Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Sissejuhatus üldkeeleteadusesse ja keeleteaduse alused eksam (0)

1 HALB
Punktid

Esitatud küsimused

  • Mida tähendab X?
  • Millised on sõna tähendused ja miks?
  • Mida X-iga öelda võib?
Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1.
Kordamisküsimused sügisel 2015.
  • Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused.
    Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks.
    Kommunikatiivne situatsioon:
     
    KOOD (märgisüsteem)
     
    SIGNAAL
    _____________________
    SAATJA _____KANAL__________VASTUVÕTJA
    (kõneleja) ( kuulaja )
    MÜRA
    Märk = vorm + tähendus
    Märkide liigid
      • sümbolid (puudub motiveeritud seos vormi ja tähenduse vahel)
      • ikoonid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel)
      • indeksid (seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järeldusel)

    Inimkeele omadused:
    • keelemärgi arbitraarsus ehk motiveerimatus
      • aga: ikoonid ja indeksid;
    • keelemärgi diskreetsus ehk eristatavus
      • aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid;
    • keelesüsteemi duaalsus

    (st keelesüsteemi kaksikliigendus: esimene liigendus : tähendus/vorm; teine liigendus: fonoloogiline süsteem);
    • keelesüsteemi produktiivsus.
    • keelelise suhtluse toimimine voorudena;
    • elusa keele süsteemi pidev muutumine;
    • keelesüsteemi variantide olemasolu

    (allkeeled: nt kirjakeel, kõnekeel, dialekt e murre);
    • kõne primaarsus, kirja sekundaarsus;
    • keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel);
    • metakeele olemasolu (?)

  • Keeleteaduse tasandid . Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid.
    Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: foneetika ja fonoloogia , morfoloogia , leksikoloogia, süntaks , tekstilingvistika, semantika , pragmaatika
    Keeleteaduse tüübid:
    • teoreetiline kt (ehk keeleteadus ) – praktiline kt
    • diakrooniline kt – sünkrooniline kt
    • „mikrolingvistika“ – „makrolingvistika“

    Keeleteaduse naaberteadused ja seosed keeleteaduse valdkondadega:

    Keeleteaduse meetodid:
    • Lingvisti keelepädevus
    • Andmete kogumine:

    - salvestus,
    - litereerimine ,
    - korpused,
    - sõnaraamatud , arhiivid jms.
    - katsed ja küsitlused
    • Andmete töötlemine:

    - kvalitatiivsed meetodid,
    - kvantitatiivsed meetodid.
  • Lingvistika ajalugu. Keele käsitlemine
  • antiikmaailmas (Vana-Kreeka: Platon ja Aristoteles );
    Kreeka
    nn “ filosoofiline periood”
    Platon (428-348 eKr): dialoog “Kratylos”
    Kas keel on olemas nomo või physei?
    Sokrates: Kas ei ole näiteks kummaline, et sõnasse katoptron [ peegel ] on lisatud r? Need, kes nii teevad, ei hooli tõest vaid ainult sellest, kuidas oma suud liigutavad. Nad lisavad algupärastesse sõnadesse kõikvõimalikku, kuni ükski inimene ei mõista sõna tähendust.
    Aristoteles (384-322 eKr)
    loogika , poeetika, retoorika
    1) tähed sõnad mõisted referendid
     
    nomo physei
    “Kuna keel järgib mõisteid, peab ta mingis mõttes olema universaalne.”
    à keskaja skolastikute universalism
    2) Lause põhikuju: X on Y
    (Sokrates kõnnib = Sokrates on kõndiv)
  • keskaja Euroopas;
    Keskaeg
    • Ülikoolides eristus trivium (grammatika, loogika, retoorika) ja quadrivium (aritmeetika, geomeetria , astronoomia, muusika )
    • Keelekäsitluses universalism abstraktsete arutlustena.

    Renessanss (14.-16. saj)
    • Erinevate keelte kirjeldused

  • XIX sajandil ( võrdlev -ajalooline keeleteadus, von Humboldt , noorgrammatikud)
    Võrdlev-ajaloolise keeleteaduse tekkimine
    • Rasmus Rask (1816) 1818 (islandi algupära )
    • Franz Bopp 1816 ( sanskrit , kreeka, ladina, pärsia, saksa)
    • Grimmi(de) seadus 1822

    gooti f t h fotus taihun
    ladina p d c(k) pedis decem
    kreeka p d k podos deka
    sanskrit p d s padas dasa
    • indoeuroopa algkeele b,d,g ® vanagerm. p,t,k
    • indoeuroopa algkeele p,t,k® vanagerm. f,q,h

    Wilhelm von Humboldt 1767-1835
    Raamatus “ Jaava saare Kaavi keelest”
    1836-39
    1. Keelefilosoofia à hilisem keelelise relatiivsuse hüpotees
    Keel on objektide tähistus ja suhtlusvahend.
    Keel on rahvuse vaim ja vaimu tegevus.
    2. Keelte tüpoloogiline liigitus
      • isoleeriv;
      • aglutineeriv;
      • flekteeriv;
      • polüsünteetiline

    Noorgrammatikud – 19. saj viimane veerand
    Keelemuutuste põhjused:
    1. Absoluutsed häälikuseadused, mis kehtivad teatud aja
    2. Analoogia mõju
    3. Laenamine
  • XX sajandil ( strukturalism - Saussure)
    Ferdinand de Saussure
    1916 - Cours de linguistique générale
    Strukturalismi põhitõed:
    • Keel on autonoomne märgisüsteem (võrdlus malega).
    • Tuleb eristada keelt (langue) ja kõnet (parole).
    • Keeleteaduse tuum on sünkrooniline keele uurimine .
    • Keele struktuuris on süntagmaatilised (assotsiatiivsed) ja paradigmaatilised suhted.
    • Keelestruktuur on tasandiline
      • (süntaks)
      • morfoloogia
      • fonoloogia

    20. sajand
    • Palju eri koolkondi alates 1950. aastatest.
    • Noam Chomsky , generativism ja universaalne grammatika.
    • Keeletüpoloogia: keelte võrdlemine autentse materjali põhjal.
    • 20. saj viimasel veerandil sotsio - ja psühholingvistika kiire areng.

  • Maailma keeled ja nende liigitamise alused. Keelte tüpoloogiline liigitus (morfoloogia alusel: isoleerivad, aglutineerivad, flekteerivad e fusiivsed ja polüsüsnteetilised keeled). Keele päritolu. Keelekontaktid .
    Maailma keelte arv
    • 6000 -7000 elavat loomulikku keelt

    Karlsson 2002 (Grimes (toim) 1996):
    • Aasia – 2165 (32%)
    • Aafrika – 2011 (30%)
    • Austraalia ja Okeaania – 1302 (19%)
    • Ameerika – 1000 (15%)
    • Euroopa – 225 (3%)

    Keelte liigitamine
    • Genealoogiline - päritolu järgi
    • Tüpoloogiline- keelte sugulus on tähtsusetu
    • Areaalne - piirkondlik
    • Sotsiolingvistiline- kõnelejate arvu järgi

    Tüpoloogiline liigitus
    Keelte liigitus struktuuri järgi:
      • analüütilised ehk isoleerivad keeled
      • aglutineerivad ehk afiksaalkeeled
      • flektiivsed ehk fusioonikeeled
      • polüsünteetilised keeled

    Analüütiline ehk isoleeriv keel
    vietnami (austroaasia keeled)
    • Tôi àn cam.

    Mina sõin/söön apelsine.
    • Ho cho tôi sách.

    Nad andsid/annavad minule raamatuid.
    • Tôi làm hai tôi.

    Tegin /teen endale haiget.
    • làng tôi

    minu küla
    Afiksaal- ehk aglutineeriv keel
    kirundi keel (nigeri-kongo kk)
    Yabiguriye abãna.
    Y- a- bi- gur- i- ye
    C1 PST C8. them buy APPL ASP
    abãna.
    C2.children
    Ta ostis need lastele.
    Fusiivne ehk flekteeriv keel
    • nt slaavi ja germaani keeled
    • vene (idaslaavi)

    sobaka ‘koer’
    sobakkoer, pl, genitiiv
    sobak-am ‘koer – pl, daativ’
    Polüsünteetiline keel
    kwakiutli (kõneldakse Vancouveri saarel; Itkonen 1996: 64, 68)
    kwixidiqs
    kwi- xid- i- q- s
    lööma pret tema obj instr
    'Ta lõi teda sellega.'
    łałalamadziłəlaənλaxa wats'i
    ła- łal- amadz- ił-
    red surnud.olema kaus põrandal
    əla- ənλa- x- a wats'i
    kont mina obj det koer
    'Olen korduvalt üritanud tappa põrandal olevat koera.'
    Keelekontaktid
    • Keelekontakti koht: kakskeelne inimene
    • Substraat on kontaktis olnud keel(t)est jäänud keelelised mõjud.
    • Keelekontaktide tulemusel võivad tekkida pidžinkeel (selles on mõlema kontaktis oleva keele sõnu ja elemente, kuid puudub stabiilne kasutav kõnelejaskond ja kinnistunud grammatika; võib olla kreoolkeele tekkimise aluseks) ja kreoolkeeled (kontaktis tekkinud uus keel, millel oma sõnavara ja grammatika ja mida lapsed omandavad esimese keelena)

    Genealoogiline liigitus
    • Keelte sugulus – ja põlvnemissuhted
    • Keelepuud
    • Ühte rühma kuuluvad sellised keeled, mille ühist algupära on keeleteaduslike meetoditega võimalik tõestada, st mis on pärit samast algkeelest.
    • Isolaatkeel on keel, millele ei ole leitud sugulaskeeli, nt baski keel ja korea keel

  • Foneetika ja fonoloogia. Foneetika liigid. Diftong , geminaat, afrikaat , palatalisatsioon , vokaalharmoonia jm foneetika põhimõisted (vt slaididelt). Foneetiline transkriptsioon . Foneem , foneemide liigid, minimaalpaar, foneemide distinktiivsed tunnused.
    Foneetika liigid:
    • Artikulatoorne
    • Akustiline
    • Auditiivne e. tajufoneetika

    Diftong- täishäälikuühend ühe silbi ulatuses
    Geminaat- pikk konsonant, mis hääldamisel jaguneb kahte silpi, näit. kap-pi, kas-si, nar-rima
    Afrikaat- klusiili ja sama häälduskohaga spirandi ühend, näit. ts, tš, pf
    Palatalisatsioon- Konsonantide nõrk, tugev palatalisatsioon e. hääldumine
    Vokaalharmoonia- nähtus, kus sõna esimese silbi vokaal määrab järgsilpide vokaalide laadi
    Assimilatsioon - sarnastumine, hääliku muutumine naaberhääliku sarnaseks. Osaline, täielik, progressiivne, regressiivne assimilatsioon. ks-i assimilatsioon ss-iks.
    Prosoodia- kõnelõikude kestusega ja hääle valjuse ning kõrgusega seoses olevaid nähtusi hõlmav koondmõiste
    Foneetiline transkriptsiooon
    Foneetiline transkriptsioon on süsteem suulise kõne häälduslikult võimalikult täpseks ülesmärkimiseks.
    Keeleteaduses on loodud mitmeid foneetilise transkriptsiooni süsteeme. Üks levinumaid on Rahvusvahelise Foneetikaassotsiatsiooni ehk IPA transkriptsioon (inglise keeles International Phonetic Alphabet), mis on enam-vähem universaalne. Fennougristikas kasutatakse soome- ugri transkriptsiooni, mis sobib paremini soome-ugri keelte fonoloogilise struktuuriga.
    Foneetilise transkriptsiooni eesmärk on kajastada keele hääldust, mitte fonemaatilist struktuuri: sama foneemi erinevat hääldust kirjutatakse üldjuhul erinevalt, isegi kui sellega ei kaasne tähenduse muutus ja erinev hääldus ei tähenda keele fonoloogia seisukohalt kaht vastanduvat foneemi. Fonemaatilist struktuuri kajastab fonoloogiline transkriptsioon. (Wiki)
    IPA - http://www.langsci.ucl.ac.uk/ipa/fullchart.html
    Soome- ugri transkriptsioon-
    http://heli.eki.ee/kohanimed/pdf/foneetilise_transkriptsiooni_ylevaade.pdf
    FONEEM- häälik häälesüsteemi üksusena, väikseim tähendust omav keele üksus
    Struktualistliku fonoloogia alus: minimaalpaar on sõnapaar, mille liikmed erinevad teineteisest häälduslikult vaid ühes punktis ning mille liikmeil on erinev tähendus
    Kana – kala; kann - kann`; kas- kass
    Distinktiivne distributsioon (vähemalt üks minimaalpaar)- eri foneemid
    Komplementaarne distributsioon(vähemalt üks minimaalpaar ja sarnasus)- sama foneemi allofoonid
  • Sõna, sõnavorm, lekseem , sõne. Tüüpilised ja ebatüüpilised sõnad. Homonüüm , homofoon , homograaf.
    Sõna on ortograafias see, mis kirjutatakse tühikute ja/või kirjavahemärkide vahele. Suulises kõnes pause tavaliselt ei ole ja sõnapiiri määratlemine raskem.
    Tüüpiline sõna:
    • Esineb üksi
    • Liigub tervikuna
    • Omab tähendust

    Ebatüüpilised sõnad on artiklid, sisesõnad, ei
    Sõnavorm- mingi sõna muutevorm, grammatiline sõna
    Lekseem- sõnavormide kogum, ühe tüve paradigm
    Sõne- statistiline sõna
    Homonüüm- üks samakujulistest, kuid eritähenduslikest keeleüksustest, eelkõige sõnadest (tee-tee)
    Homofoon- sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnad ( müüja - müüa)
    Homograaf- sama kirjapildi, aga erineva tähendusega ja hääldusega sõnad (palk-palk)
  • Morfoloogia. Morfeemi ja allomorfi mõiste. Morfeemide liigid (esinemise alusel). Afiksite liigid (paiknemise alusel sõnas: prefiks , sufiks , infiks, tsirkumfiks).
    Morfoloogia tegeleb morfeemide ja nende funktsioneerimisega.
    Morfeem - väiksem tähendusega üksus keeles (näiteks mitmuse tunnus)
    Allomorf - morfeemi variant, morfeemi fonoloogiline avaldumiskuju,
    Kaks morfi on ühe morfeemi allamorfid, kui nad on tähenduselt samad, struktuurilt osaliselt sarnased või komplementaarses distributsioonis (täiendavas jaotumuses)
    Morfeemide liigid:
    • Vabad vs seotus
    • Leksikaalsed vs grammatilised
    • (juured ja) tüved vs afiksid

    Afiksite liigid paiknemise alusel sõnas:
    • Prefiks e. eesliide - eba+viisakas
    • Sufiks e. juurele v. tüvele liituv sõnaosa, järelliide. - jalga+de+le+gi
    • Tsirkumfiks e. diakriitiline märk vokaali kohal - saksa ge+mach+t
    • Infiks e. siseliide- akadi

  • Grammatilised kategooriad, nende väljendamine (analüütiline ja sünteetiline väljendus ). Arv, klass, kääne , määratus, võrdlus, aeg, isik, kõneviis , tegumood , aspekt, eitus .
    Grammatiline kategooria on üks hulk üksteisele vastanduvaid üht tüüpi grammatilisi tähendusi, mida süstemaatiliselt väljendavad mingid vormiüksused.
    Grammatiliste kategooriate morfoloogilised väljendusviisid:
    • Sünteetiline väljendusviis - afikatsioon e. aglutinatsioon (sh. reduplikatsioon); fusioon e. Fleksioon
    • Analüütiline väljendusviis

    Substantiivi kategooriad:
    • Arv- näitan sõnaga seotud objektide hulka
    • Klass- nimisõnade jagunemine rühmadesse, millele vastavalt sõna grammatiliselt käitub
    • Kääne- sõna süntaksi roll lauses
    • Definiitsus e. määratus- näitab nimisõnafraasiga viidatud referendi tuttavust

    Adjektiivi kategooria:

    Verbi kategooriad:
    • Aeg- näitab sündmuste toimumist lähtuvalt kõnehetkest
    • Isik- näitab tegija olemust lähtuvast kõnelejat
    • Kõneviis- näitab kõneleja suhet lause väljendatusse
    • Tegumood- näitab subjekti ja objekti suhteid lauses (aktiiv; personaal )
    • Aspekt e. laad - näitab lausega väljendatud tegevuse omadusi ( lõpetatud /lõpetamata; tulemuslik /mittetulemuslik; punktuaalne/duratiivne; progressiivne e. kestev
    • Eitus- näitab lausega väljendatu paikapidamist

  • Lause, voor , fraas (id). Transitiivsus. Süntaktilised seosed (rinnastus-alistus, rektsioon- ühildumine ). Sõnaliigid . Lauseliikmed . Semantilised rollid ( agent , patsient , kogeja jm). Keelte tüpoloogiline liigitus (sõnajärje alusel).
    Lause- tüüpiliselt verbi finiitvormi sisaldav terviklik mõte ja/või suhtluseesmärgi väljendus
    Voor
    Fraas-terviklik kõnelõik , (lühi)lause; kindlakskujunenud väljend , kõnekäänd; sisutu ilukõneline väljend, sõnakõlks
    Transitiivsus- sihilisus
    Sõnaliiid→ fraasid

    Lauseliikmed ja nende tüüpilisemad väljendajad:

    Semantilised rollid
    Lause tähendusliku, verbi juurde kuuluvad osad:
    • Agent- on tavaliselt väljendatud subjektiga, kuid võib olla ka eri liiki määrus
    • Patsient
    • Kogeja- võib olla subjekt või määrus
    • Saaja
    • Instrument
    • Asukoht
    • Lähtekoht
    • Sihtkoht
    • Põhjus

    Lauseliikmed ja rollid ei ole üks-üheselt omavahel seotud.
    Süntaktilised seosed
    • Teose tasandid:

  • Rinnastuv
  • Alistuv
    • Morfoloogiliselt väljenduvad seosed:

  • Ühildumine e. kongruents – näiteks eesti keeles arvu- ja isikuühildumine subjekti ja predikaadi vahel
  • Rektsioon- alistusseos, kus põhi määrab laiendi vormi
    • Sõnajärje kaudu väljenduvad seosed- näiteks inglise keeles subjekt ja objekt

  • Süntaktilisi teooriaid : generatiivne süntaks, valentsiteooria , konstruktsioonigrammatika, lausetüüpide käsitlus.
    Süntaktilisi teooriaid:
    • Generativism

    Noam Chomsky rajatud koolkonnad: generatiivsed hargmikud ja süntaktilised transformatsioonid, tihti samastav formaalse süntaksiga. Oluline eraldi suunana ja arvutilingvistika seisukohalt.
    Põhiideed: keelt esitatagu rangelt defineerivate reeglite süsteemina , mis genereerib ja seletab kõik antud keele grammatilised laused ; Keeleteadlane võib usaldada oma intuitsiooni ; süva- ja pindstruktuuri eristamine; keeleõppimise võime on kaasa sündinud
    • Valentsiteooria e. sõltumatusgrammatika

    • Konstruktsioonigrammatika

    on kognitiivse keeleteaduse haru. Konstruktsioonigrammatika peamiseks uurimisobjektiks on lihtlausete konstruktsioonid, eeskätt sellised, kus lause tähendus ei tulene vahetult tegusõna tähendusest. Konstruktsioonigrammatika käsitleb lause ülesehitust omaette keeleüksusena. (Wiki)
    Näiteks resultatiivkonstruktsioon
    • Lausetüüpide käsitlus

    Eesti lausete põhitüübid (EKG)
  • Semantika. Kõneleja ja kuulaja tähendus. Komponent - ja prototüüpanalüüs.
    Semantika: Mida tähendab X?
    Tähendus:
    • abstraktne, süsteemi tähendus
    • kontekstiline (kõneleja tähendus; kuulaja tähendus)

    Põhiküsimus: Millised on sõna tähendused ja miks?
    Polüseemia- mitmetähenduslikkus
    Homonüümia- homonüümsus, sama kuju v kõlaga sõnade eritähenduslikkus
    Tähenduse analüüsimine semantikas:
    • Komponentanalüüs on selgete piiridega, nende väärtuse saab määratleda duaalselt (on/ei ole), peavad erisatama tähendusi

    • Prototüüpanalüüs. Mõistete piiris võivad olla hägusad, mõistetel tüüpilisemad ja ebatüüpilisemad liikmed, tähendused on seotud võrgustikes (tihti metafooride kaudu), kirjeldus peab vastama keelekasutaja tajule

  • Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur . Viisakusprintsiip .
    Pragmaatika: Mida X-iga öelda võib?
    Põhivaldkonnad:
    • Kõneaktiteeoria (kõneaktid on väide, palve , küsimus, etteheide, ähvardus , kompliment jne)
    • Implikatuuriteooria ja kooperatiivsusprintsiip
    • Deiksis - keele kasutus kontekstis
    • Viisakusprintsiip: positiivne ja negatiivne viisakus. Viisakusprintsiibi teenistuses on konditsionaal eelkõige siis, kui tahetakse pehmendada direktiivi või vähendada oma enesekindlust väidetes.
    • Dialoogi struktuur

    Kooperatiivsusprintsiip
    • Kvantiteedimaksiim- infot olgu õiges koguses
    • Kvaliteedimaksiim- info olgu tõene
    • Relevantsusmaksiim- info olgu asjakohane , oluline
    • Meetodimaksiim- info olgu arusaadav

    IMPLIKATUUR on järeldus, mille suhtlejad teevad öeldu põhjal, kasutades eelkõige kooperatiivsusprintsiipi.

    Karlsson õpiku lisa 2


    Grammatikamõisteid

    Eesti keele sõnaliigid


    eestikeelne nimetus
    rahvusvaheline termin
    lühend
    (EKG)
    näited
    tegusõna
    Verb
    v
    hüppama, jooksen
    nimisõna
    Substantiiv
    s
    konn, elamine
    omadussõna
    Adjektiiv
    adj
    ilus, karvasem
    arvsõna
    Numeraal
    n
    üks, seitsmendik
    asesõna
    Pronoomen
    pron
    mis, selline, kõik
    määrsõna
    Adverb
    adv
    hästi, kaua
    asemäärsõna
    Proadverb
    proadv
    mujal, millal
    abimäärsõna
    afiksaaladverb
    afadv
    läbi (saama), ära (sõitma)
    rõhumäärsõna
    modaaladverb
    modadv
    võibolla, ka
    kaassõna
    adpositsioon
    adp
    läbi (maja), (ukse) ees
    sidesõna
    konjunktsioon
    konj
    ja, ega, kuni
    hüüdsõna
    interjektsioon
    int
    ah!, kurat!, potsti

    Eesti keele lauseliikmed


    eestikeelne nimetus
    rahvusvaheline termin
    lühend
    näide
    öeldis
    (grammatiline) predikaat

    V

    Poiss sööb kooki.
    alus
    (grammatiline) subjekt
    S
    Lehm sööb rohtu.
    sihitis
    (grammatiline) objekt
    O
    Karu sööb mustikaid.
    öeldistäide
    predikatiiv
    PRED
    Mustikas on mäda.
    määrus
    adverbiaal
    ADV
    Lehm norskab valjult.
    täiend
    Atribuut
    ATR
    Kuri karu jookseb .

    Muud mõisted


    eestikeelne nimetus
    rahvusvaheline termin
    lühend
    (EKG)
    näide
    arv
    nuumerus
    ainsus
    Singular
    Sg
    konn laulab
    mitmus
    Pluural
    Pl
    konnad laulavad
    tegumood
    Geenus
    isikuline
    Personaal
    Ps
    jookseb, jooksis
    umbisikuline
    impersonaal
    Ips
    joostakse, joosti
    aeg
    Tempus
    olevik
    Preesens
    Pr
    teen, teeksid
    lihtminevik
    imperfekt
    Ipf
    tegi, tegime
    täisminevik
    Perfekt
    Pf
    on teinud, on tehtud
    enneminevik
    pluskvamperfekt
    Ppf
    oli teinud, oli tehtud
    (üld) minevik
    preteeritum
    Pt
    oleksin teinud
    kõneviis
    Moodus
    kindel kõneviis
    Indikatiiv
    Ind
    kiirustan
    käskiv kõneviis
    imperatiiv
    Imp
    kiirusta, kiirustage
    möönev kõneviis
    Jussiiv
    Jss
    kiirustagu
    tingiv kõneviis
    konditsionaal
    Knd
    kiirustaksin
    kaudne kõneviis
    Kvotatiiv
    Kvt
    kiirustavat
    kõneliik
    polaarsus
    jaatav kõneliik
    Afirmatiiv
    Af
    tahan
    eitav kõneliik
    Negatiiv
    Ng
    ei taha, ära taha
    kesksõna
    Partitsiip
    Pts
    sööv , söödav, söönud , söödud
    tegevusnimi
    Infinitiiv
    Inf
    süüa, söövat
    ma-tegevusnimi
    Supiin
    Sup
    sööma, söömas
    des-vorm
    Gerundiiv
    Ger
    süües
    algvõrre
    Positiiv
    Psv
    ohtlik
    keskvõrre
    komparatiiv
    Kpv
    ohtlikum
    ülivõrre
    superlatiiv
    Spv
    ohtlikem ~ kõige ohtlikum

    Eesti keele käänded


    eestikeelne nimetus
    rahvusvaheline termin
    lühend (EKG)
    näide
    nimetav
    nominatiiv
    N
    hea sepp
    omastav
    Genitiiv
    G
    hea sepa
    osastav
    Partitiiv
    P
    head seppa
    sisseütlev
    Illatiiv
    Ill
    heasse seppa
    seesütlev
    Inessiiv
    In
    heas sepas
    seestütlev
    Elatiiv
    El
    heast sepast
    alaleütlev
    Allatiiv
    All
    heale sepale
    alalütlev
    Adessiiv
    Ad
    heal sepal
    alaltütlev
    Ablatiiv
    Abl
    healt sepalt
    saav
    translatiiv
    Trl
    heaks sepaks
    rajav
    terminatiiv
    Trm
    hea sepani
    olev
    Essiiv
    Ess
    hea sepana
    ilmaütlev
    Abessiiv
    Abess
    hea sepata
    kaasaütlev
    komitatiiv
    Kom
    hea sepaga

    Muid käändeid


    Rahvusvaheline termin
    eestikeelne vaste
    lühend
    näide

    Instruktiiv

    viisiütlev
    INSTR
    lehvivi hõlmu
    Akusatiiv
    Sihitav
    AKK
    sks den Mann
    Daativ
    DAT
    vn неб+у
    Instrumentaal
    INSTR
    vn неб+ом
    Lokatiiv
    LOK
    vn неб+е
  • Vasakule Paremale
    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse ja keeleteaduse alused eksam #1 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse ja keeleteaduse alused eksam #2 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse ja keeleteaduse alused eksam #3 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse ja keeleteaduse alused eksam #4 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse ja keeleteaduse alused eksam #5 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse ja keeleteaduse alused eksam #6 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse ja keeleteaduse alused eksam #7 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse ja keeleteaduse alused eksam #8 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse ja keeleteaduse alused eksam #9 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse ja keeleteaduse alused eksam #10 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse ja keeleteaduse alused eksam #11 Sissejuhatus üldkeeleteadusesse ja keeleteaduse alused eksam #12
    Punktid 50 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
    Leheküljed ~ 12 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2016-01-18 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 50 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Sigrid A. Õppematerjali autor
    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse ja keeleteaduse alused 2015 eksami küsimuste vastused

    Sarnased õppematerjalid

    Sissejuhatus keeleteadusesse
    28
    doc

    Sissejuhatus keeleteadusesse

    (st keelesüsteemi kaksikliigendus: esimene liigendus: tähendus/vorm; teine liigendus: fonoloogiline süsteem); • keelesüsteemi produktiivsus; • keelelise suhtluse toimimine voorudena; • elusa keele süsteemi pidev muutumine; • keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled: nt kirjakeel, kõnekeel, dialekt e murre); • kõne primaarsus, kirja sekundaarsus; • keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel); • metakeele olemasolu (?) 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid:  foneetika ja fonoloogia  morfoloogia  semantika  leksikoloogia  pragmaatika  süntaks  tekstilingvistika Keeleteaduse tüübid:  üldkeeleteadus – ühte keelt uuriv keeleteadus  teoreetiline kt – praktiline kt

    Keeleteaduse alused
    Kognitiivne areng
    26
    doc

    Kognitiivne areng

    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse vana-kreeka ladina – romaani keeled gooti, ülemsaksa, alamsaksa – germaani keeled sanskrit – indoiraani (indoaaria) Sissejuhatus üldkeeleteadusesse/Keeleteaduse alused 1. Kordamisküsimused sügisel 2015. 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks Kommunikatiivne situatsioon: On 2 osalist – saatja (kõneleja) ja vastuvõtja (kuulaja). Kõneleja saadab signaali kuulajale. Signaal levib mööda mingit kanalit (visuaalne, kuulmise teel). Peab olema mingi vahend, millesse paned oma sõnumi (kood,

    Psühholoogia
    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse
    15
    doc

    Sissejuhatus üldkeeleteadusesse

    Suhtluses on piirid ees, seda raskendab arusaamine. Sellele lisaks: elusa keele süsteemi pidev muutumine; inimkeeltel on allkeeled, kirjakeel, dialekt ehk murre; idiolekt keelesüsteemi variantide (allkeelte) olemasolu kõne primaarsus, kirja sekundaarsus keele omandamine lapseeas (esimene ehk emakeel), keelepädevuse olemasolu; metakeele olemasolu (?), oskad oma keeles seletada, mida miski tähendab 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: Foneetika ­ keeleteaduse kõige väiksem osa, teadus häälikutest. Oluline on heli, mis tekib, ja selle heli omadused. artikulatoorne foneetika ­ tegeleb häälikute moodustamisega; uurimisobjekt on ka inimese suu; akustiline foneetika ­ uutimisobjekt on heli;

    Kirjandusteadus
    keeleteaduse alused
    32
    docx

    keeleteaduse alused

    & mind seosetele ja suhetele. Kas loomuliku keele representatsioonid ajus on kehalised või on nad ka mittefüüsilised mõttestruktuurid. Füüsilised protsessid on kindlasti olemas, aga milline oleks mentaalsete representatsioonide keel? Kuidas teisenduvad füüsilised protsessid mentaalseteks? Paljud lingvistid on nõus, et mentaalsed representatsioonid on olemas. Kaalukaim kinnitus on üldistusvõime. Keelesüsteemi mentaalsete representatsioonide suhe on aktuaalne just semantikas. 6. Keeleteaduse suundi Lingvistika- tegeleb loomulike keelte teadusliku analüüsiga. Võrdlev-ajalooline keeleteadus pani aluse paljusid keeli haaravale empiirilisele analüüsile,sh keelte genialoogilisele rühmitamisele ja keeletüpoloogiale.Deskriptiivne grammatika- kooligrammatika.Sotsiolingvistika-uurib murdeid. Tekstilingvistika, vestlusanalüüs, pragmaatika-uurib keelenähtuste tõlgenduste sõltuvust keelevälisest situatiivsetest faktoritest. Kriitiline lingvistika

    Keeleteadus
    Tartu Ülikooli üldkeeleteadus 2016
    16
    odt

    Tartu Ülikooli üldkeeleteadus 2016

    üksustest e häälikutest; tähenduste süsteem: keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest e märkidest). * Keelesüsteemi produktiivsus (lause või mõtte pikkus pole piiratud). * Keelesüsteemi variantide olemasolu (allkeeled, dialekt, idiolekt, stiil) * Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus * Keele omandamine lapseeas (esimene e emakeel) * Metakeele olemasolu(?) – (Metakeel – keel, mille abil räägitakse keelest endast). 2. Keeleteadus: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteadus e lingvistika (keeleuurimine) on loomulike keelte teadusliku analüüsiga tegelev teadus. Keeleteadus tekkis 19. sajandi alguses. * Sünkrooniline – uuritakse keelt teatud ajahetkel. Mis tahes ajaline läbilõige (ehk lingvistika). * Diakrooniline – uurib keele muutumist läbi ajaloo (ehk filoloogia).

    Üldkeeleteadus
    Üldkeeleteadus-kordamisküsimused ja vastused eksamiks
    6
    docx

    Üldkeeleteadus, kordamisküsimused ja vastused eksamiks

    o Duaalsus (kaks liigendust) o Tähendus/vorm o Fonoloogiline süsteem o Produktiivsus (uute sõnade/liitsõnade/lausete moodustamine) o Metakeel (Objektikeele kirjeldamiseks kasutatav keel, teoreetilised mõisted) o Elusa keele süsteemi pidev muutumine o Kõne primaarsus, kirja sekundaarsus o Keelesüsteemide variantid o Keele omandamine lapseeas 2 Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid ehk allsüsteemid: o Foneetika (kõne füüsika) ja fonoloogia (keeleteadus, häälikud) o Morfoloogia (sõnade muudatused) o Leksikoloogia (sõnavara, tüved, sõnade päritolu) o Süntaks (Lause õpetus) o Tekstilingvistika (tekst) o Semantika (tähendus)

    Üldkeeleteadus
    Keeleteaduse aluste kordamisküsimuste vastused 2014
    25
    docx

    Keeleteaduse aluste kordamisküsimuste vastused 2014

    2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teoreetiline, praktiline jm. Keeleteaduse seosed muude teadusharudega. Keeleteaduse meetodid. Keeleteaduse tasandid: 1. Semantika – uurib keelelisi (keeles väljendatud) tähendusi 2. Süntaks – uurib sõnade liitmist suuremateks üksusteks - lauseteks 3. Leksikon – kinnistunud sõnade allsüsteem 4. Morfoloogia – uurib sõnade ehitust morfeemidest lähtuvalt 5. Fonoloogia – häälikulise struktuuri uurimine (foneetika - uurib keele

    Keeleteadus
    Keeleteaduse alused
    12
    doc

    Keeleteaduse alused

    Üldkeeleteadus sucks ! U can Do it Keeleteaduse alused. Kordamisküsimused loengute põhjal 1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos

    Eesti keel




    Meedia

    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun