Enne, kui asuda vaatluse juurde, on vaja omada teatud teoreetilisi vahendeid, mille abil vaatlust organiseerida, teatud teadmisi vaadeldavate objektide kohta ja probleemipüstitust, mida on vaja vaatlusega lahendada. 3) Popper nõustub Hume`i induktsiooni-kriitikaga, mille kohaselt üksikutest vaatlustest ei saa tuletada rangelt üldist teadmist vaadeldava nähtuste kogu klassi (ka tuleviku) kohta. Milles seisnes Popperi järgi teaduse loomuse essentsialistlik tõlgendus? Milline oli Popperi kriitika essentsialistliku tõlgenduse vastu? Popper tõlgendab teaduse loomust essentsialistlikult kolme teesiga: a) teadlased püüavad anda tõest kirjeldust maailma kohta, b) tõene teooria kirjeldab "olemusi", mis on vaadeldavate nähtuste aluseks, c) seetõttu kui tõene teooria on leitud, s.t. kui loodusnähtuste olemused on adekvaatselt kirjeldatud, siis on vastav loodusnähtus lõplikult seletatud.
populatsiooni piirimail. Kui liigid juba kord on tekkinud, siis tuleb neid ka millegi järgi eristada. Siinkohal on abiks erinevad liigikontseptsioonid. Nende kontseptsioonide piirid pole küll alati selged, kuid eristada võib nelja põhilist, kuigi tegelikkuses esineb kontseptsioone veelgi enam. Esmalt, nominalistlik see lähtub seisukohast, et liike polegi reaalselt olemas, nad eksisteerivad vaid inimese jaoks. Ehk liik on kokkuleppeliselt eristatav isendite kogum. Essentsialistlik ehk morfoloogiline kontseptsioon aga väidab, et liigid erinevad üksteisest morfoloogiliste tunnuste poolest. Kuid antud juhul käsitletakse neid tunnuseid väga laialt, sest nende hulka arvatakse ka biokeemilised ja füsioloogilised tunnused. Samas on selline liigikontseptsioon kõige operatsionaalsem. Kolmandaks, isolatsionistlik ehk bioloogiline kontseptsioon lähtub seisukohast, et liik koosneb reaalselt või potentsiaalselt ristuvate isendite populatsioonidest,
Materiaalne materiaalsete eluvajaduste rahuldamine. Sotsiaalne ühiskonna vajaduste rahuldamine. Ideaalne indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine (hirmude talletamine). 10. Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem? Kas kultuur laseb minu minal esile tulla või hoopis vangistab selle? Kui olen määratletud rollide kaudu, kas jääks midagi alles kui rollide kihid eemaldada (kapsas)? Rollid versus isiksus essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik seisukoht. Pascal Mõtted, Hegel Vaimu fenomenoloogia, Dewey inimloomus ja käitumine, Mead Meel, ise ja ühiskond, Bourdieu Praktilise põhjused. Habitus omandatud kalduvus mõelda, tunda ja käituda mingil viisil, mis käivitab teatavate väliste tingimuste/ signaalmärkide esinemise puhul (õppejõu ja üliõpilase käitumine). Sotsiaalne roll harjumuste kogum, mis kuulub ,,üldistatud Teisele"
· Kas olen sõnastanud selle piisavalt kitsalt ja täpselt? - Ma uurin töötust. - Ma uurin töötuse määra. - Ma uurin töötuse määra Eestis. - Ma uurin töötuse määra Eesti 30-40 aastaste töötute meeste seas. (Eesmärk: ma tahan teada, kas töötuse määr 30-40 aastaste meeste seas on teistsugune kui sama vanusegrupi naiste seas) · Kas neid omadusi/nähtuseid on üldse võimalik praegusel ajal olemasoleva metoodikaga uurida? (Essentsialistlik vs operatsionaalne käsitlusviis1) Kirjandus: · Võõrkeelsed teadusartiklid (ca 1/3 allikatest?) · Eestis tehtud uuringud (üliõpilastöös, uuringufirmade poolt tehtud tööd, ettevõttesisesed uuringud jms) · Nii võõr- kui emakeelsed erialaraamatud (eelkõige töös kasutatavate mõistete, teooriate jms seletamiseks) · Ametlikud juhised ja normdokumendid · Ei sobi kasutada populaarteaduslikke allikaid:
Kui täpne on DNA triipkoodi põhine määramine kui tegemist on põhjalikult uuritud taksoniga? Hästi uuritud takson: 1. Morfoloogial põhinevad 2. ESU - evolutionary significant Unit (morfol. + geneet.) tsütokroom C oksidaasi I geen (COI) 1. Morfoloogial põhinevad 80% täpsus 2. ESU - evolutionary significant 98% täpsus Liigi olemus Nominalistlik kontseptsioon. Liike reaalsuses ei eksisteeri. Liik nn. tööriist eluslooduse iseloomustamiseks ja anlüüsiks. Essentsialistlik kontseptsioon. Looduslikel objektidel, sh. liikidel on reaalne essents ehk olemus. Rajaneb eeldusele, et liigid on muutumatud. Radikaalne suund - tüpoloogiline kontseptsioon. Pikka aega kõige lihtsamini rakendatav liigi kontseptsioon. Bioloogiline kontseptsioon. Liik koosneb ristuvate isendite populatsioonidest. Ühe liigi populatsioone iseloomustab sama ökoloogiline niss (E. Mayr-i täpsustus). Sümpatrilised versus allopatrilised (sõsar)liigid
4. Mis on eksistentsiaalne situatsioon ja millised filosoofid seda määratlevad? Eksistentsiaalne situatsioon lähtub justkui elu mõtte küsitavusest, küsimusest, kas keegi on meie käest küsinud nõusolekut olemasoluks. Eksistentsiaalse situatsiooniga tegelevad Camus, Pascal, ka Heidegger. 5. Milline on postmodernistlik kriitika filosoofia essentsialistliku määratluse kohta? Postmodernistlik lähtekoht peab filosoofiat suureks hulgaks tekstipraktikateks, essentsialistlik määratlus on selle järgi siiski vaid üks paljudest. 6. Milles seisneb filosoofia elitaarsuse probleem?Milline on teie seisukoht selles küsimuses? Filosoofia elitaarsus seisneb eksistentsiaalsete küsimuste olemasolus/ nende puudumises ning sellesse süüvimises, kõigil justkui pole pea-küsimuste üle mõtlemise vajadust. Kui lähtuda sellest, et filosoofia ise seisnebki repliigis ehk minu vastuses näiteks eksistentsialismi situatsioonile mõttekonstruktsioonid, mis
Kultuurfeminismi eesmärgiks on luua eraldiseisev naiskultuur, mille iseloomustuseks oleksid feministlikud rituaalid, sümbolid ja uus keel. Poststrukturaalne feminism toob esiele, et naisel pole võimalik põgeneda ei „naiseksolemise“ eest ega ka piirangute eest, mida ühiskond naistele seab, seega on nad keskendunud individuaalsetele lahendustele- naine peab olukorra parandamiseks murdma end ise läbi sotsiaalsetest kitsendustest. Essentsialistlik feminism kõrvutab poliitilise võrdsuse ja hariduse omandamise juurde ka võrdväärselt naiselikud arusaamad ja õigused. Selle suuna esindajaks võib pidada psühholoogi Carol Cilligani, kes oma teoses ,,Teisel häälel,, ütleb, et naiselik vaatenurk 5 eetikale keskendub pigem hoolitsusele ning vastandub seega mehelikule, abstraktsele õiglusele keskenduvale eetikale. 3. Kuulsad feministid ning nede tuntumad teosed.
senikaua, kuni naised sellega ise lepivad ja soost tingitud kannatusi paratamatuks peavad. Elust enesest on näiteid, kus samale tööle kandideerides, küsides naise käest palga suurust on vastus ebamäärane ja enamasti alla keskmise. Sama küsimust mehe käest küsides teab ta kindlalt, et väärib palka üle keskmise ja seda öeldes on ta enesekindel mitte kõhklev. Sellejärgi võib öelda, et Eestis on levinum essentsialistlik vaateviis – lähtutakse eeldustest, et naiste loomus vastandub mehelikule, mis paneb aluse sellele, et meie ühiskonnas valitsevad traditsioonilised soorollid. Pärit on selle essentsialistliku vaate juured nõukogude perioodist, mis välistas soo. Eesti ühiskonnas valitseb mõtteviis, et mehed on mehed – julged, tugevad, kõike teadvad ja naised jäägu naisteks, olgu malbed, ilusad ja head. Sotsioloogide põhjendus traditsioonilistele soorollide
Kui inimene pole loodud jumala näo järgi ega oma eelnevalt teda määravat olemust, siis on inimene vaba või isegi vabaks neetud ja peab enda olemuse üle otsustamise võtma enese kanda. Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud. Lisaks rõhutab eksistentsialism ka vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Kierkegaard kritiseeris teravalt oma aja hegeliaanlust, ta süüdistas Hegelit selles, et viimase filosoofia oli essentsialistlik st. abstraktne. Selline filosoofia jätab tähelepanuta üksiku, individuaalse, mis on kordumatu ning ei suuda seega mõista inimese eksistentsi, mida just nimelt iseloomustabki individuaalsus, kordumatus. Samuti kritiseeris Kierkegaard Taani kiriku sisutühja "kristlikkust", paljud tema teosed käsitlevad religioosseid teemasid, nagu usk Jumalasse, kirik kui institutsioon, kristlik eetika ja teoloogia jne. Siit ka tema suur vastuolu riigikirikuga ja sisemised kannatused.
ei huvita võrdõiguslikkus, küll aga naisena olemine. Turumajanduse puhul on ahnus ja saamahimu igas inmeses, see on midagi ürgset, bioloogilist. Kuid Eesti mentaliteet, ilmselt sellestsamast loomuliku arengu taotlusest lähtudes, soosib mis tahes erinevusi ja elitismi: Varanduslikud (klassiühiskond), rahvuslikud (meie ja nemad) ja soolised. Eesti vaesed olgu vaesed ja rikkad olgu rikkad, naised naised ja mehed olgu mehed selle kõige "tõelisemas" tähenduses. See seletab hästi, miks essentsialistlik feminism Eestis läheb ja võrdsed õigused mitte. Essentsialismiga haakub hästi ka see, et näiteks prostitutsioon on Eestis aktsepteeritum kui feminism. Prostitutsiooniga seostub "naise vanim amet", asjade loomulik käik, mehe "loomupärane suurem seksuaalsus", naise loomupärane omadus mehi võrgutada. Prostituudil on raha, välimus ja "naiselikud relvad", mis loodus talle on andnud. Feministil pole ei üht, teist ega kolmandat. Turumajandus on midagi loomupärast, mida feminism ei ole.
Anti-essentsialism tähistab kunstifilosoofide vennaskonna vaateid, kes hakkasid eelmise sajandi keskel eitama ,,kunsti" ja teiste nn traditsiooniliste esteetikamõistete (ilu, esteetiline kogemus) defineerimise võimalikkuses ja mõttekuses. Morris Weitz, William Kennick, Paul Ziff, W. B. Gallie. Anti- essentsialismi programm: 1. Traditsioonilise esteetika kriitika 2. Perekondlikud sarnasused 3. Avatud mõiste idee 4. Keeleline pädevus 2 Milles seisneb anti-essentsialistlik kunstiteooria? Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel 1. Traditsioonilise esteetika kriitika Kõik traditsioonilsed teooriad on püüdnud kunsti defineerida, kuid MIKS? ,,Essentsialismi eksitus" Need teooriad eeldavad ekslikult, et...
pärandit tänapäevale, vaid ka kui tänapäeval loodud järjepidevust, milles toetutakse minevikule • Traditsioonilisuse all ei tule mõista mitte nähtuse muutumatust, vaid nähtuse püsimist (püsida saab ainult see, mis paindlikult muutub) • Traditsioon on protsess, mis tasakaalustab muutusi • Traditsioon hoiab alal püsivaid mõtlemis-, väljendus- ja toimimisviise. 52. Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet? Autentsus ehk ehedus; Essentsialistlik vs konstruktivistlik autentsuse käsitlus, nt: – Monumenta Estoniae An[qua vanasõnade väljaande tekstide “autentsuskontroll” (kõrvale jäeti ligi pooled rahvaluulearhiivi kogutud tekstid); – Regina Bendixi monograafia “In Search of Authenticity” (1997): kes vajab autentsust ja miks? • Ü. Valk (2005): “autentsus” ei aita määratleda seda, mis on rahvaluule, ent folkloris[ka vajab seda mõistet allikakriitilises töös;
pärandit tänapäevale, vaid ka kui tänapäeval loodud järjepidevust, milles toetutakse minevikule · Traditsioonilisuse all ei tule mõista miPe nähtuse muutumatust, vaid nähtuse püsimist (püsida saab ainult see, mis paindlikult muutub) · Traditsioon on protsess, mis tasakaalustab muutusi · Traditsioon hoiab alal püsivaid mõtlemis-, väljendus- ja toimimisviise. 52. Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet? · Autentsus ehk ehedus; · Essentsialistlik vs konstruk[vistlik autentsuse käsitlus, nt: Monumenta Estoniae An[qua vanasõnade väljaande teks[de "autentsuskontroll" (kõrvale jäe[ ligi pooled rahvaluulearhiivi kogutud teks[d); Regina Bendixi monograafia "In Search of Authen[city" (1997): kes vajab autentsust ja miks? · Ü. Valk (2005): "autentsus" ei aita määratleda seda, mis on rahvaluule, ent folkloris[ka vajab seda mõistet allikakrii[lises töös;
on eesmärk, mitte abivahend, ka tema areneb. Absoluutne teadmine – see on hetk, mil teadvus tunneb end ära teises teadvuses ja näeb oma olemise universaalsust ning märkab, et kõik on üks tervik. Absoluutne teadmine on ühtesulandumine kõiksusega ehk Absoluudiga. Kierkegaard Sören Kierkegaard (1813-1855) oli Taani filosoof, eksistentsialismi eelkäija. Ta süüdistas Hegelit selles, et viimase filosoofia oli essentsialistlik (ld essentia 'olemus'), st abstraktne. Selline filosoofia jätab tähelepanuta üksiku, individuaalse, mis on kordumatu ning ei suuda seega mõista inimese eksistentsi, mida just nimelt iseloomustabki individuaalsus, kordumatus. Kierkegaard nimetas oma arusaama eksistentsialismiks. Iga inimene puutub oma elus kokku eksistentsiaalsete probleemidega, st probleemidega, mis on niivõrd individuaalsed, et mingeid lahendusmalle ei saagi olemas olla.
Kuna inimene ei tea täpselt, missugune on tema sünnipärane iseloom, siis teeb ta tegusid, mis panevad teda kahetsema. Omandatud iseloom omandatakse inimese elu jooksul. Inimene omandab seda siis, kui ta veel ei saa aru, mida ta tahab (elult) ja mida suudab. Omandatud iseloom seisneb iseenda tundmises. 53. Kierkegaard eristas eksistentsialistlikku ja essentsialistlikku filosoofiat. Selgitage nende erinevust. Essentsialistlik filosoofia tegeleb üldiste, abstraktsete probleemidega (rääkides üldiselt näiteks üldistades igat erinevat õuna üldise õunte mõiste esindajaks.). Eksistentsialistlik filosoofia tegeleb indiviidi uurimisega, pöörates tähelepanu just tema iseärasustele, samas teda sarnaste indiviidide mõisteks üldistamata. 54. Selgitage Kierkegaard väidet: ,,...usk algab just nimelt sealt, kus lõpeb mõtlemine.". Kierkegaard oli puhta usu pooldaja, st
reegleid, mis neid gruppe koos hoiavad. · Ideaalsed asjad: kollektiivsed uskumused Funktsionaalsed definitsioonid(mida kultuur teeb? Mis on kultuuri def. ) Materiaalne: materiaalsete eluvajaduste rahuldamine · Sotsiaalne: ühiskonna vajaduste rahuldamine; stabiilse ja efektiivse soo juurutamine. · Ideaalne: indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine Inimese kultuuriline determineeritus · Rollid vs isiksus: essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik/ strukturalistlk seisukoht. Pascal, Mõtted Hegel, vaimu fenomenoloogia John Dewey, inimloomus ja käitumine George Herbert Mead, Meel, ise ja ühiskond Pierre Bourdieu, Praktilised põhjused · Habitus; harjumus on omandatud kalduvus(sotsiaalses kontekstis) mõelda, tunda ja käituda mingil kindlal viisil, mis käivitub teatavate väliste tingimuste/ signaalmärkide esinemise puhul.
* kirjandus ei ole ajalooüleses esteetilises sfääris: kirjandus sõltub ühiskondlikest ja poliitilistest teguritest, teost ei saa hinnata kunstilise taseme universaalse malli järgi. Kirjandusteos on üht tüüpi tekst paljude hulgas, mis on loodud mingi ajastu kindlate tingimuste poolt. * ajalugu ei ole stabiilne faktide ja sündmuste kogum, mida kirjandus reflekteerib. * inimese põhiolemus, mida jagavad autor, tegelased, lugeja (uushist. nim. seda essentsialistlik humanism) teenib teatud ideoloogia huve. * lugeja on subjekt, mille on kujundanud tema ajastu ideoloogiad. Seega ei ole kirjandusteksti objektiivne tõlgendus võimalk, sest lugedes toimub a) naturaliseerimisprotsess - kui lugeja ja teksti ideoloogia on sama b) kohandamisprotsess - lugeja ja teksti ideoloogiad on erinevad, lugeja kohandab teksti oma vaadetega. Uushistoritsism tundis vastastikkust huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu
Ning just selliselt interpreteerisid Popperi hinnangul Newtoni järelkäijad tema füüsikat. Selles teoorias nähti loodusliku maailma algolemuse tõest kirjeldust, mis võimaldas seletada makrokehade vaadeldavat liikumist. Kuid küsimused nagu “Mis on gravitatsiooni põhjus?” või “Kas Newtoni teooriat ennast on võimalik seletada mõne teise, sügavama teooria kaudu?” ei olnud essentsialistlikust seisukohast kohased küsimused. Popperi arvates pidurdas essentsialistlik usk sellesse, et Newtoni teooria kirjeldab ammendavalt maailma algolemust ja annab sellele lõpliku seletuse, teaduse arengut. Just selle tõttu ei kritiseeritud seda teooriat ning see valitses kuni 19. sajandi lõpuni. Siit järeldus: usk olemustesse (olgu vääratesse või tõestesse) võib luua takistusi mõtlemisele, uute ja viljakate probleemide püstitamisele. Kuid nagu eelnevates
Kuna inimene ei tea täpselt, missugune on tema sünnipärane iseloom, siis teeb ta tegusid, mis panevad teda kahetsema. Omandatud iseloom omandatakse inimese elu jooksul. Inimene omandab seda siis, kui ta veel ei saa aru, mida ta tahab (elult) ja mida suudab. Omandatud iseloom seisneb iseenda tundmises. 53. Kierkegaard eristas eksistentsialistlikku ja essentsialistlikku filosoofiat. Selgitage nende erinevust. Essentsialistlik filosoofia tegeleb üldiste, abstraktsete probleemidega (rääkides üldiselt näiteks üldistades igat erinevat õuna üldise õunte mõiste esindajaks.). Eksistentsialistlik filosoofia tegeleb indiviidi uurimisega, pöörates tähelepanu just tema iseärasustele, samas teda sarnaste indiviidide mõisteks üldistamata. 54. Selgitage Kierkegaard väidet: „…usk algab just nimelt sealt, kus lõpeb mõtlemine.“. Kierkegaard oli puhta usu pooldaja, st
sarnased tekstid e variandid); • Nt regilaulu tüüpe on u. 3 000, variante u. 205 000; vanasõnatüüpe on EV- s 15 140, variante 81 500; mj-tüüpe 350-400, variante 7 korda rohkem (vrd Piret Voolaiu esitatud lühivormide tüübiloendid); Variant – iga konkreetne rahvaluuleteksti esitus (laul, jutt, vanasõna, tants, tava jne) 56. Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet? • Essentsialistlik vs konstruktivistlik autentsuse käsitlus, nt: – Monumenta Estoniae Antiqua vanasõnade väljaande tekstide “autentsuskontroll” (kõrvale jäeti ligi pooled rahvaluulearhiivi kogutud tekstid); – Regina Bendixi monograafia “In Search of Authenticity” (1997): kes vajab autentsust ja miks? • Ü. Valk (2005): “autentsus” ei aita määratleda seda, mis on rahvaluule, ent folkloristika vajab seda mõistet allikakriitilises töös. 57
Põhiseisukohti: * kirjandus ei ole ajalooüleses esteetilises sfääris: kirjandus sõltub ühiskondlikest ja poliitilistest teguritest, teost ei saa hinnata kunstilise taseme universaalse malli järgi. Kirjandusteos on üht tüüpi tekst paljude hulgas, mis on loodud mingi ajastu kindlate tingimuste poolt. * ajalugu ei ole stabiilne faktide ja sündmuste kogum, mida kirjandus reflekteerib. * inimese põhiolemus, mida jagavad autor, tegelased, lugeja (uushist. nim. seda essentsialistlik humanism) teenib teatud ideoloogia huve. * lugeja on subjekt, mille on kujundanud tema ajastu ideoloogiad. Seega ei ole kirjandusteksti objektiivne tõlgendus võimalk, sest lugedes toimub a) naturaliseerimisprotsess - kui lugeja ja teksti ideoloogia on sama b) kohandamisprotsess - lugeja ja teksti ideoloogiad on erinevad, lugeja kohandab teksti oma vaadetega. Uushistoritsism tundis vastastikkust huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu.
umbes 3000, variante umbes 205 000. Variatsioon on kõrvalepõige võrdluseks valitud tekstist. Variandi esile kutsunud nähtused võivad olla tahtlikud muutused: improvisatsioon, kontaminatsioon (e. liitumine), funktsioonimuutused; tahtmatud muutused: unustamine. 50. Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet? Autentsuse ehk eheduse mõistet on folkloristikas vaja, sest seda kasutatakse allikakriitilises töös, aga see ei aita määratleda, mis on rahvaluule. Essentsialistlik vs konstruktivistlik autentsuse käsitlus: Monumenta Estoniae Antiqua vanasõnade väljaande tekstide "autentsuskontroll" (kõrvale jäeti ligi pooled rahvaluulearhiivi kogutud tekstid) Regina Bendixi monograafia "In Search of Authenticity" (1997): kes vajab autentsust ja miks? Hupel- ,,Topographische Nachrichten von Lief- und Ehstland" Hurt- rahvaluule väljaandmisele (`Liivi- ja Eestimaa topograaflised teated', IIV, 17741783) A. O. Väisänen 1912-1914, 1914. a
Mis on tõlgenduse allikaks? 4)Kunstiteose hindamine: Milles seisneb hinnangute ja põhjendite staatus? On tunnuseid, mis alati teevad kunsti heaks või vähemasti panustavad headust? 2. Selgitage küsimuse ,,mis on kunst" vähemat kahte tähendust? -Kunstiteose tuvastamise mõte: Missugused meid ümbritsevatest objektidest on kunstiteosed? -Kunsti defineerimise mõte: Mis on kunstiks olemise tarvilikud ja piisavad tunnused? 3. Milles seisneb anti-essentsialistlik kunstiteooria? Kunst on tarvilikes ja piisavates tingimustes defineerimatu! Miks? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. Kunst on avatud mõiste. Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel 4. Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile? Kunsti tuvastamine ei toimu definitsiooni alusel. (perekondliku sarnasuse mõttest). 5. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega?
Tegeletekase rohkem kirjeldusviisi (metoodika) küsimusega. Peab olema objektiivne uurimus. Teadusliku mõtlemise etapid: Positivistlik mõtlemine 19. saj. lõpp, 20. saj. algus. Teaduaharudele omane loodusteaduslik mõju (kindel kategoriseerimine, väga kindlad piirid ja määratlused; tuli kaasa ka humanitaarteadustesse). Nn. kummutisüsteem üks asi ei saanud olla kuskil piiri peal, kahe asja vahel. Iga teadus pidi ennast defineerima oma kindla uurimisobjekti kaudu. Essentsialistlik käsitlusviis nähtusi saab kirjeldada objektiivselt. Vaatlejast ei saa sõltuda see, mida kirjeldatakse Konstruktuvistlik mõtlemine Vastandub eelmisele tõlgenduslikkuse poolest. Esitluse viis on juba uurimise osa. Umbisiklikuline käsitlusviis pole enam võimalik. Sotsialistliku (teine variant) järgi oleks pidanud uurima ainult teksti, uuema mõtteviisi kohaselt tuleb uurida ka esitlusviisi. 90ndate aastate eesti folkloristikas olid väga tugevad
tahtsid demokraatlikku parlamenti ja tugevat kohalikku omavalitsust. Veel soovisid nad sotsiaalreforme et kindlustada sotsiaalset stabiilsust ning õiglust, taheti laiendada hariduse kättesaadavust, sooviti ka mõõdukat maareformi et maad talupoegadele kättesaadavamaks muuta ning sooviti ka töörahvast kaitsvat seadusandlust. Nagu ka tsaar, nägid liberaalid end tegutsevat riigi heaolu nimel, mitte vaid teatud klasside huvides. Marksistidel oli üldiselt essentsialistlik vaade proletariaadist. Proletariaat oli nende jaoks klass mis pidi inimkonna ebaõiglusest ja rõhumisest vabastama. 5 Marksistid, eelkõige bolsevikud, uskusid, et seda ei saa juhtuda enne kui töölisrahvas saab toodud teadlikusse nende ajaloolisest olukorrast ja missioonist. Aga selle teadvuse sisu polnud kaheldav: ,,teadlik proletaarlane" mõistis kapitalismi ebainimlikustavat olemust, tundis oma 3 http://en.wikipedia.org/wiki/Bloody_Sunday_(1905) 4
nimetades mõistetakse tavapäraselt seda, mis asub nendest institutsioonidest väljaspool, mida me nimetame ,,poliitilisteks". Sellepärast lähtume arusaamast, et religioon puudutab isiklikku usku, mille üle ei ole võimalik pidada ratsionaalset väitlust, seevastu poliitika on avatud igasugustele ratsionaalsetele väitlustele. Sageli leiavad meie sisemised uskumused avaliku väljenduse rituaalides. Essentsialistlik lähenemine leiab, et religioon on ainult väline käitumine, mida inspireerib sisemine usk. Selle käsitluse järgi on religioonile olemuslikud ehk essentsiaalsed: hierarhiad, ettekirjutused, rituaalid jne. Sellele vastupidine arvamus on näiteks, et inimesel on oma sisemine usk ja see ongi religioon ning religiooni olemuslik tunnus. Essentsialistid on üksmeelel selles, et religioonile olemuslik ei ole empiiriline (nähtav, katsutav), vaid seda peab isiklikult kogema.
* sotsiaalne: ühiskonna vajaduste rahuldamine (stabiilse ja efektiivse soojätkamise juurutamine) * ideaalne: indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine (religioonid kasvavad välja hirmust loodusjõudude eest) Inimese kultuuriline determineerimine Kui palju mingis olukorras käitub ta ise? Ja kui palju käitub, kui keegi teine? Jne * rollid vs isiksus : vaade, kus on olemas minu sisemine mina, mis käitub nendes situatsioonides iseendana, olemas mingisugune privaatsfäär - essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik/strukturalistlik seisukoht - niisugust privaatsfääri ei ole, see on moodustatud, mille olen omandanud ja mis moodustavad minu mingisuguse loomuse. See konstruktivistlik/strukturalistlik seisukoht domineerib. Pascal, Mõtted Hegel, Vaimu fenomenoloogia John Desvey, Inimloomus ja käitumine George Herbert Mead, Meel, ise ja ühiskond Pierre Bourdieu, Praktilised põhjused Harjume kuidagi käituma
Ons tunnuseid , mis alati teevad kunsti heaks või vähemasti panustavad headust? 2. Selgitage küsimuse „mis on kunst“ vähemat kahte tähendust? M.Weitz Kunsti mõistega on sama mis Wittgnenstein väitis seoses mängu mõistega( kaardi , palli võitlusmängud) neid vaadates leidub sarnasusi, sugulusi terve rida ehk perekondlikud sarnasused. M.Weitz kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Kunst on avatud mõiste. 3. Milles seisneb anti-essentsialistlik kunstiteooria? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Kunst on avatud mõiste. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. M.Weitz õhutasid loobuma ettekujutusest ,et kunsti tuvastamine käib definitsiooni alusel. 4. Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile? Kunsti mõiste samastamine mängu mõistega. Mängud moodustavad ühise mõiste ühiste sarnasustega, sugulastega. Kunstil samad omadused. 5. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega
kirjandus reflekteerib Kirjandustekst paigutub oma konteksti (embedded), on pidevas suhtes ajastu institutsioonide, uskumuste, võimusuhete, praktikate jne. Võrgustikuga, mis koos võetuna moodustava ajaloo. Kriitiline sõnavara: läbirääkimine, vahetus, tehing, ringlus > rahandusterminid III) inimese põhiolemus (essential human nature), mida jagavad autor, tegelased, lugeja > uushistoritsistid nim. seda `essentsialistlik humanism', see teenib teatud ideoloogia huve, subjekt kui ajastu võimusuhete produkt > agentsuse (individuaalse teovõime) määr erinevatel uuskri. teoor.-l erinev IV) Lugeja on subjekt, mille on kujundanud ja mis paigutub suhtes oma ajastu ideoloogiliste struktuuridega. Seega ei ole võimalik kirjandusteksti objektiivne ja neutraalne tõlgendus ja hinnang sellele (kirjandusteos `nagu see tegelikult on'). Lugedes toimub a)
Kultuuri funktsioon: Materiaalsete eluvajaduste rahuldamine, kultuur on selleks, et katta ühiskonnaliikmete materiaalsed vajadused. Sotsiaalne funktsioon- ühiskonna vajaduste rahuldamine. Ühiskonnal tervikuna on vajadused, mida üksikisikul ei ole. Ideaalne määratlemine- indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine. Kultuur suudab inimese psüühilisi hirme tallutada, kollektiivselt menetleda. 53. Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem? Rollide ja isikuse vaheline probleem ehk essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik seisukoht. Habituse- omandatud kalduvus mõelda, tunda ja käituda kindlal viisil, mis käivitub teatavate väliste tingimuste/signaalmärkide esinemise puhul. Habitus on piiratud, sest on vaja täita mingit sotsiaalset rolli. Kas isiksus on teatud kogum ühiskondlikke rolle? Kas eesmärk peaks olema neis rollidest vabaneda, mis on kultuuriliselt mulle omased või pean ma nendega leppima ja rahul olema? Mis jääks alles kui kõik rollid/kihid eemaldada
kirjandus reflekteerib Kirjandustekst paigutub oma konteksti (embedded), on pidevas suhtes ajastu institutsioonide, uskumuste, võimusuhete, praktikate jne. Võrgustikuga, mis koos võetuna moodustava ajaloo. Kriitiline sõnavara: läbirääkimine, vahetus, tehing, ringlus > rahandusterminid III) inimese põhiolemus (essential human nature), mida jagavad autor, tegelased, lugeja > uushistoritsistid nim. seda ‘essentsialistlik humanism’, see teenib teatud ideoloogia huve, subjekt kui ajastu võimusuhete produkt > agentsuse (individuaalse teovõime) määr erinevatel uuskri. teoor.-l erinev IV) Lugeja on subjekt, mille on kujundanud ja mis paigutub suhtes oma ajastu ideoloogiliste struktuuridega. Seega ei ole võimalik kirjandusteksti objektiivne ja neutraalne tõlgendus ja hinnang sellele (kirjandusteos ‘nagu see tegelikult on’). Lugedes toimub a)
hoiakuid vaid loovad neid 3) dekonstruktsionistliku teooria arusaam üksteisega vastuolus olevaist tähistamise viisidest 4) kultuuriantropoloogia arusaamad, C. Geertz > tihe kirjeldus. JA I) Kirjandus ei toimi ajalooüleses esteetilises sfääris. II) ajalugu ei ole homogeenne faktide ja sündmuste kogum, mida kirjandus reflekteerib. III)On (Mõiste) `inimese põhiolemus' vastu (uushistoritsistid nim. seda `essentsialistlik humanism'), teenib teatud ideoloogia huve. IV) Lugeja on subjekt, mille on kujundanud ja mis paigutub suhtes oma ajastu ideoloogiliste struktuuridega. Kirjandustekste ei saa tõlgendada objektiivselt, neutraalselt. Teksti naturaliseerimine oli eesmärk, kohandamine, vastab lugeja ajastule. Kriitikud, mitte ei ava, vaid konstrueerivad sisu. Kriitik ja lugeja on kinni oma olevikus ja ei saa minna minevikku. Tegelikult on dialoog oleviku ja mineviku vahel. 59
mitmekesisuse iseloomustamiseks ja analüüsiks. Liigne tähelepanu vahendile tõmbavat ära tähelepanu organismidelt enestelt. - Vastavalt Stebbinsile (1969) olevat olemas vaid populatsioonide ja populatsioonirühmade organi- seeritud süsteemid, mis moodustavad ebakorrapärase varieeruvusmustri. Seda mustrit iseloomustavat sarnaste variantide kobarad, mida eraldavat ükstei- sest suuremad või väiksemad mittepidevused. 1.1.4.1.2. Essentsialistlik ehk morfoloogiline kontseptsioon väidab, et liigid erinevad üksteisest morfoloogiliste (laias mõttes - siia kuuluvad ka näit. biokeemilised, füsioloogilised jt.) tunnuste poolest; need olevat nii vajalikud kui ka piisavad liigi eristamiseks (kuigi ei tarvitse kõigil ontogeneesi astmeil esineda). Oma äärmuslikul kujul esineb see kontseptsi- oon tüpoloogilise liigikontseptsioonina: isendid peavad vastama liigi "tüü- bile"; kõrvalekalded sellest kujutavad ebatüüpilisi isendeid
siis nö ,,sotsiaalsetel lavadel" (fronstage) esitatakse töökohas, ametiasutustes jne. Goffmani raamatu põhipaatos inimesed on andekad, loovad, leidlikud. Pidevas vastastikuses suhtluses edastavad nad sõnumeid sellest, kes nad ise on ja annavad tagasisidet selle kohta kuidas nad teisi näevad. Siiski, üheks Goffmani lähenemise puuduseks on oht rakendada teatrianaloogiat liiga jäigalt eraldades teatud sotsiaalsed rollid inimese isiksusest (essentsialistlik minakäsitlus tõeline mina on sotsiaalsete rollide väline); keegi harjutab oma rolli lava taga ja tuleb siis lavale teistega manipuleerima... Mingis mõttes tekib siin situatsioon, et kultuur on justkui midagi inimestevälist (vrdl draamatekstidega), mida inimesed kasutavad vajalikul määral. Goffmani olulisus kultuuriteoorias: · Tähelepanu osutamine viisidele, kuidas inimesed kasutavad kultuuri omavahelises interaktsioonis
et seda taluda on lihtsalt võimatu. Ja järsku ta kohtab seda õudust tegelikkuses. Inimese arusaamist mööda on hukkumine möödapääsmatu Kuid Jumala jaoks on kõik võimalik. " Inimene, kes suudab hoiduda teadmise patust, ei pea sellist õudust taluma, sest tema jaoks on tänu usule kõik võimalik. Kierkegaardi peamiseks ideeliseks vastaseks oli Hegel. Ta süüdistas viimast selles, et tema filosoofia oli essentsialistlik (ld essentia 'olemus'), st abstraktne: asjade olemus on ju alati midagi abstraktset. Selline filosoofia jätab tähelepanuta üksiku, individuaalse, mis on kordumatu ning ei suuda seega mõista inimese eksistentsi, mida just nimelt iseloomustabki individuaalsus, kodumatus. Sellise kriitika valguses andiski Kierkegaard oma arusaamale nimetuse eksistentsialism, mis tähendab eksistentsi, olemise filosoofiat. Iga inimene puutub
annaabi.ee 
