(kvaliteedimaksiim räägi tõtt) N: See suu ütleb, et pihlakavein on veel päris hea. M: Sel juhul, kas sulle ei tundu, võiks seda hoida külalistele ja torti mõne lihtsama veiniga niisutada? N: Teaksid vaid, kui halvasti ma ennast tunnen, kui asjatult jonninud olen. Muidugi ei ole see mingi pihlakavein, vaid solk. (assertiiv, ülestunnistus; kvaliteedimaksiim räägi tõtt) Kalla ta ruttu kraanikausist alla (direktiiv käsk), enne kui keegi veel mürgituse saab (implikatuur veel = järelikult on keegi juba saanud mürgituse või on lihtsalt tegu liialdusega, tõenäoliselt on juttu sellest mees, kes just veini proovis). M: Selle päris hea veini? (implikatuur ironiseeriv) N: Ma ei maitsenudki seda (assertiiv ülestunnistus). M: Aga miks? N: Sest ma usaldasin sind. (relevantsusmaksiim naine vastab konkreetse põhjusega, miks ta veini ei proovinud) M: Tunnen sind läbinisti, sa ei annaks nii kergesti alla, see (anafoor) pole sul kombeks. ...
tegevuse loogikast lähtudes. ntk kiiruisutajatel ja iluuisutajatel on erinevad eesmärgid. kiiruisutajad ei saa stiilipunkte, aga saab kiiresti finisisse, iluuisutaja saab stiilipunkte, aga ei jõua kiiresti finisisse. Tähendus ja kontekst Alfred Dreyfus ja Ferdinand Esterhazy. huumoril on oma suhe tegelikkusega. kuidas taastada kontekste? sellega tegeles H.Paul Grice - tõde on seotud vestlusega. Implikatuur *see on järeludus, mida peame tegema ütlusest "peame tegema" on 2 tüüpi: 1) konventsionaalne, tinglik: see ei ole kohustuslik, ta lähtub ühiskonnas kehtivatest, kui dmitte sõnastatutest kokkulepetest. nt:Mari sai lapse ja läks mehele - tekib küsimus, kas Mari sai enne lapse ja läks siis mehele? loogiline oleks, et sai enne lapse, aga ka teistpidi mõeldes pole see lause vale. Kas siis vihjati millelegi? kui see oleks teisiti, siis see poleks vale, vaid kummaline nt: Veni.Vidi.Vici
tegevus realiseeritakse oletatav kõneplaan lihastele antavate närviimpulssidena; (3) häälelaine toimub füüsikaline signaal häälekurdude võnkumise tõttu; (4) füsioloogiline ja neuraalne tegevus jõuab häälelaine kuulaja kõrva ja kulmekile hakkab vastavalt häälelainele võnkuma; (5) tuvastamine ja mõistmine toimub dekodeerimine 13. Kooperatiivsusprintsiip ja implikatuur 14. Viisakusteooria. a. Viisakus see on vajadus pehmendada teatud kõnetegudega seotud "ähvardust" kõneleja ja kuulaja "näole". "Nägu" on defineeritud kui avalik minapilt, mida iga inimene peab enesele kuuluvaks, tahtes ühtlasi, et teised seda tunnustaksid; kui vajadusi , millest lähtudes jaotavad nad ,,näo" kaheks vastandlikuks pooluseks: Positiivne ,,nägu" viitab inimese enesehinnangule
Komponentanalüüs on selgete piiridega, nende väärtuse saab määratleda duaalselt (on/ei ole), peavad erisatama tähendusi Prototüüpanalüüs. Mõistete piiris võivad olla hägusad, mõistetel tüüpilisemad ja ebatüüpilisemad liikmed, tähendused on seotud võrgustikes (tihti metafooride kaudu), kirjeldus peab vastama keelekasutaja tajule 10. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Pragmaatika: Mida X-iga öelda võib? Põhivaldkonnad: Kõneaktiteeoria (kõneaktid on väide, palve, küsimus, etteheide, ähvardus, kompliment jne) Implikatuuriteooria ja kooperatiivsusprintsiip Deiksis- keele kasutus kontekstis Viisakusprintsiip: positiivne ja negatiivne viisakus. Viisakusprintsiibi teenistuses on konditsionaal eelkõige siis, kui tahetakse pehmendada direktiivi või vähendada oma
põhitähelepanu keelekirjelduse psühholoogilisele usutavusele. Põhitermin, konstruktsioon, on lihtsustatultöeldes vormi ja tähenduse kooslus, mille komponendid ei ole reaalses keeles teineteisest lahutatavad. Näiteks võib tuua konstruktsiooni, mis koosneb alalütlevas käändes tegijast, modaalsest (vajalikkust või võimalikkust väljendavast) verbist ainsuse kolmandas pöördes ning da-tegevusnime vormis tegusõnast. 12. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Pragmaatika tegeleb suhtluse uurimisega. Pragmaatika on tähendusõpetus. Kõneakt on suuline suhtlemisprotsess, kõneleja sooritab selle rääkides. Kõneakti läbiviimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt ehk kõnetegu on mingi keeleline üksus, millel on terviklik suhtluseesmärk. Pragmatika põhivaldkonnad kõneaktiteooria: põhilised kõneaktid(kõneteod) on nt VÄIDE ja DIREKTIIV • implikatuuriteooria ja kooperatiivsusprintsiip • deiksis
- Propositsioon lausega väljendatud sündmus, olukord (nt on tore, et lumi on maas lumi on maas) - Presupositsioon väide, mis peab kehtima, et lause oleks mõttekas (nt Prantsuse kuningas on kiilaspea vale eeldus, mis teeb kogu lause mõttetuks, sest Prantsusmaal pole kuningat. Ta säilib ka siis, kui lauset eitatakse). 12. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip. PRAGMAATIKA. Lingvistiline pragmaatika tegeleb tähendusega olukorras, kus midagi on öeldud. Olukorras tekkiv tähendus. Kõneakt. 1950. aastatest pärit. Teame lause tähendust, kui teame, millal ja millistel tingimustel see on tõene või väär (nt lumi on valge teame, et on õige, kui on ollus nagu lumi ja see on sellist värvi nagu valge). Austin ütles, et asi pole tõesuses, vaid selles, mida lausega tehakse
Kognitiivne semantika ehk kognitiivne tähendusteooria on denotatsioonide kirjeldamine prototüüpide abil. Prototüüpe vaadeldakse sageli kujunditena. Kõikidele inimestele ei ole kujundid samad, näiteks linnu prototüüp võib olla erinev. 4. Semantilised primitiiv ehk elementaartähendus. Elementaartähenduse mõiste kaks liiki: Markerid – ühised kõikidele keeltele. Distinktorid – mittesüsteemsed. 12. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Pragmaatika tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Pragmaatika on tähendusõpetus. Kõneakt suuline suhtlemisprotsess, kõneleja sooritab selle rääkides. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Viisakusstrateegia on olemasolev nähtus kõigis keeltes. Igal inimsesel on sotsiaalne nägu, teatud kogum kujutlusi iseendast, mis ei ole psühholoogilised, vaid avalik intetiteed teiste jaoks
protestid. Vahepeal aga kriminalistika arenes ja arenes muuseas ka käekirja uurimine. Selgus, et see dokument, millel oli Dreyfusi käekori, oli võltsing. Neid võltsinguid tegi Fedinand Walsin Esterhazy. Dreyfus toodi surmasaarelt tagasi ja sai oma au tagasi. Grice tuletab meelde seda aspekti, et tõendeid eriti polnud, aga Dreyfust ei usaldanud sõjavägi. Selleks, et aru saada mingist lausest, peame teada konteksti ja kuidas sõnad on kasutatud. Kuidas mõjutab kontekst lause sisu? Implikatuur Selline tähenduse komponent, mis on üheselt tuletatav lausest. Ehkki lauses endas ei pruugi neid konkreetseid sõnu olla. Keeleteaduses teati ka enne, kuid teise nimega presuppositsioon. Implikatuur on tuletatu lausest, persuppositsioon on enne lauset. See on midagi, milleta lausel pole mõtet. · Konventsionaalne (tinglik) implikatuur. Lause järgi võib öelda, et Mari sai enne lapse seda järeldame sõnajärje järgi. Kuid kuidas me teame, et sõnajärg on õige. Veni.
Komponentanalüüs - kategooriad (komponendid) on selgete piiridega, nende väärtuse saab määratleda duaalselt (on/ei ole), peavad eristama tähendusi Prototüüpanalüüs - mõistete piirid võivad olla hägusad, mõistetel on tüüpilisemad ja ebatüüpilisemad liikmed, tähendused on seotud võrgustikeks (tihti metafooride kaudu), kirjeldus peab vastama keelekasutaja tajule. 12. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Pragmaatika - on semiootika haru, mis uurib märkide kasutamist. Keeleteaduse haruna uurib pragmaatika keele kasutamist ning keelelist tegevust. Tegeleb koomiksite ja anekdootidega. Tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Keele tähendused. (Mida X-iga öelda tahetakse?) Kõneakt e kõnetegu – suhtluses tekkiv terviktegu, mille kõneleja rääkides sooritab kõneaktid (kõneteod) on nt VÄIDE, PALVE, KÜSIMUS, ETTEHEIDE, ÄHVARDUS, KOMPLIMENT jne
võimalikult aktiivne'. Jaguneb: - Kvantiteedimaksiim anna nii palju infot kui vaja, mitte rohkem. kui tahad et sinu suhtluseesmärgid täituks. - Kvaliteedimaksiim öeldu peab olema tõene, ära valeta. Et oleks kvaliteetne info. - Relevantsusmaksiim öeldu olgu asjakohane. Selle põhjal tuletatakse lisatähendusi. - Meetodimaksiim ole arusaadav, kõnekati sooritamise meetod oleks arusaadav ja mõistetav. Implikatuur on järeldus, mille suhtlejad teevad öeldu põhjal kasutades (eelkõige) kooperatiivsusprintsiipi. Deiksis (indeksikaalsus) 1. Isikudeiksis kes räägib, kellele räägib 2. Ruumi- ehk demonstratiivdeiksis siin, seal, see, too, vasakul, paremal jms. Ehk osutus 3. Ajadeiksis lähtub kõnelemisehetkest, nt siin, praegu, täna, homme, täisminevik, tulevik jms. Keele varieerumine Sotsiolingvistika - Uurib empiirliselt keele kasutamist ja selle varieerumist ühiskonnas
Propositsioon lauses sisalduv sündmus, mis vastab millelegi maailmas. ,,See on hea, et mul on raamat" 8 Presupositsioon eele, eeloletus, mis peab olema, et lause oleks tõene. ,,Prantsuse kuningas on kiilaspea" väär presupositsioon, sest Prantsusmaal ei ole kuningat. 11) Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip ja selle maksiimid. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Semantika: Mida X tähendab? Pragmaatika: Mida X-ga öelda tahetakse? Pragmaatika tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Keele tähendused. Kõneakt e kõnetegu, suuline suhtlemisprotsess, mille kõneleja sooritab rääkides. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt oletab ja tõestab, et iga keele terviklik väljend on mingi teatud tüüpi tegu, mitte ainult info edastamine. Sooritame palju erinevaid kõneakte:
Nt pang-ämber. Metafoor tähenduse ülekanne. X on Y (suhtes Z). ,,Männi roheline samet", ,,ta on vihma käes" Propositsioon lauses sisalduv sündmus, mis vastab millelegi maailmas. ,,See on hea, et mul on raamat" Presupositsioon eele, eeloletus, mis peab olema, et lause oleks tõene. ,,Prantsuse kuningas on kiilaspea" väär presupositsioon, sest Prantsusmaal ei ole kuningat. 11) Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip ja selle maksiimid. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Semantika: Mida X tähendab? Pragmaatika: Mida X-ga öelda tahetakse? Pragmaatika tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Keele tähendused. Kõneakt e kõnetegu, suuline suhtlemisprotsess, mille kõneleja sooritab rääkides. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. Kõneakt oletab ja tõestab, et iga keele terviklik väljend on mingi teatud tüüpi tegu, mitte ainult info edastamine. Sooritame
Tähendust uuritakse komponentanalüüsiga (tekkis 60ndatel generatiivse grammatika juurest mõisteid saab kirjutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu) ja prototüüpanalüüsiga (keele tähendused koonduvad ümber tüüpilise esindaja, mille osad tunnused on kaotatavad). Omavahel tähendulikult seotud sõnad moodustavad tähendusvälja. Üks tähendusväli on nt värvused. 11. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Grice'i maksiimid. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Pragmaatika tegeleb suhtlusega, suhtlemise uurimisega. Keele tähendused. Semantika ja pragmaatika on tähenduseõpetused. Mida X-ga öelda võib ? Kõneakt suulise suhtlemisprotsess , kõneleja rääkides sooritab selle. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. 1) mõte, mõistestamine, keelendamine e sõnastamine 2) sõnumi tootmine, artikulatoorne tegevus, väljaütlemine
lilled 11. Semantika. Komponent- ja prototüüpanalüüs. Semantika uurib keeleükstuste tähendusi ning nende muutumist; uurib keele ja reaalsete objektide suhteid; keele ja mõtlemise suhted MIDA X TÄHENDAB? Komponentanalüüs – mõisteid saab kujutada kindlal tasandil üksteise elementide kaudu Prototüüpanalüüs – keele tähendused koonduvad ümber tüüpilise esindaja, mille osad tunnused on kaotatavad 12. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip. Implikatuur. Viisakusprintsiip. Pragmaatika tegeleb suhtlusega ja suhtlemise uurimisega. MIDA X-GA ÖELDA VÕIB? Kõneakt – suuline suhtlemisprotsess , kõneleja rääkides sooritab selle. Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. 1) mõte, mõistestamine, keelendamine e sõnastamine 2) sõnumi tootmine, artikulatoorne tegevus, väljaütlemine 3) sõnum signaaline, häälelaine edasikandumine vastuvõjale 4) sõnumi vastuvõtmine
sa ei räägi. Fokusseeri asjale. Näiteks: ära too mutrite asemele 3 taskulampi 3. Kord: kõnelemise kord ei ole sama mis asjade kord. 4. Moodus, teguviis: kõige lihtsam asi on tempo; viis peab olema adekvaatne tegevus. Sisaldab ka selgelt rääkimist, nimetame asju nende õigete nimedega. Aga Saussure'i asjadel ei ole õigeid nimesid, nimed on suvalised; tuleb nimetada asju kõige lihtsamalt ja arusaadavamalt, lühemalt. Implikatuur (implikatsioon suurem kui .... siis) see ütluse osa, mida kuulaja peab endas moodustama. Presuppositsioon ütluse eeltingimust, eelütlus = üks ja sama asi ütleja presuppositsioon, kuulaja implikatuur. Jaani tütar naasis Otepäält. Jaanil on tütar. Ta käis Otepääl presuppositsioon seda peab tuletama kuulaja. Iga ütlust võime hinnata sellelt seisukohalt, kas ta vastab tõele või mitte. Vale puhul jääb presuppositsioon samaks õige lausega. Kooperimise
Fokusseeri asjale. Näiteks: ära too mutrite asemele 3 taskulampi 3. Kord: kõnelemise kord ei ole sama mis asjade kord. 4. Moodus, teguviis: kõige lihtsam asi on tempo; viis peab olema adekvaatne tegevus. Sisaldab ka selgelt rääkimist, nimetame asju nende õigete nimedega. Aga Saussure'i asjadel ei ole õigeid nimesid, nimed on suvalised; tuleb nimetada asju kõige lihtsamalt ja arusaadavamalt, lühemalt. Implikatuur (implikatsioon suurem kui .... siis) see ütluse osa, mida kuulaja peab endas moodustama. Presuppositsioon ütluse eeltingimust, eelütlus = üks ja sama asi ütleja presuppositsioon, kuulaja implikatuur. 22 Jaani tütar naasis Otepäält. Jaanil on tütar. Ta käis Otepääl presuppositsioon seda peab tuletama kuulaja. Iga ütlust võime hinnata sellelt seisukohalt, kas ta vastab tõele või mitte
See tegelikult rikub kooperatsiooni põhimõtet, kuna ilma viisakuseta võib kuulajas tekkida protest.) - kvaliteedi põhimõte - ei tohi valetada ega esitada oletusi - suhe - tuleb teemas püsida (kui esimest järgida, tuleb see iseenesest, ütles G. Leech) - korra põhimõte - asjad tuleb esitada õiges järjekorras Eesmärk peab olema maksimaalse efektiivsusega toimida keele abil . Grice väidab, et iga ütlus sisaldab rohkem kui sõna-sõnalt võttes paistab. Implikatuur on lause sisu komponent, mis pole lauses sees, kuid on lausest tuletatav. Grice eristas kahte sorti implikatuure: konventsionaalsed ja absoluutsed (ilma milleta lause oleks vale). Viimased huvitasid Grice'I rohkem (need võimaldavat inimestel suhelda). Presuppositsioonid on peaaegu nagu implikatuurid, aga esimesed lähtuvad kõnelejast, teised kuulajast. Neid on kahte erinevat tüüpi - semantilised ja pragmaatilised (taustateadmised).
See tegelikult rikub kooperatsiooni põhimõtet, kuna ilma viisakuseta võib kuulajas tekkida protest.) - kvaliteedi põhimõte - ei tohi valetada ega esitada oletusi - suhe - tuleb teemas püsida (kui esimest järgida, tuleb see iseenesest, ütles G. Leech) - korra põhimõte - asjad tuleb esitada õiges järjekorras Eesmärk peab olema maksimaalse efektiivsusega toimida keele abil . Grice väidab, et iga ütlus sisaldab rohkem kui sõna-sõnalt võttes paistab. Implikatuur on lause sisu komponent, mis pole lauses sees, kuid on lausest tuletatav. Grice eristas kahte sorti implikatuure: konventsionaalsed ja absoluutsed (ilma milleta lause oleks vale). Viimased huvitasid Grice'I rohkem (need võimaldavat inimestel suhelda). Presuppositsioonid on peaaegu nagu implikatuurid, aga esimesed lähtuvad kõnelejast, teised kuulajast. Neid on kahte erinevat tüüpi - semantilised ja pragmaatilised (taustateadmised).
(inimene jookseb, vesi jookseb) Sünonüümia leksikaalne suhe erinevate sõnade vahel, mis on tähenduselt sarnased Metafoor kujundlik tähendus nt luules Propositsioon lisatähendus, mida antud lause eeldab, nt mul olevat pastakas Presupositsioon eeldus, mis peab olema tõene, et mingil lausel oleks mõte (lause eitus säilitab presupositsiooni). 11. Pragmaatika. Kõneakti mõiste. Kooperatiivsusprintsiip ja selle maksiimid. Implikatuur. Viisakusprintsiip. * Pragmaatika tegeleb koomiksite ja anekdootidega (minimaalne kogus tähendust) Pragmaatika põhivaldkonnad: * kõneaktiteooria e kõneteooria (Austin, Searle) o kõneakt e kõnetegu o teatud grupid: informatsiooni edastamine, direktiivid (küsimused, palved, käsud), tähtsad laused (,,I do" kirikus), mis muudavad väga palju maailmas * implikatuuriteooria: kooperatiivsusprintsiip e koostööprintsiip (Grice)
Kõneakti läbimisel võivad sõnumiga toimuda erakordsed muutused. 1) mõte, mõistestamine, keelendamine e sõnastamine 2) sõnumi tootmine, artikulatoorne tegevus, väljaütlemine 3) sõnum signaaline, häälelaine edasikandumine vastuvõjale 4) sõnumi vastuvõtmine 5) tuvastamine, mõistestamine, lahtimõtestamine, dekodeerimine. Kõneakt oletab ja tõestab, et iga keele terviklik väljend on mingi teatud tüüpi tegu, mitte ainult info edastamine. Implikatuur e komperatiivsusprintsiip on käsitlus keelelisest väljendusest, mis väidab, et inimene ütleb, peale selle, mis ta sõnades välja ütleb, veel midagi ja kuulaja kuuleb ka veel midagi. See on see osa, mis ridade vahelt loetakse. Seos paralingvistiliste (toon, intonatsioon, hääl, tämber, valjusus) ja ekstralingvistiliste vahenditega (viiped, estid, miimika, kehakeel) Pilk omab suurt rolli. Pilk ütleb rohkem kui 1000 sõna. Pilk on hinge peeegel.
annaabi.ee 
