasse: ühed on need, mida suitsetatakse ja teised on tubakatooted, mis on nii-öelda suitsuvabad ning mida tarbitakse kas närimise, ninna tõmbamise või mingil muul teel.

Suitsetamine

Sõltuvus nikotiinist tekib seetõttu, et nikotiin mõjutab ajus paiknevaid nikotiiniretseptoreid, mille tagajärjel tekib lühiajaline heaolutunne. Suitsetades nikotiiniretseptorite arv ajus suureneb ja inimene vajab üha uusi nikotiiniannuseid. Nii kujuneb välja nikotiinisõltuvus ja inimesest saab regulaarne suitsetaja . Kui nüüd ühel hetkel suitsust loobuda , tekivad nn. ärajäämanähud, sest inimene ei saa enam nikotiini, millega ollakse harjunud . Võivad tekkida närvilisus, keskendumisraskused, külmavärinad, peavalu ja muud ebameeldivad aistingud , mida on raske taluda ja mistõttu võib inimene taas suitsetamist alustada.
Lisaks füüsilisele sõltuvusele nikotiinist on suitsetajad sageli sõltuvuses ka suitsetamisest kui tegevusest. Tugev harjumus läita sigarett näiteks kohvilauas, autoga sõites või muudel juhtudel võib takistada loobumisotsust tegemast.

Passiivne ehk kaudne suitsetamine

Sigaretisuits ei kahjusta ainult suitsetaja, vaid ka ümbritsevate inimeste tervist. Seega, isegi kui inimene ise ei suitseta, on tema tervis ohustatud, kui ta hingab sisse teiste inimeste sigaretisuitsu.
Passiivne suitsetamine on teiste poolt tarvitatava tubaka suitsu sissehingamine. Passiivne suitsetaja -on iga inimene, kes viibib ruumis, kus suitsetatakse või on hiljuti suitsetatud. On kindlaks tehtud, et passiivne suitsetaja hingab suitsetaja läheduses sisse isegi rohkem vähkitekitavaid ühendeid kui suitsetaja, sest kõrvalvoo suits sisaldab neid peavoo suitsust rohkem. Suitsetamisel iga mahviga kopsu tõmmatavat suitsuvoogu nimetatakse peavooks. See sisaldab 30–45% tubaka põlemisel tekkivatest ainetest. Mahvide vaheajal sigareti otsa hõõgumisel õhku lenduvat suitsuvoogu nimetatakse kõrvalvooks. Sinna satub 55–70% tubaka põlemisel tekkinud ainetest. Tubakasuits sisaldab rohkem kui 4000 erinevat kemikaali osakeste ja gaasidena, millest paljud ained soodustavad vähi teket.
Mittesuitsetaja kops on suitsetaja omast tundlikum , kuna mittesuitsetajal puudub suitsetajale omane kohanemine tubakasuitsule .

Mida sisaldab sigarett?

Suitsetamise mõju organismile

Süda ja veereringeelundid
Pulss kiireneb ja vererõhk tõuseb. Hapnikusisaldus veres väheneb, see põhjustab naha kahvatust ja peavalu. Ahendab veresooni. Suurendab südamelihase infarkti ohtu.
Hingamisteed ja kopsud
Kopsude kahjustuse tase on sõltuv suitsetatud ajast. Suitsetamin põhjustab hingamisteede ärritust, köha, kopsutoru ja hingamisteede põletikke ja kopsuvähki. Suitsetamine on peamine kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse tekitaja. Näiteks emfüseem ja krooniline bronhiit põhjustavad patsiendil sellist õhupuudust, et aktiivne füüsiline tegevus muutub võimatuks.
Seedeorganid
Põhjustab mao talitushäireid, kõhulahtisust. Meestel esineb tavalisest sagedamini maohaavu. Põhjustab suu ja söögitoru vähki. Kahjustab suu limaskesta ja tavaliselt on suitsetajal seetõttu halb hingeõhk.
Toitumine
Vähendab söögiisu
Kesknärvisüsteem
Mingil määral stimuleeriv toime. Regulaarsed suitsetajad kogevad lõdvestumise toimet suitsetamise ajal
Suguelundid
Põhjustab impotentsust, 80% liigsuitsetajate impotentsuse probleemidest johtub suitsetamisest
Viljakus
Arvatavalt vähendab viljastumisvõimet
Mõjud lootele
Suitsetajatel esineb tavaliselt rohkem raseduse katkemisi, enneaegseid sünnitusi, ja alakaalulisena sündinud lapsi. Samuti on suurem oht, et laps sünnib surnuna. Suitsetajate lastel on oht haigestuda esimesel eluaastal hingamisteede haigustesse kahekordselt suurem võrreldes mittesuitsetajate lastega
Psüühiline sõltuvus
Regulaarsetel suitsetajatel kujuneb välja tugev tegevussõltuvus
Füüsiline sõltuvus
Suitsetamisest loobumine on raske, sest kogu organism satub nikotiinist sõltuvusse
Mõjutused psühhosotsiaalsele käitumisele
Suitsetajatel satub tubakasuitsu kahjulikest ainetest 80-90% ümbritsevasse keskkonda. Need on ohuks mittesuitsetajatele, nn passiivsetele suitsetajatele
Surmajuhtumid aastas
Miljoneid aastas. Põhjuseks südame ja veresoonkonna haigused, kopsuvähk, muud kopsuhaigused, ka hukkumised hooletust suitsetamisest süttinud tulekahjudes
 

Kooliõpilaste suitsetamine

Eesti noorte seas on tubakas tõsiseks probleemiks. Tüdrukute ja poiste suitsetamises ja selle alustamisel ei ole tänapäeval erilist erinevust. 13-15. aastaste koolinoorte seast kasutavad 34% mingit tubakatoodet ning 35% neist, kes kunagi on suitsetanud või suitsetavad, alustasid juba enne kümnendat eluaastat.
Noored hakkavad suitsetama uudishimust - soovist "olla nagu kõik". Põhjusi, miks hakatakse suitsetama, on palju. Üks olulisemaid põhjusi on suitsetavate eakaaslaste surve, arvamus, et suitsetamine on cool ja vanemate või sugulaste eeskuju. Varjatumad põhjused on madal enesehinnang , halb edasijõudmine koolis ning ümbritseva keskkonna mõju, sealhulgas ka meedia mõju. Noorukitega on kõik selge - nad ei mõista lihtsalt paljutki.
Vastavalt kooliõpilaste tervisekäitumise uuringutele4, on suitsetamislevimus nelja aastaga tõusnud 13-aastaste poiste seas 15%-lt 16%-le, samavanuste tüdrukute seas aga langenud 12%-lt 11%-le. Igapäevasuitsetajaid 13-aastaste koolipoiste seas on 6%, tüdrukute seas 3%. Suitsetamislevimuse langustendentsi võib täheldada ka 15-aastaste koolipoiste seas 33%-lt 28%-le ja tütarlaste seas 26%-lt 23%-le. Igapäevasuitsetajaid on selles vanusgrupis vastavalt 16% ja 10%.
Kuigi tubakasuitsuses keskkonnas viibimine tööl alla 1 tunni päevas on langenud meestel 16%-ni ja naistel 10%-ni, on lubamatult kõrge tubakasuitsune elukeskkond kodudes – ligi iga neljandas kodus suitsetatakse -24% (TAI, 2010). Kõige vähem on kaitsetud tubakakeemia eest lapsed. Vanematel aga jääb vajaka teadmistest ja tahtmisest, kuidas kaitsta oma lapsi passiivse e. kaudse suitsetamise eest. Lapsed on kaitsetud tubakasuitsu vastu oma kodudes, isiklikes autodes jt. kohtades, kus nad elavad, mängivad jne. Tuleb nõustada vanemaid kaitsma lapsi tubakasuitsu eest, eriti kui lapsel põevad hingamisteede infektsioone, astmat, kõrvainfektsioone.

Suitsetamisest loobumine

Meetodeid suitsetamisest loobumiseks on mitmeid-tuleb arvestada isiku omapära ja otsustama kõige meelepärasema variandi kasuks. Mõningad meetodid suitsetamisest loobumiseks oleks järgnevad:

• Päevapealt mahajätmine koos eelneva ettevalmistusperioodiga
  
• Nikotiiniasendusravi
  
• Nõustamine spetsialisti poolt
  
• Suitsetamisaja edasilükkamine
  
• Väiksema nikotiinisisaldusega sigarettide kasutamine
  

Väga paljud suitsetajad püüavad ise loobuda, kuid statistika alusel suudab vaid üks kümnest loobujast jääda püsivalt mittesuitsetajaks.

Kasutatud kirjandus

http://www.terviseinfo.ee/et/valdkonnad/tubakas/tubakatarvitamine
http://www.hot.ee/suitsetamine/dpl.ht m
http://tubakavaba.ee/
http://www.page.ee/suits/sisu.ht m