Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Üksikud obligatsioonid-obligatsiooniõiguse eriosa (0)

1 Hindamata
Punktid

Üksikud obligatsioonid -obligatsiooniõiguse eriosa 8PT

Oblikatsiooniõiguslikud suhted vanimas Rooma õiguses


Actus - isiku õigusi tekitav tegevus
Negotium-igasugune tegevus
Vanimas Rooma õiguses puudusid õigustehingud ja lepingu mõiste.
Vanas Roomas olid kõige lihtsamad tehingud , mis rahuldasid selle aja vajadusi.
Vanimaks obligatsiooniõiguslikuks instituudiks Rooma õiguse ajaloos on käendus -pantvanguse instituut-praedes et vades. Omandamistehingutest vanim on vahetus. Lisanduvad algsed laenutehingud.
mancipatio- vormiline võõrandamistehing. Seda rakendati omandiõiguse saamiseks rec mancipi kohta, võõra perepoja perekonda võtmisel, abielu cum manu sõlmimise puhul ja testamendi tegemisel. Pidulik toiming, sooritati vase ja kaalu abil. Osa võtsid kaalumees ja 5 tunnistajat. Võõrandatava ese kohalolek .
Nexum-eriline laenutehing. Formaalne tehing, mis sõlmitakse 5 tunnistaja ja kaalumehe kaasabil. Sisuks krediidi-laenu suhted. Võla mittetäitmisel sattus võlgnik võlausaldaja käsutusse. 60 päeva raudus, 3kord aturul, kui ära ei ostetud, siis ori v surm.Tapetud v müüdud võlgniku vara jäi kreeditorile.
In iure cessio -näiline/imainaarne protsess.Kohtu ette tulevad võõrandaja ja omandaja - Omandaja käitub hagejana ja väidab et asi kuulub talle. Võõrandaja kostjana vaikib.Kohus mõistab asja hagejale.

Lepingud hilisemas Rooma õiguses ja klassifikatsioon


Lepingute klassifikatsioon:
  • Reaalsed - lepingud , mille kehtivuseks on vajalik asja üleandmine ühelt isikult teisele
  • Verbaalsed - lepingud,mille kehtivuseks on vajalik teatud sõnade lausumine
  • Literaalsed- lepingud, mille kehtivuseks on vajalik kirjaliku dokumendi koostamine
  • Konsensuaalsed - lepingud, mille kehtivuseks piisab paljast poolte kokkuleppest

Lepingu sõlmimisek son alati vajalik poolte kokkulete.

Verbaarsed lepingud. Stipilatio

Stipulatio - suuline lubadus täita teatav kohustus
Ajalooline periood: leping sõlmitakse kreeditori vastava küsimusega ja võlgniku samade sõnadega väljendatud vastuse teel.
Nüüd võib selle sõlmida ükskõik milliste sõnadega! Vabariigi aja lõpul tavatseti juba koostada selle kohta kirjalik akt.
Stipulatio oli kreeditorile eriti soodne.Võlgnik oli kohustatud sellest täpselt kinni pidama , mida oli lubanud. Stipulatsioon oli abstraktne tehing ehk tema sõlmimisel pole näidatud kohustuste tekkimise alus- causa.
Verbaalne leping on ka stipulatio poenae- leppetrahv . Kokkulepe,mille alusel üks pool kohustub teisele maksma trahvisumma mingi teo sooritamise v mittesooritamise puhuks või ka kohustuse mittetäitmise või mitteõigeaegse täitmise korral.
Stipulatsiooniga võisid tekkida samaaegsel mitme kreeditori nõudmised ühe võlgniku vastu ja sel teel eriti said kohustuda mitu isikut.Tema abil sai kujundada käenduse instituut.
KÄENDUS. Kui kreeditoril puudub usaldus võlgniku aususesse ja tema majanduslikesse võimetesse, siis otsib ta vahendeid, mis tõhusalt tagaksid lepingu täitmise.. Kõrvuti võlgnikuga vastutab kreeditori eest veel teine isik- käendaja , kui võlgnik mingil põhjusel ei täida kohustust.
Käendusega-vadimonium, praedisdatio- võidi tagada mitmesuguseid kohustusi.Kui võlgnik kohustust ei täitnud ja seda tegi käendaja, siis võis käendaja hiljem võlga tagasi nõuda.Käendus kestab 2.a. Kreeditor võis mitme käendaja olemasolul igaühelt nõuda vaid osa võlga.
Et vabaneda kitsendustest töötati Roomas välja uus käenduse vorm: fideiussio. Käendus läks käendaja surma puhul üle ta pärijatele.
Verbaalne lepin on ka : dotis dictio-kohustus anda abiellujaile kaasavara.Suuline teadaanne.

Literaalsed lepingud


Kirjalik vormistamine, ilma milleta pole leping kehtiv.
Literaalne leping-kirjalik vorm on tehingu olemuslikusk elemendiks
Sissetulekute ja väljaminekute raamatud. Sissetulekud kanti raamatutesse- codex accepti- väljaminekud- codex expensi-
Kui nüüd ka teine ärimees pidas selliseid raamatuid ja esimese peremehe codex expensis väljaminekuna märgitud sissekanne vastas teise codex acceptile sissetulekuna märgitud sissekandele, siis selle alusel tekkis leping.

Reaalsed lepingud


Reaalne leping- leping, mis kehtestub selle asja üleandmisega ühelt isikult teisele.
  • Muutlaen- mutuum - leping, mille alusel antakse asendatav asi teisele omandiks, kohustusega sama palju ja samas väärtuses tagasi anda.Lepingu sõlmimine vormivaba.
    Deebitorile anti kaitseks hagi , olematu raha saamise eest kui kreeditor oli võtnud allkirja enne objekti kätte andmist.
    Muutlaen võis olla kas protsendiga v protsendita.
    Protsentidega laen oli- fenus.leping. IV saj keelati protsentide võtmine. Erikokkulepped protsendile- usurae- kohta. Protsendimäär esialgu 12% a.
  • Pruuklaen- commodatum . Üks isik annab teisele mingi asendamatu asja ajutiseks kasutamiseks kohustusega tagasi anda sama asi.Laenuobjekt laenusaaja osaks ei lähe. Seda rakendatakse igapäevases elus vastastikuse abistamise eesmärgil . Enne tähtaega asja taagsi ei anta!
  • Hoiuleping - depositum .Leping, mille alusel hoiule võtja kohustub hoijule andjale viimase nõudel tagasi anda hoiule antud vallasasja.Selle lepinguga võetakse võõrad asjad ajutiselt hoiule. Asja houle võtja tarvitada ei tohi. Kolm hoiulepingu eriliiki:
    • Depositum miserabile-kuimingi õnnetuse , hädaohu puhul antakse mingi asi hoiule. Vastutab hoiulevõtja. Kui tagasi ei anna kahekordse väärtusega.
    • Depositum irregulare-hoiule antakse asendatavad asjad, kohustusega tagasi anda sama palju ja samas väärtuses asju. Hoiule andja ei tohi hoiule antud asja kinni pidada tasendusena vastunõudmise puhul , kuna muutlaenu puhul ei tarvvitse võlgnik enne maksta kui tema nõuded kreeditori vastu on arvesse võetud. Muutlaen sõlmitakse deebitori huvides, aga see hoiule andja huvides
    • SEKVESTER-sequestre-sellise asja hoiule andmine kolmanda isiku kätte, mille kohta on käimas vaidlus kahe või enama isiku vahel.Hoiule andja on siin seega mitu isikut.

  • Fiducia. Vanimaks pandi vormisk. Võlgnik andis võla kindlustamiseks oma asja kreeditorile omandiks, kohustusega see asi võla tasumisel võlgnikule tagasi anda.
    Fiducia cum creditore-kui kasutati seda kreeditorile reaalse kindlustuse andmise vahendina.
    Fiducia cum amico-asi anti hoiule, tasuta kasutamiseks v muuks otstarbeks.
    Esialgu rajanes fiducia usaldusel.Hiljem anti asja tagasinõudmiseks eriline hagi.
  • Pignus .Leping, mille aluselkreeditor kohustub deebitorile tagasi andma asja,mille ta on saanud oma nõudmise kindlustamiseks.

    Konsensuaalsed lepingud

    1.EMTIO-VENDITIO-ostu-müügileping-leping, millega üks pool – müüja (venditor) kohustub teisele poolele- ostjale(emptor) teataa asja(merx), nii et see jääks ostjale, ostja omakorda kohustub asj aeest maksma teatava rahasumma(pretium).
    See on sünallagmaatiline leping-mõlemal poolel on võrdsed õigused/kohustused.
    Vormivaba ostu-müügilepingu mõjule pääsemine . Preetoriid kujudasid selle lepingu.
    Ostu-müügi objektisk võivad olla igasugused asjad, nende kogumid ja ka õigused. Objektiks võivad olla ka tulvased asjad:
    • Emptio rei separatae-ostetakse tingimisi , lootuses , et müüja asja saab
    • Sõlmitakse lõplik siduv leping loodetava asja peale

    Ostuhind peab väljenduma rahasummas. Ostuhinna nõuded:
    • Ostuhind peab olema kindel (certum)-määratakse poolte kokkuleppel
    • Ostuhind peab olema tõeline(verum), mite kolmandate isikute petmiseks
    • Hilisemas õiguses peab hind olema õiglane(iustum)

    Ostu-müügileping on kehtiv müügi eseme ja hinnas kokkuleppe momendil . Omandiõigus läheb üle asja üleandmisega. Ostja peab tasuma hinna ka siis kui toode hävis/roiskus.
    Poolte kohustused:
    Müüja kohustused: asja üleandmine;Üleandmiseni peab asj ahoolega hoidma;Müüja vastutab asja puuduste eest ja vigade eest,mida varjas; Lõpuks nõuti, et müüja peab teatavaks tegema kõik asja puudused va need, mis on kõigile nähtavad; Varjatud vigade leidmisel võis ostaja nõuda hinna alandamist v lepingu tühistamist;Võõra asja müümise eest vastutab müüja
    Ostja kohustused:tasuda ostuhind;tasuma oma süü tõttu tekkinud kahju; Käsiraha -lepingu sõlmimise tõendamisel. Kui ei täida lepingut, peab käsiraha kahekordselt tagasi maksma;
    Ostu-müügilepingu eriliigid:
    • Lex commissoria- kumbki pool võib jätta endale õiguse taganeda lepingust, kui vastaspool ei täida oma kohustusi.
    • In diem addictio- müüja reserveerib endale õiguse taganeda müügist, kui ta teatava aja jooksul saab kolmandalt isikult soodsama pakkumise
    • Pactum displicentiae- ostja õigus taganeda lepingust kahetsemise tõttu
    • Pactum de retrovendendo- ostja kohustub asja müüjale selle nõudmisel tagasi müüma
    • Pactum de retroemendo- müüja kohustub asja tagasi ostma
    • Pactum de reservati dominii- müüjale jääb omandiõigus kuni hinna täieliku tasumiseni
    • Pactum hypothecae- müüjale jääb pandiõigus kuni hinna tasumiseni
    • Pactum protimeseos- müüjale jääb ostueesõigus kui ostja asja edasi müüb
    • Ostmine asja järeleproovimise tingimused, kui asi ei kõlba, tühistub leping.

    2. LOCATIO -CONDUCTIO-teatav kasutuslepingute rühm
    ..kahekülgne konsensuaalne leping,mille alusel üks pooltest lubab asj ateisele poolele ajutiselt kasutamiseks anda, mingisuguse samme sooritada või mingisuguse tööresultaadi ja teine pool kohustub andma selle eest vastutasu.
    Locatio-conductio-võib olla kolmesugune:
  • Võõras asi, Roomas ka ori
  • Samme sooritamine, nt töötamine
  • Töötulemus
    Kolm eriliiki :
    • Locatio-conductio rei-asjaüür, rent, kus üürimise all mõeldakse asja kasutamist vilja saamiseta. Rentimise all mõeldakse viljakandva asja kasutusse andmist.

    Sublocatio-allüür, üüritud asja edasiüürimine
    Poolte kohustused:
    Üürnik /rentnik: kasutada asja vastavalt selle ülesandele,tasuda kokkulepitud tähtpäevaks üüri-või rendiraha ja lepingu tähtaja lõppemisel asi korralikuna tagasi anda.
    Üürile/ rendileandja :asja koos päraldisega kasutusse andmine;takistuseta kasutuse võimaldamine.
    • Locatio-conductio operarum- tööleping . See on vaba inimese tööjõu kasutamise leping tasu eest, kusjuures tll tegemine määratakse teatava aja peale. Leping lõppeb töövõtja surmaga.
    • Locatio –conductio operis-tööettevõtete-leping. Leping, mille alusel üks isik kohustub teatava tasu eest teisele andma töö saaduse-resultaadi. Kohustuse objektiks on kindel töötulemus. Tööettevõtja peab:: tellimise täitma tähtajaks;vastavalt üleseatud tingimustele. Tellija kohustus: õigeks ajaks ja tingimuste kohaselt vormistatud ese vastu võtta ja tasu maksta.

    3. MANDATUM -käsundusleping
    ..konsensuaalne leping, mille alusel üks pool teeb teisele ülesandeks oma mõne üksiku asja või kõikide asjade ajamise. Ülesandeks võib olla:mingi eseme ostmine;vara valitsemine;kohtuprotsessi ajamine
    Klassikalises instituudis on tegemist kahe instituudiga:
    • Mandatum-kitsamas mõttes, kus ülesanne oli üksik ja lõplik
    • Procura –kus hooldaja oli alaline asjade ajaja ja varade valitseja

    Mandatum on tasuta leping, selle sisuks olevad ül ei kuulunud häbistatava töö hulka. Tasu saamiseks andis käsundi andja lugupidamise märgina honoraariumi.
    Tehti vahet:
    • Mandatum mea gratia -käsund ülesande tegija huvides
    • Mandatum tua gratia- käsund voliniku, ülesande täitja huvides
    • Mandatum aliena gratia-käsund kolmanda isiku kasuks

    Mandataar-käsundi täitja, on kohustatud ül täitma käsundaja juhiste kohaselt heaperemeheliku hoolsusega;ta peab andma atu oma tegevusest ja andma käsundajale üle kõik lepingu alusel saadu .
    Käsundaja-mandant.on kohustatud tasuma mandataarile kõik selle poolt kantud kulud. Mandandil on käsundi täitja vastu hagi, mis mandataari kahjuks tehtud otsuse puhul toob kaasa viimase autuks tunnistamise.
    Mandaadileping lõpped: ühe poole surmaga;ülesande täitmisega;eriti mandataari loobumisega.
    4.Societas-seltsinguleping- konsensuaalne leping, millega kaks või enam isikut kohustuvad vastastikuselt kokku panema asju või oma oskusi ühise, seadusega lubatud, kõigile kasuliku sihi saavutamiseks.
    Klassikalises õiguses:kõikide varade seltsing ;äriline seltsing
    Vabariigi ajal:erilised maksude sissenõudmise seltsingud
    Ühe seltsingu liikem surm või väljaastumine lõpetas seltsingu.
    Seltsinguleping võis ulatuselt olla:
    • Societas omnium bonorum-seltsinglased panead kokku kogu oma vara
    • Societas quaestus- pannakse kokku vaid teatav vara
    • Societas alicuius negotiationis- seltsing on loodud ühe operatsiooni teotamisele
    • Societas uniun rei- seltsinglastel on üks ühine ese

    Contractus innominati


    Need on nimeta lepingud, mis ei mahtunud lepingute süsteemi ära.Lepingud, mis said preetori praktika kaudu hagikaitse.
    Nimeta lepingud:
    • Vahetus- permutatio.üks isik annab mingi asja teisele isikule omandiks, saades teiselt isikult vastutasuks asja samuti omandiks. Reaalne leping,nõutakse asja üleandmist.Vastutasuks on asi, mitte raha.
    • Aestimatum ehk contractus aestimatotius-kokkulepe, mille üks lepinglane usaldab teisele müügiks asja teatava kindlaks määratud hinna eest ,kohustusega teatava aja möödumisel kas maksta kokkulepitud summa või anda asi tagasi.
    • Sobing-transactio-kokkulepe, millega vaieldavv kahe poole vaheline juriidiline suhe muudetakse mõlemapoolsete järeleandmistega vaieldamatuks.
    • Kasutusleping-precarium-kasutada andja võin prekaristilt nõuda igal ajal asja tagasiandmist. Asja andja ei kandnud ise mingeid kohustusi

    Pacta

    Pacta sunt servanda-igasuguseid seaduspäraseid kokkuleppeid tuleb pidada.
    Pacta nuda-rõivasteta lepped , kui ei olnud hagi ei saanud sundida ka leppe täitmisele.
    Pacta vestita-kokkulepped, millele tekkisid hagid .
    Pacta vestita alla kuulusid:
    • Pacta adiecta-lepingut täiendavad kokkulepped (lubadus maksta protsente)
    • Pacta praetoria-teatavate preetorite poolt kaitstud lepete üldnimetus. Siia kuuluvad:
    • Receptum-võla enda peale võtmine
    • Pactum de pecunia constituta ehk constitutum debiti-olemasoleva võla täiendav kinnitamine võlgniku poolt või kohustus maksta võõras võlg

    Prata legitima -imperaatori konstitutsioonide alusel tunnustatud kokkulepped. Siia kuuluvad:
    • Vormivaba kinkimise lubadus
    • Compromissum- vahekohtu leping, millega pooled kohustuvad, nende vahelise tüliküsimuse andma lahendada kolmandale isikule.

    Obligatsioonid nagu lepingutest

    Obligatsioonid nagu lepingud, sest nad sarnanevad lepingutega. Sellised obligatsioonis on:
    • Negotiorum gestio-volituseta võõraste asjade ajamine. Peremees peab tagama kulud, mis talle kasu tõid.Kui peremees kiidab tegevuse heaks,siis see heakskiit loetakse võrdseks käsundlepingugaviimasest tulenevate järeldustega.
    • Aluseta rikastumine.-aluseta võõra vara saamine. Eksikombel maksjal on õigus tagasi nõuda aluset amakse. Eeldusel et nii maksja kui saaja tegutsesid ekslikult. Kui maksja teadis, et makse saajal puudus õigus selle saamiseks on tegu kinkimisega. Aluseta rikastunu peab kõik saadu tagasi andma.

    Alusetu vara tagasinõudmiseks on eri nim hagid-condictiones.
    Aluseta rikastumise liigid:
    • Condictio indeciti-juba tasutud võla teistkordne maksmine või olematu ,ekslikult arvatava võla maksmine
    • Condictio causa data,causa non secuta-üks pool annab teisele midagi astusamme sooritamise eeldusel.kui vastusamme ei järgne, võidakse antut tagasi nõuda.
    • Condictio ob turpem vel iniustam causam-kellelegi on midagi antud,et ta ei teostaks mõnd seadus või kõlblusvastast tegu.
    • Condictio sine causa-üldine tagasinõudmise õigus aluseta rikastumise puhul.
    • Communio incidens-vara ühisus. Siin on tegemist juhusliku vara ühisusega, mis ei põhine lepingul,ega moodusta seltsingut

    Obligatsioonid õiguserikkumistest


    Delikti all mõistetakse isikule v tema varale õiguse vastaselt kahju tekitamist.
    Deliktid ehk õigusrikkumised jagunevad kahte suurde rühma:
    • Delicta publica -kuriteod, mis rikuvad riigi huve,mida jälitatakse riigiorganite poolt ja arutatakse kriminaalkohtus, kus nende eest määratakse karistus
    • Delicta privata-õigusrikkumised,mis riiaad üksikute eraisikute huvisid.neid jälitatakse kannatanu kaebusel.

    Vastutuse toovad kaasa teod, mis on üksnes deliktiga keelatud,kui oli olemas vastav hagi.
    Tekib süülise ja mittesüülise kahju eristamine,vastutus tekib süülise teo puhul.
    Delikti tagajärjeks vanimal ajal oli kannatanu poolt kättemaks kahju tekitajale.Hilisemal ajal rahatarhv
    Osa delikte tõi kaasa peale kahju heastamise kohustuse veel ka kahju tekitaja autuse-infamina.
    Tähtsamad õiguserikkumise liigid:
    • Iniuria . vanimal ajal tähendab see iga õigusevastast tegu, mis tekitab kahju Rooma kodanikule. XII tahvli seadus tunned järgmisi iniura liike:
      • Membrum ruptum-kehavigastused.kui kokkulepet ei saavutata võib kannatuse tekitajale teha samad vigastused
      • Luumurre-toob kaasa kindlaksmääratud trahvi
      • Mitmesugused muud kahjude tekitamise viisid.Kerged löögid,vara kahjustamine. Trahvi suurus 25assi.

    Vabariigi lõpul avardub see mõiste:siia alla viiakse kõik isikuvastased ründed kehavvigastused kui ka solvamised.Solvamise liigid:
    • Raske solvamine -vanemate, magistraadi, patrooni solamine
    • Avalikult tekitatud solvamine
    • Solvamised haavade tekitamisega.

    • Furtum-vargus. Hõlmab igasugust võõra vara riisumist.Teo pealt tabatud varast võidi karistada ihunuhtlusega.Orje kes varastasid piitsutati ja karistati surmanuhtlusega.Kui asi hiljem leiti varga juures, trahv -kahekordne hind.Hilisemal ajal trahv.

    • Rapina-röövimine. Vara kahjustamine mitme isiku poolt, vargus vägivallal v mõne suurema õnnetuse puhul. Hüvitisena neljakordne varastatud asja väärtus.

    • Damnum iniuria datum -võõra vara õigusevastane rikkumine või hävitamine.

    • VIS- vägivald , metus- ähvardus .vägivald ja ähvardus esinemise puhul lepingu sõlmimisel teevad lepingu kehtetuks. Tekitatud kahju 4*väärtus.

    • Pettus- dolus malus.nõuda kahju hüvitamist vastavalt tegeliku kahju suurusele

    • Kahju tekitamine kreeditorile.kui võlgnik võõrandab temalt kohtuotsusega väljamõistetud asju , tekitades sellega kreeditorile kahju,püüti kreeditori selliste kahjude kaitseks kaista. Preetor andis hagi.

    • Actiones noxales.hagid, mida rakendatakse juhtumitel , kui kahju on tekitanud võimualune isik või võõras loom.Trahv v kahju tekitaja and akannatanule

    Obligatsioonid nagu õiguserikkumisest

    • Obligatsioonid, mille aluseks on kahju tekitamine.Puudub süümoment, tahe teisele kahju teha.

    On olemas mitmed kvaasdeliktid:
    • Kui kohtunik mõistab kohut hooletult või valesti ,siis vastutab ta kahjukannataja ees kohu protsessi väärtuse ulatuses
    • Astutus välja asetatud või välja riputatu eest.hagi
    • Juhtum, kui mõnest hoonest on midagi välja heidetud või välja alatud avalikule platsile v tänaale ja sellest tekib kahju. Vastutaad majaomanikud
    • Laeva, võõrastemaja,sissesõiduhoovi peremehed vastutavad kahekordses ulatuses nende teenijate poolt varastatud v rikutud reisijate kahjustuste eest, olenemata sellest , kas need asjad olid houle antud v mitte.

  • Vasakule Paremale
    Üksikud obligatsioonid-obligatsiooniõiguse eriosa #1 Üksikud obligatsioonid-obligatsiooniõiguse eriosa #2 Üksikud obligatsioonid-obligatsiooniõiguse eriosa #3 Üksikud obligatsioonid-obligatsiooniõiguse eriosa #4 Üksikud obligatsioonid-obligatsiooniõiguse eriosa #5 Üksikud obligatsioonid-obligatsiooniõiguse eriosa #6 Üksikud obligatsioonid-obligatsiooniõiguse eriosa #7 Üksikud obligatsioonid-obligatsiooniõiguse eriosa #8 Üksikud obligatsioonid-obligatsiooniõiguse eriosa #9
    Punktid 100 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 100 punkti.
    Leheküljed ~ 9 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-23 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 35 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor Tirtssu Õppematerjali autor
    Oblikatsiooniõiguslikud suhted vanimas Rooma õiguses.Lepingud hilisemas Rooma õiguses ja klassifikatsioon.Verbaarsed lepingud. Stipilatio.Literaalsed lepingud.Reaalsed lepingud.Konsensuaalsed lepingud.Contractus innominati.Pacta.Obligatsioonid nagu lepingutest.Obligatsioonid õiguserikkumistest.Obligatsioonid nagu õiguserikkumisest. Väga täpne!

    Sarnased õppematerjalid

    Rooma eraõigus
    122
    docx

    Rooma eraõigus

    Justianuse surmaga. Ius-ilmaliku päritoluga normid, mille rikkumise eest karistab ilmalik võim. Kasutati ÕIGUNORMIDE jaoks Fas-jumaliku päritoluga normid, mille juures normi rikkuja langeb jumalate viha alla.Kasutati religioossete normide jaoks. Ius publikum-avalik õigus Ius privatum-eraõigus Justinianus:avalik õigus on see, mis lähtub Rooma riigi huvist, eraõigus, mis puudutab üksikisiku kasu. Avaliku õiguse sisuks on üldhuvi, eraõiguse sisuks üksiku huvid. Vanemal ajal kandis rooma eraõigus nimetust kviriitlik õigus-ius quiritium. Peregriinid-mitte rooma kodanikud Roomlaste ja peregriinide vaheliste suhete reguleerimiseks loodi ius gentium-rahvaste õigus.-selles ei leidu perekonna ja pärimisõiguslikke sätteid Ius naturale- loomulik õigus-mida loodus õpetab kõigile elavaile olevusele Aequitas-õiglus -Õigus on hea ja õigluse kunst- Rooma eraõiguse aluste süsteem

    Rooma eraõiguse alused
    Rooma eraõiguse eksami konspekt
    16
    doc

    Rooma eraõiguse eksami konspekt

    samas, nõude tähtpäev on juba saabunud, objekt on sama. 9 Loobumine- kreeditor võib loobuda oma nõudmisest võlgniku vastu. Vormivaba kokkuleppe teel. Aegumine- et ei tekiks kauakestvat ebamäärast olekut, määrati hagi esitamiseks üheaastane tähtaeg. Surm- üldreeglina ei lõpeta obligatsioone, lõppeb nt volitusleping, kui surm leiab aset enne ülesande täitmist. ÜKSIKUD OBLIGATSIOONID Lepingud- leping on juriidiline fakt. Obligatsiooniõigusliku suhte tekkimisele, muutmisele, lõppemisele suunatud. Peab olema kindlaks määratud vorm või objekti üleandmine. Lepingute süsteem: o verbaalsed o literaalsed o reaalsed- asja üleandmisel sõlmitud lepingud o konsensuaalsed- vastastikuse nõusoleku saavutamisel sõlmitud Liigitus: o contractus stricti iuris- sisu on seaduse poolt kindlaks määratud

    Õigus
    Ladina keele mõisted
    16
    docx

    Ladina keele mõisted

    Cavere – mitmesuguste juriidiliste aktide jaoks sobivate näidiste koostamine Respondere – juristide vastused üksikisiku järelepärimistele vaieldavate juriidiliste küsimuste kohta Agere – nõuanded hagide koostamiseks ja protsessi ajamiseks Veteres iurisconsulti - Constitutiones – imperaatori korralduste üldnimetus Edicta – üldkorraldused kogu impeeriumi rahvastikule Mandata – instruktsioonid mitmesugustele ametiisikutele Rescripta – üksikud korraldused konkreetsete küsimuste kohta Decreta – lahendused üksikute vaidlus-, eriti kohtuasjade puhul Senatusconsulta – senati otsus Ius respondendi – juristide õigus anda protsessi pooltele oma otsuseid nagu imperaatori nimel Legis vicem – seaduse jõud Conditores iuris – seaduse loojad Institutio – tsiviilõiguse printsiibid ühes allikas Instructio – teadmiste täiendamine patrooni konsultatsioonidest osavõtuga

    Rooma eraõiguse alused
    Rooma Eraõigus
    9
    docx

    Rooma Eraõigus

    vabastab vastusest obligatsiooni mittetäitmisel. Eriliseks obligatsiooni mittetäitmise juhtumiks on viivitus e.MORA see on obligatsiooni süüline mittetäitmine õigel ajal või õiges kohal, samuti süüline täitmise mittevastuvõtmine õigel ajal ja kohal. Lisaks neile on veel rida obligatsiooni lõppemise viise Novatio, Compensatio, Loobumine ­ kreeditor loobub nõudest võlgniku vastu, aegumine, surm-Kustuvad obligatsioonid, mida kaitstakse kõrgelt isiklikkude hagidega (volitusleping) 38.obligatsioonid nagu õigusrikkumistest Kui kohtunik mõistab kohut hooletult või valesti, Vastutus välja asetatu või välja riputatu eest, Kui hoonest on midagi välja heidetud või välja valatud, Laeva, võõraste maja, sissesõidu hoovi peremehe vastutus. 39.Obligatsioonid õigusrikkumistest Kuriteod (delicta publica), Õiguserikkumised (delicta privata): Vargus, Röövimine, Vägivald

    Õigus
    Üldine õpetus obligatsioonidest
    18
    docx

    Üldine õpetus obligatsioonidest

     Kohustatud pool ehk võlgnik-debitor Alles siis kui kohustustest on lahutatud kriminaalõiguslik element, on meil tegemist obligatsiooniga Obligatsiooniõigusliku suhte tekkimiseks on vaja fakte ja neid nim obligatsiooni tekkimise alusteks. Obligatsiooniõigused võivad tekkida mitmesugustest alustest. Obligatsiooniõigust esialgu ei arendatud seadustega vaid seda tegid preetor ja juristid. Obligatsioonide liigitus: 1. Obligationes ex contractu- lepingust tulenevad obligatsioonid 2. Obligationes quasi ex contractu- nagu lepingust tulenevad obligatsioonid 3. Obligates ex delicto- deliktist ehk õigusrikkumisest tulenevad obligatsioonid 4. Obligationes quasi ex delicto-nagu deliktist tulenevad obligatsioonid Obligatsioonid jaotuvad:  Obligationes civiles-Tsiviilsed obligatsioonid on sellised, mis on normeeritud Rooma rahva seadusandlike organite poolt või Rooma juristide interprentatsiooni põhjal.

    Rooma eraõiguse alused
    Rooma eraõiguse alused
    32
    docx

    Rooma eraõiguse alused

    1) Institutsiooniline süsteem:  (Nii nimetus kui sisu on alguse saanud Gaiuse „Institutiones“-st G.1.8.)  Personale – isikud  Res – asjad  Actiones – hagid 2) Pandektiline süsteem  Nimetus CIC 2. Osa pealkirjast DIGESTA SEU PANDECTAE  Sisu ajaloolise koolkonna poolt  Gustav Hugo (1764-1844) Eesti tsiviilseadustik järgib pandektilist süsteemi 1) Üldosa: tsiviilseadusktiku üldosa seadus 2) Eriosa: AÕS, VÕS, PerS, PärS Ius civile – ius gentium  Ius civile – rooma kodanike õigus  Õigus, mille iga rahvas endale ise määrab, on omane sellele rahvale ja seda nimetatakse tsiviilõiguseks, olles nii selle riigi oma õigus. Seevastu õigust, mis kõigu inimeste seas kehtib loomuõiguse põhimõtete alusel, järgitakse võrdselt kõigi rahvaste juures ning kutsutakse rahvaste õiguseks ehk õiguseks, mida kasutavad kõik rahvad.

    Rooma eraõiguse alused
    Rooma eraõiguse alused ladina sõnade kt
    3
    doc

    Rooma eraõiguse alused ladina sõnade kt

    pärijale palve anda või teha midagi kolmanda isiku kasuks (algselt õiguslikult mittesiduv, hiljem siduv; ius commune's sageli korraldus lubada isikul kasutada mingit maatükki) testis ­ tunnistaja testamentum ­ testament (viimne soov oma vara pärandamise kohta) successio ­ järglus, õigusjärglus, õiguste üleminek obligationes ex delicto ­ deliktist ehk õigusrikkumisest tulenev obligatsioon ehk võlasuhe obligationes quasi ex delicto ­ obligatsioonid, mille aluseks on kahju tekitamine (objektiivne kriteerium). Selle poolest sarnanevad nad deliktiobligatsioonidega, millest ka nimetus "nagu deliktist". Vahe seisab aga selles, et kvaasideliktide puhul puudub süü moment, tahe teisele kahju tekitada. culpa ­ süü; hooletuses väljenduv süü contractus ­ leping; kokkulepe; lepingudokument contractus unilaterales ­ ühekülgne leping (leping, milles ühel osapoolel on ainult õigused, teisel ainult kohustused)

    Õigus
    Kordamismaterjal Rooma eraõiguses-2008 a
    4
    doc

    Kordamismaterjal Rooma eraõiguses (2008.a)

    PANT ­ kohustuse täitmise kindlustamiseks. SERVITUUDID ­ reaal- ja isiklikud. Obligatsioonid Õigussuhe, mille alusel üks on õigustatud teiselt midagi nõudma. Kreeditor ja deebitor. Tekkimise aluseks kindel juriidiline fakt ­ tehing, delikt, kriminaalõiguslik süütegu. Hiljem ­ lepingust, nagu lepingust, deliktist, nagu deliktist. Kreeditori asendamine ehk nõude loovutamine. Deebitori asendamine ­ võla ülekandmine. Osaobligatsioonid ja solidaarsed obligatsioonid. Täitmine- subjekt, objekt, aeg, koht, viis. Kahju ­ otsene; saamata jäänud tulu VÕI otsene ja kaudne kahju. Kahju on vastutuse objektiivne küsimus. Süü ­ tahtlus, hooletus ja ettevaatamatus. Culpa astmed ­ jäme, raske; kerge; selline, kuio pole rakendanud hoolsust, mida rakendab enda asjade suhtes; kergeim. Juhus ­ ettenägematu sündmus, mida ei saa võlgnikule süüks panna. Vääramatu jõud ­ nt üleujutus. Võlgniku viivitus vs võlausaldaja viivitus.

    Õigusteadus




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun