Enne, kui asuda vaatluse juurde, on vaja omada teatud teoreetilisi vahendeid, mille abil vaatlust organiseerida, teatud teadmisi vaadeldavate objektide kohta ja probleemipüstitust, mida on vaja vaatlusega lahendada. 3) Popper nõustub Hume`i induktsiooni-kriitikaga, mille kohaselt üksikutest vaatlustest ei saa tuletada rangelt üldist teadmist vaadeldava nähtuste kogu klassi (ka tuleviku) kohta. Milles seisnes Popperi järgi teaduse loomuse essentsialistlik tõlgendus? Milline oli Popperi kriitika essentsialistliku tõlgenduse vastu? Popper tõlgendab teaduse loomust essentsialistlikult kolme teesiga: a) teadlased püüavad anda tõest kirjeldust maailma kohta, b) tõene teooria kirjeldab "olemusi", mis on vaadeldavate nähtuste aluseks, c) seetõttu kui tõene teooria on leitud, s.t. kui loodusnähtuste olemused on adekvaatselt kirjeldatud, siis on vastav loodusnähtus lõplikult seletatud.
populatsiooni piirimail. Kui liigid juba kord on tekkinud, siis tuleb neid ka millegi järgi eristada. Siinkohal on abiks erinevad liigikontseptsioonid. Nende kontseptsioonide piirid pole küll alati selged, kuid eristada võib nelja põhilist, kuigi tegelikkuses esineb kontseptsioone veelgi enam. Esmalt, nominalistlik see lähtub seisukohast, et liike polegi reaalselt olemas, nad eksisteerivad vaid inimese jaoks. Ehk liik on kokkuleppeliselt eristatav isendite kogum. Essentsialistlik ehk morfoloogiline kontseptsioon aga väidab, et liigid erinevad üksteisest morfoloogiliste tunnuste poolest. Kuid antud juhul käsitletakse neid tunnuseid väga laialt, sest nende hulka arvatakse ka biokeemilised ja füsioloogilised tunnused. Samas on selline liigikontseptsioon kõige operatsionaalsem. Kolmandaks, isolatsionistlik ehk bioloogiline kontseptsioon lähtub seisukohast, et liik koosneb reaalselt või potentsiaalselt ristuvate isendite populatsioonidest,
Materiaalne materiaalsete eluvajaduste rahuldamine. Sotsiaalne ühiskonna vajaduste rahuldamine. Ideaalne indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine (hirmude talletamine). 10. Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem? Kas kultuur laseb minu minal esile tulla või hoopis vangistab selle? Kui olen määratletud rollide kaudu, kas jääks midagi alles kui rollide kihid eemaldada (kapsas)? Rollid versus isiksus essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik seisukoht. Pascal Mõtted, Hegel Vaimu fenomenoloogia, Dewey inimloomus ja käitumine, Mead Meel, ise ja ühiskond, Bourdieu Praktilise põhjused. Habitus omandatud kalduvus mõelda, tunda ja käituda mingil viisil, mis käivitab teatavate väliste tingimuste/ signaalmärkide esinemise puhul (õppejõu ja üliõpilase käitumine). Sotsiaalne roll harjumuste kogum, mis kuulub ,,üldistatud Teisele" Isiksus teaatud kogus sotsiaalseid rolle
· Ei sobi kasutada populaarteaduslikke allikaid: - põhinevad kontrollimatutel väidetel (ei sisalda viiteid) 1 Essentsialism (ld essentia ´olemus´) arvamus, et on olemas kindlad suhtumised või emotsioonid, mis on "loomulikud" või bioloogiliselt omased kas siis inimestele üldiselt või teatud sugudele; palju vaieldud termin feministide ja teiste hulgas. Järelikult avaldus: "Esiajaloos pidid mehed olema rohkem sõjakad kuivõrd neil puudus emainstinkt" on essentsialistlik avaldus. Essentsialismi on sageli toetatud viidetega bioloogilistele väidetele (näiteks, et mehe ja naise ajud on erinevalt ülesehitatud); seetõttu on essentsialistlikud väited sageli sotsiobioloogilise taustaga või seotud vastavate mõttekoolkondadega. Alternatiivselt on essentsialism tuletatud humanismist. Essentsialism tähendab seisukohta, et iga asja teatud omadused on paratamatud, sest tulenevad asja olemusest.
Elurikkus ehk bioloogiline mitmekesisus Elurikkuse elemendid: Ökoloogiline Geneetiline Organismide elurikkus elurikkus elurikkus Riik Hõimkond Selts Bioom Sugukond Ökosüsteem Perekond Kooslus Liik Populatsioon Populatsioon Populatsioon Indiviid Indiviid Geen Nukleotiid 1. Kuni 20 saj. elusloodus jaotatud kaheks - taimed ja ...
1. Milliseid teadmise tüüpe on olemas?Millise teadmise tüübi kohta käib sofia tarkus, mis sisaldub sõnas filosoofia? Aristotelese seisukoha järgi on olemas loov e poeetiline teadmine, praktiline e eetiline teadmine ning teoreetiline teadmine sophia käib viimase teadmise tüübi juurde. 2. Milline on klassikaline ettekujutus teadmise tüübist, mida kutsutakse tarkuseks? Klassikaline ettekujutus näeb tarkust kui teadmist jumalikest ja inimlikest asjadest ehk vastavalt teadmist taevalikest ja maistest asjadest. 3. Kuidas filosoofiaga alustada?Milliste filosoofide seisukohta selles küsimuses te teate? Filosoofia algab erinevatest lähtekohtadest, erinevad filosoofid peavad vajalikuks erinevaid lähtesituatsioone Aristotelese jaoks algab filosoofia fundamentaalsest imestusest, Descartes lähtub radikaalse kahtluse printsiibist, eksistentsialistid lähtuvad absurdimomendi olemasolust, kus oluline on võõrandatus, Bibihhin aga peab olulisimaks...
LÄÄNE-VIRU RAKENDUSKÕRGKOOL Sotsiaaltöö õppetool FEMINISM. Essee Mõdriku 2016 1 SISUKORD 1.Feminismi mõiste................................................................................................ 3 2. Femininismi ajalugu............................................................................................ 4 4. Femininismi erinevad harud............................................................................... 5 3. Kuulsad feministid ning nede tuntumad teosed.................................................6 5.Võrdõiguslikkus Eestis......................................................................................... 7 6. Kokkuvõtteks...................................................................................................... 8 7. Kasutatud kirjandus..............................................................................
senikaua, kuni naised sellega ise lepivad ja soost tingitud kannatusi paratamatuks peavad. Elust enesest on näiteid, kus samale tööle kandideerides, küsides naise käest palga suurust on vastus ebamäärane ja enamasti alla keskmise. Sama küsimust mehe käest küsides teab ta kindlalt, et väärib palka üle keskmise ja seda öeldes on ta enesekindel mitte kõhklev. Sellejärgi võib öelda, et Eestis on levinum essentsialistlik vaateviis – lähtutakse eeldustest, et naiste loomus vastandub mehelikule, mis paneb aluse sellele, et meie ühiskonnas valitsevad traditsioonilised soorollid. Pärit on selle essentsialistliku vaate juured nõukogude perioodist, mis välistas soo. Eesti ühiskonnas valitseb mõtteviis, et mehed on mehed – julged, tugevad, kõike teadvad ja naised jäägu naisteks, olgu malbed, ilusad ja head. Sotsioloogide põhjendus traditsioonilistele soorollide
Kui inimene pole loodud jumala näo järgi ega oma eelnevalt teda määravat olemust, siis on inimene vaba või isegi vabaks neetud ja peab enda olemuse üle otsustamise võtma enese kanda. Eksistentsialismis on filosoofia ja kirjandus tihedalt omavahel põimitud. Lisaks rõhutab eksistentsialism ka vajadust rakendada mõtlemist isiklikus ja ühiskondlikus elus, sh poliitikas. Kierkegaard kritiseeris teravalt oma aja hegeliaanlust, ta süüdistas Hegelit selles, et viimase filosoofia oli essentsialistlik st. abstraktne. Selline filosoofia jätab tähelepanuta üksiku, individuaalse, mis on kordumatu ning ei suuda seega mõista inimese eksistentsi, mida just nimelt iseloomustabki individuaalsus, kordumatus. Samuti kritiseeris Kierkegaard Taani kiriku sisutühja "kristlikkust", paljud tema teosed käsitlevad religioosseid teemasid, nagu usk Jumalasse, kirik kui institutsioon, kristlik eetika ja teoloogia jne. Siit ka tema suur vastuolu riigikirikuga ja sisemised kannatused.
ei huvita võrdõiguslikkus, küll aga naisena olemine. Turumajanduse puhul on ahnus ja saamahimu igas inmeses, see on midagi ürgset, bioloogilist. Kuid Eesti mentaliteet, ilmselt sellestsamast loomuliku arengu taotlusest lähtudes, soosib mis tahes erinevusi ja elitismi: Varanduslikud (klassiühiskond), rahvuslikud (meie ja nemad) ja soolised. Eesti vaesed olgu vaesed ja rikkad olgu rikkad, naised naised ja mehed olgu mehed selle kõige "tõelisemas" tähenduses. See seletab hästi, miks essentsialistlik feminism Eestis läheb ja võrdsed õigused mitte. Essentsialismiga haakub hästi ka see, et näiteks prostitutsioon on Eestis aktsepteeritum kui feminism. Prostitutsiooniga seostub "naise vanim amet", asjade loomulik käik, mehe "loomupärane suurem seksuaalsus", naise loomupärane omadus mehi võrgutada. Prostituudil on raha, välimus ja "naiselikud relvad", mis loodus talle on andnud. Feministil pole ei üht, teist ega kolmandat. Turumajandus on midagi loomupärast, mida feminism ei ole.
1 KUNST (ESTEETIKA) Loengu struktuur I. Sissejuhatus II. Anti-essentsialism III. Anti-essentsialismi kriitika IV. Institutsionaalne kunstiteooria V. Institutsionaalse kunstiteooria kriitika I. Sissejuhatus · Mis on kunst? Kas kunsti on võimalik defineerida? Loengutes käsitleme nelja kunstiteooriat: · Anti-essentsialism · Institutsionaalne kunstiteooria · Esteetiline kunstiteooria · Ajalooline kunstiteooria Vahel on seda filosoofiast raske eristada, kuna neil on palju ühist. Filosoofia opereerib loogika seadustega, kuid kunst kasutab kujundite keelt. II Anti-essentsialism Morris Weitz William Kennick Paul Ziff W. B. Gallie Vaade, mis eitab "kunsti" ja teiste traditsiooniliste esteetikamõistete ("ilu", "esteetiline kogemus") defineerimise võimalikkust ja mõttekust. Anti-essentsialism tähistab kunstifilosoofide vennaskonna vaateid, kes hakkasid eelmi...
Ainekursuse “Folkloristika alused” eksami kordamisküsimused (2014) 1. Kõrvuta 19. sajandi ja 20. sajandi rahvaluule terminoloogiat. Iseloomusta, kuidas on folkloori mõiste 20. sajandil muutunud. 19. sajandil oli arusaam, et folkloor on midagi vana ja väärtuslikku, kuid 20. sajandil leiti, et folkloor ei ole vana, vaid on hetkel ka olemas ning on pidevas muutumises. Minevik vs tänapäev „vabad“ vs „noored“ Rahvas vs pärimusrühm Territoorium vs tegevus Objekt vs subjekt „asi“ vs protsess Staatiline vs dünaamiline folkloorikäsitlus Vanavara, ka vana vara – termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald (1803-1882) 1861,a. Edukad inimesed ei tegelenud rahvaluulega, see on laste ja naiste pärusmaa. Tegi eesti keeles esimese üleskutse, et rahvaluulet koguda. Väärtustamine sai alguse rahvusliku ärkamisajaga. Propageeris laialt Jakob Hurt(1839-1907) (arusaam, rahvaluule on midagi vana ja väärtus...
pärandit tänapäevale, vaid ka kui tänapäeval loodud järjepidevust, milles toetutakse minevikule · Traditsioonilisuse all ei tule mõista miPe nähtuse muutumatust, vaid nähtuse püsimist (püsida saab ainult see, mis paindlikult muutub) · Traditsioon on protsess, mis tasakaalustab muutusi · Traditsioon hoiab alal püsivaid mõtlemis-, väljendus- ja toimimisviise. 52. Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet? · Autentsus ehk ehedus; · Essentsialistlik vs konstruk[vistlik autentsuse käsitlus, nt: Monumenta Estoniae An[qua vanasõnade väljaande teks[de "autentsuskontroll" (kõrvale jäe[ ligi pooled rahvaluulearhiivi kogutud teks[d); Regina Bendixi monograafia "In Search of Authen[city" (1997): kes vajab autentsust ja miks? · Ü. Valk (2005): "autentsus" ei aita määratleda seda, mis on rahvaluule, ent folkloris[ka vajab seda mõistet allikakrii[lises töös;
on eesmärk, mitte abivahend, ka tema areneb. Absoluutne teadmine – see on hetk, mil teadvus tunneb end ära teises teadvuses ja näeb oma olemise universaalsust ning märkab, et kõik on üks tervik. Absoluutne teadmine on ühtesulandumine kõiksusega ehk Absoluudiga. Kierkegaard Sören Kierkegaard (1813-1855) oli Taani filosoof, eksistentsialismi eelkäija. Ta süüdistas Hegelit selles, et viimase filosoofia oli essentsialistlik (ld essentia 'olemus'), st abstraktne. Selline filosoofia jätab tähelepanuta üksiku, individuaalse, mis on kordumatu ning ei suuda seega mõista inimese eksistentsi, mida just nimelt iseloomustabki individuaalsus, kordumatus. Kierkegaard nimetas oma arusaama eksistentsialismiks. Iga inimene puutub oma elus kokku eksistentsiaalsete probleemidega, st probleemidega, mis on niivõrd individuaalsed, et mingeid lahendusmalle ei saagi olemas olla.
1. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab vastata kogemuse põhjal. Selgitage, kuidas neile küsimustele kogemuse põhjal vastatakse. Kui kaugele suudab inimene hüpata? Mitu õuna suudab inimene ära süüa? Millal sai Tasku keskus valmis? Neile küsimustele saab kogemuste põhjal vastata, kuna need sündmused on ise läbi elatud, neid on omal nahal kogetud või on omandatud teadmine nende sündmuste toimumisest. Nt. küsimusele ,,Kui kaugele suudab inimene hüpata?" saab vastuse küllaltki lihtsalt: tuleb lihtsalt proovida, et kui kaugele Sa hüpata jaksad. 2. Tooge kolm näidet küsimuste kohta, millele saab deduktiivselt vastata. Selgitage, kuidas neile deduktiivselt vastatakse. Laual oli 6 õuna. Mari sõi neist ära 2 ning Jüri 3, kui mitu õuna jäi lauale? Juku ostis poest 3 pätsi leiba hinnaga 8.90. Kui suure summa pidi ta kolme leiva eest välja käima? Kas eeldustest, et pruunkarud on segatoidulised ja inimesed on segatoidulised jä...
reegleid, mis neid gruppe koos hoiavad. · Ideaalsed asjad: kollektiivsed uskumused Funktsionaalsed definitsioonid(mida kultuur teeb? Mis on kultuuri def. ) Materiaalne: materiaalsete eluvajaduste rahuldamine · Sotsiaalne: ühiskonna vajaduste rahuldamine; stabiilse ja efektiivse soo juurutamine. · Ideaalne: indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine Inimese kultuuriline determineeritus · Rollid vs isiksus: essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik/ strukturalistlk seisukoht. Pascal, Mõtted Hegel, vaimu fenomenoloogia John Dewey, inimloomus ja käitumine George Herbert Mead, Meel, ise ja ühiskond Pierre Bourdieu, Praktilised põhjused · Habitus; harjumus on omandatud kalduvus(sotsiaalses kontekstis) mõelda, tunda ja käituda mingil kindlal viisil, mis käivitub teatavate väliste tingimuste/ signaalmärkide esinemise puhul.
* kirjandus ei ole ajalooüleses esteetilises sfääris: kirjandus sõltub ühiskondlikest ja poliitilistest teguritest, teost ei saa hinnata kunstilise taseme universaalse malli järgi. Kirjandusteos on üht tüüpi tekst paljude hulgas, mis on loodud mingi ajastu kindlate tingimuste poolt. * ajalugu ei ole stabiilne faktide ja sündmuste kogum, mida kirjandus reflekteerib. * inimese põhiolemus, mida jagavad autor, tegelased, lugeja (uushist. nim. seda essentsialistlik humanism) teenib teatud ideoloogia huve. * lugeja on subjekt, mille on kujundanud tema ajastu ideoloogiad. Seega ei ole kirjandusteksti objektiivne tõlgendus võimalk, sest lugedes toimub a) naturaliseerimisprotsess - kui lugeja ja teksti ideoloogia on sama b) kohandamisprotsess - lugeja ja teksti ideoloogiad on erinevad, lugeja kohandab teksti oma vaadetega. Uushistoritsism tundis vastastikkust huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu
Ning just selliselt interpreteerisid Popperi hinnangul Newtoni järelkäijad tema füüsikat. Selles teoorias nähti loodusliku maailma algolemuse tõest kirjeldust, mis võimaldas seletada makrokehade vaadeldavat liikumist. Kuid küsimused nagu “Mis on gravitatsiooni põhjus?” või “Kas Newtoni teooriat ennast on võimalik seletada mõne teise, sügavama teooria kaudu?” ei olnud essentsialistlikust seisukohast kohased küsimused. Popperi arvates pidurdas essentsialistlik usk sellesse, et Newtoni teooria kirjeldab ammendavalt maailma algolemust ja annab sellele lõpliku seletuse, teaduse arengut. Just selle tõttu ei kritiseeritud seda teooriat ning see valitses kuni 19. sajandi lõpuni. Siit järeldus: usk olemustesse (olgu vääratesse või tõestesse) võib luua takistusi mõtlemisele, uute ja viljakate probleemide püstitamisele. Kuid nagu eelnevates loengutes kõneks olnud, oli olemustunnetuse taotlus traditsioonilisele filosoofiale üldiselt
Kuna inimene ei tea täpselt, missugune on tema sünnipärane iseloom, siis teeb ta tegusid, mis panevad teda kahetsema. Omandatud iseloom omandatakse inimese elu jooksul. Inimene omandab seda siis, kui ta veel ei saa aru, mida ta tahab (elult) ja mida suudab. Omandatud iseloom seisneb iseenda tundmises. 53. Kierkegaard eristas eksistentsialistlikku ja essentsialistlikku filosoofiat. Selgitage nende erinevust. Essentsialistlik filosoofia tegeleb üldiste, abstraktsete probleemidega (rääkides üldiselt näiteks üldistades igat erinevat õuna üldise õunte mõiste esindajaks.). Eksistentsialistlik filosoofia tegeleb indiviidi uurimisega, pöörates tähelepanu just tema iseärasustele, samas teda sarnaste indiviidide mõisteks üldistamata. 54. Selgitage Kierkegaard väidet: „…usk algab just nimelt sealt, kus lõpeb mõtlemine.“. Kierkegaard oli puhta usu pooldaja, st
sarnased tekstid e variandid); • Nt regilaulu tüüpe on u. 3 000, variante u. 205 000; vanasõnatüüpe on EV- s 15 140, variante 81 500; mj-tüüpe 350-400, variante 7 korda rohkem (vrd Piret Voolaiu esitatud lühivormide tüübiloendid); Variant – iga konkreetne rahvaluuleteksti esitus (laul, jutt, vanasõna, tants, tava jne) 56. Mille jaoks vajatakse folkloristikas autentsuse mõistet? • Essentsialistlik vs konstruktivistlik autentsuse käsitlus, nt: – Monumenta Estoniae Antiqua vanasõnade väljaande tekstide “autentsuskontroll” (kõrvale jäeti ligi pooled rahvaluulearhiivi kogutud tekstid); – Regina Bendixi monograafia “In Search of Authenticity” (1997): kes vajab autentsust ja miks? • Ü. Valk (2005): “autentsus” ei aita määratleda seda, mis on rahvaluule, ent folkloristika vajab seda mõistet allikakriitilises töös. 57
Põhiseisukohti: * kirjandus ei ole ajalooüleses esteetilises sfääris: kirjandus sõltub ühiskondlikest ja poliitilistest teguritest, teost ei saa hinnata kunstilise taseme universaalse malli järgi. Kirjandusteos on üht tüüpi tekst paljude hulgas, mis on loodud mingi ajastu kindlate tingimuste poolt. * ajalugu ei ole stabiilne faktide ja sündmuste kogum, mida kirjandus reflekteerib. * inimese põhiolemus, mida jagavad autor, tegelased, lugeja (uushist. nim. seda essentsialistlik humanism) teenib teatud ideoloogia huve. * lugeja on subjekt, mille on kujundanud tema ajastu ideoloogiad. Seega ei ole kirjandusteksti objektiivne tõlgendus võimalk, sest lugedes toimub a) naturaliseerimisprotsess - kui lugeja ja teksti ideoloogia on sama b) kohandamisprotsess - lugeja ja teksti ideoloogiad on erinevad, lugeja kohandab teksti oma vaadetega. Uushistoritsism tundis vastastikkust huvi tekstide ajaloolisuse ja ajaloo tekstuaalsuse vastu.
Ainekursuse "Folkloristika alused" kordamisküsimused eksamiks (2017) 1. Nimeta vähemalt kolme folkloori tähistavat terminit ja ava nende tausta. Vanavara, ka vana vara termini tõi kasutusele Fr. R. Kreutzwald 1861.a.; propageeris laialt Jakob Hurt (arusaam, et rahvaluule on midagi vana ja väärtuslikku); Rahvamälestused käibesse tõi termini 1870. aastatel Jakob Hurt (käsitles rahvaluulet osana ajaloost) Folkloor < ingl. folklore = folk (ee rahvas) + lore (ee tarkus, pärimus); termini võttis kasutusele William John Thoms 1846.a.; Eestis kasutusel esmalt toorlaenuna; Folkloor = rahvaluule; omakeelne termin avaramas tähenduses laiemalt kasutusel alates M.J.Eiseni töödest 1890. aastatel; Rahvaluule eelmise tõlge (vrd ka sm kansanrunous), termini võttis kasutusele Jaan Bergman 1878.a. artiklis "Sõnakene luuldest", Sakala lisaleht, nr. 3 Pärimus < soome perinne; kasutusel osaliselt rahvaluule sünonüümina, osaliselt kattub traditsi...
SISSEJUHATUS FILOSOOFIASSE KORMDAMISKÜSIMUSED 1. MIS ON FILOSOOFIA? 1. Selgitage sõna ,,filosoofia" etümoloogiat! Filosoofia sõna: kr.k. phileo- armastan ja sophia- tarkus. Sõna "Filosoofia" esmakasutus ei ole selge. Arvatakse, et 5-4. saj e.m.a. kasutas Herodotos seda oma töödes. Ka Pythagoras ja Sokrates on nimetanud end tarkusearmastajateks. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? See tähendab seda, et igal filosoofia koolkonnal on omad küsimused, millega nad tegelevad. 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia on tunnetusteooria e. teadmusteooria. Põhiküsimused: Mis on teadmine? ja Mida me teame? Mis erinevus on teadmisel ja pelgal uskumusel või arvamusel? Millised on teadmise kriteeriumid? Millised on õiged meetodid teadmiste hankimiseks? Millised on teadmiste allikad? Mida me teame? Mida on üldse võimalik teada? Kuidas defineerida teadmist? Epistemoloogia põhisuundadeks on em...
Folkloristika alused õppejõud Tiiu Jaago [email protected] 5. september SISSEJUHATUS Oma uurimusmeetod võrdlev ajalolooline. Folkloristika kujunes isesesivaks teadusharuks Eestis 19. saj. lõpp 20. saj. alguses, kuulub filoloogia alla. Kõike, mida uurib käib teatud spetsiifilise teksti läbi. Rahvaluule ehk folkloor on kultuuriliselt kokkukuuluva rühma sünkreetiline pärimus, milles on koos teadmised, kogemused ja esteetika. Rahvaluule kujuneb, püsib ja levib kommunikatsiooniprotsessis ning talle on omane pidev muutumine. Rahvaluule mõiste on kujunenud kahte telge pidi: 1. vertikaalne telg kujunes sõltuvalt eesti rahvaluule ja kultuuriajaloo, sh. teadusajaloo üldisest arengujoonest (19. sajandi kultuurimurrang; rahvaluule aine rohkus arhiivis; filoloogilise suuna domineerimine); 2. horisontaalset telge kujundasid rahvusvahelised teaduskontaktid (saksa, nõukogude, soome, viimase va...
Venemaa 1917. aasta revolutsioonid ja nende põhjused Essee TALLINN 2010 1 Sisukord Sisukord.................................................................................................................. 2 2 Sissejuhatus 1917. aastal toimus Venemaal kaks revolutsiooni, Veebruarirevolutsioon ja Oktoobrirevolutsioon. Nende revolutsioonide taustaks oli neist kaksteist aastat varem toimunud 1905. aasta revolutsioon. Nii 1905. aasta kui ka 1917. aastal toimunud revolutsioonid on omavahel seotud ning annavad tunnistust tol ajal juba pikemat aega rahva seas esinenud rahulolematusest ja pingetest Venemaal. Revolutsioonide tagamaad peituvad juba 19. sajandi teises ...
nimetades mõistetakse tavapäraselt seda, mis asub nendest institutsioonidest väljaspool, mida me nimetame ,,poliitilisteks". Sellepärast lähtume arusaamast, et religioon puudutab isiklikku usku, mille üle ei ole võimalik pidada ratsionaalset väitlust, seevastu poliitika on avatud igasugustele ratsionaalsetele väitlustele. Sageli leiavad meie sisemised uskumused avaliku väljenduse rituaalides. Essentsialistlik lähenemine leiab, et religioon on ainult väline käitumine, mida inspireerib sisemine usk. Selle käsitluse järgi on religioonile olemuslikud ehk essentsiaalsed: hierarhiad, ettekirjutused, rituaalid jne. Sellele vastupidine arvamus on näiteks, et inimesel on oma sisemine usk ja see ongi religioon ning religiooni olemuslik tunnus. Essentsialistid on üksmeelel selles, et religioonile olemuslik ei ole empiiriline (nähtav, katsutav), vaid seda peab isiklikult kogema.
* sotsiaalne: ühiskonna vajaduste rahuldamine (stabiilse ja efektiivse soojätkamise juurutamine) * ideaalne: indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine (religioonid kasvavad välja hirmust loodusjõudude eest) Inimese kultuuriline determineerimine Kui palju mingis olukorras käitub ta ise? Ja kui palju käitub, kui keegi teine? Jne * rollid vs isiksus : vaade, kus on olemas minu sisemine mina, mis käitub nendes situatsioonides iseendana, olemas mingisugune privaatsfäär - essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik/strukturalistlik seisukoht - niisugust privaatsfääri ei ole, see on moodustatud, mille olen omandanud ja mis moodustavad minu mingisuguse loomuse. See konstruktivistlik/strukturalistlik seisukoht domineerib. Pascal, Mõtted Hegel, Vaimu fenomenoloogia John Desvey, Inimloomus ja käitumine George Herbert Mead, Meel, ise ja ühiskond Pierre Bourdieu, Praktilised põhjused Harjume kuidagi käituma
1. MIS ON FILOSOOFIA? Filosoofia (kreeka keeles tarkusearmastus) defineerimine on ise filosoofiline küsimus. Filosoofia uurib sääraseid filosoofilisi küsimusi, nagu tõde, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerida seda ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma meetodi üle. 1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia on mõttetöö ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja teadusliku uurimuse tagajärgi ühtlaseks vastuoludeta ilmavaateks ühendada, mis kohane on mõistuse ja hinge tarvete rahuldamiseks.Kõik seesugune järelmõtlemine mille läbi püütakse selgusele jõuda iseenda ja oma olemasolu kohta maailmas, aga samuti ka selle maailma olemuses tähenduses ja seaduspärasuses.Distsipliin mis uurib selle maailma kõige üldisemaid j...
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt ,,Postkolonialism") Merilai, Saro, Annus, ,,Poeetika": Ilukirjanduslikkus (lk 914), Luule poeetika (1788, sh osa ,,Kõne-lause ja piltkujundid"), Proosa poeetika (139194) J. Kraavi, ,,Postmodernismi teooria", lk 110135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 1333, 5860, 6365, ...
Kultuuri funktsioon: Materiaalsete eluvajaduste rahuldamine, kultuur on selleks, et katta ühiskonnaliikmete materiaalsed vajadused. Sotsiaalne funktsioon- ühiskonna vajaduste rahuldamine. Ühiskonnal tervikuna on vajadused, mida üksikisikul ei ole. Ideaalne määratlemine- indiviidi vaimsete vajaduste rahuldamine. Kultuur suudab inimese psüühilisi hirme tallutada, kollektiivselt menetleda. 53. Milles seisneb inimese ja kultuuri vahekorra probleem? Rollide ja isikuse vaheline probleem ehk essentsialistlik subjektivism vs konstruktivistlik seisukoht. Habituse- omandatud kalduvus mõelda, tunda ja käituda kindlal viisil, mis käivitub teatavate väliste tingimuste/signaalmärkide esinemise puhul. Habitus on piiratud, sest on vaja täita mingit sotsiaalset rolli. Kas isiksus on teatud kogum ühiskondlikke rolle? Kas eesmärk peaks olema neis rollidest vabaneda, mis on kultuuriliselt mulle omased või pean ma nendega leppima ja rahul olema? Mis jääks alles kui kõik rollid/kihid eemaldada
FLKU.05.155 Kirjandus- ja teatriteaduse alused I FLKU.05.063 Sissejuhatus kirjandusteadusesse Sügis 2012, Kurvet-Käosaar KOHUSTUSLIK KIRJANDUS Kohustusliku kirjanduse ja loengumaterjalide läbitöötamisel pidage silmas, et eksam eeldab ka praktilisi teadmisi: 1) värsimõõdu, riimiskeemi või stroofitüübi määramine luuleteoses, kõnekujundi määramine luuleteoses ja 2) jutustajatüübi (näit. kõiketeadev jutustaja, ebausaldusväärne jutustaja, minajutustaja, heterodiegeetiline, homodiegeetiline, autodiegeetiline jutustaja) ja jutustamistasandi (samaaegne, järgnev, ennetav, vahelepõimitud) määramine proosakatkes. Loengumaterjalid (slaidid, ÕIS-is, vt ka viimane konspekt „Postkolonialism”) Merilai, Saro, Annus, „Poeetika”: Ilukirjanduslikkus (lk 9–14), Luule poeetika (17–88, sh osa „Kõne-lause ja piltkujundid”), Proosa poeetika (139–194) J. Kraavi, „Postmodernismi teooria”, lk 110–135. S. Nootre, Kirjanduse kõnetus: 13–33, 58–60, 63–65, 111–...
Kirjandusteaduse alused 1.Kirjanduse mõiste muutumine ajalooliselt? Kirjanduse mõiste on ajalooliselt palju muutunud. Läbi ajaloo on peetud kirjanduseks erinevaid asju. Enne 1800 peeti kirjanduseks igasuguseid kirja pandud teadmisi, kirjutisi, nt matemaatikast, astronoomiast, maailma arusaamadest, kirjandusest jne. Alates 18.sajandi lõpust oli kirjandus pigem väljamõeldis/fiktsioon. Enne oli kirjandus kui retooriline vahend hea argumendi loomiseks. Praegu on kirjandus pigem tõlgendamine, mida kirjandus meile õpetab maailma kohta. 2.Kuidas määratleda kirjandust (4põhitüüpi)? (1) Kirjandus kui poeetiline keel. Ehk kirjandus kui teatud sorti keelekasutus. Kirjandus oma poeetilise keelekasutusega muudab ka igapäeva keelekasutust. Kirjanduse poeetiline keel on igapäevasest keelest hulga intentsiivsem. Kirjanduse keel erineb/võõrandub sellest, lugemisel tekib nn. võõrandumisefekt. Poeetiline keel on kahtlemat...
mitmekesisuse iseloomustamiseks ja analüüsiks. Liigne tähelepanu vahendile tõmbavat ära tähelepanu organismidelt enestelt. - Vastavalt Stebbinsile (1969) olevat olemas vaid populatsioonide ja populatsioonirühmade organi- seeritud süsteemid, mis moodustavad ebakorrapärase varieeruvusmustri. Seda mustrit iseloomustavat sarnaste variantide kobarad, mida eraldavat ükstei- sest suuremad või väiksemad mittepidevused. 1.1.4.1.2. Essentsialistlik ehk morfoloogiline kontseptsioon väidab, et liigid erinevad üksteisest morfoloogiliste (laias mõttes - siia kuuluvad ka näit. biokeemilised, füsioloogilised jt.) tunnuste poolest; need olevat nii vajalikud kui ka piisavad liigi eristamiseks (kuigi ei tarvitse kõigil ontogeneesi astmeil esineda). Oma äärmuslikul kujul esineb see kontseptsi- oon tüpoloogilise liigikontseptsioonina: isendid peavad vastama liigi "tüü- bile"; kõrvalekalded sellest kujutavad ebatüüpilisi isendeid
1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest 1 1. loeng Sissejuhatus: kultuuri mõistest ja määratlustest Mis on kultuur? Erinevad kultuuri määratlemise viisid. ÜLESANNE: Igaüks kirjutab max 3 min jooksul mida tähendab minu jaoks kultuur e. kultuuri definitsiooni. · kultuuri uurimine erinevate teoreetiliste meetoditega · mida on võimalik nende meetoditega teada saada? · mis on kultuur? Mis on ,,kultuur"? Mida mõeldakse kui öeldakse ,,kultuur"? Kui me räägime kultuuri igapäevasest mõistisest e sellest milline on laiemalt (mitte ainult teaduse vaatepunktist) siis võib siin eristada 2 üldlevinud arusaama. Esiteks, enamasti inimesed ei mõtle sellele, mis see kultuur on milles nad elavad, või õigemini, mida nad igapäevaselt elavad. Kultuur on igapäevaselt justkui nähtamatu v vaikiv dimensioon meie elus. Teiseks, paljude inimeste ettekujus kultuurist, kipub küllalt sageli olema staatiline. S.t arvatakse, et kultuur (olgu selleks s...
et seda taluda on lihtsalt võimatu. Ja järsku ta kohtab seda õudust tegelikkuses. Inimese arusaamist mööda on hukkumine möödapääsmatu Kuid Jumala jaoks on kõik võimalik. " Inimene, kes suudab hoiduda teadmise patust, ei pea sellist õudust taluma, sest tema jaoks on tänu usule kõik võimalik. Kierkegaardi peamiseks ideeliseks vastaseks oli Hegel. Ta süüdistas viimast selles, et tema filosoofia oli essentsialistlik (ld essentia 'olemus'), st abstraktne: asjade olemus on ju alati midagi abstraktset. Selline filosoofia jätab tähelepanuta üksiku, individuaalse, mis on kordumatu ning ei suuda seega mõista inimese eksistentsi, mida just nimelt iseloomustabki individuaalsus, kodumatus. Sellise kriitika valguses andiski Kierkegaard oma arusaamale nimetuse eksistentsialism, mis tähendab eksistentsi, olemise filosoofiat. Iga inimene puutub
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
