Sissejuhatus üldkeeleteadusesse ja keeleteaduse alused eksam (0)

• sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel)
  
• ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel)
  
• indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel)
  

• keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus
  
  • aga: ikoonid ja indeksid;
    
• keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus
  
  • aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid;
    
• keelesüsteemi duaalsus
  

• keelesüsteemi produktiivsus.
  

• keelelise suhtluse toimimine voorudena;
  
• elusa keele süsteemi pidev muutumine;
  
• keelesüsteemi variantide olemasolu
  

• kõne primaarsus, kirja sekundaarsus;
  
• keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel);
  
• metakeele olemasolu (?)
  

• teoreetiline kt (ehk keeleteadus ) – praktiline kt
  
• diakrooniline kt – sünkrooniline kt
  
• „mikrolingvistika“ – „makrolingvistika“
  

• Psühholoogia à psühholingvistika
  
• Sotsioloogia à sotsiolingvistika
  
• Ajalugu à diakrooniline lingvistika
  
• Semiootika à semantika
  
• Filosoofia à semantika ja pragmaatika
  
• Etnoloogia à kõneetnograafia
  
• Kirjandusteadus à stilistika
  

• Lingvisti keelepädevus
  
• Andmete kogumine:
  

• Andmete töötlemine:
  

• Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria , astronoomia, muusika )
  
• Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena.
  

• Erinevate keelte kirjeldused
  

• Rasmus Rask (1816) 1818 (islandi algupära )
  
• Franz Bopp 1816 ( sanskrit , kreeka, ladina, pärsia, saksa)
  
• Grimmi(de) seadus 1822
  

• indoeuroopa algkeele b,d,g ® vanagerm. p,t,k
  
• indoeuroopa algkeele p,t,k® vanagerm. f,q,h
  

• isoleeriv;
  
• aglutineeriv;
  
• flekteeriv;
  
• polüsünteetiline
  

• Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega).
  
• Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole).
  
• Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine .
  
• Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted.
  
• Keelestruktuur on tasandiline
  
  • (süntaks)
    
  • morfoloogia
    
  • fonoloogia
    

• Palju eri koolkondi alates 1950. aastatest.
  
• Noam Chomsky , generativism ja universaalne grammatika.
  
• Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal.
  
• 20. saj viimasel veerandil sotsio - ja psühholingvistika kiire areng.
  

• 6000 -7000 elavat loomulikku keelt
  

• Aasia – 2165 (32%)
  
• Aafrika – 2011 (30%)
  
• Austraalia ja Okeaania – 1302 (19%)
  
• Ameerika – 1000 (15%)
  
• Euroopa – 225 (3%)
  

• Genealoogiline - päritolu järgi
  
• Tüpoloogiline- keelte sugulus on tähtsusetu
  
• Areaalne - piirkondlik
  
• Sotsiolingvistiline- kõnelejate arvu järgi
  

• analüütilised ehk isoleerivad keeled
  
• aglutineerivad ehk afiksaalkeeled
  
• flektiivsed ehk fusioonikeeled
  
• polüsünteetilised keeled
  

• Tôi àn cam.
  

• Ho cho tôi sách.
  

• Tôi làm hai tôi.
  

• làng tôi
  

• nt slaavi ja germaani keeled
  
• vene (idaslaavi)
  

• Keelekontakti koht: kakskeelne inimene
  
• Substraat on kontaktis olnud keel(t)est jäänud keelelised mõjud.
  
• Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidžinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika ja mida lapsed omandavad esimese keelena)
  

• Keelte sugulus – ja põlvnemissuhted
  
• Keelepuud
  
• Ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada, st mis on pärit samast algkeelest.
  
• Isolaatkeel on keel, millele ei ole leitud sugulaskeeli, nt baski keel ja korea keel
  

• Artikulatoorne
  
• Akustiline
  
• Auditiivne e. tajufoneetika
  

• Esineb üksi
  
• Liigub tervikuna
  
• Omab tähendust
  

• Vabad vs seotus
  
• Leksikaalsed vs grammatilised
  
• (juured ja) tüved vs afiksid
  

• Prefiks e. eesliide - eba+viisakas
  
• Sufiks e. juurele v. tüvele liituv sõnaosa, järelliide. - jalga+de+le+gi
  
• Tsirkumfiks e. diakriitiline märk vokaali kohal - saksa ge+mach+t
  
• Infiks e. siseliide- akadi
  

• Sünteetiline väljendusviis - afikatsioon e. aglutinatsioon (sh. reduplikatsioon); fusioon e. Fleksioon
  
• Analüütiline väljendusviis
  

• Arv- näitan sõnaga seotud objektide hulka
  
• Klass- nimisõnade jagunemine rühmadesse, millele vastavalt sõna grammatiliselt käitub
  
• Kääne- sõna süntaksi roll lauses
  
• Definiitsus e. määratus- näitab nimisõnafraasiga viidatud referendi tuttavust
  

• Võrdlus- positiiv , komparatiiv , superlatiiv
  

• Aeg- näitab sündmuste toimumist lähtuvalt kõnehetkest
  
• Isik- näitab tegija olemust lähtuvast kõnelejat
  
• Kõneviis- näitab kõneleja suhet lause väljendatusse
  
• Tegumood- näitab subjekti ja objekti suhteid lauses (aktiiv; personaal )
  
• Aspekt e. laad - näitab lausega väljendatud tegevuse omadusi ( lõpetatud /lõpetamata; tulemuslik /mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne; progressiivne e. kestev
  
• Eitus- näitab lausega väljendatu paikapidamist
  

• Nimisõna e. substantiiv- substantiivifraas ehk noomenifraas= NP
  
• Omadussõna e. adjektiiv - AP
  
• Tegusõna e. verb - VP
  
• Määrsõna e- adverb - AdvP
  
• Arvsõna ehk numeraal - QP
  
• Asesõna e. pronoomen
  
• Määrsõna e. kvantor- QP
  
• Abisõna (näiteks artiiklid)
  

• Alus e. subjekt
  
• Öeldis e. predikaat
  
• Sihitis e. object
  
• Öeldistäide e. predikatiiv
  
• Määrus e. adverbial
  
• Täiend e. atribuut
  

• Agent- on tavaliselt väljendatud subjektiga, kuid võib olla ka eri liiki määrus
  
• Patsient
  
• Kogeja- võib olla subjekt või määrus
  
• Saaja
  
• Instrument
  
• Asukoht
  
• Lähtekoht
  
• Sihtkoht
  
• Põhjus
  

• Teose tasandid:
  

• Morfoloogiliselt väljenduvad seosed:
  

• Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed- näiteks inglise keeles subjekt ja objekt
  

• Generativism
  

• Valentsiteooria e. sõltumatusgrammatika
  

• Konstruktsioonigrammatika
  

• Lausetüüpide käsitlus
  

• abstraktne, süsteemi tähendus
  
• kontekstiline (kõneleja tähendus; kuulaja tähendus)
  

• Komponentanalüüs on selgete piiridega, nende väärtuse saab määratleda duaalselt (on/ei ole), peavad erisatama tähendusi
  

• Prototüüpanalüüs. Mõistete piiris võivad olla hägusad, mõistetel tüüpilisemad ja ebatüüpilisemad liikmed, tähendused on seotud võrgustikes (tihti metafooride kaudu), kirjeldus peab vastama keelekasutaja tajule
  

• Kõneaktiteeoria (kõneaktid on väide, palve , küsimus, etteheide, ähvardus , kompliment jne)
  
• Implikatuuriteooria ja kooperatiivsusprintsiip
  
• Deiksis - keele kasutus kontekstis
  
• Viisakusprintsiip: positiivne ja negatiivne viisakus. Viisakusprintsiibi teenistuses on konditsionaal eelkõige siis, kui tahetakse pehmendada direktiivi või vähendada oma enesekindlust väidetes.
  
• Dialoogi struktuur
  

• Kvantiteedimaksiim- infot olgu õiges koguses
  
• Kvaliteedimaksiim- info olgu tõene
  
• Relevantsusmaksiim- info olgu asjakohane , oluline
  
• Meetodimaksiim- info olgu arusaadav
  

Karlsson õpiku lisa 2

Eesti keele sõnaliigid

Eesti keele lauseliikmed

V

Muud mõisted

Eesti keele käänded

Muid käändeid

Instruktiiv