Oblikatsiooniõiguslikud
suhted vanimas Rooma õiguses
Actus - isiku õigusi tekitav tegevus
Negotium-igasugune tegevus
Vanimas
Rooma õiguses puudusid õigustehingud ja lepingu mõiste.
Vanas Roomas olid kõige lihtsamad
tehingud , mis rahuldasid selle aja
vajadusi.
Vanimaks obligatsiooniõiguslikuks instituudiks
Rooma õiguse ajaloos
on
käendus -pantvanguse instituut-
praedes et vades.
Omandamistehingutest vanim on
vahetus. Lisanduvad algsed
laenutehingud
.mancipatio- vormiline võõrandamistehing. Seda rakendati
omandiõiguse saamiseks
rec mancipi kohta, võõra perepoja
perekonda võtmisel, abielu
cum manu sõlmimise puhul ja
testamendi tegemisel. Pidulik toiming, sooritati vase ja kaalu abil.
Osa võtsid kaalumees ja 5 tunnistajat. Võõrandatava ese
kohalolek .
Nexum-eriline laenutehing.
Formaalne tehing, mis
sõlmitakse 5 tunnistaja ja kaalumehe kaasabil.
Sisuks krediidi-laenu
suhted. Võla mittetäitmisel sattus
võlgnik võlausaldaja käsutusse. 60 päeva raudus, 3kord aturul, kui ära ei ostetud, siis
ori v surm.Tapetud v müüdud võlgniku vara jäi kreeditorile.
In iure cessio -näiline/imainaarne protsess.Kohtu ette
tulevad
võõrandaja ja
omandaja - Omandaja käitub hagejana ja väidab
et asi kuulub talle. Võõrandaja kostjana vaikib.Kohus mõistab asja
hagejale.
Lepingud
hilisemas Rooma õiguses ja klassifikatsioon
Lepingute klassifikatsioon: - Reaalsed - lepingud , mille kehtivuseks on vajalik asja üleandmine ühelt isikult teisele
- Verbaalsed - lepingud,mille kehtivuseks on vajalik teatud sõnade lausumine
- Literaalsed- lepingud, mille kehtivuseks on vajalik kirjaliku dokumendi koostamine
- Konsensuaalsed - lepingud, mille kehtivuseks piisab paljast poolte kokkuleppest
Lepingu sõlmimisek son alati vajalik poolte kokkulete.Verbaarsed
lepingud. Stipilatio
Stipulatio -
suuline lubadus täita teatav kohustus
Ajalooline
periood: leping sõlmitakse kreeditori vastava küsimusega ja
võlgniku samade sõnadega väljendatud vastuse teel.
Nüüd võib selle sõlmida ükskõik milliste sõnadega! Vabariigi
aja lõpul tavatseti juba koostada selle kohta
kirjalik akt.
Stipulatio oli kreeditorile eriti soodne.Võlgnik
oli kohustatud sellest täpselt kinni
pidama , mida oli lubanud.
Stipulatsioon oli
abstraktne tehing ehk tema sõlmimisel pole
näidatud kohustuste tekkimise alus
- causa.
Verbaalne leping on ka stipulatio poenae-
leppetrahv . Kokkulepe,mille alusel üks pool kohustub
teisele maksma trahvisumma mingi teo sooritamise v mittesooritamise
puhuks või ka kohustuse mittetäitmise või mitteõigeaegse täitmise
korral.
Stipulatsiooniga võisid tekkida samaaegsel mitme kreeditori
nõudmised ühe võlgniku vastu ja sel teel eriti said kohustuda mitu
isikut.Tema abil sai kujundada käenduse instituut.
KÄENDUS. Kui kreeditoril puudub usaldus võlgniku aususesse
ja tema majanduslikesse võimetesse, siis otsib ta vahendeid, mis
tõhusalt tagaksid lepingu täitmise.. Kõrvuti võlgnikuga vastutab
kreeditori eest veel teine isik-
käendaja , kui võlgnik mingil
põhjusel ei täida kohustust.
Käendusega-
vadimonium, praedisdatio- võidi tagada
mitmesuguseid kohustusi
.Kui võlgnik kohustust ei täitnud ja seda
tegi käendaja, siis võis käendaja hiljem võlga tagasi
nõuda.Käendus kestab 2.a. Kreeditor võis mitme käendaja olemasolul igaühelt nõuda vaid osa võlga.Et vabaneda kitsendustest töötati Roomas välja uus käenduse
vorm: fideiussio. Käendus läks käendaja surma
puhul üle ta pärijatele.
Verbaalne lepin on ka :
dotis dictio-kohustus
anda abiellujaile kaasavara.Suuline teadaanne.
Literaalsed lepingud
Kirjalik vormistamine, ilma milleta pole leping kehtiv.Literaalne leping-kirjalik vorm on tehingu olemuslikusk
elemendiks
Sissetulekute ja väljaminekute raamatud. Sissetulekud
kanti raamatutesse-
codex accepti- väljaminekud-
codex expensi-Kui nüüd ka teine ärimees pidas selliseid raamatuid ja esimese
peremehe codex expensis väljaminekuna märgitud sissekanne vastas teise codex acceptile
sissetulekuna märgitud sissekandele, siis selle alusel tekkis
leping.Reaalsed
lepingud
Reaalne leping- leping, mis kehtestub selle asja üleandmisega
ühelt isikult teisele.
Muutlaen- mutuum - leping, mille alusel antakse asendatav asi teisele omandiks, kohustusega sama palju ja samas väärtuses tagasi anda.Lepingu sõlmimine vormivaba.
Deebitorile anti kaitseks hagi , olematu raha saamise eest kui
kreeditor oli võtnud allkirja enne objekti kätte andmist.
Muutlaen võis olla kas protsendiga v protsendita.
Protsentidega laen oli- fenus.leping. IV saj keelati
protsentide võtmine. Erikokkulepped protsendile- usurae-
kohta. Protsendimäär esialgu 12% a.
Pruuklaen- commodatum . Üks isik annab teisele mingi asendamatu asja ajutiseks kasutamiseks kohustusega tagasi anda sama asi.Laenuobjekt laenusaaja osaks ei lähe. Seda rakendatakse igapäevases elus vastastikuse abistamise eesmärgil . Enne tähtaega asja taagsi ei anta!
Hoiuleping - depositum .Leping, mille alusel hoiule võtja kohustub hoijule andjale viimase nõudel tagasi anda hoiule antud vallasasja.Selle lepinguga võetakse võõrad asjad ajutiselt hoiule. Asja houle võtja tarvitada ei tohi. Kolm hoiulepingu eriliiki:
- Depositum miserabile-kuimingi õnnetuse , hädaohu puhul antakse mingi asi hoiule. Vastutab hoiulevõtja. Kui tagasi ei anna kahekordse väärtusega.
- Depositum irregulare-hoiule antakse asendatavad asjad, kohustusega tagasi anda sama palju ja samas väärtuses asju. Hoiule andja ei tohi hoiule antud asja kinni pidada tasendusena vastunõudmise puhul , kuna muutlaenu puhul ei tarvvitse võlgnik enne maksta kui tema nõuded kreeditori vastu on arvesse võetud. Muutlaen sõlmitakse deebitori huvides, aga see hoiule andja huvides
- SEKVESTER-sequestre-sellise asja hoiule andmine kolmanda isiku kätte, mille kohta on käimas vaidlus kahe või enama isiku vahel.Hoiule andja on siin seega mitu isikut.
Fiducia. Vanimaks pandi vormisk. Võlgnik andis võla kindlustamiseks oma asja kreeditorile omandiks, kohustusega see asi võla tasumisel võlgnikule tagasi anda.
Fiducia
cum creditore-kui kasutati seda kreeditorile reaalse kindlustuse andmise vahendina.
Fiducia
cum amico-asi anti hoiule, tasuta kasutamiseks v muuks
otstarbeks.
Esialgu
rajanes fiducia usaldusel.Hiljem anti asja tagasinõudmiseks eriline
hagi.
Pignus .Leping, mille aluselkreeditor kohustub deebitorile tagasi andma asja,mille ta on saanud oma nõudmise kindlustamiseks.
Konsensuaalsed lepingud
1.EMTIO-VENDITIO-ostu-müügileping-leping,
millega üks pool – müüja (venditor) kohustub teisele
poolele- ostjale(emptor) teataa asja(merx),
nii et see jääks ostjale, ostja omakorda kohustub asj aeest maksma teatava rahasumma(pretium).
See
on sünallagmaatiline leping-mõlemal poolel on võrdsed
õigused/kohustused.
Vormivaba
ostu-müügilepingu mõjule pääsemine . Preetoriid kujudasid selle
lepingu.
Ostu-müügi
objektisk võivad olla igasugused asjad, nende kogumid ja ka õigused.
Objektiks võivad olla ka tulvased asjad:
- Emptio rei separatae-ostetakse tingimisi , lootuses , et müüja asja saab
- Sõlmitakse lõplik siduv leping loodetava asja peale
Ostuhind peab väljenduma rahasummas. Ostuhinna nõuded:
- Ostuhind peab olema kindel (certum)-määratakse poolte kokkuleppel
- Ostuhind peab olema tõeline(verum), mite kolmandate isikute petmiseks
- Hilisemas õiguses peab hind olema õiglane(iustum)
Ostu-müügileping on kehtiv müügi eseme ja hinnas kokkuleppe momendil . Omandiõigus läheb üle asja üleandmisega. Ostja peab tasuma hinna ka siis kui toode hävis/roiskus.
Poolte kohustused:
Müüja kohustused: asja üleandmine;Üleandmiseni peab asj
ahoolega hoidma;Müüja vastutab asja puuduste eest ja vigade
eest,mida varjas; Lõpuks nõuti, et müüja peab teatavaks tegema
kõik asja puudused va need, mis on kõigile nähtavad; Varjatud
vigade leidmisel võis ostaja nõuda hinna alandamist v lepingu
tühistamist;Võõra asja müümise eest vastutab müüja
Ostja kohustused:tasuda ostuhind;tasuma oma süü tõttu
tekkinud kahju; Käsiraha -lepingu sõlmimise tõendamisel. Kui ei
täida lepingut, peab käsiraha kahekordselt tagasi maksma;
Ostu-müügilepingu eriliigid:
- Lex commissoria- kumbki pool võib jätta endale õiguse taganeda lepingust, kui vastaspool ei täida oma kohustusi.
- In diem addictio- müüja reserveerib endale õiguse taganeda müügist, kui ta teatava aja jooksul saab kolmandalt isikult soodsama pakkumise
- Pactum displicentiae- ostja õigus taganeda lepingust kahetsemise tõttu
- Pactum de retrovendendo- ostja kohustub asja müüjale selle nõudmisel tagasi müüma
- Pactum de retroemendo- müüja kohustub asja tagasi ostma
- Pactum de reservati dominii- müüjale jääb omandiõigus kuni hinna täieliku tasumiseni
- Pactum hypothecae- müüjale jääb pandiõigus kuni hinna tasumiseni
- Pactum protimeseos- müüjale jääb ostueesõigus kui ostja asja edasi müüb
- Ostmine asja järeleproovimise tingimused, kui asi ei kõlba, tühistub leping.
2. LOCATIO -CONDUCTIO-teatav
kasutuslepingute rühm
..kahekülgne konsensuaalne leping,mille alusel üks pooltest
lubab asj ateisele poolele ajutiselt kasutamiseks anda, mingisuguse samme sooritada või mingisuguse tööresultaadi ja teine pool
kohustub andma selle eest vastutasu.
Locatio-conductio-võib olla kolmesugune:
Võõras asi, Roomas ka ori
Samme sooritamine, nt töötamine
Töötulemus
Kolm eriliiki :
- Locatio-conductio rei-asjaüür, rent, kus üürimise all mõeldakse asja kasutamist vilja saamiseta. Rentimise all mõeldakse viljakandva asja kasutusse andmist.
Sublocatio-allüür, üüritud asja edasiüürimine
Poolte kohustused:
Üürnik /rentnik: kasutada asja vastavalt selle
ülesandele,tasuda kokkulepitud tähtpäevaks üüri-või rendiraha
ja lepingu tähtaja lõppemisel asi korralikuna tagasi anda.
Üürile/ rendileandja :asja koos päraldisega kasutusse
andmine;takistuseta kasutuse võimaldamine.
- Locatio-conductio operarum- tööleping . See on vaba inimese tööjõu kasutamise leping tasu eest, kusjuures tll tegemine määratakse teatava aja peale. Leping lõppeb töövõtja surmaga.
- Locatio –conductio operis-tööettevõtete-leping. Leping, mille alusel üks isik kohustub teatava tasu eest teisele andma töö saaduse-resultaadi. Kohustuse objektiks on kindel töötulemus. Tööettevõtja peab:: tellimise täitma tähtajaks;vastavalt üleseatud tingimustele. Tellija kohustus: õigeks ajaks ja tingimuste kohaselt vormistatud ese vastu võtta ja tasu maksta.
3. MANDATUM -käsundusleping
..konsensuaalne leping, mille alusel üks pool teeb teisele
ülesandeks oma mõne üksiku asja või kõikide asjade ajamise.
Ülesandeks võib olla:mingi eseme ostmine;vara
valitsemine;kohtuprotsessi ajamine
Klassikalises instituudis on tegemist kahe instituudiga:
- Mandatum-kitsamas mõttes, kus ülesanne oli üksik ja lõplik
- Procura –kus hooldaja oli alaline asjade ajaja ja varade valitseja
Mandatum on tasuta leping, selle sisuks olevad ül ei kuulunud
häbistatava töö hulka. Tasu saamiseks andis käsundi andja
lugupidamise märgina honoraariumi.
Tehti vahet:
- Mandatum mea gratia -käsund ülesande tegija huvides
- Mandatum tua gratia- käsund voliniku, ülesande täitja huvides
- Mandatum aliena gratia-käsund kolmanda isiku kasuks
Mandataar-käsundi täitja, on kohustatud ül
täitma käsundaja juhiste kohaselt heaperemeheliku hoolsusega;ta
peab andma atu oma tegevusest ja andma käsundajale üle kõik
lepingu alusel saadu .
Käsundaja-mandant.on kohustatud tasuma mandataarile kõik
selle poolt kantud kulud. Mandandil on käsundi täitja vastu hagi,
mis mandataari kahjuks tehtud otsuse puhul toob kaasa viimase autuks
tunnistamise.
Mandaadileping lõpped: ühe poole surmaga;ülesande
täitmisega;eriti mandataari loobumisega.
4.Societas-seltsinguleping-
konsensuaalne leping, millega kaks või enam isikut kohustuvad vastastikuselt kokku panema asju või oma oskusi ühise, seadusega
lubatud, kõigile kasuliku sihi saavutamiseks.
Klassikalises õiguses:kõikide varade seltsing ;äriline
seltsing
Vabariigi ajal:erilised maksude sissenõudmise seltsingud
Ühe seltsingu liikem surm või väljaastumine lõpetas seltsingu.
Seltsinguleping võis ulatuselt olla:
- Societas omnium bonorum-seltsinglased panead kokku kogu oma vara
- Societas quaestus- pannakse kokku vaid teatav vara
- Societas alicuius negotiationis- seltsing on loodud ühe operatsiooni teotamisele
- Societas uniun rei- seltsinglastel on üks ühine ese
Contractus innominati
Need on nimeta lepingud, mis ei mahtunud lepingute süsteemi
ära.Lepingud, mis said preetori praktika kaudu hagikaitse.
Nimeta lepingud:
- Vahetus- permutatio.üks isik annab mingi asja teisele isikule omandiks, saades teiselt isikult vastutasuks asja samuti omandiks. Reaalne leping,nõutakse asja üleandmist.Vastutasuks on asi, mitte raha.
- Aestimatum ehk contractus aestimatotius-kokkulepe, mille üks lepinglane usaldab teisele müügiks asja teatava kindlaks määratud hinna eest ,kohustusega teatava aja möödumisel kas maksta kokkulepitud summa või anda asi tagasi.
- Sobing-transactio-kokkulepe, millega vaieldavv kahe poole vaheline juriidiline suhe muudetakse mõlemapoolsete järeleandmistega vaieldamatuks.
- Kasutusleping-precarium-kasutada andja võin prekaristilt nõuda igal ajal asja tagasiandmist. Asja andja ei kandnud ise mingeid kohustusi
Pacta
Pacta sunt servanda-igasuguseid seaduspäraseid kokkuleppeid
tuleb pidada.
Pacta
nuda-rõivasteta lepped , kui ei olnud hagi ei saanud sundida ka leppe täitmisele.
Pacta
vestita-kokkulepped, millele tekkisid hagid .
Pacta
vestita alla kuulusid:
- Pacta adiecta-lepingut täiendavad kokkulepped (lubadus maksta protsente)
- Pacta praetoria-teatavate preetorite poolt kaitstud lepete üldnimetus. Siia kuuluvad:
- Receptum-võla enda peale võtmine
- Pactum de pecunia constituta ehk constitutum debiti-olemasoleva võla täiendav kinnitamine võlgniku poolt või kohustus maksta võõras võlg
Prata legitima -imperaatori konstitutsioonide alusel
tunnustatud kokkulepped. Siia kuuluvad:
- Vormivaba kinkimise lubadus
- Compromissum- vahekohtu leping, millega pooled kohustuvad, nende vahelise tüliküsimuse andma lahendada kolmandale isikule.
Obligatsioonid nagu lepingutest
Obligatsioonid
nagu lepingud, sest nad sarnanevad lepingutega. Sellised
obligatsioonis on:
- Negotiorum gestio-volituseta võõraste asjade ajamine. Peremees peab tagama kulud, mis talle kasu tõid.Kui peremees kiidab tegevuse heaks,siis see heakskiit loetakse võrdseks käsundlepingugaviimasest tulenevate järeldustega.
- Aluseta rikastumine.-aluseta võõra vara saamine. Eksikombel maksjal on õigus tagasi nõuda aluset amakse. Eeldusel et nii maksja kui saaja tegutsesid ekslikult. Kui maksja teadis, et makse saajal puudus õigus selle saamiseks on tegu kinkimisega. Aluseta rikastunu peab kõik saadu tagasi andma.
Alusetu vara tagasinõudmiseks on eri nim hagid-condictiones.
Aluseta rikastumise liigid:
- Condictio indeciti-juba tasutud võla teistkordne maksmine või olematu ,ekslikult arvatava võla maksmine
- Condictio causa data,causa non secuta-üks pool annab teisele midagi astusamme sooritamise eeldusel.kui vastusamme ei järgne, võidakse antut tagasi nõuda.
- Condictio ob turpem vel iniustam causam-kellelegi on midagi antud,et ta ei teostaks mõnd seadus või kõlblusvastast tegu.
- Condictio sine causa-üldine tagasinõudmise õigus aluseta rikastumise puhul.
- Communio incidens-vara ühisus. Siin on tegemist juhusliku vara ühisusega, mis ei põhine lepingul,ega moodusta seltsingut
Obligatsioonid
õiguserikkumistest
Delikti all mõistetakse isikule v tema varale õiguse
vastaselt kahju tekitamist.
Deliktid ehk õigusrikkumised jagunevad kahte suurde rühma:
- Delicta publica -kuriteod, mis rikuvad riigi huve,mida jälitatakse riigiorganite poolt ja arutatakse kriminaalkohtus, kus nende eest määratakse karistus
- Delicta privata-õigusrikkumised,mis riiaad üksikute eraisikute huvisid.neid jälitatakse kannatanu kaebusel.
Vastutuse toovad kaasa teod, mis on üksnes deliktiga keelatud,kui
oli olemas vastav hagi.
Tekib süülise ja mittesüülise kahju eristamine,vastutus tekib
süülise teo puhul.
Delikti tagajärjeks vanimal ajal oli kannatanu poolt kättemaks
kahju tekitajale.Hilisemal ajal rahatarhv
Osa delikte tõi kaasa peale kahju heastamise kohustuse veel ka kahju
tekitaja autuse-infamina.
Tähtsamad õiguserikkumise liigid:
- Iniuria . vanimal ajal tähendab see iga õigusevastast tegu, mis tekitab kahju Rooma kodanikule. XII tahvli seadus tunned järgmisi iniura liike:
- Membrum ruptum-kehavigastused.kui kokkulepet ei saavutata võib kannatuse tekitajale teha samad vigastused
- Luumurre-toob kaasa kindlaksmääratud trahvi
- Mitmesugused muud kahjude tekitamise viisid.Kerged löögid,vara kahjustamine. Trahvi suurus 25assi.
Vabariigi lõpul avardub see mõiste:siia alla viiakse kõik
isikuvastased ründed kehavvigastused kui ka solvamised.Solvamise
liigid:
- Raske solvamine -vanemate, magistraadi, patrooni solamine
- Avalikult tekitatud solvamine
- Solvamised haavade tekitamisega.
- Furtum-vargus. Hõlmab igasugust võõra vara riisumist.Teo pealt tabatud varast võidi karistada ihunuhtlusega.Orje kes varastasid piitsutati ja karistati surmanuhtlusega.Kui asi hiljem leiti varga juures, trahv -kahekordne hind.Hilisemal ajal trahv.
- Rapina-röövimine. Vara kahjustamine mitme isiku poolt, vargus vägivallal v mõne suurema õnnetuse puhul. Hüvitisena neljakordne varastatud asja väärtus.
- Damnum iniuria datum -võõra vara õigusevastane rikkumine või hävitamine.
- VIS- vägivald , metus- ähvardus .vägivald ja ähvardus esinemise puhul lepingu sõlmimisel teevad lepingu kehtetuks. Tekitatud kahju 4*väärtus.
- Pettus- dolus malus.nõuda kahju hüvitamist vastavalt tegeliku kahju suurusele
- Kahju tekitamine kreeditorile.kui võlgnik võõrandab temalt kohtuotsusega väljamõistetud asju , tekitades sellega kreeditorile kahju,püüti kreeditori selliste kahjude kaitseks kaista. Preetor andis hagi.
- Actiones noxales.hagid, mida rakendatakse juhtumitel , kui kahju on tekitanud võimualune isik või võõras loom.Trahv v kahju tekitaja and akannatanule
Obligatsioonid nagu õiguserikkumisest
- Obligatsioonid, mille aluseks on kahju tekitamine.Puudub süümoment, tahe teisele kahju teha.
On olemas mitmed kvaasdeliktid:
- Kui kohtunik mõistab kohut hooletult või valesti ,siis vastutab ta kahjukannataja ees kohu protsessi väärtuse ulatuses
- Astutus välja asetatud või välja riputatu eest.hagi
- Juhtum, kui mõnest hoonest on midagi välja heidetud või välja alatud avalikule platsile v tänaale ja sellest tekib kahju. Vastutaad majaomanikud
- Laeva, võõrastemaja,sissesõiduhoovi peremehed vastutavad kahekordses ulatuses nende teenijate poolt varastatud v rikutud reisijate kahjustuste eest, olenemata sellest , kas need asjad olid houle antud v mitte.
Kõik kommentaarid