on tõesed need väited, mis on vastavuses ka tegelikkusega. Pragmatismi tõeteooria ütleb, et tõesed on uskumused, mis ka reaalselt töötavad ehk siis nendest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Ja redundantsiteooria kohaselt on tõe mõiste ülearune³. Millisest tõeteooriast peaks, siis lähtuma, kui lahti mõtestada tõe olemus? Minu arvates ei sobi üksi nendest teooriatest esindama ühtset tõde. Võib olla kõige lähedasem teooria ühtsele tõele minu vaatepunktist oleks tõe vastavusteooria. Tõestamaks ühtse tõe olemas olematust, pean tõestama, et olemasolevad teooriad ei kehti, mis on tunnistatud kehtima. Näiteks kooskõlateooria järgi, kus tõesed on väited, mis on kooskõlas teiste tõeks tunnistatud väidetega. Aga kuidas saab olla kindel, et need "teised tõeks tunnistatud väited" on ikka tõesed? Sest igaüks tõlgendab enda jaoks tõde erinevalt ei saa väita, et ükski väide on kuidagi tõeseks tunnistatud.
Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Aga mis on tõde? Teadmise tõesuse nõue muudab asja keeruliseks seetõttu, et on olemas vähemalt neli arusaama tõest. See jätab mulje, et vabalt võiks igaühel olla oma tõde: ""Ma olen selleks sündinud ja selleks tulnud maailma, et ma tõele tunnistust annaksin. Kes tõe seest on, see kuuleb minu häält!" Pilaatus ütleb temale: "Mis on tõde?" Kui ta seda oli öelnud, läks ta uuesti välja juutide juurde." Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') kohaselt on tõene väide, vastavuses tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Raske on aga lahti seletada, mida tähendab 'vastavus tegelikkusega'. Väide (otsustus) on mõte ning tegelikkus on näiteks mingi fakt. Kas väite ja
Kas kõik tõed on suhtelised ? Läbi aegade on filosoofid proovinud seletada mõistet ,,tõde", kuid keegi pole veel suutnud päris selget ja teiste filosoofidega kooskõlas olevat tähendust ehk definitsioon sellele anda. Minu arvates kõige täpsem ja tavaarusaam tõest on see, et tõde on see, mis vastab tegelikkusele. Nüüd tekib aga küsimus, kas kõik tõed on absoluutsed? Poola päritoluga filosoof Alfred Tarski leidis mõistele ,,tõde" väga selgesti mõistetava tingimuse: ,, Väide p on tõene siis ja ainult, kui p". Näiteks Eesti lipp on sini-must-valge siis ja ainult siis, kui Eesti lipp on sini-must-valge. Minu arvates on see väga selge ja arusaadav, sest lipp, mis ei ole sini- must-valge ei saa olla Eesti lipp. Kuid see ei pruugi olla igale inimesele absoluutne. Näiteks, kui inimene on värvipime ja ta näeb sinist kollasena, aga meie väidame talle, et Eesti lipp on sini-must- valge, siis satub ta segadusse, n...
Tõde 1. Tõeteooria: Teooria tõest endast, sõna „tõene“ tähendusest, tõekandjatest (faktid, maakaardid) 2. Tõekandjate küsimus: Materiaalne maailm ei saa sisaldada arvamusi ja väiteid ehk sisaldada tõde/väärust. Tõed ja väärused on ainult arvamuste ja väidete omadused 3. Tõevastavusteooria: Tõesus seisneb väite tegelikkusele vastavuses nt kass katusel. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Ei suuda ära seletada moraalitõded olemasolu (tapmine on moraalselt väär) ja kogemustest sõltumatute tõdede probleem ehk miks on 1+1=2 4. Koherentsusteooria: tõde seisneb kooskõlalisuses/sidususes (üks inimene ei saa sündida kahel erineval ajal).
situatsiooniga haakub. Feyerabendi seisukoha meeldivus seisneb inimese võimaluses otsustada ühe või teised meetodi kasuks, kuidas teadmisteni jõuda. Viimasena käsitleb raamatu autor realismi ja instrumentalismi ning selle teema raames ka tõe olemust. Realistide seisukoht on lihtne teooriad kirjeldavad maailma nii nagu see on. Seega on tõene teooria, mis kirjeldab mingit tegelikkuse aspekti ja selle olemust. Siin tuleb esile tõe vastavusteooria, mille kohaselt on lause tõene, kui see vastab faktidele. Kuid seda ei saa võtta kindlana, kuna on palju paradokse, mille puhul tõe vastavusteooria ei kehti. Mitterepresantatiivne realism väidab, et füüsika eesmärk on teha kindlaks praeguste teooriate rakendatavus ning kujundab uusi teooriaid, mida saab maailmale paremini rakendada. Instrumentalistid aga väidavad, et teooriad on loodud selleks, et neid hiljem kasutada käepäraste vahenditena
täpne on kaardistamine/esindamine. Ta võtab vastu versiooni tõe vastavusteooriast, mis ütleb, et uskumused on tõesed kui kindlad asjalood maailmas vastavad neile. Paraku kõik tõesed uskumused pole teadmised. Uskumused,mis on tõesed juhuslikult ei ole teadmised. Ainult need uskumused, mis kujutavad endast u...... Tõde, mida usutakse, on määratud vastavusest uskumus seisundist ja reaalsuse vahel. Teadmine on usaldusväärne reaalsuse kaardistamisel. Tõe vastavusteooria vajab tõetagajat. Samuti see tunnustab realistlikku ideed, et on olemas maailm, mis eksisteerib mõtetest ja väidetest iseseisvalt – tehes viimase valeks või tõeseks. Armstrong väidab, et võib tunnustada koondamise teooriat(tõepredikaatide semantika vms), aga vastavusteooria on ontoloogilisel tasemel ütleb, et kuna tõed vajavad tõetagajat, siis on maailmas midagi, mis vastaks neile tõestele väidetele.
vastuseid? Need on väga mitmekesised: ühed käsitlevad fakte, teised väärtusi; ühed hulgaga! Ent keegi ju ei eelda, et 1) on tõene. Aga koherentsusteoreetik ei saa ütelda, et 1) on puudutavad sõna, teised sümboleid. Neile pole võimalik vastata ei vaatluse, arvutluse, väär ja 2) on tõene! (Russell 1910) induktiivsete ega deduktiivsest meetodite abil. 5.Milles seisneb printsipiaalne erinevus vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel? 4.Iseloomustage kahte teoreetilise ja praktilise filosoofia valdkonda. Erinevus seisneb selles, et vastavusteooria koha pealt on tõene väide, mis on kooskõlas Teoreetilise filosoofia alla käivad: *Metafüüsika (kr üle, loodus). Alaosad tegelikkusega. Koherentsusteoorias on tõene väide, mis on kooskõlas teiste väidetega
2. Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage sellele vähemalt kaks etteheidet. Tõesus seisneb väite (otsustuse, uskumuse) ja tegelikkuse vastavuses: -Väide X on tõene siis ja ainult siis, kui X vastab faktile Kolm “tõde” vastavusteooriast: 1) Ajalooliselt kõige vanem tõeteooria. 2) Kõige lähedasem tavaarusaamale tõest. 3) Kõige tunnustatuim tõeteooria! Mõned (Nt Descartes) pidasid vastavusteooriat nii ise-enesestmõistetavaks, et ei kutsunud seda “teooriaks”. Vastavusteooria ei suuda ära seletada moraalitõdede olemasolu! Kuigi on olemas moraalitõed, ei ole olemas moraali-fakte, millega saaksid moraalitõed vastavuses olla. 3. Milles seisneb tõe koherentsusteooria ja selle kaks nõrkust? Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes! (ld coherentia ‘sisemine seos’) - väide (uskumus) on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega (uskumustega) Kooskõla tähendab vastuolu puudumist
McDowelli, Paul Horwichit ja Barry Stroudi.É Kõik nad jagavad arvamust, et filosoofa eesmärgiks ei ole luua uut teadmistmaailma kohta, vaid pigem lahendadamõtlemise ette kerkivaid probleeme, mis tekivad keele väärast kasutusest või selle toimimise väärast mõistmisest. 2. TÕDE 1. Mida võib silmas pidada mõistega „tõeteooria“? Definitsiooni kohaselt peab teadmine olema tõene. Väär saab olla uskumus, kuid mitte teadmine. Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Kass on katusel on tõene tõepoolest siis, kui mõni kass on katusel. Tõe kooskõlateooria ehk koherentsiteooria kohaselt on tõene väide, mis on kooskõlas teiste (tõesteks) tunnistatud väidetega. Teiste väidetega kooskõlas olemine tähendab vasturääkivuste puudumist
3. Milles seisneb valetaja antinoomia (paradoks)? Väide Ma valetan on tõene siis ja ainult siis, kui ma tegelikult valetan; aga kui ma nüüd tegelikult valetan, siis ma räägin ju tõtt, aga kui ma tegelikult räägin tõtt, siis ma valetan. Tuleb välja, et väide p on tõene siis ja ainult siis, kui väide p on väär. 4. Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage vähemalt kaks etteheidet sellele! Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Raske on aga lahti seletada, mida tähendab 'vastavus tegelikkusega'. Väide (otsustus) on mõte ning tegelikkus on näiteks mingi fakt
mis näitavad, et maailmas on elektri ja magnetväljad. Realismi üheks tõesuse aluseks on mingi teooria olemuse ja aspekti korrektne kirjeldamine. Realismile vastaselt instrumentalism ei kirjelda tegelikust, Instrumentalistid võtavad mingit teooriat kui fiktsiooni mille järgi tehakse uusi oletusi.Instrumentalismis on sees ka piiratud kujul tõe mõiste.Kui instrumentalisti teooria osutub tõeseks, siis peab see teooria töötama kui instrument. Tõe vastavusteooria üldise põhimõtte järgi on lause tõene, kui ta vastab faktidele.Tõde tundub sellepoolest olevat lihtne, kui on ka lihtne jõuda paradoksini, kus lause on nii tõene kui ka väär.On olemas kindlad keelesüsteemid kus paradoksid on välditavad.Tõe mõistet lahatakse ka kõvasti füüsikas kus ollakse vastamisi kolme raskusega.Popperi arvates on kõik asendatud teooriad väärad ja juurdleb, et ka hetkel olevad teooriaid võidakse asendada, mis ei tähenda, et kõik väärad
Tõde I? 12.Mida võib silmas pidada mõistega „tõeteooria“? (vähemalt 3) 1. Teooria tõest endast 2. Teooria tõe kriteeriumist 3. Teooria sõna „tõene“ tähendusest 13.Millele omistatakse tõesust? Tõesust omistatakse eelkõige keelelistele ühikutele. Et keeleväliste asjadega (majad, kivid) seoses saaks tõest rääkida, tuleb nende asjade kohta midagi väita . 14.Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage sellele vähemalt kaks etteheidet. Tõe vastavusteooria on kõige lähedasem tavaarusaamale tõest. Selle teooria järgi seisneb tõde väite vastavuses faktidele ehk väide peab vastama reaalsusele. Etteheide 1: kuidas näidata vastavust (nt. Vastavust tegelikkusele ei saa hinnata tuleviku suhtes). Etteheide 2: kuigi on olemas moraalsed tõed, ei olemas moraali-fakte (nt. Millega on vastavuses moraalitõed „tapmine on moraalselt väär). 15.Milles seisneb tõe koherentsusteooria ja selle kaks nõrkust? Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes
37. Kõlbluse kuldreegel - nii nagu tahate , et inimesed teile teeksid nõnda tehke neile . 38. Verifitseerimine - empiiriliselt tõestamine, et väide on tõene. Falsifitseerimine - hüpoteesi ümberlükkamine 39. Pragmatismi tõeteooria - Tõesed on uskumused, millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda. Näiteks on uskumus, et pärnaõietee ravib külmetushaigusest terveks tõene siis, kui sellest lähtudes (st pärnaõieteed juues) inimene saabki terveks. 40. Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') kohaselt on tõene väide, mis on vastavuses tegelikkusega. 41. Determinism avaramas tähenduses - igal sündmusel oma põhjus 42. Determinism kitsamas tähenduses - iga sündmus on tingimustega täpselt määratletud. 43. Jäik determinism seisukoht, mille järgi on põhimõtteliselt kõiki sündmusi võimalik ette näha ning seetõttu on vabadus vaid illusion. 44
hinnata Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage sellele vähemalt kaks etteheidet. Tõde on siis, kui väide vastab faktile. Kuidas täpselt näidata vastavust? Kuidas teha kindlaks, et fakt on fakt (moraalsed faktid)? Kuidas tõestada aprioorset tõde? Mis on tõe koherentsusteooria ja kuidas seda kritiseerida? Tõde on siis, kui on vastavuses teiste tõdedega. Milliste tõdedega vastavust otsitakse? Millist tõde eelistatakse, kui tekivad vastuolud? Selgitage printsipiaalset erinevust vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel. Väite vastavus reaalsusega / väite vastavus teiste väidetega Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõeteooriat. Tõde määratletakse uskumuse tagajärgede kaudu. Tõesed on sellised uskumused, mis "töötavad", millest lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennast õigustavad, millesse on kasulik uskuda. Esitage pragmatismi tõeteooriale vähemalt kaks vastuväidet. Kahemõttelisus: tekivad ,,kasulikud väärad" ja ,,kasutud tõed". Võib tekkida
Taustalugemiseks Chalmers ptk-d 10, 11, 13 & 14 Vihikus olemas 1. Nn omaksvõetud vaade: süntaktiline teooriakäsitus 2. Semantiline teooriakäsitus Ronald Giere'il 3. Eksperimendi roll teooria arendamisel (lisaks Vihalemma artiklile ka Chalmersi mitterepresentatiivse realismi kontseptsioon eksperimendist) 4. Vihalemma teooriakäsituse seos Chalmersiga: instrumentalistlik teooriakäsitus 5. Miks ei ole Chalmersi jaoks vastuvõetav tõe vastavusteooria ega Popperi tõeläheduse kontseptsioon? 6. Milline on teadusfilosoofia ülesanne Chalmersi järgi? Seminar ,,Revolutsioonid teaduses kui muutus maailmapildis, ühismõõdutus, relativism. Mida Thomas Kuhn suutis tõestada ja mida mitte?" Vihikus olemas 1. Võrdlus poliitiliste revolutsioonidega milles on sarnasused ja milles erinevused? 2. Mis paneb teadlase loobuma vanadest arusaamadest? Kuidas toimub paradigmavahetus? 3
2) võrrelda saab ainult asju ühes kategoorias - väited ja reaalsus seda ei ole. 5. Milles seisneb tõe koherentsusteooria ja mis kõneleb koherentsusteooria poolt? Midagi on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega. Väiteid võrreldakse niisiis omaenda kategoorias, mitte reaalsusega, tõesuse kindlakstegemisel aitavad nii aprioorsed kui empiirilised väited. 6. Milles seisneb printsipiaalne erinevus vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel? Vastavusteooria kõrvutab väidet reaalsusega, koherentsiteooria väidet teise väitega. 7. Iseloomustage vähemasti kahte koherentsusteooria nõrkust! Kui tõde samastada kooskõlaga, tuleks mõndagi muinasjuttu tõeseks pidada, kui kaks väidet sealt on juhuslikult tõesed. Ühtlasi tekib arutluses surnud ring - kaks väidet on tõesed siis ja ainult siis, kui nad suudavad olla korraga tõesed. 8. Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõekontseptsiooni!
põhjendada ka sellega, et pole olemas objektiivseid standardeid, mis rakenduksid kõikidele inimestele igal ajal ja igal pool, kuna kõik standardid on sõltuvad väärtustest, väärtused aga erinevad kultuuriti. Eetiline relativism kutsub üles tolerantsusele. Eetilisel relativismil on kaks põhilist alatüüpi: konventsionalism ja subjektivism. Vt ka objektivism; absolutism. 9) Tõde: tõe korrespondentsiteooria, pragmatismi tõeteooria, tõe koherentsuseteooria (Meos, 56-64) Tõe vastavusteooria ehk korrespondentsiteooria (ld co 'koos', respondere 'vastav olema') kohaselt on tõene väide, vastavuses tegelikkusega. Kõnekeeles väljendudes: tõtt räägib see, kes räägib, nagu asjad tegelikult on. Vastavusteooria on argimõtlemisele kõige lähedasem ning seetõttu tundub ta ka ehk kõige loomulikum. Raske on aga lahti seletada, mida tähendab 'vastavus tegelikkusega'. Väide (otsustus) on mõte ning tegelikkus on näiteks mingi fakt. Kas väite ja tegelikkuse vastavus on
Ta säilitab vanad veendumused minimaalsete muudatustega. Mõtet, mis räägib täielikult vastu endistele veendumustele, ei tunnustata Jamesi arust kunagi tõena. Uus tõde on alati vahendaja, rahulooja põhimõttel: minimaalselt muutusi, maksimaalselt järjepidevust. Seegi pole enam pragmatismi seisukoht, et mõtete tõesus seisneb nende võimes n-ö töötada. James võib muidugi tõlgendada terminit töötamaüliavaralt, kuid siis selgub, et tegelikult paneb ta ühte patta nii tõe vastavusteooria, tõe kooskõlateooria[78] kui ka pragmatismi tõeteooria. Selline kompott näib olevat filosoofia valdkonnas kohatu. Teiseks, nagu juba öeldud, on pragmatismi järgi uskumus tõene siis, kui see on kasulik (viib headele tulemustele), st töötab. Kuid (Bertrand Russell juhtis sellele tähelepanu) arutlegem edasi: usk sellesse, et ta tõesti viib/viis headele tulemustele, on tõene siis, kui see usk, et kindel uskumus viib/viis headele tulemustele, viib headele tulemustele jne lõpmatuseni.
Kooskõla tähendab vastuolu puudumine. X sündis aastal 1973 ja X sündis aastal 1937 on vastuolus. Teooria 2 lähtekohta: .. metafüüsiline lähtekoht pole eraldiseisvalt uskumusi või objekte; maailm ongi ainult uskumuste süsteem. .. episteemiline lähtekoht me ei saa väljapoole oma uskumusi, et vaadata kuidas nad vastavad nn objektiivseile faktidele; uskumuse põhjenduseks võib olla ainult teine uskumus 5. Milles seisneb printsipiaalne erinevus vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel? Vastavusteooria järgi: väide (uskumus) maailm (faktid) Koherentsusteooria järgi: väide teised väited 6. Iseloomustage vähemasti kahte koherentsusteooria nõrkust. .. mis on uskumuste süsteem? Kelle uskumustega peab välde olema kooskõlas, selleks et see väide saaks olla tõene? (kas ühiskonna/teadlaste/tarkade/suure juhi/enamuse/ kirikuisade?) .. ,,Jane Austeni probleem" A: ,,J. A. poodi mõrvari poolt" B: ,,J.A. suri oma voodis"
Tõe kooskõlalisuses. Väide(uskumus) on tõene siis kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega.Ehk kui meile esitatakse uus väide, siis me võrdleme seda süsteemiga mis meil olemas on ning kontrollime kas uus väide on tõega vasturääkivuses või mitte. Kui on vasturääkivuses võime ta kui kõlbmatu kõrvale jätta või siis võtta ta omaks nii ,et vasturääkivus kaoks. Uut lauset võime tõeseks nimetada. 6. Milles seisneb printsipiaalne erinevus vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel? Mõlemad teooriad liigitavad tõde kui lausete omadust aga vastavusteooria on tõe kriteerium vastavus faktidele e. väite ja maailma vastavus, koherentsusteoorias on tõe kriteerium kooskõla väidete hulgaga e. väidete omavaheline asi. Koherentsusteoorias ei ole mitte keele ja maailma vaheline, vaid keele sisene asi. 7. Mis kõneleb koherentsusteooria poolt? Pole väite ja maailma vastavuse näitamise probleemi(nagu vastavusteoorias)
Frege, Ramsy tõe liiasusteooria predikaadil "...on tõene" puudub tähendus Bradley tõe identsusteooria tõesel väitel ja seda tõeseks tegeval faktil pole vahet Koherentsiteooria tõesus seisneb väite kuulumises sobivalt piiritletud kogumisse (mis peab olema vastuoludeta, koherentne e sidus) James pragmaatiline tõeteooria lause tõesust saab defineerida selle aktsepteerimise kasulikkuse kaudu; tõlgendused: süsteemi-sobiv vs mulle-sobiv Tõe vastavusteooria - ~Aristoteles + veendumus, et tees on teoreetiliselt huvipakkuv Tõestuse eelduseks on teesi tõevalmidus (leidub kontekst, kus seda saab lausuda väljendamaks tõest või väärat propositsiooni) sellised ei ole nt küsimused, käsud, aga ka valetaja-paradoksid (nt vrd "Siin ei suitsetata") Tõestuse protsess · püstitatakse tees, · leitakse vajalikud argumendid ja nende baasil luuakse järelduste ahel, mis on suunatud teesi tõestuse põhjendamisele,
vastab faktile. Erimeelsused: *mis on vastavuses? (lause, väide, otsustus, uskumus) *mille vahel on vastavus? (maailm, fakt, asjade seis, tegelikkus). Kolm „tõde“ vastavusteooriast: *ajalooliselt vanim tõeteooria *kõige lähedasem tavaarusaamale tõest *kõige tunnustatum tõeteooria Probleeme vastavusteooriaga: - Kuidas näidata vastavust? – Saame võrrelda ainult asju, mis kuuluvad samasse kategooriasse, väited ja maailm on erinevates kategooriates. (Frege) - Moraalifaktid – vastavusteooria ei suuda ära seletada moraalitõdesid. on olemas moraalitõed, aga pole moraalifakte, millega moraalitõed saaks vastavuses olla. - Aprioorsed tõed e kogemusest sõltumatute tõdede probleem. Nt 2+3=5, milles seisneb selle vastavus tegelikkusega? II Tõe koherentsusteooria *Leibniz, Spinoza, Joachim, Neurath Tõde seisneb kooskõlalisuses, sidususes. Väide (uskumus) on tõene siis, kui ta on kooskõlas teiste tõeseks tunnistatud väidetega (uskumustega)
(Aristoteles, R. Descartes, I. Kant, E. Husserl) Psühhologism loogika on kirjeldav teadus. Loogika seadused kirjeldavad seda, kuidas inimene mõtleb. Vaimselt tervel inimesel on psühholoogiline sund nende reeglite kohaselt mõelda. Loogika kirjeldab mõtlemist. (J.S. Mill, H.Spencer, E. A. Lange) Konventsionalism loogikaseadused on kokkuleppelised. (R. Carnap) TÕE KÄSITLEMISVIISIDEST (vt Blackburn. Filosoofialeksikon. 2002: lk 456 ja viited) · Korrespondents ehk vastavusteooria (Aristoteles) · Referentsuse teooria (R. Descartes ) · Pragmatism (C.S. Peirce, W. James, C .Lewis jt) · Koherentsusteooria (R. Carnap) · Semantiline ehk tähendusteooria (A.Tarsky) · Traditsiooni (kokkuleppe) teooria (B. Barnes, P. Feuerabend) C. Wilson (Oxfordis 1899-1915). Soovitas alati vahet teha: · milliseid mõttevorme väide väljendab loogika; · väite verbaalsed struktuurid grammatika; · mida väide maailma kohta ütleb metafüüsika
Tõesust ei omistata mitte igasugustele keelelistele ühikutele. “Kõik tudengid peavad tarbima kanepit!” (käsk) “Kui vanalt tuleks alustada seksuaaleluga?” (küsimus) 2. Tõeteooria ei tegele (reeglina) selliste väidetega “tõeline” = näidis, eeskujulik, ehtne.“Ta on tõeline kommunist” “Tõeliseid isiksusi on uues riigikogus vähevõitu”. TRADITSIOONILISED TÕETEOORIAD: KORRESPONDENTSUSTEOORIA, KOHERENTSUSTEOORIA, PRAGMATISMI TÕETEOORIA. 3. Korrespondentsusteooria ehk vastavusteooria Platon, Aristoteles, Thomas Aquinost, Bertrand Russel. Tõesus seisneb väite ja tegelikkuse vastavuses. Väide X on tõene ainult siis, kui X vastab faktile. Nt: Väide “kass on katusel” on tõene siis, kui mõni kass on tõepoolest katusel, väär aga siis, kui seal pole mingit kassi. Korrespondentsusteooria kriitikat: 1. Kuidas näidata vastavust? 2. Moraalsed faktid (ei suuda ära tõestada) 3. Aprioorsed väited (Aprioorsete
Missugune on teadmise olemise viis? Milliste tunnuste põhjal erineb teadmine arvamusest, oletusest, illusioonist, veendumusest, kujutlusest, oskusest, tarkusest? Milline on teadmise ja väärtuse, teadmise ja tegevuse vahekord? Mis on tõde ja missugused omadused tal on? Kuidas teha kindlaks, kas vaadeldav väide on tõene? Kasulik on teada, et erinevaid tõeteooriaid on rohkem kui kümme. Kesksemad neist on tõe korrespondents- ehk vastavusteooria ja koherentsus- ehk kooskõla teooria. Esimese kohaselt on tõde teadmise omadus, mis põhineb väite sisu vastavusel tegelikule asjadeseisule. Teise järgi uskumus on tõene siis ja ainult siis, kui see on kooskõlas ülejäänud asjassepuutuvate uskumustega. Kas tehissüsteemid, nt arvutid, võivad omada ja omandada teadmisi? ... Kui arenenud maailm ehitab teadmistepõhiseid ühiskondi, siis peab selle vundament eriti kindel olema.
olema kasutatud samas tähenduses. D4.1.3. Väide (lause) on loogiliselt tõene ehk samaselt tõene (logically true) ehk tautoloogia (tautology), kui pole loogiliselt võimalik, et see väide oleks väär. Väide on loogiliselt väär ehk samaselt väär (logically false) ehk kontradiktsioon (contradiction), kui pole võimalik, et sama väide on tõene. Ülejäänud väited on sattumuslikud ehk kontingentsed (contingent). Tõe vastavusteooria järgi on kontingentne lause tõene siis, kui selle sisu vastab tegelikkusele. Vastasel juhul on lause väär. Tõesuse või vääruse kindlakstegemine jääb väljapoole loogikat, selle aluseks võib olla nt teadus, tavad, kogemus, filosoofia, kuninga tahe jpm. Loogiliselt tõene lause on loogilise paratamatusega tõene, loogiliselt väär lause on paratamatult väär, selle kohta öeldakse veel ka, et lause on vasturääkiv. Lause sisu uurides
olema kasutatud samas tähenduses. D4.1.3. Väide (lause) on loogiliselt tõene ehk samaselt tõene (logically true) ehk tautoloogia (tautology), kui pole loogiliselt võimalik, et see väide oleks väär. Väide on loogiliselt väär ehk samaselt väär (logically false) ehk kontradiktsioon (contradiction), kui pole võimalik, et sama väide on tõene. Ülejäänud väited on sattumuslikud ehk kontingentsed (contingent). Tõe vastavusteooria järgi on kontingentne lause tõene siis, kui selle sisu vastab tegelikkusele. Vastasel juhul on lause väär. Tõesuse või vääruse kindlakstegemine jääb väljapoole loogikat, selle aluseks võib olla nt teadus, tavad, kogemus, filosoofia, kuninga tahe jpm. Loogiliselt tõene lause on loogilise paratamatusega tõene, loogiliselt väär lause on paratamatult väär, selle kohta öeldakse veel ka, et lause on vasturääkiv. Lause sisu uurides
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
