Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Sotsioloogia eksam". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
sotsi, kapital, haridus, kapitalism, subjekt, organisatsioon, endid, mobiilsus, moraal, institutsioon, indiviidid, durkheim, sektor, sümbolid, integratsioon, sotsialiseerumine, dispositsioon, konkurents, paljususiskid, töötaja, sotsioloogiline, uurimine, solidaarsus, tehnoloogia, struktuurid, töölisklass, konstruktivism, vastuolus, institutsioonidKonfliktid esinevad väga erinevates vormides ja on iseloomulikud kõikidele ühiskondadele, sotsiaalsetele rühmadele, huvigruppidele kõige erinevamatele inimkooslustele. Konfliktsed sotsiaalsed situatsioonid tulenevad inimese enesesäilitamise vajadusest erinevate huvide kontekstis. 4 Sotsiaalne kihistumine, poliitiline organisatsioon, kultuurimudelid, füüsilised tingimused mõjutavad sotsiaalse konflikti intensiivsust ja suunda. Konflikte ei saa alati prognoosida. Potentsiaalne konflikt ei realiseeru hetkeliselt ja sõltub sellest, milliseks kujuneb erinevate huvitatud indiviidide või rühmade kogemus kogemus. Seega konfliktid on olemuslikult nii objektiivsed kui subjektiivsed. Konfliktse protsessi etapid: 1. struktuursed lähtealused, mis tekitavad konflikti 2
individuaalsena; individuaalne vastutus oma valikute ees • Aja ja ruumi lahutatus • Vahendatud sotsiaalne suhtlus; kaugenemine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu(finantssüsteemid jms) • Globaliseerumine: maailma kokkutõmbumine, kasvav sõltuvus sotsiaalsete gruppide, indiviidide ja ühiskondade vahel • kommunikatsioonivahendid, mobiilsus, globaalne tööjaotus, globaalse ja lokaalse segunemine, uusinfo globaalsetest teemadest • Riskiühiskond- toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine; tehnoloogilise innovatsiooni tekitatud riskide mõju • Eelindustriaalne(looduslikud ohud); industriaalne(looduslikud; toodetud ohud, mida tajutakse kontrollitavana(tervishoid)) • riskide süstemaatiline tootmine, mis ei vasta ressurssidele;
........................41 5.1.7. Sümbolid: zestid............................................................................................ 42 5.1.8. Rituaalid.........................................................................................................42 5 5.1.9. Kultuurikontaktid...........................................................................................43 6. Inimese areng ja sotsialiseerumine..............................................................................43 6.1. Inimene loomus ja olemus.................................................................................43 6.2. Sotsialiseerumine .................................................................................................44 6.2.1. Inimese areng.................................................................................................46 6.2.2. Sotsialiseerumise protsess....
tajumine individuaalsena; indivisuaalne vastutus oma valikute ees • Aja ja ruumi lahutatus • Vahendatud sotsiaalne suhlus; kaugenemine sotsiaalsetes suhetes: usaldus abstraktsete süsteemide vastu(finantssüsteemid jms) • Globaliseerumine: maailma kokkutõmbumine, kasvav sõltuvus sotsiaalsete gruppide, indiviidide ja ühiskondade vahel • kommunikatsioonivahendid, mobiilsus, globaalne tööjaotus, globaalse ja lokaalse segunemine, uusinfo globaalsetest teemadest • Riskiühiskond- toodetud, inimtekkeliste riskide domineerimine; tehnoloogilise innovatsiooni tekitatud riskide mõju • Eelindustriaalne(looduslikud ohud); industriaalne(looduslikud; toodetud ohud, mida tajutakse kontrollitavana(tervishoid)) • riskide süstemaatiline tootmine, mis ei vasta ressurssidele;
Karl Marx materialism (materiaalsne tgeevus e peavarju ja toidu otsimine määra millest isik unistab Ühiskond = baas (majandus) ja pealisehitus (seadused, religioon, kunst) Baas = tootisvahendid (inimesed ja tööriistad, teadmised) ja tootmisuhted (määravad tööjaotuse ja produkti jagunemise) Klassid kapitalistid ja töölised Ühiskonna areng tootmisviiside vaheldumine o Ürgühiskond (klassideta) orjanduslik feodalism kapitalism kommunism Emile Durkheim sotsiaalsed faktid (paljude inimeste ühislooming), mis mõjutavad inimese käitumist Tööjaotus mehaaniline (primitiivne ühiskond) inimesed on sarnased, üksikindiviidi tähtsus väike, õigusnormid repressiivsed; orgaaniline (modernne ühiskond) inimesed on erinevad üksikindiviidi tähtsus suur Religioon religioossete ideede allikaks ühiskond, suurem jõud (jumal)
· Ideaalne tüüp loogiliselt kujundatud mõiste; võimaldab esitada uuritava sotsiaalse elemendi põhijooni. Selles mõistes püütakse välja tuua uuritava sotsiaalse elemendi tüüpilised jooned. See pole uurimise põhieesmärk, vaid aitab selgitada üldiseid reegleid. Ideaalne tüüp sisaldab endas omadusi sotsiaalse institutsiooni kohta, mis on tervik ja mida ei mõjuta ükski teine institutsioon, eesmärk või huvid. Ideaalne tüüp ei kirjelda kunagi konkreetset reaalsust, vaid annab aluse, millega reaalsust võrrelda. 16. Mõistmine? Mida see tähendab Weberi käsitluses? mõistmine viitab võimele kujutleda maailma sellisena, nagu teda võiksd näha teised inimesed, ning mõista protsesse, mille kaudu teised inimesed mõtestavad seda, mis nendega juhtub. 17. Ratsionalism? (Weber)
määratlust. Klassiteadlikkuse ja klassiteadvuse erinevus- klassiteadlikkus tähendab mõistmist et sissetuleku, elukutse prestiizi ja eluviisi erinevused määravad ära inimese klassikuuluvuse, klassiteadvus tekib kui klassiteadlikkus muutub inimese enesemääratlusele ja tema poliitilistele eelistustele keskset mõju avaldavaks teguriks ning kui inimesed näevad oma klassihuve teiste klasside klassihuvidele vastuseisvatena. Sotsiaalne mobiilsus kasti ja klassisüsteem. Kastisüsteemis on inimese koht sotsiaalses stratifikatsioonisüsteemis paika pandud sünnimomendil. (millised on võimalused haridusele, elukutsele) Klassisüsteemid põhinevad nii omandatud kui ka omistatud staatusele. (vanemate staatus) Strukturaalne mobiilsus viitab ühiskonnastandardi faktoritele, mis mõjutavad mobiilsuse taset ühiskonnas tervikuna. Staatuse sümbolid-sotsiaalse staatuse väljapoole
Cambridge. Giddens, A. (1997/1984) The Constitution of Society. Outline of the Theory of Structuration, Polity Press, Cambridge. Beck, U. And Beck-Gernsheim, E. (2009/2001) Individualization, Sage, London. 2. Sotsiaalsed muutused. Globaliseerumine. Mõisted ja teoreetilised lähenemised · Sotsiaalsed muutused sotsiaalse struktuuri ja kultuuri modifitseerimine ja/või transformatsioon. Muutused sotsiaalsetes institutsioonides (majandus, töö, haridus, perekond, riik), sotsiaalse stratifikatsiooni süsteemis (töökohtade polariseerumine), rollides (mehe/naise rollid). Põhjuseks on modifitseerimise vajadus, keskkondlikud tegurid vajadus jätkusuutliku ökoloogilise kultuuri järele, teaduse ja tehnika areng ning ühiskondlikud ideed. · Moderniseerimine selle tulemusel kahanevad traditsioonilised kogukondlikud suhted, kasvab individuaalsete valikute võimalus, kerkivad uued käitumismustrid.
Nt tassi kohvi joomine: * Rituaal - Sümboolne tähendus * Personaalne seltskondlik (sotsiaalne) * Kohvi kui legaalne narkootikum, stimulant Lääne kultuuris * Rahvusvaheline kaubandus, sotsiaalsed ja majanduslikud suhted erinevate riikide vahel * Viitab ajaloolistele sotsiaalsetele ja majanduslikele suhetele * Elustiili valikud millist kohvi juua globaliseerumine 4. Mis on sotsiaalne institutsioon? Millest koosneb? Näited Sotsiaalne institutsioon on rollide ja staatuste kogum, mis arvestab teatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamist (Smesler). Sotsiaalne institutsioon on reeglite, normide, põhimõtete, käitumismallide jms püsiv kogum, m is reguleerib inimtegevuse teatud valdkonda, organiseerib inimesi kindlatesse rollidesse, staatustesse, suhetesse mingi olulise sotsiaalse vajaduse rahuldamiseks (Kenkmann). Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised:
(enesepeegeldust). Sotsioloogia on suhteliselt noor teadusharu. Tegeleb igapäevase eluolu uurimisega omaenda perspektiivist lähtudes. Püüab uurida, mis on nn "üldtuntud tõdede" taga: nt karistused vähendavad kuritegevust, õnnelikud töötajad on produktiivsemad jne. Eesmärgiks on uurida sotsiaalseid jõude, mis meie igapäevast elu mõjutavad: poliitika, haridus, suurfirmad jne. Mõiste sotsioloogia - Auguste Comte. Eesmärgiks on uurida inimeste käitumist sotsiaalsete olenditena. Samuti seda miks meie elamistingimused ja arusaamad elust on niivõrd erinevad eelmistest põlvedest, millised võivad need olla kahekümne, kolmekümne aasta pärast. Sotsioloogia tegeleb üksikisiku uurimisest kuni globaalsete sotsiaalsete protsessideni. Sotsioloogia on teadus, mis uurib sotsiaalsete gruppide, inimese ja ühiskonna vahelisi seoseid
Näide tööpuudus: olla töötu tähendab suuri isiklikke probleeme. Olukorras, kus suur hulk inimesi ühiskonnas on töötud, muutub see juba ühiskondlikuks probleemiks ja viib muutusteni hariduspoliitikas, mis kergendavad indiviidide isiklikke probleeme ja taastavad korra ühiskonnas. Näide abielulahutus: Abielulahutus on isiklik probleem, aga juhul kui üks igast kahest täna abiellunud paarist lõpuks lahutab, on see juba ühiskondlik probleem 4. Mis on sotsiaalne institutsioon? Millest koosneb? Näited. Sotsiaalne institutsioon on teatud eluvaldkonda puudutavad sotsiaalse elu korraldused, mis puudutavad kõik ühiskondi. Perekond kui institutsioon-reeglid abiellumise, lastesaamise kohta Haridus kui institutsioon- kes saavad haridust, milliseid teadmisi ja kes edastavad Religioon kui institutsioon- kirikud moseed jne 5. Mis on sotsiaalne fakt? Kuidas on faktid meie igapäevase eluga seotud? Näited juurde.
Riikides, kus tähtsustatakse haridust ja teadust, on ka majanduskasv kiirem. Postindustriaalse ühiskonna suurimaks ressursiks on teadmine nii info kui teaduse tasemel. Tartu Ülikooli Pärnu kolledz 5 Sotsioloogia alused Liina Käär 22. Mida nimetatakse sotsiaalseks institutsiooniks? Nimeta erinevaid sotsiaalseid institutsioone? Sotsiaalne institutsioon on rollide ja staatuste kogum, mis arvestab teatud sotsiaalsete vajaduste rahuldamist (Smesler). Sotsiaalne institutsioon on reeglite, normide, põhimõtete, käitumismallide jms püsiv kogum, m is reguleerib inimtegevuse teatud valdkonda, organiseerib inimesi kindlatesse rollidesse, staatustesse, suhetesse mingi olulise sotsiaalse vajaduse rahuldamiseks (Kenkmann). Põhilised vajadused ja neile vastavad institutsioonid on järgmised:
kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust? kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust? Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur tuleneb tootmis- ja omandisuhetest (baas): nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. orjandus, feodaalühiskond, kapitalism. Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab Ideed, väärtused ja institutsioonid on pealispind, mis peegeldab ja taastoodab
• Ratsionaalne isiklik huvi + vaba turg (turu eneseregulatsioon e nähtamatu käsi) = majanduslik õitseng Arengu eeldus 3: riik tagab kollektiivsed hüved Riik sekkub olukordades, kus isereguleerumise printsiip ei toimi - tagab “avalikud hüved”, mida turg ei suuda (Infrastruktuuri kaubanduse hõlbustamiseks teed, kanalid, sillad, dokid, Seadused, kord, süsteemi jätkusuutlikkus: ennustatavus, innovatsiooni toetamine (patendid, autoriõigused), üldrahvalik haridus – “valgustatus” 2. K.Marx: kuidas mõistis sotsiaalse muutuse seaduspära ning ühiskonna struktuuri põhiolemust; milles seisneb tööjõu võõrandumine; väärtuse käsitlus Baas vs superstruktuur – Baas Sotsiaalne elu ja ühiskonna struktuur (nt orjandus, feodaalühiskond, kapitalism) tuleneb tootmis-ja omandisuhetest (tööline, tootmisvahendid, omanik) - Ideed, väärtused ja institutsioonid
olukordades või erineval ajal suunatud kokkusobimatud rolliootused. c) OMANDATUD ROLLI JA ROLLIOOTUSTE VAHELINE KONFLIKT - rollisüsteemis osalejad mõistavad üksteise ja iseenda rolle erinevalt. d) ISIKSUSE JA ROLLI VAHELINE KONFLIKT - rolliootused on vastuolus rolli täitja isiksuse omadustega. e) ROLLI ÄHMASUS - olukord, kus puuduvad selgepiirilised rolliootused või nende täitmise hindamise kriteeriumid. 14. Institutsionaalne roll, sotsiaalne institutsioon, selle kolm aspekti, funktsioon ühiskonnas, perekond kui institutsioon SOTSIAALNE INSTITUTSIOON (millegi korraldatus, kehtestatus ühiskonnas). Kitsamalt: ÜHISKONNA (GRUPI) SOTSIAALSETE VAJADUSTE RAHULDAMIST TAGAV SOTSIAALNE MEHHANISM, MILLE KOMPONENDID ON: 1. ÜHISKONNA VAJADUSTEST LÄHTUVAD VÄÄRTUSED, NORMID, MUDELID, MIS REGULEERIVAD INIMESTE TOIMIMIST ANTUD VALDKONNAS, 2. NENDE (VÄÄRTUSTE, NORMIDE, MUDELITE) JÄRGIMIST KINDLUSTAV ORGANISATSIOONILINE VORM, 3
Kultuuriline pluralism rõhutab kultuuridele omaseid erinevusi ja võimaldab seega eri rahvuste, rasside ja religioossete gruppide liikmetele säilitada kõige intiimsema osa oma pärandist. Kultuuriline relativism seob endas katset mõista maailma nii, nagu seda näevad teiste ühiskondade liikmed. Kultuuriline (ehk ideoloogiline) hegemoonia võimulolijate kontroll väärtuste ja normide tootmise üle. Kultuuriline kapital kõnelemis- ja mõtlemisstiil, teadmised muusikast, kunstist ja kirjandusest, mis võimaldavad isikul tunda end mugavalt haridusstruktuurides ja mõista maailma, nagu selle on määratlenud valitsev strata. Kultuuriliselt heterogeenne ühiskond tähendab, et ühiskonna liikmed räägivad sama keelt ja on sarnased religioossete tavade ja päritolumaa poolest. Kultuuriuniversaalid kõikides kultuurides esinevad põhielemendid.
-tähendus tekib ühiskonnas inimestevahelise suhtlemise tulemusena. - rõhk asetatakse ühiskonnale ja indiviidide vahelistele suhetele. 6. Mis on sotsiaalne fakt? Sotsiaalsed faktid- kindlamustrilised inimkooslust iseloomustavad faktid. Sotsiaalse elu aspektid, mis kujundavad iga inimese individuaalseid käitumisviise ja tegevusi. 7. Kuidas on faktid seotud sotsiaalsete institutsioonidega? Kõik institutsioonid on ka sotsiaalsed faktid. -perekond kui institutsioon (reeglid, abiellumine, lastesaamine) -haridus kui institutsioon ( kes saavad haridust, milliseid teadmisi) 8. Auguste Comte miks peetakse teda sotsioloogias oluliseks? Peamised mõisted, panus sotsioloogiasse. Võttis kasutusele mõiste ,,sotsioloogia". Teda nimetatakse ka ,,sotsioloogia isaks". Positivismi looja. 9. Mida tähendab sotsioloogias positivism, mis iseloomustab positivistlikku lähenemist?
Erinevus tõest ja tõekspidamistest. Seda iseloomustab: · näha üldist üksikasjas · näha ebatavalist igapäevases · Näha individuaalsust sotsiaalses kontekstis: ühiskond meie igapäevastes valikutes 3. Anna sotsioloogiline seletus sellele, miks sotsioloogia tekkis sellises paigas ning sellisel ajal, nagu ta tekkis. Sotsioloogia sündis suurtest ühiskonnamuutustest: · Valgustusajastu (u 1680-1780)- endisest kõrgema väärtuse saab haridus, mõistus, kahtlemine · Poliitiline/demokraatlik revolutsioon (Prantsuse Revolutsioon 1789)- hakati pöörama tähelepanu inimõigustele ja võrdsusele · Industriaalne revolutsioon ja teaduslik-tehniline revolutsioon- uus majandus · Urbaniseerumisrevolutsioon (linnade plahvatuslik kasv) ja kogukonna lagunemine 4. Võrdle ja vastanda omavahel kolme klassikalist sotsioloogia teooriat - funktsionalismi, konfliktiteooriat ja sümboolset interaktsionismi
Milline olukord on näide sotsiaalsete normide EKSAMI KÜSIMUSED internaliseerimisest? (Internaliseeritud reegleid ja norme täidab 1. Sotsioloog tahab uurida, kuidas inimese inimene vabatahtlikult ning nende vastu haridus ja sotsiaalne päritolu mõjutavad tema eksimine toob kaasa ebameeldivaid sissetulekut. Mis on selle uurimuse emotsioone). sõltumatu(d) muutuja(d)? a) Inimene ei taha olla ilma söögita, kuna see on a) Sissetulek
Oma klassikuuluvuse määratlemisel kasutavad respondendid üldjuhul standardseid objektiivseid muutujaid, kuid lisaks võtavad arvesse tootmise sotsiaalsete suhete mitmesuguseid karakteristikuid. 8.9. Mis on klassiteadvus? Tekib, kui klassiteadlikkus muutub inimese enesemääratlusele ja tema poliitilistele eelistustele kesksekt mõju avaldavaks teguriks ning kui inimesed näevad oma klassihuve vasutseisvatena teiste klasside klassihuvidele. 8.10. Mis on sotsiaalne stabiilsus? mobiilsus Sotsiaalne mobiilsus tähendab inimeste ja gruppide liikumist stratifikatsioonisüsteemi sees. 8.11. Mis on strukturaalne stabiilsus? mobiilsus Ühiskonnatasandi faktoritest mõjutatud mobiilsus ühiskonnas tervikuna. 8.12. Mis on klassi immobiilis? immobiilsus Klassi immobiilsuseks nimetatakse tendentsi, et konkreetsesse klassi kuulujad taastoodavad selle klassi liikmeid põlvkonnast põlvkonda. 8.13. Mis vahe on absoluutsel ja suhtelisel mobiilsusel?
püüdlema loodusteadusliku lähenemise poole. Inimesi tuleb uurida väliste põhjuste kaudu. Vaimuteaduslik lähenemine: inimesi uurivad teadused (vaimuteadused) on erilised. Inimest tuleb eelkõige mõista. Mikro-sotsioloogia vs makro-sotsioloogia. Millisel tasandil tuleb uurida sotsiaalset maailma? Mikro-sotsioloogia: tuleb uurida inimeste vahetut suhtlemist. Makrto-sotsioloogia uurida tuleb suure-mastaabilisi nähtusi gruppe, organisatsioon ja ühiskonda tervikuna. Nature(loomus) vs nurture (kasvatus). Milline on inimloomus? Nature: inimese põhiloomus on geenides, kaasa sündinud. Nurture: inimese põhiloomus on omandatud kogemuse käigus, kaasa on sündinud ainult kõige üldisemad omadused. Ratsionalism vs romantism. Milline on inimloomus: ratsionalis: inimene on mõistuspärane egoist. Romantism: inimene on emotsionaalne. Sotsioloogiline kujutlusvõime
majanduskultuur – veendumused, hoiakud ja väärtushinnangud, mis kujundavad üksikisikute, organisatsioonide ja institutsioonide majanduslikku tegevust. Erinevad tasandid: ühiskond, majandussüsteem; tööstusharu, turg; organisatsioon; leibkond, perekond; üksikisik. Väärtused – indiviidi või grupi arusaamad sellest, mis on ihaldusväärne, sobiv, õige, vale. Tugevalt seotud kultuuriga, suhteliselt kestvad. Sotsialiseerumine – isiksuse kujunemise protsess, mille käigus omandatakse ühiskonnale või grupile omaseid väärtusi, norme, hoiakuid, käitumisstandardeid. Roll – käitumisnormide ja –praktikate kogum, mis seostub kindla sotsiaalse positsiooniga. Rollikonflikt – kui inimese üks roll on vastuolus teis(t)ega, nii rollidevahelised kui rollisisesed. Identiteet ja selle erinevad vormid – indiviidi teadmine selle kohta, kes
Võim- võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda Sotsiaalne struktuur- sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel: Ühiskond, majandussüsteem Üksikisik Pere / leibkond: Tööjaotus ja soorollid Pere-eelarve kujunemine Majanduslikud suhted lähisuhtes Organisatsioon Ettevõte, selle erinevad vormid Ametiühingud, professionaalide liidud jt, nii rahvusriigi kui globaalsel tasemel Tööstusharu, turg Interaktsiooni suunavad normid ja ootused; Tegutsemis- ja kommunikatsioonitavad nn ärikultuur (sh keelekasutus, riietus, sisustus jne); Institutsiooni mõiste- teatud sotsiaalse elu valdkonna igapäevaelu kujundavate normide, rollide ja tegevuspraktikate kogum Funktsioon majanduselus: Määratlevad tegevuste legitiimsust
Sotsioloogia objekt on ühiskond Sotsioloogia aine on ühiskondliku kooseksistentsi ja toimimise ametlik korraldus . Sotsioloogia annab teadmisi sotsiaalse reaalsuse kohta. SOTSIOLOOGIAKS NIM. TEADUST, MIS UURIB INIMESE KÄITUMIST GRUPIS, HÕLMATES NII KOLLEKTIIVSEID JÕUDE KUI KA VIISE, KUIDAS INIMENE ISESEISVALT MÕTESTAQB OMA KOGEMUSI (ENESEPEEGELDUS) SOTSIOLOOGIA UURIB SELLISEID INIMTEGEVUSE PRODUKTE NAGU USKUMUSED JA VÄÄRTUSED, SUGUELU JA PEREKONNAELU REGULEERIVAD REEGLID, HARIDUS, TERVISHOID, MUUSIKA KUNST, NÄITEKUNST SOTSIOLOOGIA UURIB TEADUSLIKULT JA SÜSTEMAATILISELT INIMÜHISKONNA JA INIMESE SOTSIAALSET KÄITUMIST TEMA SUHETES GRUPI JA SOTSIAALSE STRUKTUURIGA. 2. Nimeta erinevaid sotsioloogia definitsioone Sotsioloogia on õpetus sotsiaalsetest gruppidest ja nende mõjust inimeste käitumisele. Taylor, Rhyne, Rosenthal,Dogby
nende funktsioon majanduselus- Määratlevad tegevuste legitiimsust Tegevuse sisu ja selle piirid (nt legaalne/illegaalne tegevus) Võimalikud osalejad (nt professionaalsus, vanus); Vahetusobjektid, nendele väärtuse omistamine (nt sertifitseerimine, seadusandlikud regulatsioonid jm) Suunavad ja filtreerivad informatsiooni ja andmeid; Kujundavad eelistuste kujunemist ja realiseerimist; Stabiliseerivad tegevuskeskkonda; Institutsioon organisatsioon, institutsioon kui organisatsiooni ,,plaan", üldmudel. stabiilsus ja muutumine- Formaalsed ja informaalsed reeglid/praktikad muutuvad erineva kiirusega Muutuste algatamine formaalsete reeglitega: nt majandus-ja sotsiaalpoliitika, ühiskondlik transformatsioon Praktikate muutumine ennetamas formaalsete reeglite muutust: nt jagamismajandus, bitcoin Formaalsed reeglid ei toimi ilma, et oleks toetatud tähendusstruktuuride poolt, ja vastupidi;
(põhjus). - Sõltuv muutuja muutuja, mis on uurija arvates mingi teise muutuja poolt mõjutatud (tagajärg). · Konstandid nähtused, mis ei varieeru ja mida pole seega mõtet mõõta. Kõikide inimeste jaoks ühesugune. Nt maa gravitatsioonijõud. Hüpotees uurija poolne väide selle kohta, kuidas asjad maailmas tema arvates on. Hüpotees väljendab tihti seost sõltumatu ja sõltuva muutuja vahel. Näiteks: inimese haridus (sõltumatu muutuja) on positiivselt seotud tema sissetulekuga (sõltuv muutuja). Hüpotees on oluline, sest see paneb paika mida on vaja uurida, mida on vaja analüüsida. Andmete kogumine · Alati ei ole uurijal vaja isiklikult uusi andmeid koguda. Mõnikord saab kasutada teiste poolt varem kogutud andmeid. Kui teadlane pole isiklikult ise andmeid kogunud, aga keegi teine on, siis on ikkagi tegemist empiirilisega Peamised sotsiaalteaduslikud andmekogumise meetodid
- loogiliselt kooskõlaline, ei sisalda loogilisi vastuolusid (ühe teooria piires) - kontrollitav, selle tõesust on võimalik kindlaks teha - selle päritolu on selge, on teada kuidas see on saadud. Äsja nimetatud tunnused on pigem ideaalsed reeglid, mille poole teadlane peaks püüdlema, kui tegelikku teadust iseloomustavad tunnused. Teaduse institutsionaalne definitsioon – teadus on see mida antud ühiskonnas teaduseks nimetatakse. Ehk teisisõnu: teadus on institutsioon. Institutsioon on sotsiaalse elu valdkond, mis on paljude inimeste poolt aktsepteeritud ja mis omistab osadele inimestele teatud rollid, millega kaasneb kohustus täita selle institutsiooni reegleid. Seega: enamus meie ühiskonna liikmeid teavad üldjoontes mis teadus on, teatud spetsiifilisele inimgrupile omistatakse aga “teadlase” roll ja need inimesed peavad täitma teaduse reegleid (milledest ühed olulisemad on ülalpool nimetatud teadusliku mõtlemise tunnused).
nimetatakse omandatud staatuseks. Nt abielus olemine, lapsevanemaks olemine, haridustee kujundamine, ameti-eriala valik jne. 14.Rollid, rollide omandamine Vastus: Igale staatusele vastab sobiliku käitumise eeskiri. Staatusele vastavate sobilike käitumiste/tegevuste eeskirja nimetatakse rolliks. Rolli ei ole ilma staatuseta ja staatust rollita. Roll on kultuuriruumi poolt määratletud korrektse käitumise mudel. 15.Sotsialiseerumine Vastus: 1) primaarne sotsialiseerumine toimub perekonnas, kus õpitakse põhilisi elutõdesid-pole ilus valetada, kuulekus, teisi inimesi tuleb arvesse võtta jne, 2) sekundaarne sotsialiseerumise käigus õpitakse iga ühiskonnaliikme jaoks põhilisi asju. Toimub haridussüsteemi kaudu õpitakse kella järgi käima, töötama kindlal ajavahemikul, õpitakse allumis- ja võimusuhteid, tunnustama autoriteete, distsipliini, grupis käitumist jne
vaimud vm"), kuid ilmselgelt ka ratsionaalne teadmine sellest, kuidas ühes või teises olukorras on õige ja mõistlik käituda. Ratsionaalsele väärtustamisele põhinevatele vormidele kujunes iseloomulikuks tunnuseks regulatiivne norm kui abstraktne, mõistlikust analüüsist väljakasvanud ja valdavalt ratsionaalsete argumentidega põhistatud arusaam õigest ja valest, heast või halvast. Ratsionaalse normatiivse regulatsiooni formaliseerimata süsteemi esindaja on moraal, formaliseeritud süsteemi tuntum esindaja tänapäeval on õigus. Moraali puhul on ratsionaalse väärtustamise lähtealuseks ja normsuse mõõduks inimene ise, tema eneseteadvus ning asend väärtusehierarhias. Olles vabanenud irratsionaalsest hirmust salapärase keskkonna ees ja jõudnud arusaamisele, et ta ise ongi looduse kroon, kõrgeim väärtus, hakkas inimene tegelikkust hindama kui subjekti heaolu ning turvalise mõõdupuuga
muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega) ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus) Vajalik on generatsioonisisene sotsiaalne mobiilsus Kriitika: USA tegeliku sotsiaalse ebavõrdsuse legitimeerimine. Tsirkulaarsus (Mertoni uuringud). Kust teame millised positsioonid on funktsionaalselt teistest tähtsamad? (Probleem empiirilise tõestamisega) Marx: objektiivsed tegurid on klassisüsteemi aluseks. Ei olene arvamustest või sellest, milline on inimeste endi arusaam oma ühiskondlikust positsioonist. Tootmisvahendite omamine on olulisim tegur. Protoühiskonnas klassi polnud, ainult vanus
et saada inimesi tähtsatele kohtadele, on vaja nendele anda head palka ja muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega) ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus) Vajalik on generatsioonisisene sotsiaalne mobiilsus Kriitika: USA tegeliku sotsiaalse ebavõrdsuse legitimeerimine. Tsirkulaarsus (Mertoni uuringud). Kust teame millised positsioonid on funktsionaalselt teistest tähtsamad? (Probleem empiirilise tõestamisega) Marx: objektiivsed tegurid on klassisüsteemi aluseks. Ei olene arvamustest või sellest, milline on inimeste endi arusaam oma ühiskondlikust positsioonist. Tootmisvahendite omamine on olulisim tegur. Protoühiskonnas klassi polnud, ainult vanus
muid hüvesid (sest hüvesid on alati piiratud hulgal. Kui neid on kõigile, pole tegemist palga või tasuga vaid millegi normaalsega) ühiskonnas valitseb üldine konsensus selles, millised positsioonid on tähtsamad ja millised vähemtähtsad mitte igasugune positsioon, vaid vastastikkuselt oluline (ühiskond kui vastastikkus) Vajalik on generatsioonisisene sotsiaalne mobiilsus Kriitika: USA tegeliku sotsiaalse ebavõrdsuse legitimeerimine. Tsirkulaarsus (Mertoni uuringud). Kust teame millised positsioonid on funktsionaalselt teistest tähtsamad? (Probleem empiirilise tõestamisega) Marx: objektiivsed tegurid on klassisüsteemi aluseks. Ei olene arvamustest või sellest, milline on inimeste endi arusaam oma ühiskondlikust positsioonist. Tootmisvahendite omamine on olulisim tegur. Protoühiskonnas klassi polnud, ainult vanus
referentsraam – selle suurenemiseks pidid rühmad panema endale nime. Esimese nädala lõpus said nad tuttavaks – hakkasid pidama võistlusi, II etapis tekkis kiiresti in-group/out- group nähtus (meil on oma grupp, in-group, teised on out-group – in-group alati parem kui out-group). Asi läks käest ära, poisid keeldusid isegi söömast ühes toas teise rühmaga. Ta pani nad uuesti kokku ja andis ühised ülesanded, päevadega lagunes in-group/out- group vastandus. • Organisatsioon on : • rühm, mis on eesmärgipäraselt organiseeritud. • kollektiivse tegevuse struktuur, mis tekkib pideva kollektiivse tegevuse kordamisel ühiste eesmärkide saavutamiseks. Organisatsiooni baasmudel: Eesmärgid (alguses hägused, aja jooksul kinnistuvad) --> Koostöö korraldus (reeglid, kes missugust tasu koostöö eest saab, mis juhtub, kui eesmärki ei saavutata) --> Kontroll (kas ikka saavutame need eesmärgid
annaabi.ee 
