iseseisvaks distsipliiniks, mille raames vaadeldakse ja uuritakse eksisteerivaid sarnasusi erineva struktuuriga ühiskondades. Faktilist uurimist kasutas Durkheim, et koguda teadmisi ühiskonna kohta, viies läbi statistilisi uurimusi mitmetest sotsiaalsetest nähtustest, mis eksisteerisid eri tüüpi ühiskondades. See aga tõi tema seisukohtadele palju kriitikat, sest laialdaselt aktsepteeritud psühholoogia valdkonda kuuluv seisukoht oli, et indiviid on ühiskonna keskpunkt ja seega ka ühiskonnateooria keskpunkt. Seda toetasid ka laialdaselt aktsepteeritud J.S.Milli ja J.Benthami utilitaarne sotsiaalne teooria (utilitarian social theory) ning G.Trade ühiskonnateooria (theory of society). Durkheimi ideedele vastandlikud seisukohad Utilitaristide sotsiaalse käitumise doktriini järgi kõik inimese käitumisaktid on täiesti autonoomsed ja enese määratletud (self determend), millede aluseks on kavatsus. Viimane omakorda tuleneb isikliku kasu motiivist edendada oma huve. Sellega aga
Leidis, et USA-s valitseb võimueliit (koosneb rikastes ärimeestest jne), tavakodanikul pole üldse võimu. 5. Thomas Kuhn teadus koosneb omavahel võistlevatest paradigmadest. 6. Herbert Spencer 19. Sajandi tuntuimaid evolutsiooniteoreetikuid. Militaarne ja industriaalne ühiskond. Sotsiaaldarvinism loodusliku valiku teooria kehtib ka inimühiskonnas, tugevamate ellujäämine. 7. Karl Marx materialist, materialistlik ühiskonnateooria: ühiskond jaguneb kaheks: baasiks ja pealisehituseks. Tootmisvahendite omamise alusel võib inimesi jaotada klassideks (kapitalistlikus ühiskonnas kapitalistid ja töölised). Võõrandumine oma tööst ja töö produktist. Ühiskonnas 5 ühiskonnatüüpi ehk tootmisviisi ehk formatsiooni. Klassivõitlus, erinevad klassihuvid ja nende allasurumine. Klassiteadvus. Ideoloogia valitseva klassi võimu õigustamine. Kapitalistlik teadus,
- ja on reguleeritud sotsiaalsete normide poolt. Viimast pidas Parsons tegevuse juures kõige tähtsamaks elemendiks. Sotsiaalse korra probleem (problem of order) miks eksisteerib ühiskonnas kord ja mitte kaos? - Sellepärast, et erinevate tegutsejate teod on reguleeritud ühiste sotsiaalsete normide poolt. Süsteemiteooria hiljem loobus Parsons tegevuse analüüsist ja liikus aina enam sotsiaalse süsteemi (e. ühiskonna) kui terviku analüüsi poole. Suure ühiskonnateooria keskmeks sai seega süsteemiteooria (teooria mis uurib kõikide süsteemide, sh. ka ühiskonna, käitumist). Kolm kõige üldisemat süsteemi on: (a) sotsiaalne süsteem; (b) kultuurisüsteem; (c) psühholoogiline süsteem e. isiksus. Robert K Merton (1910-2003) Keskastme teooriad (theories of middle range) kritiseeris suure teooria ideed, arvas et selle loomiseks pole aeg veel küps. Selle asemel tuleb luua vähem
huvidele; organismis on teadvus lokaliseeritud ühte ossa (ajju), ühiskonnas on see aga erinevate inimeste peades laiali. Karl Marx (1818 1883) Peateosed: Saksa ideoloogia (1846), Kommunistliku partei manifest (1848), Kapital (I köide 1867, II ja III köide ilmusid postuumselt 1885 ja 1894), Majandusteaduslikud ja filosoofilised käsikirjad (ilmus postuumselt 1932). Materialistlik ühiskonnateooria Marx oli materialist, kuna väitis, et inimese materiaalne tegevus elatusvahendite (toidu, peavarju jms) hankimise nimel määrab ära selle, mida inimene mõtleb, millest unistab jne. Ühiskonna võib jagada kaheks sfääriks baasiks ja pealisehituseks. Ühiskonna baas on majandus. Majanduse all võib silmas pidada tootmist e. elatusvahendite hankimist, mis on kõikidest inimtegevuse vormidest kõige
Ühiskonna põhiklassid kodanlus ja proletariaat. Kuulumine teatud klassi sõltub sellest, milline on indiviidi suhe tootmisvahenditega. Hierarhiline struktuur: baas ja pealisehitus. Teda kohutasid tööliste kohutavad tingimused 15.saj keskpaiku. Tema jaoks on pidevalt olnud sotsiaalne kord problemaatiline, kuna see rajanes ekspluateerimisel ja konfliktil. Konflikt- ühiskonna lahutamatu osa, mille aluseks on kapitalistlik tootmisviis. Vastuolu viib muutusteni. Tema kompleksne ajaloo- ja ühiskonnateooria on mõjutanud tänapäeva sotsioloogiat. Kolm olulist panust ühiskonnale- orgaaniline terviklikkus(kuidas erinevad sotsiaalse tegevuse valdkonnad mõjustavad üksteist), majandusliku sektori tähtsus(vara jagunemine ja sellest tulenevad teised tegevused), konflikti roll ajaloo kujundamisel(vahe omanike ja mitte-omanike vahel). Võõrandumine piirab eneseteostust. Weber (1864-1920)- Tema arvates tehnoloogia ja kaasaegsed
PSÜHHOLOOGID FREUD, Sigmund 19. Sajandi Austria psühhiaater ning psühhoanalüüsi teooria ja meetodi rajaja. Lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus (Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame EELTEADVUS- talletatud kogemus, mida hetkel ei teadvusta, kuid mis võib ise-eneslikult teadvusse jõuda ALATEADVUS- sisaldab käitumise motivatsioonis tähtsust omavat materjali: Primitiivsed tungid
terviku huvidele, ühiskonna puhul on aga tervik (ühiskond) allutatud osade (inimeste) huvidele. Organismis on teadvus lokaliseeritud ühte ossa (ajju), ühiskonnas on see aga erinevate inimeste peades laiali. Karl Marx (1818 - 1883) Peateosed: - Saksa ideoloogia (1846) - Kommunistliku partei manifest (1848) - Kapital (I köide 1867, II ja III köide ilmusid postuumselt 1885 ja 1894) - Majandusteadlikud ja filosoofilised käsikirjad (ilmus postuumselt 1932) Materialistlik ühiskonnateooria Marx oli materialist, kuna väitis, et inimese materiaalne tegevus elatusvahendite hankimise nimel määrab ära selle, mida inimene mõtleb, millest unistab jne. Ühiskonna võib jagada kaheks sfääriks: 1. Baas Ühiskonna baas on majandus. Majandus = tootmine e. elatusvahendite hankimine (on kõigist inimtegevuse vormidest kõige varasem ja olulisem). Majandus määrab ära kõikide teiste ühiskonnasfääride tunnused. Baas koosneb kahest komponendist:
2..KESKKONDLIK uurimisprogramm Erinevalt loodusteadustest, kus valitseva paradigma vahetab välja teine, revolutsiooniline paradigma, eksisteerivad nad rahumeelselt koos. Viimasel kümnendil hakanud paradigmad vähehaaval kaduma, asendudes probleemikeskse teaduskorraldusega 2. ISIKSUSETEOORIAD. 2.1. Psühhoanalüütilised teooriad. S.Freud. (1856-1939). lõi isiksuse struktuuri- ja motivatsiooniteooria. 3 tähendust: 1. Psühholoogiline teooria. 2. Ravimeetod 3. Kultuuri- ja ühiskonnateooria 1. PSÜHHOLOOGILINE TEOORIA Kalle Küttis 2011 5 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia Tavaliselt jaotatakse Freudi isiksusekäsitlus 2 perioodi: 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus 2. Tungide teooria 1. Isiksuse topoloogiline käsitlus Psüühikas 3 tasandit: TEADVUS- tajumine, mäletamine, tundmine, mõtlemine- kõik see, mida endale teadvustame
SOTSIOLOOGIA KONSPEKT Sotsioloogia õpik Oska võrrelda sotsioloogiat ja sotsiaalantropoloogiat. Sotsioloogia uurib inimeste käitumist grupis, hõlmates nii kollektiivseid jõude kui ka viisi, kuidas inimene iseseisvalt näeb oma kogemusi ( enesepeegeldust). Sotsiaalantropoloogia uurib mittekaasaegseid ühiskondivõi selles eristuvaid alagruppe. Antropoloogid sekkuvad intensiivselt uuritavate inimeste argiellu, jälgides kogukonda ja nende elumalli. Sotsiologia uurib inimtegevuse produkte: · uskumused ja väärtused · suguelu ja peresuhted (pereelu reguleerivad reeglid) · haridus, tervis jne. Oska selgitada, mis on: sotsioloogiline kujutlus, sotsiaalsed faktid (Durkheim). Sotsioloogiline kujutlus- põhineb isikliku ja ühiskondliku kogemuse käsitluse erinevusel Isiklikud kogemused- eraasjad piirduvad elu igapäevaste aspektidega Ühiskondlikud kogemused- asjaolud, mis asuvad inimese isikliku elu kontrolli alt väljas kuid mõjutavad igapäe...
lähtekohana. Teoreetilised lähtekohad ei sobinud empiirilise uurimusega kokku. Samuti on kritiseeritud uusweberlikus linnageograafias esitatud arvamust, et klassisuhted moodustuvad ühiskonnas elamuturul või tööturul. Realism linnageograafias ja lokaliteedi uurimine (lk. 150-151) Seoses lokaliteediuuringutega tekkis küsimus kohaliku ja globaalse arengu kohta. Lähenemisviisi taustaks oli ühellt poolt kriitiline ühiskonnateooria ja teiselt realism. Realismi järgi eksisteerib maailm sõltumatult üksikindiviidist. Linnageograafia teadusliku uurimise ül oli avalikustada ja varjatuid ja nähtamatu reaalsusm et identifitseerida ühiskonna struktuure ja toimijaid ning selgitadam kuidas need avaldavad mõju linnade arengule. Lähedus ja kaugus, geograafiline varieerumine piirkondade vahel, teatud kohtade ja regioonide individuaalne iseloom ja tähendus need kõik on vajalikud sotsiaalsete protsesside jaoks.
Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuri-ökonoomika (industrial organisation)): · koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; · eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid; 3 · ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide teke!); · ratsionaalne on partner "reeta", et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooni-ökonoomika): · reeglid peavad muutma üldisele arengule kasuliku tegevuse kasulikuks igale indiviidile; · koostoimiv kollektiiv ei käitu kasu maksimeeriva indiviidina; · maksimeerimisparadigma asemel reeglite pooldamise idee (koordineerimisparadigma); · ühiskond on "ettevõte koostöökasude saamiseks" (J Rawls). Mikroökonoomilise majanduskäsituse arengust: · mikroökonoomiline tegevusteooria kujunes valitsevaks suunaks majandusteoorias alates 19
inimestele töö tunnetamisena orjusena, vabaduse piiranguna. Kuna võõrandumine tekkis majanduses (tootmissuhete pinnal), siis tuleb see ka ületada majanduses. See ületatakse kommunismis, eshatoloogilises lõppstaadiumis, kus saavutatakse inimkonna õnn ja antagonismid varisevad. Inimesed omavad ühiselt töövahendeid ja saavad ise tasu oma töö eest. · Uute mõistete abil uue ühiskonnateooria sõnastamine (1845-1848). 1848 aasta, jällegi koos Engelsiga: "Kommunistliku partei manifest", millest saab uue liikumise poliitiline programm. 1859 ilmus "Poliitilise ökonoomia kriitika", 1867 aastal "Kapitali" I osa. Nendes töödes pannakse alus uuele ühiskonna teooriale, millest järgnevalt lähemalt: 10 Marxi ühiskonna teooria. Toon põhiseisukohad ära teesidena (tahvlile):
Sissejuhatus sotsioloogiasse Karl Marx (1818 – 1883) Peateosed: Saksa ideoloogia (1846), Kommunistliku partei manifest (1848), Kapital (I köide – 1867, II ja III köide ilmusid postuumselt 1885 ja 1894), Majandusteaduslikud ja filosoofilised käsikirjad (ilmus postuumselt 1932). Materialistlik ühiskonnateooria Marx oli materialist, kuna väitis, et inimese materiaalne tegevus elatusvahendite (toidu, peavarju jms) hankimise nimel määrab ära selle, mida inimene mõtleb, millest unistab jne. Ühiskonna võib jagada kaheks sfääriks – baasiks ja pealisehituseks. Ühiskonna baas on majandus. Majanduse all võib silmas pidada tootmist e. elatusvahendite hankimist, mis on kõikidest inimtegevuse vormidest kõige varasem ja olulisem. Seetõttu on majandus ka kõige
Nt sõltume üksteisest. 13. Mida tähendab anoomia? Leidke näiteid juurde, millised on need olukorrad, kus on tegemist anoomiaga. Olukord, kui sotsiaalsed regulatsioonid puuduvad. 14. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Peamised mõisted, panus sotsioloogiasse Sotsialismi (kommunismi) teooria looja. Konfliktiparadigma looja. Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon. Marx arendas välja kompleksse ajaloo- ja ühiskonnateooria, mis on suuresti mõjutanud kaasaegset sotsioloogiat. 15. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat) Proletariaadi ja kapitalismi vastasseis. Konfliktiteooria keskendub korratusele, kokkuleppe puudumisele ja avalikule vaenulikkusele indiviidi ja gruppide vahelühiskonnas, harmoonia puudumine süsteemi ja tema osade vahel. Sotsiaalsed struktuurid on ebapüsivad. 16. Baas ja pealisehitus ühiskonna seletamine.
Politoloogia (poliitikateadus) Dotsent Norbert Peder Sissejuhatus 1. Poliitilised ideed ja teooriad, nende arengu põhietapid. 1.1 Antiikmaailma poliitilised ideed. 1.2 Poliitilised ideed keskajal 1.3 Uute ideede tekkimine poliitilises mõtlemises. 1.4 Ideoloogiate sünd XVIIIsajandil 1.5 Poliitiliste teooriate tekkimine XIX sajandil 1.6 Tänapäeva teooriate kujunemine ja areng 2. Poliitilise mõtte areng Eestis Kirjandus T. Vallak Poliitika ja riigiteadus, Tallinn, Külim, 2001.a. Ühiskonnaõpetus gümnaasiumile, Tal.,1996. 2000 M. Hagopjan Reziimid, liikumised, ideoloogiad.Tal.1993 T.Vallak Üldine poliitikateadus Tal.1998 P. Dunlevy, B.O`Leary Riigiteooriad Tal.1995 N.Peder Klassikalise politoloogia raudvara EMA 1999 T.Varrak Poliitika- ja riigiteadus T. 2001.a. B.B. Hess, E.W.Markson, P.J.Stein.Sotsioloogia, T.2000.a. V.P. Pugatsov, A.I.Solovjov Vvedenije v politologii,M. 2000 Sissejuhatus 1...
Kiire muutus võib kaasa tuua anoomia, nt ülenev mobiilsus. Samas vaesus kaitseb suitsiidide eest, kuna on oma olemuselt piirav. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna. Ühiskonnas puuduvad normid, inimesed ei tea kuidas käituda. 12. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Sotsialismi (kommunismi) teooria looja. Konfliktiparadigma looja. Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon. Marx arendas välja kompleksse ajaloo- ja ühiskonnateooria, mis on suuresti mõjutanud kaasaegset sotsioloogiat. 13. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat) Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel. Majanduses 2 kategooriat: 1) tootlikud jõud - inimene ja kapital; 2) tootmissuhted - omandisuhted. Tekib kaks klassi: 1) kodanlus - tootmisvahendite omaja; 2) proletariaat - ei oma tootmisvahendeid. Need klassid konfliktsete huvidega.
toimimise; • ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuriökonoomika (industrial organisation)): • koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; • eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid; • ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide teke!); • ratsionaalne on partner “reeta”, et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooniökonoomika): • reeglid peavad muutma üldisele arengule kasuliku tegevuse kasulikuks igale indiviidile; • koostoimiv kollektiiv ei käitu kasu maksimeeriva indiviidina; • maksimeerimisparadigma asemel reeglite pooldamise idee (koordineerimisparadigma); • ühiskond on “ettevõte koostöökasude saamiseks” (J Rawls). TURU TOIMIMINE Turumajandus: Eraomandus (motivatsioonimehhanism, tehingute efektiivsus)
11 uurija) näeb maailma läbi oma vaatevinkli, läbi oma väärtushinnangute. Tähelepandud asjad saavad kõigepealt meie hinnangute osaliseks ja seejärel moodustuvad teadmiseks. M. Mikkola on teinud filosoofide Koskiini ja Ujomovi tööde põhjal kokkuvõtte, kus teaduslik teadmine moodustub kolme väravana. Mõte liigub tähelepanekute tasandilt abstraktsuste kaudu sügavama arusaamise ja üldise ühiskonnateooria poole. M. Mikkola juristina lisab siia juurde, et teadmisel on kaks poolt: normatiivne (peaks) ja kirjeldav (deskriptiivne), mille alusel moodustuvad järgmised teadmiste elemendid: Normatiivne Kirjeldav ÜHISKONNATEOORIA Kriitiline Konstruktiivne aspekt aspekt
1885 ja 1894) Ühiskonna areng Majandusteadlikud ja filosoofilised käsikirjad (ilmus Ajalugu kujutab endast tootmisviiside vaheldumisi. postuumselt 1932) Kokku eristas Marx viit ühiskonna tüüpi e. tootmisviisi, mis peaksid vahelduma allpool toodud järgnevuses: Materialistlik ühiskonnateooria 1.Ürgühiskond (klassideta ühiskond, primitiivne Marx oli materialist, kuna väitis, et inimese materiaalne kommunism) tegevus elatusvahendite hankimise nimel määrab ära 2.Orjanduslik ühiskond (orjapidajate ja orjade klass) selle, mida inimene mõtleb, millest unistab jne. 3.Feodalism (feodaalide ja talupoegade klass) Ühiskonna võib jagada kaheks sfääriks: 4
Kiire muutus võib kaasa tuua anoomia, nt ülenev mobiilsus. Samas vaesus kaitseb suitsiidide eest, kuna on oma olemuselt piirav. Anoomia on kahjulik nii üksikindiviidile kui ka ühiskonnale tervikuna. Ühiskonnas puuduvad normid, inimesed ei tea kuidas käituda. 16. Karl Marxi panus sotsioloogiasse? Sotsialismi (kommunismi) teooria looja. Konfliktiparadigma looja. Põhimõisted proletariaat, kodanlus, klassivõitlus, revolutsioon. Marx arendas välja kompleksse ajaloo- ja ühiskonnateooria, mis on suuresti mõjutanud kaasaegset sotsioloogiat. 17. Konfliktiteooria Marxi käsitluses? (kapitalism vs proletariaat) KAPITALISM JA KLASSIVÕITLUS: MAJANDUSES 2 KATEGOORIAT: 1) TOOTLIKUD JÕUD - INIMENE JA KAPITAL; 2) TOOTMISSUHTED - OMANDISUHTED. TEKIB KAKS KLASSI: 1) KODANLUS - TOOTMISVAHENDITE OMAJA; 2) PROLETARIAAT - EI OMA TOOTMISVAHENDEID. NEED KLASSID KONFLIKTSETE HUVIDEGA. 18. Baas ja pealisehitus ühiskonna seletamine.
teooria on nimetus sotsiaalteadustes eelkõige Frankfurdi koolkonna mõjul välja kujunenud lähenemisviisile, mis analüüsib ühiskonnanähtusi ideoloogiate mõju seisukohalt neile) ja pragmatismi(Pragmatism on suund filosoofias, mis asetab rõhu praktikale ja tegutsemisele teadmise, väärtuse või tähenduse alusena.) Ta on arvatavasti kõige rohkem tuntud oma kommunikatiivse ratsionaalsuse ja avalikkuse kontseptsioonide teooria poolest. Tema töö keskendub ühiskonnateooria ja epistemoloogia alustele, arenenud kapitalistlike ühiskondade ja demokraatia analüüsimisele, õigusriigile ühiskonna arengu kontekstis Mõistusele tuginedes võib maailma järjest paremaks muuta. . Ta usub valgustuse jätku. Uusajast tegi uusaja inimestevahelised ideed; see, et inimesed vahetasid ideid.Valgustuse kõige suurem leiutis on kommunikatsioon.Internet pakkus meile võimaluse kommunikatsiooniks aga mae tarvitame seda valesti. 15. Eagleton ja Jameson
objektiivne. 1.8. Mis panuse andis Karl Marx (1818-1883) sotsioloogia arengusse? Teda ei huvitanud sotsiaalset elu võimaldavate peamiste seaduspärasuste paljastamine. Teda kohutas tavaliste tööliste viletsad elutingimused ning tohutu ebavõrdsus nende vahel, kes juhtisid/kontrollisid ja kes pakkusid tööjõudu üleküllastunud turul. Lähtudes sotsiaalse korra ekspluateerimisel ja konfliktil põhinevatest probleemidest arendas ta välja kompleksse ajaloo- ja ühiskonnateooria. 3 suurt panust ühiskonnateooriasse: orgaaniline terviklikkus (arusaam ühiskonnast, kui inimkehale sarnasest organismist - igal osal oma funktsioon), majandusliku sektori tähtsus (vara jagunemine tootmisvahendite omanike ja mitteomanike vahel), konflikti roll ajaloo kujundamisel (majandussüsteemis pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja mitte-omanike vahel). 1.9. Mis panuse andis Emile Durkheim (1858-1917) sotsioloogia arengusse? Nagu Comte - vaatles ühiskonda omaette reaalsusena
ÜLDISTUSTE TEGEMINE Sotsiaal-poliitiline filosoofia Sotsioloogia Psühholoogia Majandusteadus August Comte (1798-1857) sotsioloogia rajaja mingis mõttes, võttis esmakordselt kasutusele sotsioloogia mõiste. Filosoofias on positivismi esindaja ja rajaja rõhutades teaduslikkust, teaduslikku teadmist, teaduse olulisust. Tema ühiskonnateooria: jagas sotisaalseks staatikaks (ühel ajahetkel) ja sotsiaalne dünaamika (ühiskonna areng). 5 Olulisim on tema puhul just ühiskonna arengu käsitlus, tõi välja kolm ühiskonna arengustaadiumit: Teoloogiline (-1300 a.) relgioon on väga tähtis. Metafüüsiline (1300-1800) abstraktne filosofeerimine on kõige tähtsam Positiivne (1800 - ) teadus on kõige tähtsam.
· Väärtus või muid hinnanguid sisaldavad argumendid peavad olema enamusele auditooriumis/ühiskonnas vastuvõetavad · Järgitav väärtussüsteem peab olema järjekindel ja kooskõlaline ja vastama sisult auditooriumi omadele, enamusele ühiskonnas omaks võetud. Doktriinid: · Praktiline-juriidiline diskursuse teooria, põhiesindaja Robert Alexy · Argumentatsiooniteooria kui ühiskonnateooria · Uus retoorika · Õiguse transformatsioon ehk hüpete teooria Tegu on metateooriaga. See peabki rajanema erinevate ja üksteisega konkureerivate teooriate integreerimisele. Juriidlise argumentatsiooni doktriin pole ükskõik kui ulatuslik. Ta pole võimeline andma absoluutselt lõplikke vastuseid. Lõplikke ja täiuslikke lahendusi polegi olemas küsimustes, mis puudutavad sotsiaalset tegelikkust. Õiguse rakendamine lõpeb õiguse rakendusakti vastuvõtmisega, mis sisaldab endas:
ta veel selepärast modernismist distantseeruda. Väljapääsu olukorrast, mida ta nim. legitiimsuse kriisiks, näeb ta ratsionalistlikus konsensuses kõigi eluavalduste vahel. Seda näeb ta riigi ülesandena. ? Habermas, Jürgen 1994 Filosoofia kui kohahoidja ja interpreet Akadeemia 12/ 2591 2610 ? Habermas, Jürgen 1992 Tasategev revolutsioon ja pahempoolse revisjoni vajadus. Mida tähendab sotsialism täna Vikerkaar 9 ? Thompson, John B 1996 Jürgen Habermas ja kriitiline ühiskonnateooria Akadeemia 1 2 ? ? Kellner, Douglas Fredric Jameson http://www.uta.edu/huma/illuminations Jameson on tähtsaim kaasaegne neomarksist, kes on avaldanud kirjanduse ja teksti kriitikat. Oma töödes näitab ta marksismi kui kõike hõlmavat ja laiahaardelist teoreetilist raamistust, milles teised meetodid töötavad väiksemate kohalike töövahenditena. Postmodernism on Jamesoni arvates kapitalismi uus faas. Ta kriipsutab alla modernismi katkestuse
võõrandumine inimloomuse võõrandumist inimesest, mis ilmneb inimestele töö tunnetamisena orjusena, vabaduse piiranguna. Kuna võõrandumine tekkis majanduses (tootmissuhete pinnal), siis tuleb see ka ületada majanduses. See ületatakse kommunismis, eshatoloogilises lõppstaadiumis, kus saavutatakse inimkonna õnn ja antagonismid varisevad. Inimesed omavad ühiselt töövahendeid ja saavad ise tasu oma töö eest. · Uute mõistete abil uue ühiskonnateooria sõnastamine (1845-1848). 1848 aasta, jällegi koos Engelsiga: "Kommunistliku partei manifest", millest saab uue liikumise poliitiline programm. 1859 ilmus "Poliitilise ökonoomia kriitika", 1867 aastal "Kapitali" I osa. Nendes töödes pannakse alus uuele ühiskonna teooriale, millest järgnevalt lähemalt: 3. loeng.Kultuurisotsioloogia I. Marxism ja postmarxism. Andreas Ventsel 11 Marxi ühiskonna teooria. Toon põhiseisukohad ära teesidena (tahvlile): · Töö on inimloomuse osa
materialistliku suunitluse: "sotsiaalse ja poliitilise mõtte aluseks on inimeste materiaalsed vajadused" Karl Marx sotsioloogina · Ise ennast sotsioloogiks ei pidanud · Põhiteosteks: "Kapital", koos Engelsiga kirjutatud tööd: "Püha perekond", "Saksa ideoloogia", "Kommunistliku partei manifest" jt filosoofia, sotsioloogia ja majanduse valdkonda kuuluvad tööd · Huvi ühiskonnas toimuvate muutuste vastu · Kompleksne ajaloo- ja ühiskonnateooria väljakujundamine 24 Karl Marx sotsioloogina · Marxi töödes 3 suurt panust ühiskonnateooriasse: Ühiskonna orgaaniline terviklikkus: seoste otsimine erinevate ühiskonnaelu sektorite vahel Majandusliku sektori suhteline tähtsus: tootmisvahendid ja tootmisviisid, ühiskonna erinevad formatsioonid Konflikti roll ajaloo kujundamisel: pidev võitlus tootmisvahendite omanike ja proletariaadi vahel
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
