Filosoofia küsimused (0)

Mis on filosoofia I?
1.Mida võib silmas pidada sõnaga „filosoofia“?
Sõna filosoofia tuleneb kr keelsetest sõnadest philein – armastama ja sophia – tarkus.
Sõna esmatarvitus ei ole väga selge, u. 5.-4. saj. e.m.a. Pythagoras ja Sokrates pidasid end tarkusejumalateks. Filosoofiat võib käsitleda kui distsipliini , mis uurib mõisteid, mille abil me maailmale läheneme. Samas ka kõike seda, mille abil püüab inimene selgusele jõuda iseendas ja oma kohas maailmas. Sõna filosoofiat kasutatakse mõnikord ka laiemas tähenduses maailmavaate või oma seisukohtade tähistamiseks. Filosoofia võib olla kitsamas mõttes juhtidee mõnes eluvaldkonnas.
Etümoloogia on sõnade päritolu uurimisega tegelev keeleteaduse haru, ta vaatab sõnade päritolu ja nende sugulussuhteid teiste sama keele või teiste keelte sõnadega. Etümoloogia on sõnavara ajaloo uurijad .
Filosoofia põhiprobleemide näiteks võib tuua:
1.      Mis on tõde?
2.      Mis on teadmine?
3.      Mis eksisteerib?
4.      Mis on vabadus?
2.Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised ?
See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. Koolkondi/filosoofiavoolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest : põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtuse alla.
3.Selgitage filosoofiliste küsimuste eripära Berlini järgi?
Filosoofidele jääv ülesanne on käsitleda kõike seda , mis ei ole haaratav teaduslike meetoditega
1)Empiirilised küsimused:
*Kus on Peetri Mantel? Teeme kindlaks vaatluse teel.
2) Formaalsed küsimused:
*Palju on 2+3? Vastuse saame kasutades aksioome jms
3)Filosoofilised küsimused:

• Mis on aeg?
  

Pole võimalik vastata vaatluse ega arvutuse teel!
Need on väga mitmekesised : ühed käsitlevad fakte, teised väärtusi; ühed puudutavad sõnu ja  sümboleid, teised nende kasutamise meetodeid , osa puudutab seoseid eri teadmisvaldkondade vahel, ühed käsitlevad mõtlemise lähtealuseid, teised kõlbelise, ühiskondliku või poliitilise tegevuse loomust ja eesmärke. Ainus ühine tunnus, mis näib kõikidele küsimustele omane, on see, et neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil.
4.Miks võis astronoomiat pidada varakeskajal filosoofiliseks distsipliiniks?
Inimene esitab küsimusi enamasti nii, et juba küsimust esitades saab teada, kuhu suunda vastuse leidmiseks tuleb liikuda . Vastused jaotuvad enamasti empiirilisteks või formaalseteks. Lisaks on veel vähemalt üks liik küsimusi, mis sellisele jaotusele ei allu (nt. Mis on aeg?). Inimteadmiste ajalugu iseloomustab püüd liikuda selliste küsimuste poole, millele on võimalik vastata lähtuvalt kahest „elutervest” kategooriast – empiirilisest või formaalsest. Niipea kui küsimust saab sõnastada nii, et sellega saaks tegelema hakata mõni empiiriline või formaalne distsipliin , lakkab see olemast filosoofiline .
Seetõttu peeti varakeskajal astronoomiat filosoofiliseks distsipliiniks. Vastused küsimustele tähtede ja planeetide kohta ei tulenenud vaatlustest, katsetest ja arvutustest, vaid võrsusid mitte – empiirilistest arusaamadest (nt. Täiuslikel kehadel on jumalikust või sisemisest olemusest tulenevalt määratud liikuda ainult ringjoones). Alles siis kui astronoomia alaseid küsimusi sõnastati nii, et selgekujulisi vastuseid sai vaatluse ja katse meetoteid kasutades, pandi alus nüüdisaegsele astroloogiateadusele
5. Iseloomustage kahte teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkonda
Praktilise filosoofia valdkond :

Poliitikafilosoofia – filosoofia haru, mis tegeleb selliste küsimustega nagu riik, leping, demokraatia, vabadus, omand võim, sotsiaalne õigus jm. Analüüsib mõisteid ja eristab õiget ja väära.

Eetika - kuulub väärtusõpetuse alla, filosoofia haru, mis tegeleb inimeste ühiskondliku ja isikliku elukorralduse viiside seletamise ja põhjendamisega.
Teoreetiline filosoofia:
1.       Metafüüsika alaosad on ontoloogia ja vaimufilosoofia. Küsimused: Mis eksisteerib? Kas inimese tahe on vaba? Kas inimese puhul saab eristada keha ja vaimu?
2.       Teadusfilosoofia küsimused: Mis on teaduse olemus? Teaduse ja pseudoteaduse   eristus . Kuidas erineb teadus
·         Nõidumisest , Posimisest, maagiast
·         Filosoofiast
·         Kunstist
Kas ja kuidas erinevad loodusteadused  humanitaarteadustest?
Milles seisneb teaduslik meetod?
6.Iseloomustage filosoofia vahekorda religiooni/teaduste/ilukirjandusega
Filosoofia erineb religioonist  - ta ei paku taevalikke ilmutusi ega valmiskujul tõdesid, mida ei saa   kahtluse alla seada.
Filosoofia II?
7.Selgitage mis mõttes on filosoofia ratsionaalne .

• Filosoofia kritiseerib – filosoofilise probleemi püstitamine ja selle analüüs/ lahendamine  algab reeglina  kahtluse ja kriitikaga.
  

Filosoofia on reeglina kriitiline kolmes suhtes:
1.      Argimõtted, tava-arusaamad, käibetõed, iseenesestmõistetavused, eelarvamused , loomulikkused.
2.      Teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, varjatud eelduste , järelduskäikude jms suhtes
3.      Oma enese eelduste suhtes.

• Filosoofia argumenteerib
  

Kriitikas esitatakse põhjendusi, kaalutlusi, konstrueeritakse argumente. Filosoof ia argumenteerib, mitte ei jutlusta. Asi ei piirdu  ainult vastuargumentidega. Esitatakse oma positiivne teooria/ seisukoht/kaalutlused.

• Filosoofia abstraheerib – üldistab, lihtsustab, abstraktseid mõisteid looma, nähtuse mõnda tunnust mõtteliselt esile tooma .
  

• Filosoofia analüüsib (mõisteid: tõde, õiglus ja vabadus)- teiste arvamuste analüüs. Mõistete analüüsimisel kasutatakse sageli tarvilike ja püsivate tingimuste meetodit.
  

8.Iseloomustage Sokraatilist meetodit.
Sokraatiline meetod on küsimuste ja vastuste varal toimuv õppeviis.
Sokraatilise meetodi kolm traditsioonilist komponenti on
·         iroonia ehk vestlusteema vallas teadmatust teesklev ja naiivne küsimuste esitamine,
·         elenktika ehk küsitlusvoorus saadud vastuste kummutamine nende sisemise vastuolu näitamise teel ja
·         maieutika ehk sünniabi  uute ja paremate vastuste andmisel, kooskõlaliste määratlusteni jõudmisel.
Sokrates ei andnud oma õpilastele edasi dogmasid ega õpetussüsteeme, ei lunastust ega pääsemist. Sokrates ei nõudnud oma järgijatelt usku( mingitesse eelnevalt) mõõdetud usupügalatesse;( tema eeskuju suunas inimesi iseenda kaudu uurima ja taotlema tarkust, tõde ja hüve, kirglikult, kustutamatult tõde janunema). Sokrates oli filosoof , kes armastas tarkuse otsimist, mitte õpetaja, kellel see tarkus juba käes.
9.Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Konstrueerige näide.
Üks kasulik võte, mida õpetab filosoofia, seisneb kõikide probleemide teisendamises konkreetsest vormist abstraktsesse. Russell (1994).

• [Kas USAl on õigus rünnata enesekaitseks Iraaki ?]
  

konkreetsed probleemid asendame ühe abstraktse probleemiga, milles nende rahvaste või kogukondade nimesid , kellesse me suhtume tunnete vahendusel, asendavad tähed A ja B, siis on palju lihtsam näha, mida oleks tarvis arvestada erapooletu lahenduse saavutamiseks.”

• [Kas riigil A on õigus rünnata enesekaitseks riiki B?]
  

Filosoofia klassifitseerimisel tuleks ehk eraldi välja tuua ka loogika , mis tegeleb mõttejärelduste reeglitega. Filosoofid ei vaja oma tegevuseks laboratooriume, küll aga kasutavad nad loogilist analüüsi. Russell (1872– 1970), loogilise analüüsi filosoofia üks rajajaist, koguni leidis, et  loogiline analüüs ongi ainus mõistlik asi, mida filosoof saab teha. Samas on küsimus loogika olemusest ise filosoofiline probleem, millega tegeleb loogika filosoofia.
Bertrand Russell on öelnud , et “filosoofia” definitsioon varieerub vastavalt sellele, mis filosoofiat me omaks võtame; kõik, mida me võime alustuseks öelda, on see et eksisteerivad teatud probleemid, mis teatud inimesi huvitavad, ja mis vähemasti praegu, ei kuulu ühelegi eriteadusele.
10.Selgitage mis mõttes saab filosoofia olla kasulik.
Kasulikkust võib mõista mitmel viisil:
1) Tõetunnetus - Kuna filosoof tunnetab tõelist reaalsust, teab ta kuidas ühiskond/elu peab käima – kuidas inimesed peavad elama
2) Ühiskonna hüvanguks - paljud praktilised filosoofid usuvad, et näit „õigluse“ ja „vabaduse“ jt mõistete analüüsimine on ühiskonnale kasulik.
3) Filosoofiline ekspertiis - ühiskonna valupunktide ( teadusprobleemid) kontseptuaalne   ja väärtusanalüüs.   Ekspertsus tugineb eelkõige mõistelise analüüsi oskusele ja kogemusele. (eetikakomiteed( koodeksite väljatöötamisel), presidendi ümarlauad, nõukojad.
4) Filosoofianõuandlad - eile, kes psühhoanalüütiku, sensitiiv, astroloogi käest abi ei saanud, suhteliselt meetodivabad – siiras dialoog , alternatiivsed vaatenurgad , seletuste otsimine jne.  Käsitlevad elu ja surma küsimusi, moraalseid dilemmasid jne.
5) Kriitiline mõtlemine - filosoofiaga tegelemine edendab võimeid, mida on elus mujalgi vaja – kriitiline mõtlemine, analüüsivõime, eelduste ja argumentide tuvastamine
6) Psühholoogiline heaolu - rõõm filosofeerimisest ja selle tulemustest : maailm läheb ühtäkki selgeks; kirgastumine, õndsus; rõõm nägemisest, kuidas asjad on omavahel seotud; mõistmise ja mõtestamise rõõm; mõtlemine on mõnus ( H. Runnel)
Isegi kui filosoofia on „kasutu“, ei tähenda see „väärtusetust“ ega „mõttetust“.
Filosoofiaga tegeletakse tema enda pärast. Filosoofia on ka omakasupüüdmatu  tõe otsing.
11.Selgitage oma näitega, milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod.
Mõistet analüüsitakse ning leitakse tema kirjeldamiseks sobivad väited . Väited võivad olla tarvilikud, piisvad, või mõlemad korraga. X on Y piisav tingimus: kui X, siis Y. X on Y tarvilik tingimus: Y ainult juhul, kui X. X võib olla Y piisav, kuid mitte tarvilik tingimus ning vastupidi. Samuti X võib olla Y tarvilik ja piisav tingimus.
Tõde I?
12.Mida võib silmas pidada mõistega „tõeteooria“? (vähemalt 3)
1. Teooria tõest endast
2. Teooria tõe kriteeriumist
3. Teooria sõna „tõene“ tähendusest
13.Millele omistatakse tõesust?
Tõesust omistatakse eelkõige keelelistele ühikutele. Et keeleväliste asjadega (majad, kivid ) seoses saaks tõest rääkida, tuleb nende asjade kohta midagi väita .
14.Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage sellele vähemalt kaks etteheidet.
Tõe vastavusteooria on kõige lähedasem tavaarusaamale tõest. Selle teooria järgi seisneb tõde väite vastavuses faktidele ehk väide peab vastama reaalsusele.
Etteheide 1: kuidas näidata vastavust (nt. Vastavust tegelikkusele ei saa hinnata tuleviku suhtes).
Etteheide 2: kuigi on olemas moraalsed tõed, ei olemas moraali-fakte (nt. Millega on vastavuses moraalitõed „ tapmine on moraalselt väär).
15.Milles seisneb tõe koherentsusteooria ja selle kaks nõrkust?
Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes! (sisemine seos).
Väide ( uskumus ) on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega (uskumustega)
Vaatame kahte uskumust:
1)“Piiskop Stubbs poodi mõrvari poolt”
2)“Piiskop Stubbs suri oma voodis
16.Milles seisneb printsipiaalne erinevus vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel?
Vastavusteooria  järgi  on  tõene väide, mis on kooskõlas tegelikkusega.
Koherentsusteooria  järgi on tõene väide, mis on vastavuses teiste väidetega.
Tõde II?
17.Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõekontseptsiooni.
Tõed on sellised uskumused....
-mis „töötavad”
-millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda
- mis ennast õigustavad
-millesse on kasulik uskuda
18.Esitage pragmatismi tõekontseptsioonile vähemalt kaks vastuväidet.
Sõna „töötama” kahemõttelisus
Vahel on kasulik uskuda millessegi, mis on väär, ning mõni tõde võib olla väga kahjulik ( tõde on valus kuulata).
19.Selgitage deflatsionismi põhisisu ja kuidas see erineb teistest tõeteooriatest?
Deflatsionism väidab, et traditsioonilised tõeteooriad on nn. õhku täis. Deflatsionist on arvamusel, et tõde mõiste ei ole midagi metafüüsiliselt sügavat ega tähtsat, tõde ei oma mingit olemust, filosoofid on masendatud seetõttu, et nad otsivad seda mida olems ei ole.
Erinevus teistest tõeteooriatest seisneb selles, et kui teised tõeteooriad kirjeldavad tõde kui lausete omadusi, siis defllartsionistid väidavad , et tõde on väljenduslik, kinnituslik jms võte,mis ei lisa tähendusele mitte midagi
20.Kritiseerige deflatsionistlikku tõekäsitlust.
Deflatsionism ei anna „kogu tõde“  tõest.
Otsustused on hüpoteetilised
Tõde kui väärtus
Teadmine I?
21.Iseloomustage epistemoloogia põhiprobleeme.
Epistemoloogia on filosoofia valdkond, mis tegeleb teadmise ja sellega seotud küsimustega/mõistetega.
Episteme – teadmine kreeka keeles ja logos  - õpetus.
Epistemoloogia, ehk tunnetusõpetusega seostuvad järgmised probleemid:
Mis on teadmise ulatus?
Erinevad vaated kahe äärmuse vahel:

• skeptitsism – me teame väga vähe, palju vähem sellest, mida me arvame end teadvat. Väide Me ei tea mitte midagi, kukutab ennast ise, sest kui me ei tea midagi, siis ei saa me ka teada, et me midagi ei tea.
  
• realism – me teame üsna palju endast ja meid ümbritsevast maailmast.
  
• Teadmise allikas – kust teadmine pärineb?
  

Mille kaudu me teadmise saame?

• Taju
  
• Mälu
  
• Intuitsioon
  
• Mõistus
  
• Sisekaemus
  
• Teiste inimeste teadaanded
  
• Selgeltnägemine, telepaatia
  
• Kas neist kõigist? Kui ei, siis miks?
  
• Klassikaline vaidlus empiristide ja ratsionalistide vahel.
  

Empiristid ( empeiria – kogemus)  - ainus teadmise allikas on kogemus.
Ratsionalistid – idealistlik r. kogemus ei saa anda tõelist teadmist. Sest kogemuse objektid on muutumises. Ainus teadmise allikas on inimmõistus .
Klassikaline r. me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse.
Teadmise objektid

• Milliseid „asju“ saab ( on võimalik ) teada?
  
• Mille kohta saab olla teadmist?
  
• Väline maailm
  
• Minevik
  
• Tulevik
  
• Väärtused
  
• Abstraktsioonid
  
• Vaimuseisundid ( kelle omad)
  

Teadmise subjektid

• Kes teab
  

• Kes on võimeline ja mis liiki teadmiseks
  
• Kas on teadmisi ilma subjektita.
  
• Kuidas sõltub teadmine
  
• Soost
  
• Rassist
  
• Ühiskondlikust staatusest
  
• Uusajal on epistemoloogia filosoofia domineerivamaid valdkondi.
  

22.Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale?
Feministid on väitnud , et traditsiooniline epistemoloogia jätab teadmise subjekti õigustamatult tahaplaanile. Kui igapäevaelus võetakse naiste juttu enam- vähem tõsiselt, siis äärmuslikul kujul ei väärtustata mehe ja naise uskumust võrdselt. Ühesõnaga, kui sa oled naine, mustanahaline ja lesbi ei tea sa midagi.
23.Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses.
Emprism (Locke, Hume ): ainus teadmiste allikas on kogemus.
Idealistlik ratsionalism ( Platon ): Kogemus ei saa anda tõelist teadmist, kuna kogemuse objektid on muutumises. Ainus tõeline teadmise allikas on inimmõistus, mis võib saavutada teadmise muutumatutest ideedest.
Klassikaline ratsionalism (Descartes ja Leibniz ): jääb nende kahe vahel. Me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse (kogemusel on vähem tähtis roll).
24.Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust.
Tutvusteadmine ehk kogemus-teadmine- selles tähenduses teadmisi omandame kellegagi või millegagi kokku puutudes.

• Ma tean, mis on peavalu (ma olen seda tundnud).
  
• Ma tean, mida tähendab lapse sünd, sest ma olen 3 last sünnitanud.
  

Oskusteadmine ehk kuidas-teadmine- selles tähenduses teadmised ilmnevad teatud tegevuses ning neid omandatakse samuti vaid tegevuse kaudu.

• Ma tean, kuidas teha kunstlikku hingamist.
  

• Ma tean, kuidas keeta muna
  
• Ma tean, kuidas juhtida aut
  

25.Mis on propositsiooniline teadmine ja millised on selle liigid?
Propositsiooniline teadmine, ehk et-teadmine.
Liigid:

• Aprioorne – kogemuste- eelne , nendest sõltumatu teadmine
  
• Empiiriline teadmine
  

Selles tähenduses teadmised sõnastatakse ning neid saab omandada lugedes või kuulates.

• Ma tean, et loeng Sissejuhatus filosoofiasse toimub Lossi3
  
• Ma tean, et Eha Ehatamm on minu perearst .
  

Teadmine II?
26.Selgitage teadmise traditsioonilise määratluse põhimõisteid .
Tõesuse tingimus, e semantiline, e. objektiivne tingimus seisneb selles, et midagi teada, peab midagi tõesti nii ka olema.
Et ma võiksin teada, et A. on haige, peab A kõigepealt  tõesti haige olema.
Uskumuse tingimus, e psühholoogiline, e subjektiivne tingimus seisneb selles, et ma võin küll midagi teada, aga ma pean sellesse ka uskuma.
Et ma võiksin teada, et A on haige, pean ka uskuma, et A on haige.
Õigustatuse tingimus seisneb selles, et usk peab olema õigustatud ehk peame uskuma õigetel alustel.
Oletame, et ma usun, et A on haige ja et see on tõsi. Aga kui minult küsitakse, kust ma oma teadmise olen saanud, ütlen, et ma nägin und, kus tundmatu hääl ütles selgelt: A on haige, siis see ei saa olla , sest hääled unenäost või kuulujutt ei saa olla teadmise õigustuseks.
27.Mis pakkus välja kausaalne teadmisteooria?
Kausaalne e põhjuslik teadmisteooria pakkus välja et
S teab, et p, siis ja ainult siis kui:
·         P on tõene
·         S usub, et p
·         S on õigustatud uskuma et p
·         P põhjustab S-i uskumuse, et p
28.Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust vähemalt kahel viisil
Kas leidub teadmiste juhtum, kus pole kas tõesust või uskumist või õigustatust?
Kas leidub juhtumit, kus on tõesus, uskumine ja õigustatus aga poleteadmist?
Vabadus I?
29.Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega .

Metafüüsika – tahtevabaduse probleem

Eetika – vabaduse ja vastutuse vahekord

Esteetika – tsensuuri ja loominguline vabadus

Poliitikafilosoofia – puutumatuse ala
30.Selgitage negatiivse ja positiivse vabaduse erinevust.
Negatiivne vabadus – kitsenduste, taksituste, piirangute  puudumine.
Positiivne vabadus – enesevalitsemine , autonoomia .
Me pole päriselt vabad, kui jälgime pealgalt kapriise, tunge ja kalduvusi, vaid siis, kui meie elus valdab mingi moraalne seisund.
31.Selgitage MacCallumi etteheidet negatiivse ja positiivse vabaduse eristamisele.
MacCallum väidab, et lähtume vabaduse kirjeldamisel kahest vabaduse liigist on ekslik .
Vabaduse diskussioon analüüsib ühte vabaduse tüüpi lähtuvalt kolmest aspektist :

• Keegi või miski on
  
• Vaba millestki
  
• Tegema midagi
  

32.Iseloomustage erimeelsusi vabaduse takistamise/piiramise küsimuses
Erimeelsused on selles, mis liiki „asjad“  need vabaduse piirajad on, kas välised või sisemised.
Negatiivse vabaduse teoreetikute arvates on vabadus sotsiaalsete suhete mõiste – takistusena tulevad arvesse ainult teiste inimeste teod, mitte looduslikud põhjused ( lennuvõimetu, andetu jne).
Vabadus II?
33.Kuidas põhjendas Mill seisukohta, et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik?
-Uus vaade on tõene
-Uus vaade on väär
-Tõde on mõlemil poolele.
Mõttevabadust ei tohiks ühiskond Milli arvates kuidagi piirata. Inimene peab olema täielikult vaba oma arvamustes, ükskõik millistes. Kui kellegi arvamus millestki on tõene, siis tähendaks selle keelustamine seda, et inimeselt võetaks võimalus mõista tõde   sügavamalt , sest just selline on tõe ja eksimuse konflikti tulemus.
Milli arvates ei saa me kunagi olla kindlad, kas see või teine arvamus on tõene või väär, seetõttu ei saa mingit arvamust ka keelata. Arvamus , mis võib olla ekslik, võib sisaldada ka mingil määral tõde. Kui üldtunnustatud arvamus on täielikult tõene, siis tema kriitika keelamine muudaks selle tõe eelarvamuseks, sest ta kaotab oma ratsionaalse aluse. Muutes mingi arvamuse kriitikale suletuks , võib see arvamus kaotada oma mõtte ja mõju inimeste käitumisele.
34.Milles seisneb Milli vabaduse e. kahjuprintsiip?
Inimsool on lubatud sekkuda oma liikmete tegutsemisvabadusse ainult ühel tingimusel ja see on enesekaitse , tuleb takistada kahju tegemist teistele. Tsiviliseeritud ühiskonna ükskõik, millise liikme suhtes, vastu tema tahtmist jõu rakendamine on õigustatud ühelainsal põhjusel selleks, et takistada kahju tekitamist teistele. Inimese enese füüsiline või moraalne hüvang ei ole piisav õigustus.
35.Kritiseerige vabadusprintsiipi vähemalt kahel viisil.
Kahjuprintsiip õigustab liiga palju sekkumist indiviidi tegevustesse .
Kahjuprintsiip lubab liiga vähe sekkumist indiviidi tegevustesse – liiga nõrk
Õige ja Väär I?
36.Selgitage normatiivse eetika ja meta -eetika erinevust.
Normatiivne eetika- püüab vastata küsimusele, milline tegu/käitumine on moraalselt hea (õige) ja milline moraalselt väär (halb).
Meta- eetika- uurib eetika terminite tähendust, moraalsete hinnangute loomust ja põhjendamise viise.
Erinevalt N-eetikast ei tõstata M- eetika moraaliküsimusi ega püüa neile vastata- ta on programmiliselt neutraalne .
37.Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust.
Teleoloogiline ( maailmakäsitlus , - pilt) e. tagajärje eetika- käitumisee teevad moraalselt positiivseks või hukkamõistu väärivaks, selle tagajärjed.
Deontoloogiline e. kohuse eetika- käitumise moraalne väärtus seisneb neis tegudes enestes. Mõned teod on vaatamata tagajärgedele moraalselt kohustuslikud.
Deontoloogia tegeleb teo endaga, teleontoloogia aga tegude tagajärgedega. D jaoks on tõe rääkimine õige, isegi kui see võib põhjustada valu või kahju ja valetamine väär, isegi kui see võib kaasa tuua häid tagajärgi.
38.Milles seisneb teo-utilitarismi ja reegli-utilitarismi erinevus? utilitarism - püüe saada kõigest materiaalset kasu ning seda põhjendav ja õigustav mõtteviis.
Teo-utilitarism: tegu on õige siis ja ainult siis, kui selle üksiku teo tulemuseks on niisama palju hüvet, kui mistahes mõeldaval alternatiivi. (Smart)
Reegli e. Normi utilitarism: ei kaalutle iga üksikut tegu eraldi, vaid muudab kehtivaks üldised reeglid tegevuste kohta, mis tavaliselt kalduvad kaasa tooma õnnelikkust suurema hulga inimeste jaoks (Brandt).
Erinevus tekitab kasulikkuse printsiibi erinev tõlgendamine. Osade arvates on see puhas nauding, teiste arvates õnn.
39.Kritiseerige utilitarismi vähemasti kahel viisil.
Õnne on väga raske mõõta, sest erinevaid inimesi teevad õnnelikuks erinevad asjad. Kes on otsustaja , et üks asi teeb õnnelikumaks, kui teine?
Tagajärge on raske piiritleda e. mida lugeda ja millisel hetkel tagajärjeks?
Õigustab ebamoraalseid tegusid .
Õnnelikkuse ületähtsustamine
40.Milles seisneb kategooriline imperatiiv?
Kategooriline imperatiiv- kujutab endast mitte moraalireeglit, vaid metareeglit.Valem on lihtne „tee P” ehk tee seda, mida mõistus ütleb olevat seesmiselt õige.
Nõnda nagu te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile( Kant ).
41.Selgitage universaliseeritavuse testi ideed.
Selleks, et tegu oleks moraalne,  peab aluseks olev printsiip olema  universaliseeritav. Tuleb küsida: Mis juhtuks, kui kõik sellest lähtuksid? Kas sooviks sellist olukorda? Kui ei, siis on käitumine kõlbeliselt ebaõige. See võimaldab meil astuda väljapoole oma isiklike maksiimide piire ning hinnata erapooletult ja ebaisikuliselt, kas nad sobivad printsiipideks, mille järgi me kõik võiks elada.
Näide: raha laenamisest.
42.Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet.
Vastuolu intuitsiooniga- moraaliseadus on püha ja eranditeta. Räägi alati tõtt isegi, kui see toob kaasa süütu sõbra maffiale väljaandmise.
Emotsioonide eiramine- emotsioonidele jäetakse ebaadekvaatne roll. Samas voorusteoreetikud arvavad , et emotsioonid on moraalse tegevuse kesksed aspektid.
Õigus II?
43.Selgitage jaotava ja korraldava õigluse erinevust.
Jaotav õiglus ehk sotsiaalne õigus:

• Mis hüvesid tuleks jagada (rikkus, võim)
  
• Mille või kelle vahel jagada (elavad, surnud, tulevased põlved)
  
• Mis on õige jaotus (nt. Sissetulekute jaotamine).
  

Korraldav õigus:

• Teenuse eest tasumine
  
• Kahju ja hüvituse vahekord
  
• Kuriteo ja karistuse vahekord.
  

44.Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi .
Õiguse mõiste toetub erinevatele väärtustele :

• Individualistlikud, liberaalsed
  
• Äärmuslikult individualistlikud, liber
  
• Ühised, kommunitaarsed
  

45.Mis on Rawlsi hüpoteetiline algolukord ja mis on selle konstrueerimise mõte?
Olukord, kus valitakse prinsiibid :

• Inimesed ei tea, mida tahta elult , mida nad soovivad.
  
• Olukord, kus inimesed ei tea oma kohta ühiskonnas
  
• Milliseid printsiipe valitakse, kui nende järgi tuleb elu korraldada (kas teada kes sa oled ja kus oled).
  

46.Iseloomustage hüpoteetilises algolukorras valitavaid printsiipe.
Et kõik primaarsed sotsaalsed hüved, sissetulekud, võimalused jm. saaksid jaotatud võrdselt.
Võrdsus õiguste ja kohustuste omistamisel. Sotsiaalne ebavõrdsus on õigustatud ainult siis, kui see on korvanud üldise kasuga eriti kõige vähem kindlustatud ühiskonna liikmetele .
Peaküsimus :“ millised oleksid printsiibid , millealusel tuleks sotsiaalses praktikas elu korraldada , et olukoda võiks kutsuda õiglaseks?“ Vastus : „sellised printsiibid valitakse hüpoteetilises algolukorras!“ hüpoteetilises algolukorras nn. teadmatuse loori taga valivad inimesed 2 printsiipi: vabadusprintsiip, erinevusprintsiip.
47.Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil.
Kas ikka valitakse need printsiibid? Kas seda on ratsionaalne teha. Äkki mad riskivad suurema kasu pärast. Kas prinsiibid on siduvad, õiglased? Roland Dworkin : Kas on õiglene nõuda nende printsiipide juurde jäämist ka siis, kui teadmatuse loor on eemaldatud . R.Noziek- Prinsiibid diskrimineerivad- eriti erinevusprintsiip- diskrimineerib andekaid ja edukaid , kuna nende omandit kasutatakse vaesematele ja kehvematele jagamiseks.
( Paljud poliitikafilosoofid on kahelnud, kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalne valida just niisuguseid prinsiipe. Äkki on inimesed suurema kasu pärast valmis riskima!
Rawlsi prinsiibid diskrimineerivad andekaid ja edukaid, kuna nende omandit kasutatakse vaestele ja kehvematele jagamiseks. Miks peaks andekad ja edukad sellega nõustuma)?
48.Kuidas kritiseerib Nozick malli ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone?
Eesmärkide põhised printsiibid on õiglane vaid siis, kui on 1% rikkaid vms. Malli põhised printsiibid ei ole ausad, sest mis saab siis nendest inimestest, kes ei ole andekad, ei oma head töökohta või ei saagi üldse tööd teha? Kas tema jäetakse siis kõigest ilma?
Kõik on väärad, välja arvatud tema ajalooline õigluse kontspsioon. Mis tahes õiglane olukord muutub vabaduse tingimustes paratamatult ebaõiglaseks (mõni paneb raha kasvama, mõni joob maha).
49.Iseloomustage Nozicku libertaarset õigluskontseptsiooni ja vähemasti ühte vastuväidet sellele!
õigused isiklikule vabadusele ja eraomandile on absoluutsed ja äärmuslikud. Neid õigusi ei tohi piirata ühegi sotsiaalse hüve (turvatunne, õnn, heaolu) saavutamiseks.
Liberaalne õigluskontseptsioon- õigused isiku vabadusele ja eraomandile on absoluutsed ja äärmuslikud.
1.Välistab mõne kaasaegse ühiskonna süsteemid nt. vaestel pole riigilt abi loota .
2. ebaõiglane hüvede jaotamine.- vanemate tarkus ja õnn määrab laste saatuse, kas neid ajaloo käigus kujunud asjaolusid saab õiglaseks pidada?
Eristab kolme tüüpi õigluse kontseptsioone:

• eesmärkide põhised printsiibid
  

• malli põhised printsiibid
  

• ajaloolised
  

Noziku arvates on need kõik väärad, v.a tema ajalooline õigluse kontseptsioon . Nozik ütleb, et mingi hüve jaotus on õiglane, kui see on saadud mingi legitiimse protseduuriga, st: omandatud ilma, et see oleks kellelegi enne kuulunud; saadud üleandmise kaudu; saadud ebaõigluse kõrvaldamisest.
Vastuväide : Ebaõiglane algne omandamine: mis siis, kui algne omandamine on olnud ebaõiglane? Kui kaugele üldse algse omastamise otsingul minna?
50.Iseloomustage Walzeri kommunitaarset õigluskontseptsiooni!
Absoluutsed ja universaalsed õigluse printsiibid on müüt. Õiglus on inimeste poolt konstrueeritud mõiste ning vaevalt, et seda on võimalik vaid ühtemoodi teha.
51.Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone?
õigus on kultuurikesine st. Seotud konkreetsete kommuuni v. Kultuuri väärtssüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud prinsiipidega ( Rawls ) ega õiglase päritoluga (Noizick)Küsimus, mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonis, on valesti asetatud. Tuleb küsida: mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri? Õigluse olemusele ei osuta mitte teadmatuse loor vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta.
Kunst
52.Selgitage anti-essentsialismi põhiteese- põhiseisukohta väljendav tees, tees- juhtmõte, põhiseisukoht .
Kunst kui avatud mõiste. Kunstile on omased loomingulisus ja omased muutused.
Weitz - kunst on defineerimatu. Aja jooksul kukutab kunst , mis tahes definitsiooni. Weitz ja teised ohutavad loobuma ettekujutusest , et kunsti tuvastamine käib definitsiooni alusel.
Wittgenstein –„ perekondlikud mängud“ vaatleme mänge-lauamäng, kaardumäng, pallimändge. Peale vaadates nagu pole midagi ühist, aga näha on sarnasusi, sugulusi iseloomustas neid perekondlike sarnasustega.
53.Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle puudusi.
Institutsionaalse kunstiteooria esindajateks on ka S. Davies ja T. J. Diffey .
Klassifikatoorses tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust:
1) Artefakt’ – (inimese poolt) tehtud asi
2) millele mõni isik või isikute grupp toimivad kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma) nimel on omistanud hindamisele kandideerimise staatuse.
klassifikatoorne tähendus: kunsti liigitav tähendus, vastandina väärtustavale tähendustele.
kunstimaailm – kunstnikud , kunstikriitikud, kuraatorid jms.
54.Selgitage esteetilise kunstidefinitsiooni põhimõisteid.
Mitte- esteetiline kunst- ei ole loodud esteetiliseks kogemiseks- religioone, poliitiline.
Esteetiline mitte kunst- näit. Iluvõimlemine kuulub spordi valdkonda.
Uus- guinea kaitsekilbid- kohutavate nägudega kilbid ei ole loodud esteetiliseks kaemiseks vaid hirmutamiseks.
55.Iseloomustage narratiivset kunstiteooriat ja selle puudusi
Pöörab tähelepanu protsessidele, kuidas objektist saavad kunstiteosed . Narratiivne kunstikäsitlus kuulub ajalooliste teooriate kategooriasse. Selleks, et kunstiteose kandidaat saaks kunstiteoseks, tuleb teose ja kunstajaloo vahele punuda lugu, kasutades selleks kordamise , avaramise või hülgamise mõistet.
Objekti kunstistaatus sõltub selle objekti seosest kunstiajalooga.