Vallo Rauni tragikomöödia ,,Naine tahab tantsida" · Leppemärgid: Isikudeiksis Ruumideiksis Ajadeiksis Mees: Ah! (performatiiv) Naine: Pead sa oma sõrmi ka igale poole toppima? (ekspressiiv kirumine) Või tahad sa öelda, et jälle olen mina süüdi? M: Ma olen ju vait. N: Sa kavaldad. Tegelikult otsid sa võimalust süüdistada mind. M: Lihtsalt vastik. N: Kook lõigata kihiti kolmeks... niisutada pihlakaveini ja suhkrusiirupiga... katta vahukoorega... vaniliini ja pähkleid... M: Ptüi! (performatiiv) Siin pudelis on äädikas. N: Kui ma ütlen, et see on pihlakavein, siis see on pihlakavein. M: Võib-olla on ta kunagi tõesti olnud pihlakavein, aga nüüd on ta äädikas. Kas sa pole siis sellist asja kuulnud, et pika seismisega käärivad veinid äädikaks? N: Anna siia! (direktiiv käsk) Ma ei ütleks, et... (assertiiv eitus) M: Vaata ometi oma nägu (direktiiv käsk). Sa näed oma kõvera suuga kohutav välja. (kvalitee...
loogiline oleks, et sai enne lapse, aga ka teistpidi mõeldes pole see lause vale. Kas siis vihjati millelegi? kui see oleks teisiti, siis see poleks vale, vaid kummaline nt: Veni.Vidi.Vici. (Caesar) pole üksnes lause järjekord, vaid ka tegevuse järjekord.. süntaks on sümboolne - sõnade jrk ei pruugi tähendada tegude järjekorda. (aga vahel võib ka tähendada - lapse sai Mari, mitte koera, mitte tuhat krooni) 2) Konversatsionaalne (kõne) implikatuur: see on kohustuslik. kui see ei kehti, muutub ka algne ütlus mõttetuks. siin puhul ei pea teadma konteksti - kuidas mingis linnas rääkida. nt "linnas hukati avalikult kuus kurjategijat" Implikatuur ja presupositsioon *presup eeldab ütlust, implikatuur järgib, neil on ühed ja samad loogikalised omadused. pres ja ka imp peavad olema tõesed ja nad ei seltu lause jaatavast või eitavast vormist st nad on olulisemad kui lause. Nt: "Anna tütar naasis eile Pariisist"
tegevus realiseeritakse oletatav kõneplaan lihastele antavate närviimpulssidena; (3) häälelaine toimub füüsikaline signaal häälekurdude võnkumise tõttu; (4) füsioloogiline ja neuraalne tegevus jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kulmekile hakkab vastavalt häälelainele võnkuma; (5) tuvastamine ja mõistmine toimub dekodeerimine 13. Kooperatiivsusprintsiip ja implikatuur 14. Viisakusteooria. a. Viisakus see on vajadus pehmendada teatud kõnetegudega seotud "ähvardust" kõneleja ja kuulaja "näole". "Nägu" on defineeritud kui avalik minapilt, mida iga inimene peab enesele kuuluvaks, tahtes ühtlasi, et teised seda tunnustaksid; kui vajadusi , millest lähtudes jaotavad nad ,,näo" kaheks vastandlikuks pooluseks: Positiivne ,,nägu" viitab inimese enesehinnangule
Komponentanalüüs on selgete piiridega, nende väärtuse saab määratleda duaalselt (on/ei ole), peavad erisatama tähendusi Prototüüpanalüüs. Mõistete piiris võivad olla hägusad, mõistetel tüüpilisemad ja ebatüüpilisemad liikmed, tähendused on seotud võrgustikes (tihti metafooride kaudu), kirjeldus peab vastama keelekasutaja tajule 10. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Pragmaatika: Mida X-iga öelda võib? Põhivaldkonnad: Kõneaktiteeoria (kõneaktid on väide, palve, küsimus, etteheide, ähvardus, kompliment jne) Implikatuuriteooria ja kooperatiivsusprintsiip Deiksis- keele kasutus kontekstis Viisakusprintsiip: positiivne ja negatiivne viisakus. Viisakusprintsiibi teenistuses on konditsionaal eelkõige siis, kui tahetakse pehmendada direktiivi või vähendada oma
1. Keele mõiste. Keele mõiste all mõeldakse inimese poolt kasutatavat loomulikku keelt, mis tavaliselt teostub verbaalse suhtluse vormis. Kell on võimalik tänu inimese keelevõimele. 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Keeleline suhtlus on sõnaline, verbaalne, st selle tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus- suhtlus, mis toetab keelelist ehk verbaalset suhtlust ning avaldub žestide ja miimikana. Mitteverbaalne suhtlus jaguneb: häälekasutusega kaasnevad paralingvistilised vahendid ning (muu) ekstraverbaalne (keeleväline kommunikatsioon ehk kehakeel. 3. Keel kui struktuur ,keele allsüsteemid , keelesüsteemi avatus . Keel on süsteem, millel on kindel struktuur. Loomulik keel on sümboliline, see koosneb sümbolitest ja nende ühenditest. Sümbol viitab referendile. Sümboli vormi suhe sõna potentsiaalsetesse referentidesse ja teiselt poolt tähendusse on arbitraarne ehk meelevaldne (suvaline, omavo...
metafoor: inimene liigub, mitte aeg - nii jääb minevik selja taha. - Propositsioon lausega väljendatud sündmus, olukord (nt on tore, et lumi on maas lumi on maas) - Presupositsioon väide, mis peab kehtima, et lause oleks mõttekas (nt Prantsuse kuningas on kiilaspea vale eeldus, mis teeb kogu lause mõttetuks, sest Prantsusmaal pole kuningat. Ta säilib ka siis, kui lauset eitatakse). 12. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip. PRAGMAATIKA. Lingvistiline pragmaatika tegeleb tähendusega olukorras, kus midagi on öeldud. Olukorras tekkiv tähendus. Kõneakt. 1950. aastatest pärit. Teame lause tähendust, kui teame, millal ja millistel tingimustel see on tõene või väär (nt lumi on valge teame, et on õige, kui on ollus nagu lumi ja see on sellist värvi nagu valge). Austin ütles, et asi pole tõesuses, vaid selles, mida lausega tehakse
Kognitiivne semantika ehk kognitiivne tähendusteooria on denotatsioonide kirjeldamine prototüüpide abil. Prototüüpe vaadeldakse sageli kujunditena. Kõikidele inimestele ei ole kujundid samad, näiteks linnu prototüüp võib olla erinev. 4. Semantilised primitiiv ehk elementaartähendus. Elementaartähenduse mõiste kaks liiki: Markerid – ühised kõikidele keeltele. Distinktorid – mittesüsteemsed. 12. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Pragmaatika tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Pragmaatika on tähendusõpetus. Kõneakt suuline suhtlemisprotsess, kõneleja sooritab selle rääkides. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Viisakusstrateegia on olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik intetiteed teiste jaoks
Dreyfus toodi surmasaarelt tagasi ja sai oma au tagasi. Grice tuletab meelde seda aspekti, et tõendeid eriti polnud, aga Dreyfust ei usaldanud sõjavägi. Selleks, et aru saada mingist lausest, peame teada konteksti ja kuidas sõnad on kasutatud. Kuidas mõjutab kontekst lause sisu? Implikatuur Selline tähenduse komponent, mis on üheselt tuletatav lausest. Ehkki lauses endas ei pruugi neid konkreetseid sõnu olla. Keeleteaduses teati ka enne, kuid teise nimega presuppositsioon. Implikatuur on tuletatu lausest, persuppositsioon on enne lauset. See on midagi, milleta lausel pole mõtet. · Konventsionaalne (tinglik) implikatuur. Lause järgi võib öelda, et Mari sai enne lapse seda järeldame sõnajärje järgi. Kuid kuidas me teame, et sõnajärg on õige. Veni. Vidi. Vici. Alguses tulin, siis vaatasin ja siis võitisin. Üldiselt on see aga jama. Caesar teadis väga hästi retoorika võtteid. o ,,Mari sai lapse ja läks mehele"
Komponentanalüüs - kategooriad (komponendid) on selgete piiridega, nende väärtuse saab määratleda duaalselt (on/ei ole), peavad eristama tähendusi Prototüüpanalüüs - mõistete piirid võivad olla hägusad, mõistetel on tüüpilisemad ja ebatüüpilisemad liikmed, tähendused on seotud võrgustikeks (tihti metafooride kaudu), kirjeldus peab vastama keelekasutaja tajule. 12. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Pragmaatika - on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist. Keeleteaduse haruna uurib pragmaatika keele kasutamist ning keelelist tegevust. Tegeleb koomiksite ja anekdootidega. Tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Keele tähendused. (Mida X-iga öelda tahetakse?) Kõneakt e kõnetegu – suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab kõneaktid (kõneteod) on nt VÄIDE, PALVE, KÜSIMUS, ETTEHEIDE, ÄHVARDUS, KOMPLIMENT jne
Keeleteaduse alused 1. Osa EKSAM 04.12.12 Moodles 2 kohustuslikku tööd: kodutöö ühest keelest ja morfoloogia test. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtlemiseks. Märgil on vorm ja tähendus, mis on omavahel süsteemis. Keelel on kommunikatiivne ehk suhtlemis situatsioon. On signaali saatja ja selle vastuvõtja. Signaalil on kood(märgisüsteem) ja see liigub mööda kanalit. Märkide klassikaline liigitus: - Sümbolid(puudub seos vormi ja tähenduse vahel) - Ikoonid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb sarnasusel, metafoorika) - Indeksid(seos vormi ja tähenduse vahel põhineb mingit tüüpi järledusel) Inimkeele olemuslikud omadused 1. Keelemärgi arbitraarsus ehk motiveeritus kehtib ainult sümbolite puhul. 2. Keelemärid diskreetsus ehks eristatavus igal sõnal on oma terviklikkus, kindel tähendus. Ei kehti paralingvistiliste(hääletämberiga sujuv üleminek, ...
Propositsioon lauses sisalduv sündmus, mis vastab millelegi maailmas. ,,See on hea, et mul on raamat" 8 Presupositsioon eele, eeloletus, mis peab olema, et lause oleks tõene. ,,Prantsuse kuningas on kiilaspea" väär presupositsioon, sest Prantsusmaal ei ole kuningat. 11) Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip ja selle maksiimid. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Semantika: Mida X tähendab? Pragmaatika: Mida X-ga öelda tahetakse? Pragmaatika tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Keele tähendused. Kõneakt e kõnetegu, suuline suhtlemisprotsess, mille kõneleja sooritab rääkides. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt oletab ja tõestab, et iga keele terviklik väljend on mingi teatud tüüpi tegu, mitte ainult info edastamine. Sooritame palju erinevaid kõneakte:
1) Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märgid on: - sümbol keeleline sümbol koosneb vormist ja tähendusest. Vormi suhe tähendusse on meelevaldne, nende vahel puudub seos (tav sõna, nt ,,hobune") - ikoon märk, mille tähendus järeldub vormist. Nt liiklusmärgid. - indeks vorm on suhtes oma referendiga. Põhjusliku seosega märk. Nt mitteverbaalsel suhtlemisel kahvatamine = halb tervis. Kitsamas tähenduses selgub alles kontekstis (see, too, ma, ta jne) Inimeste keel on kõige keerulisem (kvaliteetsem). Inimene kasutab nii verbaalselt kui mitteverbaalset keelt. Keelelise suhtluse kõige tähtsamad elemendid on sõnad ja sõnaühendid. Mitteverbaalne suhtlus hõlmab paralingvistilisi (intonatsioon, tämber, toon jne) ja ekstralingvistilisi (asend, zestid, miimika, pilgud jne) vahen...
Tähendus võib olla abstraktne või konkreetne. Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga (tekkis 60ndatel generatiivse grammatika juurest mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu) ja prototüüpanalüüsiga (keele tähendused koonduvad ümber tüüpilise esindaja, mille osad tunnused on kaotatavad). Omavahel tähendulikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused. 11. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Grice'i maksiimid. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Pragmaatika tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Keele tähendused. Semantika ja pragmaatika on tähenduseõpetused. Mida X-ga öelda võib ? Kõneakt suulise suhtlemisprotsess , kõneleja rääkides sooritab selle. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. 1) mõte, mõistestamine, keelendamine e sõnastamine 2) sõnumi tootmine, artikulatoorne tegevus, väljaütlemine
KORDAMISKÜSIMUSTE VASTUSED 2014 1. Keel kui märgisüsteem. Kommunikatiivne situatsioon. Inimkeele omadused. Keel koosneb ÜKSUSTEST ja MÄRKIDEST(sümbol, indeks ja ikoon) *sümbol – puudb seos vormi ja tähenduse vahel *ikoon – vorm ja tähendus põhinevad sarnasusel *indeks – vorm ja tähendus põhineb mingit sorti sarnasusel Inimkeele omadused: 1.Keelemärgi motiveerimatus – sõna on motiveerimatu, kehtib sümbolite puhul. NT: „Koer tegi auh-auh“(mitte ei tee häält järgi) 2. Keelemärgi diskreetsus – keelemärk on omaette tervik NT: „kala“ ja „kana“ on sarnased sõnad, aga tähenduselt erinevad ja ei saa üksteiseks üle minna 3. Keelemärgi duaalsus: •häälikute süsteem – keelesüsteem koosneb tähenduseta üksustest – häälikutest •tähenduste süsteem – keelesüsteem koosneb tähendusega üksustest – märkidest 4. Keelesüsteemi produktiivsus: Saab öelda ükskõik mida, pole piire 2. Keeleteaduse tasandid. Keeleteaduse tüübid: sünkrooniline, diakrooniline, teor...
adekvaatne tegevus. Sisaldab ka selgelt rääkimist, nimetame asju nende õigete nimedega. Aga Saussure'i asjadel ei ole õigeid nimesid, nimed on suvalised; tuleb nimetada asju kõige lihtsamalt ja arusaadavamalt, lühemalt. Implikatuur (implikatsioon suurem kui .... siis) see ütluse osa, mida kuulaja peab endas moodustama. Presuppositsioon ütluse eeltingimust, eelütlus = üks ja sama asi ütleja presuppositsioon, kuulaja implikatuur. Jaani tütar naasis Otepäält. Jaanil on tütar. Ta käis Otepääl presuppositsioon seda peab tuletama kuulaja. Iga ütlust võime hinnata sellelt seisukohalt, kas ta vastab tõele või mitte. Vale puhul jääb presuppositsioon samaks õige lausega. Kooperimise juureson miinuseks egotsentrilism. Alguses räägivad inimesed asjadest, millel ei ole mingit väärtust. Sina koopereerud minuga; sa kuuled ja võtad teadmiseks. Põhiprobleem seisneb viisakuses viisakusreeglid ei mahu
Sisaldab ka selgelt rääkimist, nimetame asju nende õigete nimedega. Aga Saussure'i asjadel ei ole õigeid nimesid, nimed on suvalised; tuleb nimetada asju kõige lihtsamalt ja arusaadavamalt, lühemalt. Implikatuur (implikatsioon suurem kui .... siis) see ütluse osa, mida kuulaja peab endas moodustama. Presuppositsioon ütluse eeltingimust, eelütlus = üks ja sama asi ütleja presuppositsioon, kuulaja implikatuur. 22 Jaani tütar naasis Otepäält. Jaanil on tütar. Ta käis Otepääl presuppositsioon seda peab tuletama kuulaja. Iga ütlust võime hinnata sellelt seisukohalt, kas ta vastab tõele või mitte. Vale puhul jääb presuppositsioon samaks õige lausega. Kooperimise juureson miinuseks egotsentrilism. Alguses räägivad inimesed asjadest, millel ei ole mingit väärtust. Sina koopereerud minuga; sa kuuled ja võtad teadmiseks
See tegelikult rikub kooperatsiooni põhimõtet, kuna ilma viisakuseta võib kuulajas tekkida protest.) - kvaliteedi põhimõte - ei tohi valetada ega esitada oletusi - suhe - tuleb teemas püsida (kui esimest järgida, tuleb see iseenesest, ütles G. Leech) - korra põhimõte - asjad tuleb esitada õiges järjekorras Eesmärk peab olema maksimaalse efektiivsusega toimida keele abil . Grice väidab, et iga ütlus sisaldab rohkem kui sõna-sõnalt võttes paistab. Implikatuur on lause sisu komponent, mis pole lauses sees, kuid on lausest tuletatav. Grice eristas kahte sorti implikatuure: konventsionaalsed ja absoluutsed (ilma milleta lause oleks vale). Viimased huvitasid Grice'I rohkem (need võimaldavat inimestel suhelda). Presuppositsioonid on peaaegu nagu implikatuurid, aga esimesed lähtuvad kõnelejast, teised kuulajast. Neid on kahte erinevat tüüpi - semantilised ja pragmaatilised (taustateadmised).
See tegelikult rikub kooperatsiooni põhimõtet, kuna ilma viisakuseta võib kuulajas tekkida protest.) - kvaliteedi põhimõte - ei tohi valetada ega esitada oletusi - suhe - tuleb teemas püsida (kui esimest järgida, tuleb see iseenesest, ütles G. Leech) - korra põhimõte - asjad tuleb esitada õiges järjekorras Eesmärk peab olema maksimaalse efektiivsusega toimida keele abil . Grice väidab, et iga ütlus sisaldab rohkem kui sõna-sõnalt võttes paistab. Implikatuur on lause sisu komponent, mis pole lauses sees, kuid on lausest tuletatav. Grice eristas kahte sorti implikatuure: konventsionaalsed ja absoluutsed (ilma milleta lause oleks vale). Viimased huvitasid Grice'I rohkem (need võimaldavat inimestel suhelda). Presuppositsioonid on peaaegu nagu implikatuurid, aga esimesed lähtuvad kõnelejast, teised kuulajast. Neid on kahte erinevat tüüpi - semantilised ja pragmaatilised (taustateadmised).
1. Keel kui märgisüsteem. Inimkeel ja muud keeled. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab suhtlemiseks ja mõtete väljendamiseks. Keel on mõtlemise tööriist. Igal märgil on oma vorm ja tähendus. Märkideks on sõnad, käändelõpud jms. Inimkeele olemuslikud omadused: 1. keelemärgi arbitraarsus e motiveerimatus (sümbol; aga: ikoonid ja indeksid); · ikoon märk, mille tähendus järeldub tema vormist, näiteks liiklusmärgid; · erand inimkeeles: onomatopoeetilised sõnad e. deskriptiivsed sõnad sõnad, millel on seos vormi ja tähenduse vahel. Näiteks: auh-auh, tirrrr... · indeks põhjusliku seosega märk, hääletoon, murrak vms; kitsamas tähenduses selgub indeksi tähendus alles kontekstis näiteks see, too, ma, ta jne. 2. keelemärgi diskreetsus e eristatavus (aga: paralingvistilised ja ekstralingvistilised vahendid); · paralingvistiline vahend intonatsioon jms; ...
Fred Karlssoni "Üldkeeleteadus" lk 15-48 Sissejuhatus (KUNI OSANI 1.5) 1. Keele mõiste. Keel on märgisüsteem, mida inimene kasutab selleks, et suhelda ja mõtteid avaldada, on nö mõtlemise tööriist. Keel on kommunikatsiooni või arutluse vahend, mis kasutab märke ja nende kombineermise reegleid. Keel koosneb üksustest ja üksused märkidest. Märke on erinevaid: sümbol, indeks, ikoon. Märke iseloomustab tähenduse ja vormi omavaheline seos. Ometi ei ole märgi ja tähenduse vahel alati seost (sümbol) 2. Verbaalne ja mitteverbaalne suhtlus. Verbaalne suhtlus Sõnaline, keeleline. Tähtsamad elemendid sõnad ja sõnalühendid. Keeleline suhtlus on kahesuunaline ja mitmeti interaktiivne. Ainult inimene suudab sõnadega fantaseerida, teha nalja, olla irooniline, valetada. Inimesed on vaba mõistusega agendid kes otsutavad ise, millest või miks nad rääkida tahavad. Kõne on kirjaga võrreldes primaarne. Tekkis samuti tunduvalt varem. Kõnelemisel on väga...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
