Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Kordamismaterjal Rooma eraõiguses (2008.a) (0)

5 VÄGA HEA
Punktid
Isikud
õigusvõime – võime omada õigusi ja kohustusi;
teovõime – võime teostada oma õigusi ja kohustusi.
Status libertatis – isiku vabaduse seisund, kaotus on kõige suurem, sest kaotatakse täielikult õigusvõime (orjusse müümine). Kõikide staatuste kaotamine.
Status civitatis – kodakondsus. Keskmine kaotus. Ius civile ei laiene (nt teise riiki siirdumine). Perekonna ja kodakondsuse kaotamine. Rooma kodanike seast erinesid vabalt sündinud ja vabakslastud.
Status familiae – perekondlik seisund. Perekonnapead ja pojad VÕI isikud, kes ei ole teise isiku võimu all vs isikud, kes on teise isiku võimu all. Kõige väiksem kaotus. Ei puuduta poliitilisi õigusi (hääleõigus). Vabaduse ja kodakondsuse staatus jääb.
Teovõime – lapsed kuni 7.a, noorukid kuni 14.a
Vabad mittekodanikud – latiinid ja peregriinid. Orjad – nagu asjad. Orje sai vabastada – pidulikult deklareerides magistraadi ees, magistraat vabastab; kodanike nimekirja koostamisel kantakse nimekirja, tsensor annab nõusoleku; testamendiga.
Kolonaat – väikesed maalapid, mis anti välja pärilikele rentnikele või omanikele, kes said töötasuks teatava osa aastasaagist; samuti barbarid , kes asusid Rooma riiki; orjad, kes olid saanud kasutaiseks maatükke. Lõpuks Maaorjad.
Juriidilised isikud – raske defineerida, Vana-Roomas tunnustati ainult üksikisikuid. Riigimaad kuulusid kogu Rooma rahva omandiks, samuti riigi orjad. Seisid väljaspool tavalist käivet. Kuulub ius publicumi alla. Riigikassa ei olnud samuti juriidiline isik, vara kogumispaik. Erakorporatsioonid – religioossed koondised, professionaalsed liidud. Ühine kassa oli kõikide liikmete ühine vara. Esimene nn juriidiline isik – linnakogukonnad, kes allutati tavalisele tsiviilõigusele. Hiljem said ka kolleegiumid võtta osa tsiviilkäibest. Hakati vahet tegema korporatsiooni ja selle liikmete vahel. Kolleegiumi loomiseks vaja vähemalt 3 liiget. Hiljem oli vaja senati nõusolek liidu asutamiseks, koos sellega sai ka juriidilise isiku staatuse. Vabariigi perioodi lõpuks olid munitsiipiumid ja erakorporatsioonid juriidiliste isikutena olemas. Asutustest said esimestena õigusvõime kiriklikud asutused, teatud märal olid nemadki nagu fiscus juriidilised isikud.
Perekonnaõigus
Patriarhaalne perekond, paterfamiliase võimu all nii naine kui lapsed. Kaks vormi – algul võimusugulus, hiljem veresugulus . Abielu sai sõlmida kolmel viisil – religioosse aktiga, mis toimub 10 tunnistaja juuresolekul ja preestrite kaasabil, keerukas ja pidulik; naise ostmine mancipatio teel viie tunnistaja juuresolekul ja kaalumehe osavõtul; faktilise kooselu seadustamine aasta möödudes. Cum manu – naine on täielikult mehe võimu all. Sine manu – naine ei ole mehe võimu all, klassikalisel ajal vajalik juriidiline toiming – abiellumise kokkulepe sõlmimine. Cum manu puhul kõik, mis naisel on enne abiellumist ja mis ta omandab abiellumise ajal kuulub mehele kui täielikule omanikule. Naisel on mehe surma puhul lastega võrdne pärimisõigus. Sine manu puhul naine on isik, kes ei ole teise isiku võimu alla, võrdõiguslikkuse põhimõte, varad on omaette , naine võib oma varaga vabalt talitada. Dos – kaasavara , mille naine abielludes kaasa toob, naise surmaga jääb mehele, mehe surmaga naisele, mehe süül lahutus – naisele. Donatio – mehe kingitus abiellumise puhul. Lahutamine – sine manu kummagi vabal tahtel. Cum manu – ainult mehe otsusega, sama toiminguga. Konkubinaat – senaatori seisust + vabakslastud.
Laste puhul isavõimu piirid – algul absoluutne. Tekib – lapse sünniga, vallaslapse seadustamisega, lapsendamisega (ka võõra inimese perekonda võtmine). Isa võib poja vabastada – emancipatio. Isa andis pojale teatud vara iseseisvaks majandamiseks, nagu orjade pekuuliumid.
Hooldus ja eestkoste. Eestkoste tasuta, eestkoste alaealise üle, naise üle, hooldus hullumeelse üle, hooldus pillajate üle.
Asjaõigus
Absoluutne õigus; omandiõigus ja õigused võõrale asjale.
Asi – res mancipi (maatükk, maja Itaalias, orjad, tööloomad) ja res nec mancipi (kõik muu). Res mancipi sai võõrandada ainult mancipatio ja hiljem in iure cessio teel. Res nec mancipi vormivabalt traditio teel. Hiljem liigitatakse kinnis - ja vallasasjadeks. Käibevälised asjad – ei saanud müüa, nt õhk, voolav vesi, meri ja merekaldad, avalikud teed, jõe kaldad , pühad asjad – kalmud jt. Ülejäänud käibelised asjad. Lisaks peremeheta asjad, mida võis hõivata. Kehalised asjad - käega katsutavad. Kehatud – viljakasutusõigus. Asendatavad – iga objekti antud liigist saab asendada teisega . Mitteasendatavad – ei saa asendada, nt kunstiteos. Äratarvitatavad ja mitteäratarvitatavad. Jagatavad ja jagamatud. Lihtasjad ja koostatud asjad. Asjade kogum (nt raamatukogu). Fructus on asjast perioodiliselt eraldatav osa, nt loomade juurdekasv.
Valdus – faktiline olukord, kus valdaja asja tegelikult võib kasutada ja käsitada, olemata omanik. Elemendid – tahe asja enda käes pidada, tegelik asja enda käes pidamine. ERINEV lihtsalt asja enda käes hoidmisest – pidamisest. Õiguspärane ja mitteõiguspärane. Heauskne ja pahauskne . Objektiks käibelised asjad. Kaitseks – preetorite interdiktid. possessoorsed interdiktid – valduse taotlemise , kui varem pole valdust olnud; kaitstakse olemasolevat valdust rünnete eest; kaotatud valduse tagasisaamine.
Omandiõigus – õigus asja vallata , kasutada, käsutada.
kviriitlik omand – omand võis kuuluda ainuüksi rooma rahvale, hiljem ka üksikisikule. Peregriinide omand – maatükid provintsis . Preetorlik omand – preetori ediktiga kujunenud omandiinstituut. Provintsiaalne omand.
Algne omandamine – enne ei olnud kellegi oma. Asja haaramine, vallutamine ; asjad, millel pole omanikku ; hüljatud, äravisatud asi; sõjasaagi omandamine; peitevara. Igamine – tähtaeg maatüki puhul 2 a, muude asjade puhul 1a; tingimused – õiguslik alus ja hea usk. Hiljem vallasasjade puhul 3 a, maatükkide kohta 10 või 20 aastat. Võõra materjali ümberkujundamine mitteomaniku poolt, mille tulemusena tekib uus asi; kui saab tagasi muuta – materjali omanikule, kui ei saa – muutjale, peab tasuma materjali eest. Vilja omandamine – peaasja omanik saab ka vilja. Ühendamine – peaasja omanik; vallasasi + vallasasi; vallasasi + kinnisasi ; kinnisasi + kinnisasi.
Tuletatud omand – rajatud eelmise omaniku õigusele. Traditio – asja üleandmine või asjast loobumine tahtega üle anda omandiõigus. Üle anda saab omanik ise. Samuti on selliseks viisiks juhus , kui kohtunik jagab asja mitme kaasomaniku või pärijate vahel. Piirangud – omanik ei saa jätta arvestamata naabreid, üldiseid huve.
Kaitse – omaabi; possessoorsed valdushagid – faktilise olukorra ennistamine , petitoorsed hagid – taotletakse omandiõiguse tunnustamist – omandihagi puhtal kujul; omanik kaitseb ennast teise väidetava omaniku eest; actio publicana.
PANT – kohustuse täitmise kindlustamiseks.
SERVITUUDID – reaal - ja isiklikud.
Obligatsioonid
Õigussuhe, mille alusel üks on õigustatud teiselt midagi nõudma. Kreeditor ja deebitor. Tekkimise aluseks kindel juriidiline fakt – tehing, delikt , kriminaalõiguslik süütegu.
Hiljem – lepingust, nagu lepingust, deliktist, nagu deliktist.
Kreeditori asendamine ehk nõude loovutamine . Deebitori asendamine – võla ülekandmine. Osaobligatsioonid ja solidaarsed obligatsioonid.
Täitmine- subjekt , objekt, aeg, koht, viis.
Kahju – otsene; saamata jäänud tulu VÕI otsene ja kaudne kahju. Kahju on vastutuse objektiivne küsimus. Süü – tahtlus , hooletus ja ettevaatamatus . Culpa astmed – jäme, raske; kerge; selline, kuio pole rakendanud hoolsust, mida rakendab enda asjade suhtes; kergeim.
Juhus – ettenägematu sündmus, mida ei saa võlgnikule süüks panna. Vääramatu jõud – nt üleujutus.
Võlgniku viivitus vs võlausaldaja viivitus.
Uuendus – 1 suhe asendatakse teisega; tasaarvestus ; loobumine; aegumine ; surm.
Lepinguõigus
Leping on juriidiline fakt, mille alusel tekib võlaõigussuhe. Pacta sunt servanda. Verbaalsed , literaalsed, reaalsed , konsensuaalsed.
Ühekülgsed – 1 pool kohustatud, teine õigustatud. Kahekülgsed – mõlemad nii õigustatud kui kohustatud.
Kehtivuse tingimused: Nõusolek oluline KÕIKIDE lepingute juures. Objekt – käibeline asi. Kooskõlas heade kommetega. Alus (eesmärk). Sisu. Kehtetu , on jõu või ähvardusega sõlmitud. Pettus – kehtetu. Error – faktiline – kehtetu, õigusnormides – kehtiv. Ofert ja aktsept . Esindus – kaudne – tegutseb oma nimel ja teise arvel; otsene – teise nimel ja arvel – Roomas puudus.
Lepingud vanimas õiguses: mancipatio, nexum, in iure cessio.
Hilisemas: verbaalsed – suuline lubadus täita kohustus.
Literaalsed – põllumaj. Ja kaub.
Reaalsed – muutlaen, pruuklaen , hoiuleping, fiducia ehk pant, pignud ehk pant.
Konsensuaalsed – emptio -venditio, lacatio-conductio, mandatum ehk käsundusleping. Seltsinguleping. Nimeta lepingud: vahetus, sobing, kasutus, aestimatum.
NAGU lepingust – volituseta võõraste asjade ajamine, aluseta rikastumine, varaühisus.
DELIKTID
Publica ja privata. Infamia ehk autus. Liigid – iniuria ehk õigusvastane tegu, mis tekitab kahju Rooma kodanikule. Vargus. Röövimine. Võõra asja õigusvastane rikkumine või hävitamine. Vägivald ja ähvardus. Pettus. Kahju tekitamine kreeditorile.
Nagu deliktist – aluseks kahju tekitamine.
Pärimine
Õigusjärglus.
Kordamismaterjal Rooma eraõiguses-2008 a #1 Kordamismaterjal Rooma eraõiguses-2008 a #2 Kordamismaterjal Rooma eraõiguses-2008 a #3 Kordamismaterjal Rooma eraõiguses-2008 a #4
Punktid 5 punkti Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 5 punkti.
Leheküljed ~ 4 lehte Lehekülgede arv dokumendis
Aeg2012-05-10 Kuupäev, millal dokument üles laeti
Allalaadimisi 108 laadimist Kokku alla laetud
Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
Autor Globetrotter Õppematerjali autor
Kokkuvõte Rooma eraõiguse olulisematest põhimõistetest ja põhimõtetest

Sarnased õppematerjalid

Rooma eraõiguse eksami konspekt
16
doc

Rooma eraõiguse eksami konspekt

ROOMA Õigussuhe- Sisu on õigused ja kohustused,subjekt, objekt Subjektiivne õigus- isikule kuuluv konkreetne õigus, mis on ka realiseeritav. Subjektiivse õiguse liigid: Absoluutsed subjektiivsed õigused- kehtivad kõigi isikute suhtes. Relatiivsed subjektiivsed õigused- kehtivad konkreetsete isikute suhtes. ntks. Võlaõiguslikes suhetes Juriidilised kohustused tulenenvad objektiivsest õigusest ning ka tavadest. ( tava on tsiviilõiguse allikas) Õigusvõime on võime omada õigusi ja kanda kohustusi. Tsiviilprotsessi õigusvõime- võime osaleda tsiviilprotsessis.

Õigus
Asjaõigus 6-peatükk
24
docx

Asjaõigus 6. peatükk

ASJAÕIGUS 6.peatükk V loeng Asjaõigus- annab vahenditu võimu ühe kindla asja peale. Suunatud kõikide kolmandate isikute vastu (ühel pool omanik-teisel poolel kaaskodanikud kui mitteomanikud). Asjaõigused on absoluutsed õigused. Obligatsiooniõigus- rajatud kahe poole, kreeditori ja deebitori vahelisele õigussuhtele. Suunatud kindla, konkreetse isiku vastu. See on relatiivne õigus. Asjaõigused jagunevad 2 pearühma: 1. Omandiõigus-dominium 2. Õigused võõrale asjale- iura in re aliena VALDUS- possessio:seda tuleb lahus hoida omandiõigusest Asjaõiguse objektideks on asjad- res, Asjad ja nende liigitus Asjade liigitus on res mancipi ja res nec mancipi. Res mancipi- vana kiriitliku omandi objektid, maad ja majad Itaalias, orjad, tööloomad ja mõningad prediaalservituudid. Võidi võõrandada st omandiõigust edasi anda ainult formaalse

Asjaõigus
Ladina keele mõisted
16
docx

Ladina keele mõisted

Ius - õigus Ius publicum - avalik õigus Ius privatum - eraõigus Fas - seaduslik, õiguspärane Rex - kuningas Princeps– seadusest vaba Ius naturale- loomulik õigus Aequitas - õiglus Ius quiritium ehk ius civile - tsiviilõigus Quiris – Rooma riigi täieõiguslik kodanik Verba solemnia – pidulikud sõnad Manus – käsi (võimu sümbol) Ius gentium - rahvaste õigus Ius honorarium - magistraatide õigus Ius praetorium – preetori poolt kujundatud õigus Ius aedilicium – ediilide praktikaga loodud õigus Praetor peregrinus – lahendas peregiinide omavahelisi ja peregiinide ja rooma kodanike vahelisi tüliküsimusi „Corpus iuris civilis“ – tsiviilõiguse kogumik Ius non scriptum – kirjutamata õigus Pontifec, pontifex maximus - ülempreester Lex-seadus Dies fasti - päevad, millal on lubatud teatud protsessi menetleda ja tehinguid sõlmida

Rooma eraõiguse alused
Rooma eraõiguse alused konspekt
18
docx

Rooma eraõiguse alused konspekt

Allikad, millele lahendamisel toetutakse ja nende allikate kirjeldus Allikate kui normide ning kaasuse asjaolude analüüs (kasutades ka sekundaarkirjandust, arvestades normide eesmärkidega, viies kokku faktilised asjaolud, arvestades üld- ja erinormide suhtega ning õigusharu või õigusinstituudi üldpõhimõtetega) Poole seisukoht; kaasuse lahendus poole seisukohast tänapäeva seaduste kohaselt (max 8 lk teksti, neist 5 Rooma õigus, reavahe 1, TNR, tiitelleht ja kasutatud kirjandus lisaks) Ettekanne ehk poole seisukohtade suuline esitlus Kohtuistung, millel esinevad 2 poolt, kokku ca 4 min, ühele poolele ca 15-20 min Allikatekstid, millele teie argumendid tuginevad + tõlge, allika iseloomustus Ettekandja peab valdama teemat Ettekanne saab toimuda ainult ettenähtud ajal, vabastab sellest ainult mõlema paarilise arstitõend (muidu kaasuse lahendusel 1 hinne vähemaks)

Rooma eraõiguse alused
Rooma Eraõigus
9
docx

Rooma Eraõigus

1. Rooma eraõiguse mõiste, süsteem ja tähtsus Rooma õiguse all mõistetakse roomlaste õigust, mis Rooma kui linnriigikese õigusest arenes üldiseks suureks Rooma riigis kehtivaks õigussüsteemiks Võib jagada 3 perioodiks. 1 vanim (kuningate 754 ekr-510ekr). Seda perioodi iseloomustab: Olid tavad/preestrid olid esimesed juristid. Oli vaimulik jursiprudents 2 vabariigi (510-27 ekr) Hakkas tekkima ilmalik jurisprudents, õigusteaduse õitseng. 3 Impeerium (printsipaadi aeg 27ekr-284 a; Dominaadi aeg 284-476a) Hakkab õigusteaduse allakäik. Pütsantsi keiser Justinianuse surmaga lõppes rooma õigus.

Õigus
Rooma eraõiguse alused
32
docx

Rooma eraõiguse alused

Ilus  H. Siimets-Gross „Rooma õigusteaduse kujunemine ja õitseng“ Juridica 2002, nr 9 Kaasusele registreerimine: Janeli Männi E-mail: I seminariks lugeda kaasused ja allikad läbi Ettekanne:  3. Seminari teema  U 10 min juttu  Slaididel allikatekstid, tõlge, allika iseloomustus  Tuleb vormistada kirjalikult 1. aprilliks  Max. 8 lk-d teksti, reavahe 1, (sh tiitelleht, allikaloend jne): 5 lk-d lahendust Rooma õiguse järgi ja ca 3 lk-d Eesti õiguse järgi. Rooma õiguse tähtsus  Alus Mandri-Euroopa õigusperekonna õigussüsteemidele, k.a Eesti Rooma õiguse retseptsiooni kaudu (nt valduse ja omandiõiguse eristamine; asjaõiguse instituutide põhijooned, nt servituudid, pant; võlaõiguses palju lepingute liike).  Õigusest kui religiooni osast sai ilmalik õigus.  Universaalsed eraõiguse põhimõtted (eriti asja- ja lepinguõigus)

Rooma eraõiguse alused
Rooma eraõigus
122
docx

Rooma eraõigus

Rooma eraõiguse alused kui õigusteaduslik õppeaine. 1. peatükk. Rooma eraõiguse sünnikohaks on väike kogukond Rooma, mis asetses keset Appenniini poolsaart. Inimesed tegelesid karjakasvatuse ja põlluharimisega. Läbi sõdade võitis Rooma juurde maa-ala.Rooma laienes ja astus kaubanduslikesse suhetesse teiste rahvastega.Õigussüsteem muutus universaalseks, sest uuema Rooma õiguse sisus oli elemente väga mitmete rahvaste õigusest. Rooma riik hävis. Uued rahvad alustavad uut elu. Vajatakse taaskord õigust, milleks saab Rooma õigus. Seda teistkordset vallutamist Rooma õiguse poolt nim Rooma õiguse retseptsiooniks. Orjad olid asjad-õiguse objektid. Rooma õiguse ül: Orjapidajate võimu kindlustamine;orjapidajate enestevaheliste suhete normeerimine;eraomand; lepingud;perekonnasuhted; pärimine; orjandusliku korra kindlustamine;jõukate klassile õiguse andmine maade ekspluateerimiseks

Rooma eraõiguse alused
Rooma eraõiguse mõisted
3
pdf

Rooma eraõiguse mõisted

1. ius civile​- tsiviilõigus, riigi enda õigus, hõlmab endas nii seadusi kui ka tavasid(selle alla käis ainult see, mida rahvakoosolek kinnitas). 2. ius gentium ​- rahvaste õigus; 3. ius naturale - ​loomuõigus; 4. ius honorarium -​(ius praetorium; ius aedilicium) - Rooma kõrgete riigiametnike loodud õigus; 5. lex​ - seadus; 6. plebiscitum​- plebistsiit, lihtrahvakoosoleku otsus; 7. senatusconsultum​- senatiotsus; 8. constitutio​- korraldus/määrus; 9. edictum​- edikt; 10. responsa prudentium​- intelektuaalsed vastused; 11. iustitia​- õiglus, õigus; 12. iuris prudentia​- õigusteadus; 13. ius publicum​- avalik õigus; 14. ius privatum​- eraõigus; 15. liberi ​- vaba ; 16. ingenui​- vabaks lastud; 17

Vana-Rooma




Kommentaarid (0)

Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun