· Analüüs Kaasus: E müüs F-le kaariku. F otsustas selle eest maksmata jätta sest ütles et kaarik ei töökorras. Kvalifikatsioon: asjaõigus, võlaõigus Õs/jur. Faktid: lepingu sõlmimine, valduse üleandmine, kohustuse mittetäitmine E palkas V, et see põletaks kaariku maha ja nad sõlmisid kokkuleppe(volikirja) et E võtab vastutuse endale. ÕS/ jur. Faktid: kahju tekitamine Rooma võlaõiguses oli juba põhimõte, et inimene vastutab oma abiliste eest- culpa in eligendo. Kolonaat- Sõltuv maarahvastik nn koloonid. Koloonideks muutusid linnaelanikud, kes majandusliku kriisi ajal asusid maale. Edaspidi muutus kolonaat talupoegade sunduslikuks ja pärilikuks maa külge kinnistamiseks. Koloonid olid eelkäijaiks kesk- ja uuema aja sunnismaistele. 1 Juriidiliste isikute tekkimine- Vana- Rooma õigussüsteem tunnustas õiguse kadnjatena ainult üksikisikuid
et suurendati ringluses olevat rahamassi (tootlikkus jäi samaks). Tagajärjeks oli üha süvenev INFLATSIOON (raha väärtuse langus). Sellega omakorda kaasnes hindade tõus. Just üha süvenev inflatsioon murendaski Rooma riiki kõige enam. Aja jooksul usaldus raha vastu hoopiski kadus ja tekkis naturaalmajandus. Makse hakati maksma natuuras, näiteks teraviljas. 2. Vabade talupoegade kadumine, tekkis KOLONAAT. Kolonaat on väikemaapidajate ehk koloonide sõltuvusseisund maaomanikust, nende sunnismaisus (iseloomulik keskaja pärisorjusele), nad ei tohi lahkuda, sest naturaalmajandus vajas eelkõige töökäsi, sest raha, et töötajaid palgata, oli kaotanud väärtuse. Rooma keisririigi alguses oli väikemaapidaja ehk koloon (ld k colonus = põlluharija) vaba inimene, kes rentis maad. Kuid dominaadi ehk hilise keisririigi ajal võeti koloonidelt liikumisvabadus.
Ajaloo KT kordamine Rooma Keisririigi aeg 1. Keisririigi ajaloo perioodid: Varajane keisririik- 30 eKr-234 (235) pKr Sõdurkeisrite aeg- 234-284 pKr Hiline keisririik- 284-476 pKr 2. Printsipaat- Varajase keisririigi periood, tuletatud sõnast princepis (näitab seiust) ! Dominaat- Hilise keisririigi periood, tuletatud sõnast dominus (isand) ! kolonaat- talupoja ja suurmaaomaniku vaheline sõltuvusvorm, mille kohaselt rentija ei tohtinud elukohta vahetada monoteism- usk ühte jumalasse ! edikt- otsus valitseja pool 3. Igal aastal valiti magistraate ja senat, mis kujunes valitseja nõuandvaks organiks, pidas regulaarselt istungeid. Tegelik võim kuulus ühele isikule. Senaatoriseisuse moodustasid Rooma riigi ülikud, senaatoriperekonnad. Nad olid kõrgemates riigiametites.
nukud millega mängiti, ja kellel polnud õigust öelda, ega arvata mida nemad tahavad teha või mõelda. Põhjas oli, aga üldsegi teine arvamus orjade kohta. Nad arvasid, et orjad tuleks vabaks lasta, sest mõjuvõimsad inimesed ei tahtnud, et orjust laiendatakse läänealadele, mis olid veel asustamata. Selle tagajärjel, aga orjade arv vähenes ja nende õiguslik seisund paranes. Põllumajanduses tuli aga orjade asemele kolonaat. Juba 1808 aastal keelati osade orjade sissevedu Ühendriikidesse. Sellega lootsid orjad, ennast vabaks saada, kuid ainult üle 40 000 orja said vabaduse hõngu tunda. Kuid abolitsionistliku aktiivse liikumisel oli vaid väike abi , sest orjusevastane hoiak ühiskonnas ei levinud. Paljudes riikides pidid orjad veel asendama masinaid ja loomi. Nad pidid tegelema kõigega. Kuid orjadel oli unistus saada vabaks, neil ei kadunud kunagi see lootus, sest nad
isiku võimu all vs isikud, kes on teise isiku võimu all. Kõige väiksem kaotus. Ei puuduta poliitilisi õigusi (hääleõigus). Vabaduse ja kodakondsuse staatus jääb. Teovõime lapsed kuni 7.a, noorukid kuni 14.a Vabad mittekodanikud latiinid ja peregriinid. Orjad nagu asjad. Orje sai vabastada pidulikult deklareerides magistraadi ees, magistraat vabastab; kodanike nimekirja koostamisel kantakse nimekirja, tsensor annab nõusoleku; testamendiga. Kolonaat väikesed maalapid, mis anti välja pärilikele rentnikele või omanikele, kes said töötasuks teatava osa aastasaagist; samuti barbarid, kes asusid Rooma riiki; orjad, kes olid saanud kasutaiseks maatükke. Lõpuks Maaorjad. Juriidilised isikud raske defineerida, Vana-Roomas tunnustati ainult üksikisikuid. Riigimaad kuulusid kogu Rooma rahva omandiks, samuti riigi orjad. Seisid väljaspool tavalist käivet. Kuulub ius publicumi alla
Võõra orja tapmine kriminaalkuritegu, kahjustatakse kellegi teise vara. Müüt, et isandal absoluutne voli on seega vale. Orjade hind sõltus_ kui tugev on Rooma oma agressioonis. 3. sajandil hakkas see vaibuma pluss barbarite sissetung (neid rakendati orjadena) orje hakati väärtustama seda rohkem, mida vähem orje oli turul. Nt keisrite kaitsevad seadused. Orjuse taandumisega on seostatud kolonnaadi institutsiooni. 23.09.09. 16.Mis on kolonaat? Colonus (mitmuses coloni) ehk asukas, talupoeg. Sunnismaine rentnik, väikepõllupidaja. Alates 3. sajandist Rooma impeeriumis, väike põllupidajate kiht. Mõisnikud vähendasid enda haritavat põldu, jagasid väike rendikohtadeks. Neid said vabad talupojad, orjad. Koloonid esmalt vaba talupojad, kelle õiguslik seisund alates 3. sajandist muutus pidevalt halvemaks. Kuni 5.6. sajandini koloonid pigem vabad, mis siis, et seisund halvenes. Tehti vahet koloonide ja
Pekuuliumiks võis olla maatükk, rahasumma jne.. Ori võidi määramat isandale kuuluva laeva kapteniks või ettevõtte juhiks. Orjal oli lubatud sõlmida pekuuliumisse puudutavaid tehinguid., kuid neis ei esinenud ori õigussubjektina, tehingud sooritati isanda nimel. Hagi sai esitada Isanda vastu. Isanda vastutus piirnes nende tehingute juures pekuuliumi väärtusega. Orjad vabastati, testamendi teel, orjapidaja poolt. 15.Kolonaat Printsipaadi aja algul oli väikepõllupidamine peaaegu täielikult välja tõrjutud orja tööjõuga majandavate suurmajapidamiste latifundumide poolt. Latifundiumid jaotati väikesteks maalappideks, mis anti välja pärilikele rentnikele või omanikele kes esinesid valitsejatena ja said endale töötasuks teatava osa aastasaagist. Nii tekib sõltuv maarahvastik nn.koloonid.Koloonideks muutusid linnaelanikud, kes majandusliku kriisi ajal asusid maale
Ühed germaanlased hakkasid Rooma valdusi kaitsma teiste germaanlaste eest. Alates 3.sajandist algas vähehaaval germaanlaste sisseimbumine Rooma territooriumile. 375 – sai alguse massiline sisseimbumine. Barbarid hakkasid seal looma oma riiki. 4)Rooma rahvaarv oli langenud. Ajaarvamise vahetusel elas u 60 miljonit inimest, 3.sajandiks elas u 30-35 miljonit. See oli osalt tingitud sisevõitlustest ja epideemiatest. 5)Vabad talupojad kadusid ja nende asemel kujunes üldiseks kolonaat. Koloon – talupoeg rentis maad. Dominaadi ajal keelati neil lahkuda, võeti liikumisvabadus. Koloonid muudeti sunnismaisteks. Hakkasid ilmnema pärisorjuse alged. Rohkem kannatasid lääneprovintsid. 4.sajandil viidi Rooma riigi keskus itta. 330 sai keskuseks Konstantinoopol(tänapäeva Istanbul), sel ajal valitses keiser Konstantiinus. Põhjused: lääne osa oli rahutu, ida rahulikum. Majanduslikult oli see osa jõukam.
hindade tõusu poliitilised: kitsenes linnade omavalitsus, uus haldus- ja kaitsekorraldus neelas tohutult raha ning neljakordistati riigi kaitsekulutusi, riiki valitseti despootlikult Tagajärjed: linnaelu pidev allakäik ning ida- ja lääneprovintside erinevuse süvenemine; Maksude suurenemine ja barbarite rüüsteretked vähendasid talupoegade julgeolekut, kes otsisid kaitset latifundiumites; vabad talupojad kadusid ja üldiseks kujunes kolonaat. Keskaja tunnused- · Katoliiklus - Religioon - Ideoloogia - Maailmavaade · Feodalism - Seisuslik ühiskond ja tööjaotus - ringkaitse Suur rahvasterändamine- ulatuslik erinevate rändrahvaste liikumine Aasiast Lääne- Euroopani 4.-6. Saj Sai alguse hunnide liikumisega u 370 Hiina ja Mongooloa aladelt läände. Nemad lükkasid omakorda liikvele Rooma piirialadel elavad germaani hõimud (idagoodid, läänegoodid,
Lisaks casaridele olid koloonid. Koloon tuleb sõnast colonus , lad k asunik/talunik. Algselt koloonid, kes allikatesse on tulnud , on olnud vabad tp mitte maaomanikud vaid renditp. Seda kuni 3 saj. Termin saab alguse 4 saj kui koloonide all mõistetakse tp, kes on sunnimaiselt rentnikud või väiketalupidajad. Rõhutatakse ka siis veel, et nad on homo libre ( vabad inim). Mida aeg edasi seda väiksem nende igusliku seisundi vahe on koloonidega. 6-7saj raske teha vahet koloonidel ja vabatp. Kolonaat mittevabadusvormina sai alguse 3- 4 saj , muutusid massiliselt kõige suuremaks tööjõuks nii ida- kui ka lääne-Rooma aladel. Hilisemal ajal põllutöö tehti suuremas osas ära just koloonide poolt. 4 sajandist on koloone hakatud nim ka adscripticiteks. Olenes kelle alla nad on sisse kirj. Koloonid ei maksnud ise makse, maksud kogus kokku maavaldaja, kui koloonid jäid võlgu, oli maavaldajal huvi hoida koloone oma maavaldustes, nende pealt arvestati riigimakse. Kui
annaabi.ee 
