Mis on filosoofia? (0)

1. MIS ON FILOSOOFIA?  Filosoofia (kreeka keeles tarkusearmastus) defineerimine on  ise filosoofiline küsimus.
Filosoofia uurib sääraseid filosoofilisi küsimusi, nagu tõde, hüve ja ilu loomus, teadmise saavutamise võimalikkus või
välismaailma olemasolu. Ta püüab neile küsimustele põhiliselt mõistusele toetudes vastata või ka kritiseerida seda
ettevõtmist. Filosoofiale on tüüpiline ratsionaalsete argumentide esitamine ja nende kritiseerimine ning refleksioon oma
meetodi üle.  1. Selgitage sõna „filosoofia“ etümoloogiat! Filosoofia on  mõttetöö ette võetud sihiga igapäevaseid elukogemusi ja  
teadusliku uurimuse tagajärgi ühtlaseks vastuoludeta ilmavaateks ühendada, mis kohane on mõistuse ja hinge tarvete 
rahuldamiseks.Kõik seesugune järelmõtlemine mille läbi püütakse selgusele jõuda iseenda ja oma olemasolu kohta 
maailmas, aga samuti ka selle maailma olemuses tähenduses ja seaduspärasuses.Distsipliin mis uurib selle maailma 
kõige üldisemaid ja abstraktsemaid tunnuseid ning meie mõtlemise kategooriaid nagu vaim, mateeria, mõistus tõestus, 
tõde jne.Filosoofia võtab kasutusele mõisted mille abil me maailmale läheneme.
Kreeka keeles phileo- armastus, sophia-tarkus.Ehk vastuste otsimine filosoofilistele küsimustele tähendab 
pühendumist tarkuse armastusele. 2. Mida tähendab, et filosoofia põhiküsimused on koolkonna spetsiifilised? Põhiprobleemid/küsimused on sageli 
koolkonna spetsiifilised. Koolkondi/filosoofiavoolusid seob ühine eeldus filosoofia tegemise viisidest: 
põhiprobleemidest ja meetoditest mida ei panda igapäevaselt kahtluse alla. NB! Filosoofiaprobleemid sõltuvad 
konkreetsest ajastust ja kultuurikeskkonnast (nt probleemid embrüoga, tuumarelva ja kloonimisega). 3. Milliste küsimustega tegeleb epistemoloogia? Filosoofia valdkond, mis uurib teadmisi. Üritab leida, milline on 
inimteadmiste päritolu, loomus ja piirid. Proovib vastata s.h. järgnevatele küsimustele: Mis on teadmine? Millised on 
teadmise allikad?Kuidas eristada näilisust tegelikkusest?Mis on tõde?Mida tuleks teha, et teadmist saavutada?Kas 
teadmiste süsteemi saab rajada kindlale vundamendile? 4. Milliste küsimustega tegeleb ontoloogia? e olemisõpetus  on metafüüsika haru, mis tegeleb oleva ja olemise kui 
niisuguse ning olemisviisidega. Tegeleb olemise üldiste alustega, küsimustega, mis on maailm, mis on jumal jne. 
Platon väitis, et igas materiaalses asjas on osaliselt ja ajutiselt olemas idee ning samal ajal ka olematus ja teisitiolemine.
Seetõttu on materiaalne maailm pideva tekkimise ja hävimise seisundis, seega olemise ja olematuse vahelises püsitus 
olekus. Platon käsitas ideede tunnetamist kui meenutamist (anamnees). Seda tõekspidamist tõlgendab müüt hingede 
rändamisest: inimese hing viibis enne maapealset elu ideede maailmas ja võis seal vahetult ideid näha. 5. Milliste küsimustega tegeleb metafüüsika? Metafüüsika tähendab seda, et sa räägid millestki, mida pole võimalik 
empiiriliselt tõestada, Mis eksisteerib? Kas kogu olemasoleval on mingi algpõhjus? Kas inimese puhul saab eristada 
keha ja vaimu? Kas inimese tahe on vaba? Ehk püüab kataloogida kõike mis on olemas. 6. Nimetage praktilise filosoofia valdkondi! Poliitfilosoofia (Milline on õige  valitsemisvorm, Kui palju vabadust 
peab inimesel olema, Missugune on õige hüvede jaotus), eetika (mis on moraalselt õige käitumine, Kas ja mis 
tingimustel võib valetada, Kas moraaliotsused on tõeväärtusega), esteetika (Mis on ilu, Mis on kunst, mis on esteetiline 
kogemus), õigus, haridus. Relativism     - õpetus, mille järgi kõik asjad on suhtelised, näiteks kas antud tegu on kuritegu  või mitte. Esteetiline relativism     - ükski asi pole iseenesest ilus või inetu.  7. Nimetage filosoofia 3 ratsionaalset tunnust!  Enesele suunatus -  filosoofia enese olemus nagu meetod, aine, 
funktsioon ja eesmärk on uurimisobjektiks. Üldisus – filosoofia ei küsi konkreetset vastust mingile küsimusele, vaid 
pigem proovib vastata küsimust: kas ja kuidas saab inimene üldse midagi teada? Abstraktsus – abstraktsus aitab 
lahendada probleeme erapooletult.Kriitilisus, argumentatiivsus – probleemide püstitamine ja lahendamine toimub 
kriitiliselt, mitte kasutades dogmasid. Mõistete analüüs ja selgitamine – mõisted võetakse kategooriatena ning 
püütakse selgitada teatud meetoditega. Levinud on 'tarvilike ja piisavate tingimuste' meetod. 8. Mida tähendab et filosoofia on kriitiline? Filosoofias puuduvad  valmiskujul tõde, taevalikud ilmutused, 
filosoofilise probleemi püstitamine ja selle lahendamine algab reegline kahtluse ja kriitikaga. Reegline on kriitiline 
argimõtte nn''tava-arusaamade, iseenesest-mõistetavuse suhtes ja teiste filosoofide mõtete, teooriate, argumentide, 
eelduste suhtes. 10. Mida õpetab filosoofia Russelli arvates? Tooge näide! B.Russell’i sõnul on filosoofia Eikellegimaa teaduse ja 
teoloogia vahel.Õpetab kõikide probleemide teisendamist konkreetsest vormist abstraktsesse. Nt.Kas USA-l on õigus 
rünnata Iraaki? Asendame riikide nimed tähtedega ja nõnda saame erapooletu lahenduse probleemile.


11. Mida tähendab et filosoofia argumentatiivne! Filosoofia ei paku meile taevalikke ilmutusi, valmiskujul, tõdesid 
mida kahtluse alla ei seata. Ehk tõestusvahendite esitamine mitte jutlustamine. 9. Iseloomustage filosoofiat Sokratese ja Jeesuse erinevusele tuginedes? 
Kui  Kristus  näeb   inimese   olemust   kannatustes   ja   nendest   pääsemises,   siis  Sokratese  jaoks   on   inimene   eelkõige
mõistuslik (ratsionaalne) olend. Sokratese jaoks on filosoofia tervikuna õpetus sellest, kuidas elada. Elu all mõistetakse
eneseteadvust, tarkus kui täielik teadmine tunnistatakse põhiliseks kõlbeliseks vooruseks. Sokrates võtab kasutusele
vaba tahte mõiste tähistamaks inimese aktiivsust ja erilist kohta maailmas. Inimteadvuse vormina nähakse ratsionaalset,
mõistuspärast   tegevust.   Sokrates   tunnistatab   kõige   olemasoleva   eesmärgina   inimese   kasu.   Kõik   maailmas,   isegi
jumalad,   tegutsevad   inimese   heaks.   Nt   päike   liigub   Maast   parasjagu   sellises   kauguses,   et   inimesel   ei   tarvitseks
kannatada   liigset   soojust   ega   külma.Kristlus  tekkis   filosoofilise   ja   religioosse   õpetusena   inimesest;   õpetuse
põhimotiivideks   on   patt,   pääsemine   ja   lunastus.   Paljud   kristlikud   seisukohad   paistavad   silma   oma   sügavalt
humanistliku iseloomuga. Inimlike eesmärkide realiseerimise nimel rajati lihtrahva ja orjade massi poolt kogu lootus
armastavale   Jumalale.   Kujunes   õpetus   kõikide   inimeste   võrdsusest   Jumala   ees.   Inimeses   nähakse   esmajärjekorras
Jumala maapealset kehastust, pühitsetud on nii tema hing kui ka keha. Ainult pingelises võitluses iseenda ja oma
pattudega on inimene võimeline võitma kurjust. Tõustes Jumala juurde, loobub inimene oma tahtest ja leiab õndsuse. 12. Selgitage milles seisneb tarvilike ja piisavate tingimuste meetod? Tarvilike ja piisavate tingimuste meetodit 
kasutatakse mõistete analüüsis. See seisneb vastastikku üksteise analüüse. Nt printsessiks olemine eeldab: Naissugu on 
printsessiks olemise tarvilik, ent mitte piisav tingimus, sest leidub naisi kes ei ole printsessid. Seega naissugu, kuninglik
päritolu eraldivõetuna on tarvilikud, aga ainult koos on nad piisavad. Ehk miski on printsess siis ja ainult siis kui ta on 
naine ja kuningliku päritolu. 13. Selgitage filosoofiliste probleemide iseloomu I. Berlini järgi! Filosoofilised küsimused ei ole kogemustel 
põhinevad Nt ''Kas Peetril on prillid ees? Ega formaalsed (vormist lähtuvad) Palju on 3+3? Samuti ei tea filosoof ette, 
kuidas ta peaks küsimusi esitama. 14. Miks võiks varakeskaegset astronoomiat pidada filosoofiliseks distsipliiniks? Kuna fookuses olid pigem 
filosoofilis-teoloogilised kosmoloogiaalased arutlused kui konkreetselt vaadeldud taevasündmused. Nt  Põhjalikult 
arutati erinevaid taevasfääride mudeleid, mis leidusid näiteks Aristotelese ja Ptolemaiose taasavastatud teostes. Kõne 
all oli näiteks sfääride arv ja küsimus sellest, kas kord ööpäevas teeb täispöörde kinnistähtede sfäär või Maa. Selle 
kosmoloogia alustes aga ei kaheldud. 15. Iseloomustage filosoofi kui meta-teadlast! Teaduse austamine, Teise momendina võiks esile tuua teaduse ja 
tavamõtlemise probleemsete mõistete taandamist millelegi, mida antud filosoof pidas ontoloogiliselt 
mitteproblemaatiliseks.nt. Kolmas ning eelmistega seonduv oluline moment on eriline arusaam
mõisteanalüüsist. Eesmärgiks ideaalse keele loomine, ning filosoofiliste probleemide lahendamine definitsioonide abil, 
mis elimineerivad probleemse osa mingi mõiste tavatähendusest jättes alles oluliseks peetava osa. 16. Iseloomustage filosoofi kui kartograaf või grammatikut! tavamõistusele rõhuvat filosoofiat. filosoof peab olema
kui kartograaf, kes kaardistab tavakeele mõistelist geograafiat. Filosoofi ülesandeks on Strawsoni järgi anda 
süstemaatiline ülevaade meie igapäevase mõtlemise üldisest mõistelisest struktuurist. filosoof on kui grammatik, kes 
paneb kirja meie tavamõtlemise grammatikareeglid, millest inimesed küll mõeldes ja rääkides implitsiitselt lähtuvad, 
kuid mida nad ise ei suuda eksplitsiitselt sõnastada. 17. Iseloomustage filosoofi kui terapeuti! eesmärgiks on „Näidata kärbsele teed välja kärbsepudelist“näidata haigele 
mõistusele, kuidas probleem, mis teda piinab on tegelikult olematu. Seda tehes „filosoof ravib/käsitleb küsimust kui 
haigust“kõigepealt diagnoosib selle ning seejärel ravib, „suunates sõnad metafüüsilisest kasutusest
tagasi igapäevasesse kasutusse“ning „kogudes meelespeasid kindlate eesmärkidetarvis“.Tulemuseks on „ühe või teise 
mõttetuse paljastamine nagu ka nende muhkude paljastamine, mida aru on saanud, joostes vastu keele piire“


2. TÕDE 
1. Iseloomustage vähemalt kolme asja, mida võib tähendada „tõeteooria“! Teooria sellest mis teeb tõesed väited 
tõeseks, teooria fraasi ''on tõene'' funktsioonist, teooria sõna''tõene'' tähendusest. 2. Miks ei saa kivid ja autod olla tõesed? Sest nende asjade kohta pole midagi väidetud. Selleks, et saaksime rääkida 
nende asjade tõesusest tuleks nende kohta midagi väita. 3.   Milles   seisneb   valetaja   antinoomia   (paradoks)?  Valetaja   paradoks  on  paradoks,   mis   tekib,   kui   mingi
propositsiooni kohta jõutakse järeldusele, et ta on tõene parajasti siis, kui ta ei ole tõene. Kui ma ütlen: "Praegu ma ei
räägi tõtt," pidades silmas hetke, mil ma seda ütlen, siis võib küsida, kas ma seda öeldes räägin tõtt. Uurime seda
arutledes. Oletame, et ma räägin tõtt. Siis peab olema tõsi, et ma ei räägi tõtt, seega ma ei räägi tõtt. Kui aga oletada, et
ma ei räägi tõtt, siis pole tõsi, et ma ei räägi tõtt, seega ma räägin tõtt. Niisiis tuleb välja, et kui ma räägin tõtt, siis ma ei
räägi tõtt, ja kui ma ei räägi tõtt, siis ma räägin tõtt. See on paradoks. 4. Iseloomustage tõe vastavusteooriat ja esitage vähemalt kaks etteheidet sellele! 
Tõesus seisneb väite (otsustuse, uskumuse) vastavuses tegelikkusega(faktiga).Lause saab olla tõene vaid siis kui 
väidetav on olemas. Asjad peavad olema täpselt nii nagu lause ütleb.Nt  lause ''Kass on katusel'' on tõene siis kui tõesti 
mõni kass on katusel ja väär kui seal pole mingit kassi. Etteheide-moraalitõed, väidete ja maailma ühtesobimatus nt 
“tapmine on väär” – ei ole fakti, seega pole ka vastavust. 5. Milles seisneb tõe koherentsusteooria? Tõe kooskõlalisuses. Väide(uskumus) on tõene siis kui ta on kooskõlas 
teiste tõeseks tunnistatud väidetega.Ehk kui meile esitatakse uus väide, siis me võrdleme seda süsteemiga mis meil 
olemas on ning kontrollime kas uus väide on tõega vasturääkivuses või mitte. Kui on vasturääkivuses võime ta kui 
kõlbmatu kõrvale jätta või siis võtta ta omaks nii ,et vasturääkivus kaoks. Uut lauset võime tõeseks nimetada. 6. Milles seisneb printsipiaalne erinevus vastavusteooria ja koherentsusteooria vahel? 
Mõlemad teooriad liigitavad tõde kui lausete omadust aga vastavusteooria on tõe kriteerium vastavus faktidele e. väite 
ja maailma vastavus, koherentsusteoorias on tõe kriteerium kooskõla väidete hulgaga e. väidete omavaheline asi. 
Koherentsusteoorias ei ole mitte keele ja maailma vaheline, vaid keele sisene asi. 7. Mis kõneleb koherentsusteooria poolt? Pole väite ja maailma vastavuse näitamise probleemi(nagu 
vastavusteoorias). Loomulik kogemusest sõltumatute (aprioorsete) väidete juures, uue informatsiooni usutavust 
hindame selle järgi, kas see on kooskõlas me seniste teadmiste hulgaga. 8. Iseloomustage vähemasti kahte koherentsusteooria nõrkust! Mis (kelle) uskumuste süsteem, tõde pole relatiivne(
suhteline), muinasjutud. Koherentsust saab defineerida ainult tõesuse kaudu: kaks väidet on koherentsed siis ja ainult
siis, kui nad saavad olla korraga tõesed. kui tõesus samastada koherentsusega, siis nii mõndagi muinasjuttu tuleks
pidada tõeks-juhul, kui muinasjutu väited on omavahel kooskõlas 9. Iseloomustage lühidalt pragmatismi tõekontseptsiooni! Tõesed on sellised uskumused, mis töötavad, millest 
lähtudes saab sihipäraselt tegutseda, mis ennas õigustavad.Nt kui olen metsa ära eksinud ja nälgin ning satun millegile 
mis näeb välja nagu lehmarada, siis on üliimalt oluline, et mõtleksin inimasustusele raja otsas. Sest kui ma seda teen ja 
rada mööda minema hakkan päästan ma enese. Tõene mõte on siiinkohal kasulik, sest maja mis on selle objektiks on 
kasulik.Tõeste ideede praktiline väärtus tuleneb seega esmalt nende praktilisest tähtsusest meie jaoks. 10. Esitage vähemalt kaks vastuväidet pragmatismi tõekontseptsioonile! Sõna „töötama” kahemõttelisus. Mida 
tähendab, et „tõene on see uskumus” mis töötab? Vale võib olla kasulik/ tõde võib olla kasutu. Võib olla kasulik 
uskuda hauatagusesse ellu, ent me ei järelda sellest, et uskumused et hauatagune elu on olemas, on tõene. Kasutu on 
näiteks tõde , et auditooriumi 3 rea laua-aluse temperatuuri teadmine. 11. Milles erinevad pragmatism ja intellektualism Jamesi järgi? Jamesi arvates on pragmatism eeskätt meetod 
vaidluste lahendamiseks. Vaidlusel on mõte ainult siis, kui seisukohtade erinevustest tulenevad mingid praktilised 
erinevused. Kui selgub, et mingit praktilist erinevust kahe seisukoha puhulei ole, siis on vaidlus mõttetu. Kuid 
intellektualistide põhjapanev oletus on, et olemuselt tähendab tõde inertset staatilist suhet. Kui teil on olemas tõene idee
ükskõik millest, on lugu sellega lõpetatud. Teil on see olemas; te teate; te olete teostanud oma mõtlemissaatuse.


12. Kas Jamesi järgi on olemas absoluutseid tõdesid? Nagu pooltõed, tuleb ka absoluutne tõde luua, Tõde koosneb 
suurelt osalt varasematest tõdedest. Inimeste uskumused ükskõik millisel ajal on suur hulk võlakogemusi. Kuid 
uskumused ise on maailma kogemuse kogusumma osad ning neist saab seetõttu järgmise päeva laenuoperatsioonide 
aine. Niivõrd kui tõelisus tähendab kogetavat tõelisust, on see ise ja tõed, mida inimesed selle kohta ammutavad, 
igavesti muutumisprotsessis – see võib olla muutumine mingi kindla eesmärgi poole – kuid see on siiski muutumine. 
Jamesi järgi on uskumus tõene sedavõrd, kuivõrd temast lähtumine on meile elus kasulik. Absoluutset tõde ei ole 
inimkond veel saavutanud ning seepärast peamegi valmis olema seda, mida täna tõeks peame, homme eksituseks 
nimetama. Meie kohus otsida tõde tuleneb Jamesi arust meie üldisest kohusest teha seda, mis ennast ära tasub. 13. Mis on deflatsionism ja kuidas see erineb teistest tõeteooriatest? Tõeteooria kus fraas ''on tõene'' on liiane ja 
põhimõtteliselt kõrvaldatav. Erineb teistest, sest tõe mõiste ei ole midagi metafüüsiliselt sügavat ja tähtsat, 
mida eelmised teooriad väidavad. 14. Mida tähendab et „on tõene“ on performatiivne (tegevuslik) väljend? St, et sellega ei kirjeldata vaid 
sooritatakse teatud tegu (tõestamine). 15. Milles seisneb „tõe/tõesuse“ ekspressiivne (väljenduslik) otstarve? seisneb: on see tõsi ,et..............; on see ikka 
tõene, et ................, kui see on tõsi, et – EHK VÄLJENDUSLIK OTSTARVE. 16. Esitage deflatsionismile vähemalt kaks etteheidet! 


3. TEADMINE 
1. Millega tegeleb epistemoloogia? Epistemoloogia tegeleb näiteks niisuguste küsimustega. Mis on teadmine? Mis on
teadmise (tunnetuse) allikad? Millal on  uskumus  õigustatud? Kas ja kuidas on teadmine (tunnetus)  võimalik? Kas
teadmiste süsteemi saab rajada kindlale vundamendile? Mida tuleks teha, et teadmist saavutada? 2. Mida tähendab küsimus „teadmise määrast“? Teame väga vähe, igatahes palju vähem sellest mida me arvame 
end teadvat. Me ei tea midagi muud peale endi praeguste teadvuse seisundite(mõtted, kogemused). 3. Mida heidab feminism ette traditsioonilisele epistemoloogiale? Jätab teadmise subjekti (soo, ühiskondlik staatus) 
kui ebaolulise õigustamatult tahaplaanile.(igapäevaelus võetakse naiste juttu vähem tõsiselt, mustanahalise, lesbi korral 
sama probleem). 4. Iseloomustage empirismi ja ratsionalismi erimeelsust teadmise allika küsimuses! Empiristid väidavad-et ainus 
teadmise allikas on kogemus. Platoni ratsionalismi -kogemus ei saa anda tõelist teadmist, ainus allikas on inimmõistus. 
Klassikaline ratsionalism- me saame teadmisi eelkõige läbi puhta mõistuse. 5. Iseloomustage I. Kanti tunnetusteooria põhisisu! Kanti kohaselt saavad teadmised alguse kogemusest, kuid ei 
tulene sellest täielikult. Mõistus on see, mis vormib kogemuse teadmiseks. See, millisena inimesed maailma tajuvad, ei 
sõltu üldse nende meelevallast, vaid see sõltub inimmõistuse loomusest ehk teisisõnu näeb inimene kõike läbi nende 
prillide, mis tal on ning ei saa neid enda tahtmise järgi vahetada.  Lisaks sellele ei suuda inimene kunagi tunnetada asju 
iseeneses sellisena nagu nad tegelikult on. Seega ei oska inimene, kelle prillid on näiteks sinist värvi, midagi öelda selle
kohta, mis värvi on maailm ilma siniste prillideta.Igasugune teadmine väkjendub otsustustena. Otsustus on mõte, milles
midagi väljendatakse millegi kohta. Nt Kõik inimesed on surelikud. Otsustustes eristatakse subjekti ja predikaati. 
Subjekt on see, mille kohta midagi väidetakse ja predikaat on see, mida väidetakse. 6. Miks pidada Platonit ratsionalismi aga mitte empirismi eelkäijaks? Platoni arvates on olemas meeleline maailm,
mida me näeme ja saame käega katsuda, kuid samal ajal on olemas ka ideede maailm, mida on võimalik “näha” ainult 
mõistusega. Tõeliselt on olemas ainult see, mis kunagi ei muutu, mis ei teki ega hävine. Tunnetamine on Platoni arvates
meeldetulemine e. kõik tõesed teadmised pärinevad mõistusest enesest. Empiristid seevastu leiavad, et kõik teadmised 
pärinevad kogemusest, mille saame meelte kaudu (meie meeled aga petavad meid!). 7. Selgitage näidete varal tutvusteadmise ja oskusteadmise erinevust? Tutvusteadmine- Kogemus, e teadmine kui 
tuttavolek. Tuttavolek millegagi.Nt.''Ma tean mida tähendab peavalu, sest ma olen seda tundnud. Ma tean mida 
tähendab kaotada jalg see tähendab ma olen jala kaotuse läbi elanud. Oskusteadmine- Kuidas teadmine, Millegi 
tegemise oskus.Nt Ma tean kuidas teha kunstlikku hingamist st ma oskan seda teha. 8. Mis on propositsiooniline (et-teadmine) teadmine? Moodusta näide! Teadmine kui teatud informatsiooni 
omamine ehk teadmine-et. Selles tähenduses teadmised sõnastatakse ning neid saab omandada lugedes või kuulates. 
See on kogemusest sõltumatu teadmine. Nt ma tean ,et 8/2=4. 9. Milles seisneb teadmise traditsiooniline määratlus? seisneb selles, et on kujunenud arusaam teadmisest kui 
põhjendatud tõesest uskumusest. Teadmiseks on õigustatud tõene uskumus. (S teab, et p siis ja ainult siis kui: S usub, et
p, p on tõene, S on õigustatud uskuma, et p on tõene.) 10. Selgitage traditsioonilise määratluse (ÕTU) „uskumise“ ja „tõesuse“ tingimust! Selleks ,et midagi teada peab 
seda uskuma. Kõik teadmised on uskumused, kuid mitte kõik uskumused pole teadmised: öelda, et keegi teab midagi, 
saab ainult siis, kui ta seda usub: aktsepteerib, võtab omaks, tunnistab.   Näiteks, kui küsida kas sul on peas paarisarv 
juuksekarvu või vastupidi paaritu. On vähetõenäoline, et keegi midagi kindlat ütleks. See on olukord, kus me ei usu üht
ega teist varianti ning oleme lihtsalt neutraalsed. 11. Selgitage traditsioonilise määratluse „õigustatuse“ tingimust! Selleks ,et teada on tarvilik ,et ma usuksin õigle
alusel(saunajutt, hääled unenäost ei anna alust teadmiseks). Teadmine peab olema põhjendatud, nö pime usk ei saa olla
teadmine. Põhjenduseks võivad olla viited faktidele, aktsioomidele, definitsioonidele, reeglitele. Põhjendus peab olema
korrektne-veatu.


12. Kritiseerige traditsioonilist teadmiskäsitlust (ÕTU) vähemalt kahel viisil! Kas leidub teadmise juhtum , kus 
pole kas tõesust või uskumust või õigustatust. Kas leidub juhtumist kus on tõesus, uskumus ja õigustatus, aga pole 
teadmist. Esiteks: väide, et teadmine on uskumuse üks liike, tähendab ühendada ühendamatut. Usk ja teadmine ju 
välistavad teineeist. Oletame, et keegi küsib, kas ma usun et 2+2=4 . vastata võiks muidugi, et ma ei usu-ma tean seda. 
Teiseks: isegi juhul, kui usk ja teadmine ei välista teineteist, on ikkagi täiesti mõeldav olukord, kus ma tean, kuid ei 
usu. Oletame, et ma võidan loteriiga miljon krooni. Ma ei suuda seda uskuda, kuid ometi tean et see on nii. 
Kolmandaks: nõue, et ilma uskumuse tõestuseta ei saa olla teadmist, on liiga range. Nii võib juhtuda, et teadmisi jääb 
järele ainult vähe-kui üldse jääb. 13. Mida lisas põhjuslik teadmisteooria ÕTU-le? Et miski on uskumuse põhjustajaks. ET p põhjustab S-i uskumuse.
Aprioorne (    teadmine ideedevaheliste suhete kohta)      teadmine.     Aprioorne teadmine ei tule  kogemustest (nt 2+2=4). Aprioorne   teadmine   võib   olla   kas   mõistuspärane   (loogiline)   või   konventsionaalne   (kokkuleppeline).  Empiiriline
( teadmine faktide kohta)      teadmine      tugineb meelelisele kogemusele. seda liiki on näiteks teadmised, et Päike täuseb idast, et mõned loomad on lihatoidulised jms.  Teaduslik teadmine-kogu koolihariduse üks eesmärke on teadusliku
maailmavaate kujundamine s.o. teaduslike teadmiste omandamine. Teaduslikud teadmised moodustavad süsteemi st
teadlased   püüavad   luua   teooriaid,   mis   ühendaksid   võimalikult   palju   teadmisi   mingi   valdkonna   kohta.   Tänapäeval
liigitatakse teadusi formaalseteks (n. Eukleidese geomeetria, hulgateoori, aritmeetika) ja empiirilisteks (n. Newtoni
mehaanika, Darwini evolutsiooniteooria). Teaduslik teadmine sõnastatakse täpselt. 14. Milles seisneb nn vihmanäide põhjusliku teadmisteooria vastu? Vihmanäide: Oletagem, et ma usun, et vihma
sajab,   ja   sajabki   ning   minu   uskumus   on   põhjustatud   vihmast.  Kujutlegem   nüüd,   et   minu   teadmata   on   katusele
paigaldatud isolatsioonikiht, mis summutab vihma heli. Niiskus lühistab ühe juhtme ja käivitab magnetofoni, milles
täiesti juhuslikult on sees lint vihmaplaginaga.  Seega põhjustab vihm heli, mille alusel ma usun, et sajab (nagu asi
tegelikult ka on). Kõik tingimused, sh ka põhjuslikud, on rahuldatud aga kas ma ikka tean, et vihma sajab? Ei tea!!!
Sest ei saa olla teadmist üldistest väidetest. Tundub võimatu, et meie uskumused üldiste loodusseaduste kohta on
põhjustatud nende sedauste endi poolt. Järelikult: meil on olemas teadmise juhtum ilma, et see oleks põhjustatud
asjasse puutuvatest faktidest. 15. Selgitage Austini väidet, et teadmise ja uskumise erinevus võib olla väljaspool igasuguseid psühholoogilisi 
seisundeid? Mis eripära on keelefilosoofi lähenemisel võrreldes näiteks keeleteadlase või psühholoogi omaga? Sellele 
saab vastata mitmeti, põhierinevus on aga see, et lingvistika ja psühholoogia on empiirilised eriteadused, kus 
püstitatakse hüpoteese ja kontrollitakse neid siis vaatluste ja katsete abil. Filosoofiline keelekäsitlus midagi sellist ei tee
– tegu on puhtkontseptuaalse uuringuga. Uuritakse mõisteid, mis tulevad ette keelenähtuste kirjeldamisel, sealhulgas 
neid, mida tarvitatakse empiirilisis keeleuuringuis. Seda tehes kasutatakse muidugi ka teiste filosoofiaharude 
meetodeid, eelkõige aga loogikat. See muidugi ei tähenda, et eriteadlase ja keelefilosoofi töös ei saaks olla lähedasi 
teemasid või isegi kattumisi.Austini sõnutsi sisaldab igapäevakeel aegade jooksul ladestunud teadmisi ja metafüüsikat 
ning on seega loomulik lähtekoht kõigi filosoofiaharudega tegelemiseks. Ja kõige paremini saab seda muidugi uurida 
tähendusteooriat luues – igasugune tähendusteooria peab ütlema midagi keele ja maailma suhte kohta, seega maailma 
kohta. Järelikult ei saa tähendusteooria olla metafüüsilises mõttes neutraalne. Kuid metafüüsika (näiteks realistlik või 
antirealistlik, materialistlik või platonistlik) järeldub tähendusteooriast, seda ei tarvitse võtta eelduseks. Siiski on 
realism tavaliselt enamike keelefilosoofide jaoks implitsiitseks eelduseks ning kui teisiti ei ütelda, eeldatakse seda ka 
käesolevas kursuses. Realism tähendab eeldamist, et laused (nt lause ‘Pariis on suurem kui Rooma’) on tõesed või 
väärad sõltumata meie teadmistest (sellest, kas me teame Pariisi ja Rooma elanike arvu või mitte); seda, et me võime 
teada konkreetsete lausete tõetingimusi, isegi kui me ei ole suutelised alati kindlaks tegema, kas see tingimus kehtib või
mitte (st kumb tõeväärtus antud lausel on); seda, et objektid ja loomulikud liigid eksisteerivad sõltumatult meie võimest
neid ära tunda või identifitseerida.


4. ÕIGE KÄITUMINE  1. Selgitage normatiivse eetika ja meta-eetika erinevust? Normatiivne eetika uurib milles seisneb moraalne 
käitumine ehk milline käitumine on  moraalselt õige ja milline on halb. Meta eetika uurib eetikatermineid endid 
laksumata   otsustustesse,   milline   tegu   on   iseenest   eetiline.  Metaeetika   erineb   normatiiveetikast,   mis   konstrueerib
eetikateooriaid ja esitab moraaliotsustusi mitmesuguste teoreetilisteraamistike sees. 2. Selgitage teleoloogilise eetika ja deontoloogilise eetika erinevust! Teleoloogiline ehk tagajärje eetika 
deontoloogiline ehk kohuse eetika. Tagajärje eetika puhul teevad käitumise moraalselt heaks või halvaks käitumise 
tagajärjed, Kohuse eetika puhul  on mõned teod vaatamata  tagajärgedele moraalselt kohustuslikud. Kui 
deontoloogiline  eetika omistab seesmise väärtuse tegude joontele endile, siis teleoloogiline eetika näeb tegudelt ainult 
instrumentaalset väärtust, tagajärgedel aga seesmist väärtust. 3. Selgitage teo-utilitarismi erinevust reegli-utilitarismist! T-U kiidab teo õigeks kui selle üksiku teo tulemuseks on 
niisama palju hüvet  kui mistahes mõeldaval alternatiivil.R-U puhul luuakse üldised reeglid tegevuste kohta , mis 
tavaliselt kalduvad kaasa tooma õnnelikust suurema hulga inimeste jaoks.. Ehk siis TU luuakse üksiku teo kohta 
reeglid.RU luuakse üldised reeglid tegevuste  kohta. 4. Mis kõneleb utilitarismi kasuks? Utilitarism on üksainuke printsiip, absoluutne süsteem, millel on potentsiaalselt 
lahendus igas olukorras. Tee seda, mis aitab kaasa kõige suuremale kasule. Annab lahenduse igale olukorrale, ei ole 
üleüldine, kasulikkus on tavaarusaamas loogiline. 5. Kritiseerige utilitarismi vähemasti kahel viisil!  Õnne on raske mõõta,  Nt: Kas nauding on suurem sellel, kes
vaatab jalgpalli või see kes just koges kunstiteost, või see kes sooritas just soodsa äritehingu?õigustab ebamoraalseid
tegusid-  Olete   arst,   kelle   viiel   patsiendil   vaja:   1süda,   1kops,   1maks,   2neeru.   Teeksite   head,   kui   surmate
vaktsineerimisele tulnud terve noormehe ja kasutate tema organeid viie inimese elu päästmiseks. 6. Selgitage eetilise absolutismi ja eetilise relativismi erinevust! eetiline absolutismArusaam, et igale 
moraaliprobleemile leidub ainult üks õige vastus. Täiesti absolutistlik eetika koosneb absoluutsetest printsiipidest, mis 
peavad põhimõtteliselt võimaldama lahendada kõikvõimalikud elusituatsioonid, sõltumata kultuurist. Eetilisele 
absolutismile vastandub teravalt eetiline relativism, mis ütleb, et eetiliste printsiipide kehtivus sõltub sotsiaalsest 
heakskiidust. Eetiline relativismarusaam, mille kohaselt pole olemas üldkehtivaid moraaliprintsiipe; mistahes printsiip
on kehtiv vaid konkreetse isiku või kultuuri taustsüsteemis. Eetilist relativismi põhjendamisviise on mitu: võidakse 
lihtsalt väita, et kuna eri rahvaste kultuurid on erinevad, siis pole olemas universaalseid moraaliprintsiipe. Eetilist 
relativismi võidakse põhjendada ka sellega, et pole olemas objektiivseid standardeid, mis rakenduksid kõikidele 
inimestele igal ajal ja igal pool, kuna kõik standardid on sõltuvad väärtustest, väärtused aga erinevad kultuuriti.  7. Nimetage kahte reegli-deontoloogilist teooriat! Kristlik eetika, Kanti eetikateooria. 8. Miks ei ole Kanti eetikateooria konsekventsialistlik? Kant seab esikohale tegude motiivid, mitte tagajärje ehk 
motiivid on olulised tegude moraalsuse üle otsustamisel. 9. Milles seisneb kategooriline imperatiiv? Metareegel st ta on mõeldud põhimõttelise viisina kuidas valida 
moraalireegleid. 10. Selgitage milles seisneb universaliseeritavuse test? Selleks ,et tegu oleks moraalne peab tema printsiip olema 
universaliseeritav. Raha laenamine. See võimladab meil astuda väljapoole oma isiklikke maksmiimide piire ning 
hinnata erapooletult ja ebaisikuliselt kas nad sobiavad printsiipideks mille järgi me kõik võiksime elada. 11. Milles erinevad hüpoteetiline imperatiiv ja kategooriline imperatiiv? HÜPO- on käsk sõltuvalt olukorrast ning 
kehtib inimeste alamhulgalse ,samas kui teine kehtib kõigile eranditult. 12. Esitage Kanti eetikateooriale vähemalt kaks vastuväidet! kohustuste konflikt ( Nt mul on kaks kohustust 1. 
kohustus rääkida alati tõtt ja kohustuskaitsta alati oma sõpra. Kui aga nüüd juhtub järgnev: Kui keegi ajab kirvega 
taga mu sõpra ja küsib, et kas ta peidab end minu majas.keegi ajab taga mu sõpra), Triviaalsed teod- Näiteks kui igaüks
peaks alati esimesena kinni siduma kingal parema paela. Saame küll probleemideta universaliseerida, kuid sellel poleks
mõtet.


13. Tooge näide kohustuste konfliktist?  On olemas kahte liiki kohustusi:  tingimuslikud kohustused  (prima facie)
ning  tegelikud kohustused. Nt anname lubaduse, asetame end olukorda, kus kohustus lubadust pidada on moraalne
kaalutlus ja kui ükski teine prima facie kohustus, mis võiks lubaduste pidamisega konflikti sattuda, ei puutu asjasse,
saab lubaduste pidamise kohustusest automaatselt tegelik kohustus. Nt olete leppinud kokku sõbraga kohtumise kella
15.00, aga teel sinna kohtate eksinud last. Lähedal pole kedagi, kes teda võiks aitata ja teete seda ise, kuid seda tehes
jätate kokkulepitud kohtumisele minemata. aidates last kaalub teine pritsiip esimese üles, see aga ei tähenda et see pole
kehtiv printsiip.  Printsiip on objektiivselt kehtiv, kuid pole alati  otsustav, millised teised printsiibid  on olukorrale
rakenduvad. 14. Selgitage kuidas erineb voorus-eetika deontoloogilisest ja teleoloogilisest eetikast! Vooruseetika, väidab, et 
kõik põhilised otsustused eetikas on otsused inimese iseloomu kohta. Seega on vooruseetika keskmes inimene ja tema 
iseloom. Moraalses mõttes ei peaks me hindama tegu või selle tulemust, nagu teevad deontoloogid või teleoloogid, vaid
inimese emotsioone ning kalduvust toimida õigesti. Vooruseetika ei küsi mida ma peaksin tegema, vaid milliseks 
inimeseks ma peaksin saama.Deontoloogiline eetika omistab seesmise väärtuse teole endale, mitte selle tagajärgedele 
(nagu teleoloogilised süsteemid). Moraalne tegu on ajendatud teatud motiivist ehk kohusetundest. Tähtis pole mitte teo 
tagajärg, vaid hea tahe. Moraalireeglid kehtivad kõigile ühtemoodi, need on universaalsed.Teleoloogilise teooria 
kohaselt määrab teo moraalse õigsuse teo tagajärg. Teo moraalse õigsuse määrab see, kui suur on teost saadav kasu. 
Mida suurem on kasu, seda parem on tegu moraalses mõttes. 15. Kritiseerige teopõhiseid (deontilisi) eetikasüsteeme vooruseetika positsioonilt (vähemalt kolmel viisil)? 
1. Liigne ratsionaalsus ( D.. eetikal). Moraal põhineb loogilisel ja kiretul kalkulatsioonil, millel pole mingit seost 
moraalse motivatsiooniga. Kanti eetika heidab kõrvale emotsioonid ning tunded nagu sõprus, armastus, hool jms.
2. Uksele koputab naabrinaine, kes palub, et te teda vägivallatseva mehe eest varjaksite. Peidan naabrinaise riidekappi. 
Siis tuleb mees ja küsib kus naine on?  Mul on alust arvata, et mees kavatseb oma naise tappa. Kanti järgi peaksin alati 
tõtt rääkima! moraalne intuitsioon võib öelda, et naise elu tuleb kaitsta ning ma ei peaks vägivaldsele mehele ütlema, 
kus naine on. Võib-olla mehe viha lahtub ja ta läheb hoopis minema. Kanti järgi kuima valetan ja mees teeb seepeale 
midagi halba, jääb see minu südametunnistusele. Samas, kui olen rääkinud tõtt, olen igal juhul süüst vaba.
3. Eetika on liiga paindumatu, mis ei lase lahendada absoluutsete reeglite vahelisi konflikte.


5. DEMOKRAATIA  1. Mis on demokraatia? Rahva valitsemine rahva enda poolt ja rahva heaks. Krk demos-rahvas, kratos- võim
Üks võimu vorme mida iseloomustab vähemuse enamusele allumise printsiibi ametlik deklareerimine ning kodanike 
vabaduse ja võrdõiguslikkuse tunnustamine. 2. Kes on see „rahvas“ kes demokraatias valitseb?  “Rahva” mõiste on olnud  erinevatel aegadel erinev: Varased
kreeka   autorid  kasutasid  demos’t   enamasti   tähenduses   paljud   e  halvemas   olukorras   olevad   ja   enamasti   omandita
inimmassid. Demokraatia polnud seega mitte poliitiline võrdsus, vaid kallutatud vaesemate poole. Kreeka linnriikides
oli poliitiline osalus piiritletud vaid  väiksele osale rahvast: mehed üle 20  (kõik v.a naised, orjad ja välismaalased).
Karmid hääletusreeglid olid paigas  lääne riikides  veel 20. sajandini, enamasti seotud  omandiga ja sooga  (naised ei
saanud   valida).   Tänapäeval   on  vanuse   alampiiriks  15   kuni   21   aastat   +   muud   piirangud   (vangid,   paberitega
hullud).Tänapäeval tähendab „rahvas“ peaaegu kõiki täisealisi kodanikke.  3. Võrrelge omavahel otsest demokraatiat ja esindusdemokraatiat! Otsese demokraatia puhul valijal puudub 
esindaja. Esindusdemokraatia puhul hääletajad valivad endale esindaja. Otsene demokraatia ehk vahetu demokraatia: – võimu teostavad inimesed ise: kas rahvakoosolekul (kärajad, veetše),
rahvahääletuse  ja   rahvaküsitluse   (referendum,   plebistsiit)   või  rahvaalgatuse  (kodanikuinitsiatiiv)   kaudu.
Valitsemisvorm, milles kogu kodanikkond kasutab õigust langetada poliitilisi otsuseid enamuspõhimõtet järgides (e
otsene   demokraatia).   Igaüks   saab   asju   otsustada   ja   nii   teostub   kindlasti   rahva   tahe   Nii   väheneb   valitsuse   ja
valitsetavate suhe, samuti suhe riigi ja tsiviilühiskonna vahel.
Kriitika:  1. informeerituse puudumine  - kahjuks ei ole võimalik olla korraga kompetentne kõigis valdkondades. See viib huvirühmade korraldatavate reklaamikampaaniateni ja kujuneb kokkuvõttes turundusvõistluseks.  2. tehniline   kohmakus:   rahvakoosolekut   saab   pidada   ainult   teatud   hulga   inimestega,   miljonite   osalejatega koosolekul ei saa kõik ka tänapäeva tehniliste võimaluste juures end mõistliku aja jooksul väljendada. 3. rahvahääletus, –küsitlus ja –algatus on aeglased ja kulukad. Esindus e kaudne demokraatia – inimesed teostavad võimu kellegi teise (valitud esindajate) kaudu. 
Esindusdemokraatia ei nõua kõigi kodanike osalemist seaduste tegemises ja riigi valitsemises, piisab vaid esindajate
valimisest üleriigilisse esinduskokku. Keskseks omaduseks on hääletamine. Rahvalt nõutakse aktiivset osalust harva ja
vähe   (hääletamine   mõne   aasta   tagant).   Esindusdemokraatia   võimaldab   avaliku   võimu   pidevat   ehk   katkestamatut
teostamist. Esindusorganid moodustavad siduva lüli rahva ja professionaalse riigiaparaadi vahel.
Kriitika: ei ole ideaalne, sest esindajate kaudu rahva arvamus paratamatult moondub. 4. Kas demokraatia toob paratamatult kaasa vabaduse? Vabadus ei ole paratamatult seotud demokraatiaga. 
Demokraatia võib üksikkodanikult võtta terve hulga vabadusi, mis tal teise ühiskonna korralduse puhul olemas oleksid.
Vabameelne despoot võimaldab alamatele ohtralt isiklikku vabadust. 5. Milles seisneb üldise tahte ja kõigi tahte erinevus Rousseau järgi? Üldine tahe on võrdselt kõigi liikmete 
huvides. See ei ole ühegi konkreetse inimese huvides, ehkki on üldistes huvides. Üldine tahe peab olema üldine nii 
eesmärkide kui olemuse poolest. Üldine tahe saab oma üldisuse mitte häälte arvust, vaid üldistest huvidest, mis neid 
seob.Kõikide tahe on kõigi üksikisikute konkreetsed tahted kokku.
Rousseau arvates peaks rahva tahe alati domineerima ja esindama kõikide teiste üksikuid rolle. Loomulikus olekus on
aga vastupidi: üldine tahe on nõrgim, korporatiivne tase teisel kohal ja kõige aktiivsem on eraisiku tahe. See tähendaks
Rousseau meelest, et valitsuse iga liige oleks esmalt tema ise, siis valitsuse ametnik ning alles siis kodanik. 6. Selgitage vähemalt kahte asjaolu demokraatia kasuks! Strateegiline asjaolu-võrreldes teiste valitsusvormidega 
võtab demokraatia arvesse kõige suurema hulga inimeste arvamusi , õigusi ja huvisid. Episteemiline asjaolu-otsustusse 
on kaasatud suurem inimeste hulk kui teiste valitsusvormide puhul seega on alust arvata ,et otsused tulevad pädevamad 
ja paikapidavamad. Suudetakse kaasata rohkem informatsiooni ja teadmisi.


7. Esitage vähemasti kaks kaalutlust osalusdemokraatia vastu! 
Osalusdemokraatia on demokraatia vorm, mille puhul rahvast kaasatakse otsustusprotsessi, rahvas teostab oma võimu
seaduseloomes ja muudes küsimustes, mis esindusdemokraatias on riigikogu ja valitsuse pädevuses.
Osalusdemokraatia   on   üks   kodanikuühiskonna   toimimise   aluseid.   Osalusdemokraatia   peamine   ülesanne   on   tagada
kogukonna juhtimise täielik läbipaistvus. Probleemid: täielikul osalusel põhinev poliitika on vaevalt mõeldav ja ka
ebatõhus. on selles, et ehkki meid huvitab aktiivselt osaleda otsustes, mis meid puudutavad, huvitavad meid ka paljud
teised asjad. Kokkuvõtteks, ehkki osalusdemokraatia idee on väga ligitõmbav, on väga raske näha, kuidas seda saaks
panna töötama nii, et asi oleks vaeva väärt. 8. Kritiseerige demokraatiat kahel mitte-platonlikul viisil! Platon- õiged politiilised otsustused vajavad eksperte. 
Demokraatias aga rahvas sellist omadust ei oma. Marx-hääletamisel, valimis protseduurid ei garanteeri 
inimeste poolt valitsemist (mõned valijad ei tea mis on nende huvid, valijaid tüssatakse osavate kõnemeeste poolt, 
kandidaatide ring ei paku tõelisi valikuid). Valijad valivad oma esindajad ebaoluliste omaduste järgi. 9. Kuidas kritiseerib Platon demokraatiat? Platon: Õiged poliitilised otsused vajavad eksperte ja valitsemine tuleks
jätta  asjatundjate  hooleks. Demokraatia  hävitab  end demokraatia  liialdamise  tõttu.  Tema põhiprintsiibiks on kõigi
samaväärne õigus olla ametis ja määrata riigi poliitikat. Aga inimesed pole ette valmistatud selleks, et valida parimaid
juhte. Platon kaebab, et lihtsate ülesannete- nagu kingategemise- puhul me arvestame, et ainult eriliselt ettevalmistatud
isik võib teenida oma eesmärki, poliitikas ja riigijuhtimises aga oletame, et igaüks teab, kuidas riiki valitseda. Poliitilise
filosoofia probleemiks on leida meetod, mille abil saaks eemaldada oskamatuse ja kelmuse avalikest ameteist ja ette
valmistada parimaid valitsemiseks üldsuse hüvanguks. Platon oli demokraatia vastu. 10. Milles seisneb volitatud esindaja teooria erinevus sõltumatu esindaja teooriast? 
Volitatud   esindaja   teooria  -   saadik   on   vaid   teda   valinud   isikute   hääletoru,   kellele   antakse   kaasa   kohustuslikud
juhtnöörid ja keda võidakse rahulolematuse korral alati tagasi kutsuda. Praktikas pole see süsteem aga läbi läinud, sest
pole õnnestunud rakendada saadikute tagasikutsumise põhimõtet. (Näiteks kui Inglise parlamendi alamkoja saadikud
veel XVII sajandi lõpul kuninga kutsel parlamendi kokkusaamisele läksid, pidid nad oma valijate poolt volikirjad kaasa
võtma, muidu puudus neil õiguslik alus parlamendi töös osaleda.) 
Sõltumatu esindaja teooria - saadikud on rahva täievolilised esindajad, kes kuni järgmiste valimisteni tegutsevad oma
parema   äratundmise   kohaselt.   Rahvasaadikuid   ei   saa   tagasi   kutsuda   ei   valijad   ega   neid   ülesseadnud   erakond.
Riigiõiguses tähendab see, et saadik pole seotud mandaadiga. 11. Milles seisneb Wollheimi (demokraatia) paradoks? Õige on poliitika A,  Enamus soovib poliitikat B, Nõustun 
demokraatia põhimõttega st, et ellu viidaks enamuse otsused. Seega nõustun ,et viidaks ellu poliitika B. Õige on viia 
ellu vale poliitika. 13. Milles seisneb võimude lahususe idee?  “Võimude lahususe” idee seisneb selles, et valitsuse seadusandlikud,
täidesaatvad ja kohtulikud funktsioonid tuleks asetada üksteisest sõltumatutesse kätesse. Teoorias tähendas see, et iga
valitsusharu tegevust kontrolliksid kaks ülejäänut. Säärane süsteem kaitseks inimesi valitsejate kuritarvituste eest. 14. Kuidas kritiseerib Schumpeter klassikalist demokraatiadoktriini? Ühist huvi ei ole , alusväärtused on loogikast
kõrgemal, pole selget ''oma'' üksikisiku sõltumatut , kaalutletud tahet, valija käitub massides teisiti. 15.   Milles   seisneb   Schumpeteri   demokraatiakontseptsioon?  Schumpeteri  teooria   põhierinevus   tema   poolt
klassikaliseks   nimetatud   käsitlusest   seisneb  konkurentsivõitluse   olemasolus   valijate   häälte   pärast.   Demokraatia   ei
tähenda vabadust, võrdsust, vendlust; osalemist otsustamisel ega tulemusi, mis kogu kodanikkonda rahuldaksid – see ei
ole ühtse eliidi domineerimine, vaid eliitide konkurents ja selle järgi toimivadki kaasaegsed valitsemissüsteemid. 
Schumpeteri järeldus on see, et “rahva tahe” on tegelikkuses töödeldud tahe; rahva tahe pole mitte poliitilise protsessi
liikumapanev jõud, vaid selle saadus.  Meetodid, millega töödeldakse probleeme ja üldsuse tahet nende probleemide
suhtes, on analoogilised kommertsreklaami meetoditega.
*  Demokraatlik   meetod   teostab   üldist   hüve,   lastes   rahval   endal   otsustada   küsimusi   indiviidide   valimise   teel.   Iga
inimene taipab ühise hüve olmemasolu. Iga inimene võtab osa hea ja halva määramisest.


12. Milliseid hädaohte näeb Mill demokraatiale ja milliseid väljapääse ta pakub? 
Mill: enne demokraatlike režiimide suureulatuslikku kehtestamist eeldati üldiselt, et kui inimesed valitseksid omaenda
huvides, ei saaks poliitilist rõhumist eksisteerida. Sest kui rahvas valitseb iseennast, mille pärast peaks ta siis vastu
võtma repressiivseid seadusi? Probleemid: 1. Rahvast mõeldakse kui ühetaolisest, ühesuguste huvidega massist, kus iga inimest mõjutab iga poliitika ühtviisi. Tegelikult aga on meil erinevad eesmärgid, huvid ja plaanid, me elame erinevates paikades ja oleme erineva
elueaga, seetõttu näemegi, kuidas enamus saab vastu võtta seaduse, millel on vähemuse jaoks mõned väga
ebameeldivad tagajärjed. 2. Süsteem õhutab väärtusetuid või ebasobivaid inimesi valimistel kandideerima. Inimesed, kes on kõige paremini ette   valmistatud   meid   valitsema,   tahavad   seda   tõenäoliselt   kõige   vähem.   Või   omadused,   mis   kõige
tõenäolisemalt toovad poliitikas kaasa edu  meelitamine, kahekeelsus, manipulatiivsus , on need, mida oma
valitsejailt kõige vähem sooviksime.  Mida teha:  võim tuleks hajutada üle riigi erinevate asutuste vahel, seades sisse “kontrollid ja tasakaalud”, nii et liigambitsioonikatel on vähe võimalust oma võimu ära kasutada.   tuleks piirata raha hulka, mida inimesed võivad kulutada oma valimiskampaaniale.  valitsuse liikmetele ei tuleks maksta palka. Sest vastasel juhul saaks ministritoolist “alamklassi seiklejate ihaldusobjekt”.   Neid,   kellel   endal   puuduvad   vahendid,   kuid   kes   on   ilmselt   sobivad   ja   võimekad,   võivad
eraannetustega toetada nende valijad.   hääletajad hääletaksid vastavalt oma arusaamisele üldisest huvist; see tähendab, nad peaksid hääletama nende   kandidaatide   poolt,   kelle   kohta   nad   usuvad,   et   nad   kõige   tõenäolisemalt   parandavad   kodanikke   ja
korraldavad riigi asju tõhusalt ning kõigi huvides.(analoogia vandekohtuga).  Lahendusena näeb Mill:   hääletamine  peaks  olema   avalik,  mitte  salajane.  Avalik  halvakspanu   oleks siis  jõud,  mis takistaks   inimesi
hääletamast omahuvist lähtuvalt. Mill mõistab, et hädaohuks on siin sunnivõim. Salajased hääletused võeti
kasutusele sellepärast, et mõjuvõimsad kohalikud tegelased sundisid üksikisikuid, eriti oma töötajaid, hääletama
teatud kindlal viisil, ähvardades töökoha või muude soodustuste äravõtmisega, kui juhtnööridest ei peeta kinni.
Salajane hääletamine muudab sellised ähvardused tühjaks: keegi ei tea, kes millise kandidaadi poolt hääletas.
Mill usub naiivselt, et see hädaoht on väiksem kui “alatu” või iseka hääletamise võimalus, mis moonutaks
tulemust. Säärane seisukoht on kahtlemata äärmiselt küsitav.  hoida ära klassi- ja erahuvidest tingitud moonutused  see avaldab samuti neutraliseerivat toimet rumaluse ja
võhikluse mõjule. Ta väidab, et teatud inimesed tuleks vähemalt ajutiselt hääletusõigusest ilma jätta. Siia rühma
kuuluvad need, kes on võimetud lugema, kirjutama jne. Sest harimatud vaesed, keda on arvuline enamus teeksid
asjatundmatuse   ja   klassihuvi  tõttu  kohutavaid  vigu.   Nad  valiksid  valitsuse,  mis   püüab  parandada   töötajate
olukorda,   tõstes   rikaste   makse,   kaitstes   kodumaist   tööstust   konkurentsi   eest,   vähendades   tööjõupuudusega
seotud ebakindlustunnet ja nii edasi. Milli arvates töötajad eksivad selles osas, millised on nende huvid, ning
olles enamuses, võivad nad kallutada riigi õnnetuse suunas.


6. VABADUS  1. Nimetage neli filosoofilist probleemi seoses vabadusega! Vabadus metafüüsikas-tahtevabaduse probleem (kas isik
on ise oma tegevuse algataja, kontrollija).Vabadus eetikaprobleemina- vabaduse ja vastutuse vahekord  (kas ma saan
moraalselt vastutada, kui kõik on ette määratud või kui kõik on juhuslik?).Esteetika probleem- tsensruur, loominguline
vabadus   (kas   ja   milline   tsensuur   on   õigustatud?   Kas   vabadus   on   kunstiloomingu   eeltingimus?).Poliitikafilosoofia
probleem-puutumatuse ala (kui palju vabadust võib/peab riik indiviidile andma? Millisel määral tohib riik sekkuda
inimese ellu?). 2. Kuidas on vabadus poliitikafilosoofia probleemiks?  Ajaloo  algul, kui ei olnud veel ühe  inimese  seaduslikku
võimu teise inimese üle, oli inimene vaba. Inimese vabaduse piiramine on tingitud sellest, et ühed inimesed sunnitakse
alluma teistele inimestele (riigile), kes nende üle valitsevad. Vabaduse määr sõltub riigikorrast ja seetõttu ongi vabadus
poliitikafilosoofia probleemiks ehk siis küsimus: kui palju vabadust võib/peab riik indiviidile andma ja mil määral on
isikul võimalus ühiskonnas toimida, ilma, et sellele tegevusele eelneks piirangud või järgneks hukkamõist. 3. „Negatiivne vabadus“ tähendab …  See kui sind keegi ei sunni ,ega takista su tegemisi.  Samas ei ütle selline
vabaduse määratlus mitte midagi selle kohta, mida inimene peaks oma vabadusega tegema, st on negatiivne määratlus..
Negatiivse vabaduse piirjuhuks võib pidada anarhiat, kui selle sisuks on igasuguste piirangute puudumine, normaalsel
juhul on aga negatiivne vabadus siiski määratletud mõnede kindlate piirangute puudumisega. 4. Selgitage positiivse vabaduse paradoksi! Positiivne vabadus on vabadus millekski. Vabadus on enesevalitsemine, 
autonoomia. nt vabadus valida elukohta, vabadus avaldada avalikult arvamust, vabadus uskuda oma veendumustesse, 
vabadus loometegevuseks ja elu eesmärkide määramiseks vms. Positiivne vabadus eeldab mõistust sest vabadus 
seisneb ainult mõistuspäraste printsiipide järgimises.Positiivse vabaduse paradoks: sind sunnitakse vabaks ühiskonna 
või riigi poolt kuna mõned teavad paremini, mis on sulle või riigile tegelikult hea (nt tegelikult tahad sa õppida kuigi 
ma ei taha) – sundi käsitletakse reeglina aga vabaduse vastandina. 5. Selgitage MacCallumi etteheidet negatiivse ja positiivse vabaduse eristamisele!  Kõnelda , et N vabadus ja P
vabadus oleks justkui kaks vabaduse liiki on ekslik. Kogu vabaduse diskussiooni saab analüüsida ühte tüüpi vabaduse
kolme eri aspekti kaudu. S on vaba Cst tegema (saavutama) A. S:Kes/mis on vaba?(st agent, toimija), C:Millest vaba?
(st takistused, piirangud). A:mida tegema? (st taotlused, sihid). 6. Milles seisneb liberaalide/libertaaride ja sotsialistide/egalitaaride erimeelsus vabaduse takistamise/ piiramise 
küsimuses? Liberaalid/libertaarid kalduvad vastama eitavalt:vabaduse piiramine ainult siis kui keegi kavatsuslikult 
takistab. Sotsialistid ja egalitaarid kalduvad vastama jaatavalt: Inimesed vastutavad oma tegude eest, mis mõjutavad 
kaudselt kuid siiski kausaalselt. 7. Milles seisneb küsimus vabaduse väärtusest/staatusest? 1.Milline on vabaduse staatus teiste väärtuste suhtes(tõde,
õiglus).Kas vabadus kaalub nad üles.Libertaar R.Nozick:vabadus on tähtsam kui õiglus:teatavate õiglusprintsiipide 
ülalhoidmine (nt kõigile võrdselt mingid hüve) nõuab sekkkumist indiviidie vabadusse.I.Berlin- Ei tasu naiivselt 
eeldada, et väärtused sobivad omavahel hästi kokku. 8. Kuidas põhjendas Mill seisukohta, et mõtte ja arutlemisvajadus peaks olema täielik? Sest keelatav seiskukoht 
( arvamus)võib olla tõene.(vabaduse ja tõe seos). Väära seisukoha (arvamuse)keelamisega takistatakse mõistmast 
tõde.Tõde muutub dogmaks 9. Kuidas põhjendab Mill vabadust? Mõttevabadus peab olema täielik. Tegevusevabaduse üle otsustamisel tuleb 
lähtuda nn kahjuprintsiibist. 10.   Milles   seisneb   Milli   vabaduse   e.   kahjuprintsiip?  Tegevusvabaduse   üle   otsustamisel   tuleks   lähtuda   kahest
printsiibist: 1, Tegudes, mis ei puuduta kellegi teise huve, ei pea indiviidil olema mingit vastutust ühiskonna ees (ühisk.
võib vaid nõuanda, õpetada, veenda)2. Tegudes, mis toovad kahju teistele inimestele, on indiviid vastutav ühiskonna
ees ning teda võib täie õigusega sotsiaalselt või legaalselt karistada, kui ühiskond seda vajalikuks peab.


11. Mida saab väita Milli progressiusu vastu? J. F. Stepheni otsene kriitika seisnes selles, et Mill eksib, kui arvab, et
inimestele vabaduse andmine viib innukale eksperimenteerimisele. Segamatu vabadus võib niisama tõenäoliselt viia 
olesklemisele ja eluhuvi puudumisele. Kuid leidub ka sügavam ning Milli projektile märksa ohtlikum vastuväide. Milli 
vaatekoha raskuskese langeb eeldusele, et inimesed on edumeelsed, võimelised kogemusest õppima. Kas 
kahekümnenda sajandi kogemus ei lükka seda vaadet ümber? Kui jah, siis variseb Milli positsiooni tuum kokku. 
Inimkond kordab pidevalt oma vigu. Kui inimesed ei õpi üksteise kogemusest, siis kaob meil alus õhutada neid 
elamiseksperimentidele. Mis mõtet on lasta teistel inimestel demonstreerida meile uusi elustiile, kui me pole valmis 
õppima? Aga kui me ei saa kaitsta neid elamiseksperimente, on märksa vähem õigustatud ka isikupära ja vabadus, 
vähemasti nende argumentide alusel, mida esitab Mill. 12. Kuidas õigustas Mill vabaduseprintsiipi? Mill õigustas vabadust ulitaarselt – vabadus pole iseenesest hea; teatud
vabaduse andmine toob kaasa õnne ja progressi. Ta leidis, et inimkond areneb, kui lastakse eksperimenteerida erinevate
eluviisidega (vigadest õpitakse; vähemoriginaalsed saavad targematest eeskuju) Areng on võimalik vaid juhul, kui
indiviidil on vabadus elada nii, nagu ta enda jaoks paremaks peab. Inimese üle võib kehtestada välise kontrolli vaid
sellisel juhul kui tema tegevus riivab teiste inimeste huve. Mill on nõus, et seadused ja ühiskondlik arvamus võivad
esitada indiviidile teatud nõudmisi, kuid küsimus on selles, millistest põhimõtetest lähtuda, et õiglus oleks tagatud.  13. Kellele rakendub vabadus e. kahjuprintsiip Milli järgi? Vabadus, kui printsiip ei ole Milli arvates rakendatav 
olukorras, kus inimesed ei ole veel võimelised isearenemiseks vabaduse teel. Seega rakendub vabadus arenenud 
ühiskonnas (kui inimesed on oma arengult valmis vabaduseks) ja täiskasvanutele, mitte alaealistele. Mill leidis, et 
avalikkus ei tohiks sekkuda, kui teod kahjustavad vaid tegijat ennast. 14. Kritiseerige vabadusprintsiipi vähemalt kahel viisil? 1.Üldine probleem- kahjuprintsiibi kaks sõnastust. Et kahju
on sekkumisek piisav. Ent ühes kohasest möönab, et muud põhjused võivad sekkumise üles kaaluda.2.Inimene ei ole 
saar- leidub palju viised kuidas inimese teod mõjutavad ja kahjustavad mitte ainult teda , vaid ka teisi. Järelikult 
sekkuda saab peaaegu kõikidesse tegevustesse, mida isik kõige suuremas eraldatuses ja omaette teeb. 15. Milles seisnevad marksistlikud vastuväited liberalismile? Ei nõustu , et vabadus seisneb takistuste/kitsenduste 
puudumises. Vabadus on enesevalitsemine, autonoomia.


7. ÕIGLUS 
1. Nimetage vähemalt kolme tüüpi „asju“ millele omistatakse õiglust! Poliitilised süsteemid,Indiviidide vahelised 
suhted, Tegevused (sh hinnangud), Isikud 2. Mis on jaotav õiglus? 
On sotsiaalne õiglus, mis arutleb milliseid hüvesid, kelle vahel jagada ja milline on õige jaotus. 3. Mis on korraldav õiglus? On võrdsustav, ehk korrektiivne õiglus, kus küsimus on vahetussuhtes e õiglane märgib 
õigluses õiget proportsiooni:Teenuse eest tasumine (palju tuleks vastu anda, et saada), Kahju ja hüvituse vahekord, 
Kuriteo ja karistuse vahekord 4. Mis on jaotava õigluse põhiküsimused? sotsiaalne õiglus mille Põhiküsimused: ? 1. Mis hüvesid tuleks 
jagada(saab jagada) (rikkus võim respekt või mingi nende kombinatsioon)2. Mille, kelle vahel jagada? (inimesed, 
elavad surnud, tulevased põlved) mingi ühiskonna liikmete rahvaste (rahvusriikide).3. Mis on õige jaotus? 
Hüvede (nt sissetulekute) määramine (nt pappi vastavalt iga väärtusele, vajadusele, staatusele). 5. Formuleerige vähemalt 3 õiglase jaotamise printsiipi! Igale inimesele võrdne osa, vastavalt teenetele, panusele. 6.   Iseloomustage   töö   rolli   Locke’i   omandikontspetsioonis!  Õiglase   omandisüsteemi   tuletamisel   peaksime
apelleerima loomulikule omandiõigusele. Omandi omamisel on suure tähtsusega töö. Igal inimesel on tema omandiks
tema enese isik. Sellele pole kellegi õigust peale tema enese. Võime öelda, ete tema keha ja käte töö on päriselt tema
oma.   Inimesed   omavad   omaenda   tööd,   ning   mingi   objekti   kallal   töötades   te   „segate   oma   tööd“   selle   objektiga.
Seepärast, seni kuni seda objekti ei nõua õigustatult keegi teine, saab teist selle objekti omanik, mille kallal te olete
töötanud.„lisatud väärtuse“ argument : töö annab igale asjale teistsuguse väärtuse. N. maa kallal töötades suurendatakse
tohutult   tema   väärtust   (annab  paremat   saaki).  Locke   kasutab  sõna  „omand“  nii  laiemas  kui   kitsamas   tähenduses.
Laiemas mõttes tähendab omand suurt hulka inimeste huve ja püüdlusi, kitsamas tähenduses materiaalseid väärtusi.
Omand on loomulik õigus ja see tuleneb tööst. 7. Millised probleemid seonduvad Locke’i omandiõigusega? Milline omand on neil, kes ei suuda töötada?
Eeldus: mingit objekti omav isik segab selle millegagi, mida praegu ei oma (või mida omavad kõik ühisel)t, siis hakkab
ka seda teist asja omama. Nt kui segada tomatimahl merega, kas siis saab meri ka minu omaks? Järgmise põlvkonna
inimestele(kes ei põlvne töökatest) ei pruugi objekte jaguda, ja nad tunnevad ennast seetõttu ebaõiglaselt koheldult. 8. Iseloomustage vähemalt kahte argumenti vabaturu vastu! Vaba turu puhas mudel:  Omand (nii maa, tooraine kui ka teised kaubad, sh tööjõud) kuuluvad üksikisikutele või firmadele  Kaupu toodetakse kasumi saamiseks, mitte niivõrd tarbimisvajaduste rahuldamiseks  Kõiki kaupu jaotatakse vabatahtliku vahetamise kaudu turul, mida juhivad pakkumise ja nõudluse seadused  Vaba konkurents: igaüks võib toota ja pakkuda müügiks ükskõik missugust kaupa. Argumendid:  Vabaturg on suhteliselt pillav: ta raiskab töötaja potentsiaali.  põhjustab töötajate võõrandumist: töö iseloom on mandunud ja inimesele mittekohane. Kasumimotiiv sunnib
kapitaliste omaks võtma kõige tõhusamaid töömeetodeid, st kaugelearenenud tööjaotuse kasutuselevõtmist, kus
iga tööline sooritab äärmiselt spetsialiseerunud, igavat ja korduvat ülesannet.  on   ekspluateeriv:   need,   kes   saavad   turul   hüvesid   (nt   aktsionärid)   ilma   et   annaks   selle   heaks   omalt   poolt
samaväärset tööpanust, on ekspluateerijad. Neid, kes saavad vähem, kui nad loovad, ekspluateeritakse.    toob kaasa ebavõrdsust: piiranguteta vabaturg võib viia laastavale vaesusele. 9. Kirjeldage Rawlsi hüpoteetilist algolukorda? Kujutame olukorda kus keegi ei tea oma kohta ühiskonnas 
(klassipositsioonni, sotsiaalset staatust, rahvust, sugu) andeid võimeid, mis on hea ja mida ihaldatakse: teatakse ,et 
eelistatakse rohkem või vähem hüve, aga ei teata mis see hüve on. Millised printsiibid valitakse KUI nende printsiipide 
järgi tuleb elu korraldada pärast teadmatuse loori eemaldamist (st kui nad saavad teada kes nad tegelikult on ). 10. Milles seisneb hüpoteetilise algolukorra konstrueerimise mõte? ET teada saada printsiibid, mille alusel tuleks 
institutsioonides/sotsiaalsetes praktikates elu korraldada, et olukorda võiks kutsuda õiglaseks. 11. Kritiseerige Rawlsi õiglusteooriat vähemasti kahel viisil! 1. Kas ikka valitaks need printsiibid-poliitikafilosoofid 
on kahelnud kas hüpoteetilises olukorras on ratsionaalne valida niisuguseid printsiipe nagu tegid Rawlsi valijad. Äkki 


riskitakse suurema kasu nimel.2.printsiibid diskrimineerivad- andekate ja edukamate omandit kasutatakse vaestele ja 
kehvematele jagamiseks. Miks peaks andekad ja edukad sellega nõustuma. 12. Kuidas kritiseerib Nozick malli ja eesmärgikeskseid õigluskontseptsioone? Mis iganes õiglane olukord (nt 
kõigil on võrdselt pappi) muutub vabaduse tingimustes õige pea paratamatult ebaõiglaseks. Mõned panevad raha 
kasvama, mõned joovad raha maha.. Vaba toimimine keelata  või ümberjagada (algse skeemi järgi) mingi aja 
pärast..Mõlemal  juhul on aga tegemist tungimisega inimeste vabadusse. 13. Iseloomustage Nozicku libertaarset õigluskontseptsiooni ja vähemasti ühte vastuväidet sellele! Õigused 
isiklikule vabadusele ja eraomandie on absoluutsed ja ülimuslikud. Neid õigusi ei tohi piirata ühegi sotsiaalse hüve 
( turvatunde, heaolu, õnne vms) saavutamiseks. Vastuväide- Õiguste päritolu ja loomus.Nozick ei seleta kust pärinevad 
fundamentaalsed õigused ning miks peaks lepppima ainult õigusega vabadusele ja eraomandile ja mitte õigusega 
peavarjule, heaolule, haridusele vms. 14. Iseloomustage Walzeri kommunitaarset õigluskontseptsiooni! Õiglusest rääkimine näitab ,et puuduvad üllamad 
sotsiaalsed väärtused (solidaarsus, hoolivus ja heasoovlikkus). Viimaste olemasolul pole tarvis nõuda kellegi õigusi ja 
rõhutada kohustusi. Õiglus ei ole abstraktsete normide kogum mille järgi anonüümsed inimesed kogu planeedil peavad 
oma elu korraldama. Õiglus on seotud konkreetse kogukonna ühiste arusaamadega. Riik ei saa olla pelgalt neutraalne 
pealtvaataja eluviiside suhtes, vaid püüdma säilitada antud eluvorme ja hoidma traditsiooni. 15. Kuidas kritiseerib Walzer Rawlsi ja Nozicku õigluskontseptsioone? Õiglus on kultuurikeskne st seotud 
konkreetse kommuuni või kultuuri väärtussüsteemiga, mitte ausates tingimustes valitud printsiipidega(Rawls) ega 
õiglase päritoluga(Nozick). Küsimus mida ratsionaalsed inimesed valiksid nn algpositsioonnis on valesti asetatud. 
Tuleb küsida:mida valiksid sellised inimesed nagu meie, kes me jagame teatud kultuuri.Õigluse olemusele ei osuta 
mitte teadmatuse loor , vaid rikas kultuuripagas ja teadmised oma ühiskonna kohta. 16. Miks ei näita tuluparaad ebaõiglust (Wolffi järgi)?  8. KUNST 


1. Iseloomustage nelja kunstifilosoofia põhiprobleemi! 1.Kunsti definitsioon-Mis on kunst? Mis on kunstiks olemise 
piisavad ja tarvilikud tingimused? 2.Kunstiteose ontoloogia- Mis tüüpi asjad on kunstiteosed?(füüsilised vaimsed 
objektid) 3.Kunstiteose interpretatsioon-Kas kunstiteosel on 1 või rohkem tähendust.Mis on tõlgenduse allikaks? 
(kunstnik, teos ise vastuvõtja?)4.Kunstiteose hindamine-Milles seisneb hinnangute põhjendite staatus? Ons tunnuseid , 
mis alati teevad kunsti heaks või vähemasti panustavad headust? 2. Selgitage küsimuse „mis on kunst“ vähemat kahte tähendust? M.Weitz Kunsti mõistega on sama mis 
Wittgnenstein väitis seoses mängu mõistega( kaardi , palli võitlusmängud) neid vaadates leidub sarnasusi, sugulusi 
terve rida ehk perekondlikud sarnasused. M.Weitz kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Kunst on avatud 
mõiste. 3. Milles seisneb anti-essentsialistlik kunstiteooria? Kunstile on omased muutused ja loomingulisus. Kunst on avatud
mõiste. Aja jooksul kukutab kunstielu mis iganes definitsiooni. M.Weitz  õhutasid loobuma ettekujutusest ,et kunsti 
tuvastamine käib definitsiooni alusel. 4. Milles seisneb Wittgensteini vaadete mõju anti-essentsialismile? Kunsti mõiste samastamine mängu mõistega. 
Mängud moodustavad ühise mõiste ühiste sarnasustega, sugulastega. Kunstil samad omadused. 5. Mida tahtis Kennick tõestada kaubalao näitega? Et inimene kel puudub rahuldav kunsti definitsioon saab 
hakkama kunstiteoste leidmisega. Ehk oskame kunstiteoseid tuvastada seetõttu, et oskame tavakeeles kasutada 
sõna kunst. 6. Selgitage milles seisneb traditsioonilise esteetika esimene eksimus Kennicki järgi  Me võime vaadata erinevat
kunsti, lugeda luuletust, uurida kunstiteost, aga see ei aita meil näha mis kunstil viga on. Viga ei ole teoses, ei vaatajas,
vaid valesti püstitatud küsimuses. Kennicki meelest me teame, kuidas kasutada sõna kunst. Kui me mõnel korral ei tea,
et   tegemist   on   kunstiga   on   sellel   lihtsalt   avatud   struktuur.   Pole   vaja   mingit   definitsiooni,   vaid   lihtsalt   teada,   et
sellesarnaseid   asju   kutsutakse   kunstiks   või   kunstiteoseks.   Et   kunstil   on   mingi   vorm,   väljendus,   tähendus   võivad
Kennicki   meelest   juhtida   meie   tähelepanu   kunstiteose   teatud   omadustele   nn.   perekonnasarnasusele,   aga   kunsti
defineerida nad ei suuda.Pole kuskilt võtta kasutust, et sinu või minu oma on õige. Meil pole eeldust, et luua pinda
mida vaadelda.  7. Milles seisneb Danto visuaalselt eristamatute paaride argument? Et näha midagi kunstina nõuab midagi sellist 
mida silm ei suuda märgata- kunstilise teooria atmosfääri, teadmist kunstiajaloost, kunstimaailma. Ehk väliste tunnuste 
poolet harilikud objektid pole üldse kunstiteosed:koerakammid pissuaarid, pudeliharjad. Sajandeid oli arvatud ,et 
kunstiteosed peavad oluliselt erineama lihtsalt reaalsetest asjadest. Tegelikult järeldas Danto, et testisooritaja Kennicki 
laos saab edukalt kunstiteoseid tuvastada üksnes juhuslikult. 8. Iseloomustage institutsionaalset kunstidefinitsiooni ja selle põhimõisteid! Kunsti saab defineerida klassikatoorses
tähenduses on kunstiteosel kaks tarvilikku tingimust.1. Artefakt-inimese poolt tehtud.2.Millele mõni isik või isikute 
grupp toimides kindla sotsiaalse institutsiooni (kunstimaailma)nimel on  omistanud hindamisele kandideerimise 
staatuse..Kunstimaailm need on kunstnikud kunstikriitikud, kuraatorid. 9. Milles seisneb nn „Wollheimi dilemma“? Kas kunstimaailma esindajad omistavad kunsti staatust mingisugustest 
põhjendustest lähtudes? Kui ei ,siis käitub kunstimaailm meelevaldselt ja rakendab suvaliselt oma võimu.. Kui Jah siis 
need põhjendid ongi see millest võiks võrsuda kunsti definitsioon. Ent siis on ekslik rääkida artefaktile kunsti staatuse 
omistamisest, sest sel juhul kunstimaailma esindajad ainult kinnitavad või möönavad kunsti staatust. Ehk siis 
põhjendused ise ei ole piisavad . Vaja on kunstimaailma kinnitust(draakoni tapmisel rüütliks saamise näide). 10. Milles seisneb esteetiline kunstidefinitsioon? X on kunstiteos siis ja ainult siis kui X on loodud kavatsusega esile 
kutsuda esteetiline kogemus.. Esteetiline kogemus -objekti huvitu kogemine, objekti kogemine kogemuse 
enda pärast, ilma igasuguse isikliku (nt seksuaalse) või praktilise (majandusliku) eesmärgita. Esteetilise kogemuse 
faktiline esinemine kunstikogejas ei ole tarvilik,Kunstnikul peab olema kavatsus. Teooria ei aita, et loodusobjektid 
võivad esile kutsuda esteetilist kogemust, ent nad pole kunstiks, sest pole kavatsusi.


11. Esitage vähemalt kaks vastuväidet esteetilisele kunstidefinitsioonile! 1. On kunstiteoseid, mis ei ole loodud 
esteetiliseks kaemiseks, vaid hirmutamiseks, järelikult ei ole esteetilise kogemuse taotlus kunstiks olemise tarvilik 
tingimus. 2.Iluvõimlemisel lindiharjutus, kujundujumine nende loomisel mängin rolli esteetilise kogemuse taotlus 
hindab zürii keskendub publik Ent mõlemad kuuluvad spordi valdkonda. 12. Milles seisneb narratiivne kunstikäsitlus? Kuulub ajalooliste kunstiteooriate hulka. Objekti kunstistaatus sõltub 
selle objekti seosest kunstiajaloosse (kunstitraditsioon). Kunstiteose kandidaadija kunstitraditsiooni vahele tuleb 
punuda lugu( narratiiv) kasutades kordamise , avardamise või hülgamise mõisteid.Kordamine- kunsti tuvastaja 
demonstreerib mil viisil antud teos kordab eelnenud teoste vormi, konventsioone(kokkuleppeid) ja 
taotlusi.Avardamine-.leiab aset mingi kunstiliste probleemide lahendamise korral.Hülgamine- kunstnik hülgab 
eelnenud kunsti tegemise viisdi ehk eitab traditsioonilisi suunitlusi. 13. Selgitage nn esimese kunstiteose etteheidet ajaloolistele kunstimääratlustele! Kõik ajaloolise kallakuga nn 
tagasi viitavad kunstiteooriad seisavad vastamisi tülika küsimusega.Kuidas sa kunstiks esimene kunstiteos? Esimest 
kunstiteost ei saanud ju siduda narratiivi vms kaudu eelneva kunstiga ,sest enne esimest kunstiteost kunsti ei 
eksisteerinud. 14. Kuidas kritiseerib Dickie Stolnitzi esteetilise hoiaku teooriat?  Stolnitzi meelest esteetiline hoiak on ükskõik
millisele objektile ainult tema enda pärast osutatav huvitu ja sümpatiseeriv tähelepanu. Dickie arvates huvitus näitab
midagi retsipiendi motiivide kohta, aga ei näita, mis on vastuvõtja tähelepanuaktis erilist. N kui kaks inimest kuulavad
sümfooniat, üks muusika eksami jaoks, teine lihtsalt muusika nautimiseks. muusikat ennast võivad nad kuulata täpselt
samamoodi. Huvitus ja huvi tähistavad erinevad motiive, miks me kunstiteosele tähelepanu osutame. 15. Miks võib Danto kunstiteooriat nimetada anti-esteetiliseks?  Tema arvamus on, et esteetilise elamuse mõiste
pole mitte ainult kasutu vaid ka ohtlik, kuna see trivialiseerib kunsti, nähes selles vaid midagi, mis valmistab naudingut,
selle asemel et näha selles tähendust. Sellise trivialiseerimise tulemuseks on, et luuletuse mõistmine võrdsustatakse
selle nautimisega õigetel põhjustel. Erinevalt esteetilisest teooriast, et kunstiteoste suhtes võetakse esteetiline hoiak,
mida tõlgendatakse kui huvitust, leiab Danto et kunstiteosed nõuavad interpretatsiooni. 16. Selgitage milles seisneb traditsioonilise esteetika teine eksimus Kennicki järgi?