Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse

Reproduktiivbioloogia ja –meditsiin (0)

1 Hindamata
Punktid

Esitatud küsimused

  • Milline on munasarjade funktsioon?
  • Mis on follikulogenees?
  • Mis on ovariaalne reserv?
  • Kuidas seda hinnata?
  • Milline on munajuhade funktsioon?
  • Millised munajuha struktuurid funktsioonide täitmisel osalevad?
  • Millist rolli mängib sealjuures munasari?
  • Millised valgud võiksid erinevates etappides olulised olla?
  • Millised ajalised aknad� reguleerivad naise reproduktiivfunktsiooni ja inimese paljunemist üleüldiselt?
  • Kui uuritakse transkriptoomi ühe raku tasandil?
  • Miks kasutatakse UMI-t ning ankurdatud polü-T praimerit?
  • Mis on hüperstimulatsioon?
Aine „Reproduktiivbioloogia ja – meditsiin “ (ARMP.01.036)
KORDAMISKÜSIMUSED
Andres Salumets
  • Kromosoomi mutatsioonid sugurakkudes, embrüotes ja lootel.
    Vanuse tõustes tõuseb ka defektiga lapse sünnitamise tõenäosus. Triploidia (69 kromosoomi) põhjuseks võib olla munaraku viljastumine kahe seemnerakuga, munaraku viljastumine diploidse seemnerakuga või diploidse munaraku viljastumine.
    Aneuploidia tekib inimestel peamiselt kromosoomide mittelahknemise tõttu meioosis. Enamik defekte tekib oogeneesi esimese meioosi faasi käigus. Kõige sagedasem probleem on lisa 21 kromosoom – Downi sündroom , aga ka 18 ja 13 (vastavalt Edwardsi ja Patau sündroom). Lisaks on võimalik ka sugukromosoomide trisoomia (47, XXX), (47, XXY) ja (47, XYY). Samuti võib inimestel esineda ka monosoomia – (45, X), Turneri sündroom. Tekib kui munarakus puuduvad X kromosoomid ning see viljastatakse normaalse spermatosoidi poolt ning tekib embrüo millel on 45 kromosoomi ning 1 sugukromosoom . Väga suur osa kõikidest rasedustest katkeb kui esineb kromosoomi mutatsioon , kui embrüotest on umbes 20-50% mutatsiooniga, siis sünnib ainult 0,3% mutatsiooniga.
    Aneuploidiad on kõige sagedasemad – mõni kromosoom üle või puudu. Aneuploidiad tekivad anafaasi hilinemise tõttu. Kõige sagedasemad Down ja Turneri. 13 ja 18 trisoomiate puhul on lastel väga lühike eluiga. Monosoomiaid peale Turneri sündroomi rohkem ei esinegi sündinutel, ainult raseduse ajal võib esineda. Spermides umbes 1-2% mutatsioone , ootsüütides ca 20% (suureneb vanusega). Elusalt sündinutel vaid 0,3% mingisugune kromosoomi mutatsioon. Rasedus toimib nagu sõelana – alguses on palju mutatsioone, aga mida aeg edasi, siis rasedus katkeb ja sünnib laps kellel väga väikese tõenäosusega mingi mutatsioon.
  • Embrüo kromosoomide analüüs IVF protseduuris.
    Embrüote kromosoome on vaja uurida, et vältida mutatsiooniga embrüo siirdamist ja suurendada võimalust, et rasedus ei katkeks. Saab eraldada embrüost 2 rakku, analüüsida nende kromosoome ning siirata emakasse ainult terveid embrüoid.
    Rakus on ainult 2 DNA koopiat , seega on kergam RNAd uurida, sest neid on rakus palju. Saab uurida CNVsid ja SNPi infot kiipidega. Kasutatakse ka uue põlvkonna sekvenerimist kus sekveneeritakse ära kogu genoom ja saab öelda kas mõnda kromosoomi on 3 koopiat või 1 või on normaalne ja saab siirata.
    Kadri Haller Kikkatalo
  • Missuguseid naise immuunsüsteemi poolseid mehhanisme tooksite välja raseduseelse partnerspetsiifilise tolerantsi tekkeks ja kuidas mõjutavad neid naise ja mehe infektsioonhaigused suguteedes?
    Lisaks vereseerumis ja munasarja koes leiduvale FSH-le puutuvad naise immuunsüsteemi rakud kokku ka partneri seemnevedelikus oleva hormooniga. Naise immuunsüsteem aktiveeritakse seemnevedeliku antigeenide, sh FSH suhtes genitaaltrakti limaskestade poolt vahendatud partnerspetsiifilise tolerantsi käigus. Seega võivad naise vereringes leiduvad IgA-tüüpi anti-FSHd olla füsioloogilised alloantikehad seemnevedeliku FSH vastu.
    Seminal priming – naise immuunsüsteem tunneb seemnevedeliku komponendid ära kui võõra ja reageerib. Hakatakse tootma rasedust soodustavaid antikehasid seemnevedeliku antigeenidele, nagu Anti- sperm AK, anti-solMHCI ja – MHCII AK, anti-FSH AK.
    Progesteroon viib makrofaagide tsütokiinsuse alla, suurendab tolerogeenset aktivatsiooni.
    Mehe seemnevedelik põhjustab immunosupressiivsete tsütokiinide juurdevoolu. Põhjustab tsütokiinide ja põletiku aktivaatorite juurdevoolu, mis tagab naise suguteedes põletikulise vastuse, et meelitada sinna makrofaage ja spetsiifilisi dentriitrakke. Limaskesta põletik algatab tolerantsuse asemel immuunreaktsiooni ning häirunud tolerantsusmehhanismid põhjustavad viljatust.
  • Kirjeldage millisel viisil mõjutavad naise autoimmuunhaigus(ed) raseduse püsimist ehk rasedusaegset tolerantsi püsimist loote antigeenide suhtes?
    Kui emal on autoimuunhaigus, mõjutab see raseduse kulgu. Nt süsteemne luupus (SLE) – so haigus kus on häirunud apoptoos ja apoptootiliste rakkude ära koristamine . Kui emal on need AK olemas võivad need kanduda lapsele ja laps võib saada kahjustatud. Haigus ise võib raseduse ajal halveneda Th2 osakaalu tõusuga. Rasedust võib mõjutada hilise raseduse katkemise kaudu, võib esile kutsuda enneaegse sünnitus (seotud haiguse rasedusaegse ägenemisega).
    Tsöliaakia – gluteeni vastu reageerimine, tulemusena kahjustub limaskest . Viljatute patsientide seas on tsöliaakia esinemissagedus kõrge ning viljatus võib olla tsöliaakia ainus ilming – autoantikehad põhjustavad embrüotoksilisust ja implantatsioonihäireid.
    Antifosfolipiidsündroomi võimalik mõju rasedusele : habituaalsed abordid , pre- eklampsia , platsentaarpuudulikkus, enneaegne sünnitus ja sünnitusjärgsed komplikatsioonid. Raseduspatoloogia põhjuseks on vaskulopaatiad, trombide tekked, ANA ja APA embrüot kahjustav toime, APA seostuvad otseselt trofoblastile ja kahjustavad implantatsiooni/platsentatsiooni.
  • HLA geenide variatsioonide osa reproduktsioonis.
    Osalevad rasedusaegse tolerantsi säilitamisel. Platsentabarjäär on moodustunud trofoplastirakkude poolt, mida võib funktsionaalsuse poolest jagada kolmeks kihiks – 1) lootepoolne kiht omab klassikalist HLA-I/II klaasi molekule. 2) vahepealne kiht on HLA negatiivne ja 3) väliskiht,mis pole intaktne ning seal ekspresseeritakse mitteklassikalist HLA-I. Lokaalselt toimub eelkõige HLA ekspressiooni alusel platsentabarjäär. Moduleerib lokaalselt ema immuunsüsteemirakkude vastust.
    HLA geenid ja HLA aheldatud geenid mõjutavad gameetide arengut, embrüo lõikamisi, blastotsüsti ja trofoblasti moodustumist, implantatsiooni, loote arengut ja ellujäämist.
    HLA klass I antigeenid ekspresseeruvad invasiivsel trofoblastil ja on olulised ema-loote piiril. HLA-G on oluline loote kaitsmisel ema natural-killer rakkude eest, mida on palju trofoblasti tungivates rakkudes. HLA-E aitavad lootel vältida ema immuunsüsteemi järelvalvet, tõenäoliselt interakteerub NK-rakkude inhibitoorsete retseptoritega. Ehk HLA-E molekulid kaitsevad samuti loodet ema immuunvastuse eest normaalse raseduse käigus.
    Triin Laisk -Podar
  • Milline on munasarjade funktsioon? Millised munasarja struktuurid on funktsiooni täitmisel olulised?
    Munasarjadel on endokriinne funktsioon – hormoonide süntees ( östrogeenid , testosteroon, progesteroon), peptiidhormoonide süntees ja seal toimub follikulogenees. Munasarjafolliikulite sõmerkihi rakkudes ja kollaskehas komplekteeritakse naissuguhormoone ja kollaskehahormoone. Follikulogenees lõppeb küpse munaraku ovuleerumisega munasarjast.
  • Mis on follikulogenees? Selle eesmärk, peamised reguleerivad protsessid ja hormoonid.
    Follikulogenees on munaraku areng ja küpsemine kuni ovulatsioonini. Follikulogeneesi eesmärgiks on valida kasvavate folliiklite hulgast üks domineeriv. Esineb 4 peamist reguleerivat protsessi:
  • Initsiatsioon – primordiaalsete folliikulite areng sekundaarsete folliikulite staadiumini. Primordiaalsete folliikulite lameepiteeli rakud suurenevad ja tekib primaarne folliikul. Primaarsetel ühekihilistel folliikulitel on ühekihiline kuupepiteel, munarakk on keskel ning hakkab moodustuma oolemm . Primaarsetel mitmekihilistel folliikulitel on mitmekihiline epiteel ja zona pellucida on moodustunud. Sekundaarsetel folliikulitel tekib teeka ja munarakk liigub perifeeriasse. Primordiaalsete folliikulite areng käivitub munaraku poolt sünteesivate kasvufaktorite GDF-9 ja BMP-15 poolt.
  • Värbamine – värbamisel areneb ca. 300 sekundaarsest follikulist ca. 30 tertsiaarset folliikulit. Folliikli värbamise tingib FSH tõus ja LH pulsatsiooni muutus.
  • Selektsioon – tertsiaarsetest folliikulitest kujuneb välja üks ovulatsioonini arenev dominantne folliikul (Graafi põieke ). Selektsioonil on oluline FSH sekretsiooni regulatsioon, mida moduleerivad östrogeenid ja inhibiinid.
  • Atreesia – nende folliikulite apoptoos, mis ei läbi ovulatsiooni.
    Esimesed etapid toimuvad ilma gonadotropiinide FSH ja LH stimuleeriva toimeta. Alates tertsiaarsete folliikulite staadiumist sõltub edasine areg peamiselt gonadotropiinide stimulatsioonist. FSH toimel sünteesivad tertsiaarse folliikuli granuloosa rakud östrogeene. FSH ja östrogeenide koostoime on tähtis folliikulite kasvamist ning diferentseerumist mõjutav faktor. Dominantse folliikuli selektsioonis on oline FSH sekretsiooni regulatsioon. Ovulatsioonil on oluline kõrge LH tase. Ehk alguses oluline FSH, mis kutsub esile munarakule vajaliku folliikli kasvamise ja hiljem oluline LH, mis aitab kaasa munaraku küpsemisele ja munasarjast vabanemisele ( ovulatsioon ).
  • Mis on ovariaalne reserv ? Kuidas seda hinnata?
    Ovariaalne reserv tähistab igal ajahetkel munasarjades olevat folliiklite hulka. Kajastab ka kvaliteeti. Sündides on 1-2 miljonit folliiklit, kui jõuab reproduktiivikka on alles umbes 200 tuhat ning 35 eluaastaks umbes 100 tuhat ning peale seda langeb oluliselt. Umbes 50 eluaastaks viljakuse kaotanud. Ovariaalset reservi mõjutavad vanus, suitsetamine , FSH tase ja geneetika.
    Hindamiseks uuritakse FSH taset. Kõrgenenud FSH tase viitab munarakkude reservi vähenemisele.
  • Milline on munajuhade funktsioon? Millised munajuha struktuurid funktsioonide täitmisel osalevad?
    • Gameetide transport – munaraku transport: läbib munajuha u 80 tunniga. Seal on vajalikud toitained ja tagatakse embrüo jõudmine emakasse maksimaalse retseptiivsuse ajal. Spermatosoidide transport: integriinid epiteelirakkude pinnal seovad spermatosoidide pinnal olevaid valke. Tagatakse spermatosoidide elujõulisus pikema ajaperioodi jooksul. Seda toetab munajuha epiteeli toodetud sekreet .
    • Viljastumiskeskkond – viljastumine toimub ampulla piirkonnas. Munarakku on võimelised viljastama spermid , mis on kapatsiteerunud. Peale kapatsitatsiooni tunneb sperm munaraku ära ja ka paraneb tema liikumisvõime. Samuti on see vajalik akrosoomireaktsiooniks. Kapatsitatsiooni soodustavad lümfotsüütide toodetud reaktiivsed hapnikuradikaalid.
    • Embrüo transport – tagatakse embrüo õigeaegne jõudmine emakasse maksimaalse retseptiivsuse ajal. Munajuhas on erinevaid toitaineid ja kasvufaktoreid, mis on vajalikud embrüo arenguks. Kui embrüo jõuaks liiga vara emakasse, siis ei toimuks rasedus, kui jääb liiga kauaks munajuhasse, võib tekkida munajuha rasedus.
    • Keskkond embrüo varaseks arenguks – embrüo esmane areng toimub ampulla piirkonnas. 4 päeva munajuhas, selle jooksul embrüo rakud jagunevad, läbivad 2 ja 4 rakustaadiumi ja jõuavad 8 raku staadiumini.
    • Takistab mikroobide liikumist sugutraktist kõhuõõnde

  • Peamised munajuhadega seotud patoloogiad ja nende tekkemehhanismid.
    Peamisteks munajuhadega seotud patoloogiateks on tubaarne viljatus ja ektoopiline rasedus. Tubaarse viljatuse puhul on munajuhad osaliselt või täielikult läbimatud. Häiritud on gameetide transport ja viljastumine. Tubaarse viljatuse põhjuseks võib olla munajuhades tekkinud armkude, kõhuõõnes liited , mis segavad munajuhade tööd, ripsrakkude funktsionaalne kahjustus. Võib tekkida kui kõhuõõnes või vaagnapiirkonnas on olnud operatsioon , endometrioos, aga kõige levinum põhjustaja on väikevaagna infektsioonid , mis levivad sugulisel teel (nt klamüüdia ja gonorröa ).
    Ektoopilise raseduse ehk emakavälise raseduse riskifaktoriteks on samuti väikevaagna infektsioonid ja emakasisesed rasedusvastased vahendid, ka suitsetamine. Peamiselt esineb ektoopiline rasedus munajuhades, kuid võib esineda ka igalpool kõhuõõnes. Tekib siis kui munajuha läbimine on takistatud. Emakavälise raseduse põhjuseks on sageli munajuha põletikuline kahjustus (harilikult klamüdioosi tõttu), vaagnapiirkonna lõikused, väikevaagnaelundite põletikud. Ekstoopilise raseduse käigus viljastatud munarakk on kinnitunud ja kasvab väljaspool emakaõõnt.
  • Kirjeldage endomeetriumi ehitust menstruaaltsükli erinevates faasides. Millist rolli mängib sealjuures munasari?
    Endomeetrium ehk emakaseina limaskest. Fertiilses eas naistel jaguneb endomeetrium kaheks kihiks: basaalkihiks ja funktsionaalkihiks. Funktsionaalkiht on hormoontundlik ja allub igakuistele tsüklilistele muutustele – proliferatsioon, sekretsioon , nekroos ja irdumine . Basaalkiht ei irdu ning on aluseks funktsionaalkihi regeneratsioonile. Endomeetriumi tsüklilised muutused on otseselt munasarja hormoonide – östrogeenide ja progesterooni – poolt mõjutatavad. Menstruaaltsükkel jagatakse kaheks faasiks – endomeetriumi proliferatiivseks östrogeenide poolt kontrollitavaks faasiks ja sekretoorseks progesterooni poolt kontrollitavaks faasiks. Östrogeenide tase follikulaarfaasi ajal stimuleerib endomeetriumi ja näärmepõhjade epiteelirakkude proliferatsiooni. Ovulatsiooni järgselt moodustuv kollaskeha produtseerib progesterooni, mille toimel endomeetrium edeneb järgmisesse, sekretoorsesse faasi. Progesteroon valmistab endomeetriumi ette blastotsüsti implantatsiooniks, stimuleerides näärmete sekretsiooni, endomeetriumi stroomarakkude suurenemist, spiraalarterite kasvu ning küpsemist. Endomeetrium muutub paksemaks ja näärmed keerduvad tugevalt väänilisteks. Jätkuv progesterooni ja östrogeenide toime põhjustab stroomarakkude muutumist suurteks, glükogeenirikasteks detsiduaalrakkudeks, mida stimuleerib blastotsüsti implantatsioon. Kollaskeha toodab aktiivselt hormoone umbes 10 päeva (kui viljastumist pole toimunud), misjärel hormoonide tase järsult langeb. Vähenenud hormoonide tase põhjustab muutusi funktsionaalse kihi verevarustuses. Spiraalarterite perioodilised kontraktsioonid tekitavad funktsionaalse kihi isheemia , näärmed lakkavad sekreteerimast ja endomeetrium õheneb. Umbes kahe päeva pärast alates spiraalarterite kontraktsioonidest hakkab epiteelkate katkema ja veresooned rebenema. Seejärel irdub juba kogu endomeetriumi funktsionaalkiht.
    Ripsrakkude ja ripsmeteta rakkude vahekord muutub tsükli jooksul, östrogeenid stimuleerivad ripsmete teket ja progesteroon suurendab sekretoorsete rakkude arvu.
  • Embrüo implantatsiooni erinevad etapid. Millised valgud võiksid erinevates etappides olulised olla?
    • Apositsioon – embrüo esmane kontakt endomeetriumi rakkudega. Olulised valgud selles etapis on mutsiinid, mida ekspresseeritakse endomeetriumi epiteelirakkude pinnal implantatsiooni akna ajal. Samuti on olulised trofoblasti rakkude pinnal ekspresseeritavad selektiinid. Toimub mutsiinide ja selektiinide vaheline interaktsioon.
    • Adhesioon – ligand- retseptor vahendatud kinnitumine trofoblasti ja epiteeli rakkude vahel. Tugevam kinnitumine kui apositsiooni käigus. Olulised on detsiidua pinnal olevad proteoglükaani retseptorid ning blastotsüsti trofoblasti rakkude pinnal olevad proteoglükaanid. Olulised proteoglükaanid on kadheriinid ja beeta-kateniinid.
    • Invasioonblastotsüst tungib läbi epiteeli detsiiduasse. Siin on olulised maatriksi metalloproteinaasid, mis lagundavad emakakoe ekstratsellulaarset maatriksit (endomeetrium, siis detsiidua), et trofoblast saaks sisse tungida .

  • Millised ajalised „aknad“ reguleerivad naise reproduktiivfunktsiooni ja inimese paljunemist üleüldiselt? (Viimase küsimuse juures ma ootaks, et üliõpilased räägiks järgnevatest „akendest“: menarhe - menopaus ehk reproductive lifespan, viljastumise „aken“ (WOI) ja sellele järgnev embrüo kvaliteedikontrolli periood).
  • Menarhe-menopaus – menarhe ehk esimene menstruaaltsükkel algab keskmiselt 12-13 eluaastal ning saavutatakse suguküpsus. Menopaus saabub umbes 40-60 eluaastaks. Menopausiks on hävinud kõik munarakud ja rasestuda ei ole enam võimalik. Ehk menarhest kuni menopausini on võimalik lapsi saada ning niikaua kestab reproduktiivne eluiga. Menarhe ja menopausi vahele jääb umbes 400 tsüklit – munarakk vabaneb munajuhast ja võimalik rasestuda.
  • Viljastumise aken/implantatsiooni aken – emaka limaskest on retseptiivne 6-8 päeva pärast ovulatsiooni. Endomeetrium on võimeline embrüo implantatsiooniks suhteliselt lühikest aega – seda ajaperioodi nimetetakse viljastumise ehk implantatsiooni aknaks.
  • Embrüo selektsiooni aken – mitte kõik embrüod, mis implanteeruvad ei ole 100% normaalsed. Väga paljud rasedused katkevad , sünnini jõuavad ainult 30% rasedustest. Katkenud rasedustest suurem osa toimuvad ilma, et naine sellest teadlik oleks. Katkemise peamiseks põhjuseks on kromosoomi defektid .
    Merli Saare
  • Kirjeldage spermatogeneesi protsessi, seemnerakkude küpsemist ja parameetreid, mille abil on võimalik hinnata spermatogeneesi efektiivsust .
    Spermatogenees on spermide arenemine. Jaguneb neljaks: paljunemine, kasvamine, küpsemine ja transformatsioon. Paljunemisperioodil toimub mitootiline jagunemine. Küpsemine on meioos, kus kahe järjestikuse jagunemisega saadakse haploidsed tütarrakud – spermatiidid. Nendest transformeeruvad viburiga varustatud spermid. Seda nim spermiogeneesiks ja see toimub sertoli raku rüppes. Idurakud migreeruvad gonaadi ja meioosi lähevad puberteedi eas, tänu hormonaalsele signaalile ja hakavadki tekkima seemnerakud. Toimub seemnetorukestes. Edasi satuvad spermid munandimanusesse, kus toimub järelküpsemine. Seemnetorukeste vahelises ruumis paiknevad Leidigi rakud, mis toodavad testosterooni.
    Mikrosoopiliselt uuritakse kontsentratsiooni, liikuvust, morfoloogiat ja tsütoloogiat. Kontsentratsioon on seemnerakkude arv ühes milliliitris spermas. Seda loendatakse kas hemotsütomeetriaga või faaskontrastmikroskoobi abil aksutades loenduskambrit. Liikuvust hinnatakse A-st D-ni. A liikuvusega on kiired ja ühtlase trajektooriga. B liikuvusega on kiired kuid trajektoor ei ole ühtlane. C liikuvusega on aeglased või liiguvad kohapeal. D liikuvusega on liikumatud. Normaalseks loetakse kui A liikuvusega rakke on vähemalt 25% või A+B liikuvusega rakkude on 50%. Morfoloogia – uuritakse kas esineb pea-, kaela ja sabaosa defekte. Normaalse spermi pea on ovaalse kujuga, saba pikkus 50-60 µm.
  • Mehe viljakust mõjutavad tegurid.
    Mehe viljakust võivad mõjutada nii pre-testikulaarsed, testikulaarsed, kui ka post-testikulaarsed tegurid. Spermatogeneesi efektiivsust vähendavad kemo- ja radioteraapia, mõningad ravimid , kõrge temperatuur ning keskkonna saastatus . Samuti vähendavad viljakust ebaterved eluviisid (vähene kehaline koormus, suitsetamine ja alkohol ) ja stress .
    • Pre-testikulaarsed tegurid – hüpotaalamuse ja hüpofüüsi haigused.
    • Testikulaarsed tegurid – kaasasündinud munandite väärarengud; omandatud faktorid nagu nt trauma, kasvaja , operatsioon; spermatogeneesi peatumine; munandipõletik; süsteemsed haigused nagu nt neerupuudulikkus ja maksahaigused; munandi veenilaiendid; ravimid, radiatsioon jne.
    • Post-testikulaarsed tegurid – sperma transpordi häired, spermatosoidide liikuvuse või funktsiooni häired või seksuaalne düsfunktsioon .

  • Sagedasemad mehe viljatuse geneetilised põhjused.
    Mehe geneetilist viljatust, mis väljendub tõsise oligo - või azoospermiana, võivad põhjustada nii autosoomsete kui ka sugukromosoomide arvu, struktuuri ning ümberpaiknemise anomaaliad. Samuti võivad spermatogeneesi häired olla tingitud arengu, diferentseerumise ning endokriinsüsteemi, meioosi, spermotogeneesi ning spermatosoidide funktsioone mõjutavate geenide mutatsioonidest või polümorfismidest. Kõige levinum kromosoomide arvuga seotud häire on Klinefelteri sündroom (47, XXY). Neil on Leidigi rakkude puuduliku funktsiooni tagajärjel langenud testosterooni tase, mis sageli tingib viljatuse. Sugukromosoomide stuktuuri muutustest on levinumad Y kromosoomi mirkodeletsioonid, mis puhul mõni spermatogeneesi geenide piirkonnast (AZF) on deleteerunud. Autosoomsete kromosoomide struktuuri ja ümberpaiknemise anomaaliateks on nt Robertsoni translokatsioonid ja retsiprooksed translokatsioonid. Robertsoni translokatsiooni puhul toimub kahe akrotsentrilise kromosoomi kokku põimumine. Retsiprookse translokatsiooni tulemusel kaks autosoomset kromosoomi vahetavad osasid. Viljatusega seotud geenimutatsioonidest on sagedasemad CFTR geeni mutatsioonid.
    Kai Haldre
  • Naise vanus ja viljakus.
    Menarhe ehk esimene menstruaaltsükkel algab keskmiselt 12-13 eluaastal ning saavutatakse suguküpsus ning võime lapsi saada. 20ndates eluaastates püsib viljakus stabiilsena, 30ndast eluaastast toimub langus ja alates 35-ndast eluaastast see langus oluliselt kiireneb ja peale 40 eluaastat läheb kiiresti alla. Menopaus saabub umbes 40-60 eluaastaks. Menopausiks on hävinud kõik munarakud ja rasestuda ei ole enam võimalik. Ehk menarhest kuni menopausini on võimalik lapsi saada ning niikaua kestab reproduktiivne eluiga. Menarhe ja menopausi vahele jääb umbes 400 tsüklit – munarakk vabaneb munajuhast ja võimalik rasestuda. Teine probleem, mis vanusega kasvab on raseduse katkemise tõenäosus – vananedes suureneb, tingitud kromosoomi vigadest.
  • Naiste hormonaalsed kontratseptiivid .
    • Kombineeritud – pillid , plaaster, tuperõngas . On kombineeritud kahte sünteetilist naissuguhormooni – östrogeeni ja gestageeni. Östrogeen tagab menstruaaltsükli kontrolli, pärsib FSH tootmise ja tõhustab gestageeni ovulatsiooni pärssivat toimet. Gestageen inhibeerib LH tõusu ja paksendab emakakaela lima. Ehk toimub hüpotaalamus- hüpofüüs -gonaadid süsteemis tagasisideme blokeerimine ja pärsitakse follikulogenees ja ovulatsioon. Samuti muudab emakakaelalima paksus ja viskoosseks ning muutub seega spermatosoididele raskesti läbipääsetavaks. 1 plaaster on mõeldud 7-ks päevaks ja peale kolme nädalat tehakse üks plaastrivaba nädal. Tuperõngas asetatakse ttuppe 3ks nädalaks ning sellele järgneb rõngavaba nädal nagu plaastrikagi. Toimeainevabal perioodil ilmub menstruatsioonitaoline veritsus . Toimeainevaba periood võib olla ka lühem kui 7 päeva, kuid mitte kunagi pikem.
    • Ainult genstageenset hormooni sisaldavad tabletid ehk minipillid . Minipillide toimel muudetakse samuti emakakaelalima paksuks ja viskoosseks ning spermatosoididele seega raskesti läbitavaks. Pärsib ovulatsiooni umbes 60% tsüklitest. Muudab endomeetriumi omadusi nii et viljastatud munaraku pesastumine on häiritud. Võetakse iga päev 1 tablett, ilma vaheta.
    • Süstitav kollaskehahormooni sisaldav pikaajaline preparaat – süstitakse lihasesse.
    • Kollaskehahormooni sisaldav implantaat – sarnaneb süstiga. Toimeaine on väikese pulgakese kujul, mis paigutatakse naha alla.
    • SOS pillid – kõige levinum on ainult gestageeni – levonorgestreeli – sisaldavate pillide kasutamine.
    • Emakasisene vahend. Kasutusel kahte tüüpi emakasisesed vahendid: vaske sisaldav spiraal ja hormoonspiraal. Vaske sisaldav spiraal – tekitab emaka limaskestas steriilse põletikusarnase kk-na, mis nõrgendab spermatosoidide liikuvust, takistab munaraku transporti ja viljastamist ning pesastumist. Hormoonspiraali toimel emaka limaskest õheneb ja viljastatu munaraku pesastumine pole võimalik. Kollaskehahormooni toimel pakseneb emakakaela kanali lima ja muutub spermatosoididele raskesti läbitavaks. Osaliselt on pärsitud ovulatsioon.

    Triin Tammiste
  • Hüperandrogeneemia genees normaalse kaaluga ja ülekaalulisel PCOSi  patsiendil.
    Sagedamini esineb see tüsedatel naistel ja seostatakse hüperinsulineemiaga. Ülekaaluliselt on insuliini kontsentratsioon suurem kui normaalkaaluga patsientidel ning samuti on ülekaalulistel madalam LH, SHBG ja GH kontsentratsioon. Hüperandrogeneemia on ülekaalulistel patsientide tingitud hüperinsulineemiat ja normaalkaalulistel patsientidel aga kasvuhormooni (GH) ja LH liiast.
  • Millistel tingimustel võib diagnoosida polütsüstiliste ovaariumide sündroomi?
    PCOSi diagnoosimisel kehtib Rotterdami kriteerium, mis eeldab vähemalt kahe tunnuse olemasolu kolmest – hüperandrogenism, ovulatoorne düsfunktsioon, munasarjade polütsüstiline morfoloogia. Tehakse LH/FSH suhte test, normaalselt on 1:1, aga PCOSi korral 2:1. Samuti vaba testosterooni määramine vereseerumist jne.
  • Atleetamenorröa ning anorexia nervosast tingitud laborileiu diferentsiaaldiagnostika.
    Alteetamenorröa algab kollaskehahormooni puudulikkusega, millega kaasneb anovulatsioon ja amenorröa. Sportlastel esineb. Gonadotropiinide kontsentratsioon on normist madalam, sest vastus GnRH-le on nõrgenenud. Enamasti iseloomustavad kolm sümptomit – häirunud toitumine, menstruatsiooni lakkamine ja luutiheduse kahanemine.
    Anoreksia – kehamass vähemalt 15% normist madalam, 50%-l kaasnev buliimia . Leiuks aeglane südamerütm, madal vererõhk, hüpotermia , kuiv nahk. CRH taseme tõus, kortisooli tõusnud tase. Kehakaalu taastudes tõuseb esmalt kortisooli, seejärel gonadotropiinide tase. Kaalu taastudes taastub ka menses.
  • Prolaktineemia erinevad vormid, nende avaldumine laborianalüüsides ning patsiendi kaebustena.
    Hüperprolaktineemia on prolaktiini liig. Esineb hüperandrogenism, anovulatsioon, amenorröa, rinnapiima sekretsioon.
    Hüpoprolaktineemia on prolaktiini puudulikkus. Esineb ovariaalne düsfunktsioon. Võib tekkida buliimiast.
  • Milliseid seisundeid võib varjata hüperprolaktineemia juhuslik  leid laborianalüüsis?
    Hüperprolaktineemia olemasolu välistab PCOS diagnoosi. Põhjustab samuti hüperandrogenismi ja teisi PCOSile sarnaseid nähte. Ehk sagei võib olla põhjustatud PCOSist. Rasedus?
  • Hüpotüreoidse ja hüpertüreoidse seisundi võimalik mõju fertiilsusele & infertiilsusele. Hüpotüreoos ja hüpertüreoosi mõju raseduse ajal.
    Hüpotüreoidism – ravimata hüpotüreoosiga naine on infertiilne. Raske hõpertüreoosi korral esineb anovulatsioon enemasti, kerge seisundi korral on rasestumine võimalik, kuid võivad kaasneda komplikatsioonid. Raseduse ajal võib põhjustada lapsel arenguhäireid. Kilpnäärme hormooni madal tase võib mõjutada munaraku vabanemist ning seega rasestumine on häiritud. Raseduse ajal on suurenenud risk raseduse katkemisele, pre-eklampsiale, loote kasvuhäired, enneaegne sünnitus ja surnudsündimisele.
    Hüpertüreoidismiga naised on samuti reeglina infertiilsed. Sarnaselt hüpotüreoidismiga on ka siin raseduse ajal suurenenud risk komplikatsioonidele nagu raseduse katkemine, pe-eklampsia või enneaegne sündimus . Mõlema seisundi puhul on infertiilsus põhjustatud menstruaaltsükli häiretega.
    Maire Peters
  • Kirjelda mõnda endometrioosi patogeneesi teooriat. Too välja argumente, mis räägivad selle poolt või vastu.
    • Retrograadse menstruatsiooniteooria seletab endometrioosi tüüpilist vaagnasisest levikut. Endomeetriumi fragmendid liiguvad menstruatsiooni ajal retrograadselt munajuhade kaudu kõhuõõnde ning kinnituvad kõhukelmeõõnde. Poolt: menstruaalveres on elusaid endomeetriumi rakke. Sagedased ja vererohked menstruatsioonid on riskifaktoriks. Eutoopilise endomeetriumi ablatsioon (irdumine) vähendab endometrioosi taastekke riski. Vastu: retrograadset menstruatsiooni esineb 90% naistel. Endometrioosi leiud enne menstruatsiooni algust ja ilma emakata naistel. Endometrioosi leiud väljaspool kõhuõõnt ning meestel.
    • Metaplastiline teooria – embrüonaalse koe jäänukite, embrüonaalse epiteeli või mesenhümaalse koe metaplaasia. Seletab meestel esinevat endometrioosi ning endometrioosi naistel, kelle ei ole funktsioneerivat endomeetirumi (Turneri sündroom).
    • Induktsiooniteooria – seob omavahel kaks eelmist. Ektoopilisse kohta levinud endomeetriumikoe poolt eritatav tundmatu aine stimuleerib diferentseerumata mesenhümaalset epiteeli muutuma endomeetriumiks. Loomkatsed kinnitavad.

  • Milliste funktsioonidega geenid võiksid mängida rolli endometrioosi tekkes ja miks?
    NFE2L3 – transkriptsioonifaktor, seotud rakkude diferentseerumise, põletiku ja kartsinogeneesiga
    WNT4 – vajalik naise reproduktiivorganite arenguks, nt emaka arenguks.
    GREB1 – osaleb hormoon-sõltuva rinnavähi tekkes
    FN1 – rakkude adhesioon ja migratsioon
    ID4 – onkogeen
    CDKN2A – reguleerib tuumor-superssorgeene
    VEZT – arvatav tuumor-supressorgeen
  • Millised tegurid võivad olla põhjuseks, et assotsiatsiooniuuringud ei ole andnud endometrioosi geneetiliste põhjuste väljaselgitamisel häid tulemusi?
    • Haiguse tekkepõhjus on heterogeenne
    • Haigus ise heterogeenne
    • Uuritud grupid liiga väikesed
    • Kontrollide küsimus
    • Valed eeldused geenide ja polümorfismide valikul

    Nathalie Brison
    1. Indicate the wrong statement: molecular karyotyping ( array CGH) can detect:
    a) balanced translocations
    b) cytogenetically visible deletions and duplications
    c) submicroscopic deletions and duplications
    d) both microscopic and submicroscopic deletions and duplications
    e) aneuploidy
  • Define Confined Placental Mosaicism. During which prenatal screening or diagnostic procedures can it occur and what are the clinical consequences?
    CMP tähendab kromosomaalse ülesehituse erinevust platsentarakkude ja looterakkude vahel. Platsentast võib leida trisoomseid rakke. Võidakse avastada koorionibiopsiat tehes, mille käigus punkteeritakse koorioni hattusid ning tehakse kromosoomianalüüs. Kui koorioni materjalist diagnoositakse kromosomaalne mosaiiksus, on oluline teha ka looteveeuuring, et loote kromosoome uurida. Kui looteveest eraldatud rakkude kromosoomide analüüs annab normaalse tulemuse, on tegu platsentaarse mosaiiksusega. Esimest tüüpi CPMi puhul on enamasti raseduse kulg normaalne, teist tüüpi CPMi puhul võib esineda loote kasvupeetust ning kolmandat tüüpi CPM puhul on loote kasvupeetus suurema tõenäosusega esinev.
  • Describe the different prenatal screening programs. Highlight their advantages and limitations as compared to the procedures used for prenatal diagnosis.
    Esimesel trimestril tehkse ultraheliuuring ja vereseerumi sõeltest, mille käigus määratakse PAPP-A ja vaba β-hCG sisaldus. tulemused sisestatakse arvutiprogrammi koos raseda andmete ja riskitegurite andmetega ning saadakse riski väärtus. kõrge väärtusega rasedadele tehakse sünnieelset diagnostikat. Ultraheli uuringuga hinnatakse loote arengut ja mõõdetakse loote kukla piirkonnas oleva vedelikukogumi suurust. kui turse kuklal on suurem kui normaalselt, siis on kromosoomhaiguste esinemise tõenäosus tõusnud. Teisel trimestril määratakse vereanalüüsil AFP, hCG ja uE3 sisaldust. Teise trimestri ultrheli uuringu eesmärgiks on loote vääraendite avastamine. Erinevalt skriinimismeetoditest on diagnostika meetodid invasiivsed ning suurendavad mõnevõrra rasedusekatkemise ohtu, kuid samas annavad täpsema tulemuse.
  • Describe the different steps in a standard genome- wide NIPT protocol .
    NIPT = non-invasive prenatal testing . Uuritakse ema veres leiduvaid loote rakke või fragmente loote rakuvabast DNAst . Emalt võetakse vereproov, tsentrifuugitakse ja eraldatakse plasma , eraldatakse rakuvaba DNA (ema ja loote) ning tehakse DNA raamatukogu. Frangmente analüüsitakse ja antakse neile Z-skoor.
    Triin Viltrop
  • Platsenta areng ja ehitus.
    Platsenta hakkab arenema blastotsüsti implanteerumisel umbes raseduse 8.päeval. selles etapis on blastotsüstis eristatavad sisemine mononukleaarsete rakkude kiht – tsütotrofoblast ja välimine ilma selge piirita mitmetuumaline süntsüütiotrofoblast. Süntsüütiotrofoblast sekreteerib hüdrolaase emaka rakkude ja veresoonte lammutamiseks. Tsütotrofoblast sisaldab samuti proteolüütiisi ensüüme, mis aitavad reorganiseerida endomeetriumi kudesid ja veresooni verelakuunideks. Sisemine rakkude mass diferentseerub kaheks kihiks: hüpoblastiks ja epiblastiks, epiblasti sees on näha kujunevat amnioõõnt. Kui blastotsüst on täielikult implanteerunud algab platsenta hatustiku areng. Kõigepealt tekivad primaased hatud ning nende sisse moodustuvad sekundaarsed hatud. Tsütotrofoblastist tekib koorion ja koorioni hatud. Edasi moodustuvad tertsiaarsed hatud, kuhu ulatuvad diferentseerunud veresooned.
    Raseduse esimese kuu lõpuks on välja kujunenud kihnkest, basaaldetsiidua, amnion ja rebukott . Teise raseduskuu lõpuks on hatud ühelt koorioni poolelt taandarenenud. Loodet katab kihnkest. Kolmanda raseduskuu lõpuks on amnion ja koorion liitunud. Teise trimestri alguseks on loode ja platsenta ühesuurused ning edasi kasvab loode suuremaks kui platsenta. Neljanda kuu alguseks on platsental kaks selgelt eristuvat osa: lootepoolse päritoluga koorion ja emapoolse päritoluga basaaldetsiidua. Hattudevaheline ruum on täidetud ema verega. Neljanda ja viienda kuu jooksul moodustuvad detsiiduast vaheseinad. 16. nädalaks on platsenta lõplikult välja kujunenud. Platsenta kinnitub tavaliselt emaka eesmisele või tagumisele seinale ja on kaetud ühelt poolt amnioniga, mis katab ka nabavääti. Platsenta emapoolne pind koosneb sagarikest ja on kaetud basaaldetsiiduaga. Küpses platsentas on hatustik väga hästi vaskulariseeritud, et tagada maksimaalne gaasi- ja ainevahetus .
  • Platsenta funktsioon ja seostuvad haigused.
    Platsenta on loote toitumis-, hingamis -, sisesekretoorne ja erituselund . Platsenta ülesanneteks on loote varustamine hapnikurikka verega, tagada loote väljahingamis- ja eritusfunktsioon, loote toitainetega varustamine, loote kaitse ema veres ringlevate kahjustavate ainete (ravimid, mürgid, haigustekitajad, nikotiin) ja ema immuunsüsteemi eest ning tagada hormoonide ja valkude sekretsioon. Aegajalt võib loote verd siseneda ema vereringesse ning see võib emal esile kutsuda immuunreaktsiooni. Paltsentat suudavad läbida mitmed viirused (nt HIV, süüfilis , B-hepatiid, Rubella , Herper simplex 2 jnt), ravimid, narkootilised ained, mis võivad põhjustada arenguhäireid või loote hukkumist. Erinevad nakkused võivad põhjustada iseeneslikku raseduse katkemist, enneaegset sünnitust, kaasasündinud arengudefekte, surnult sündimist jne.
  • Platsenta geeniekspressioon ja imprinting .
    Geeniekspressioon platsentas erineb geeniekspressioonist teistes kudedes ja on erinevates platsenta osades erinev. Platsenta erinevate struktuuride geeniekspressiooni mustrid on üksteisele sarnasemad kui mustritele teistes kudedes, mis viitab selgelt platsentaspetsiifilisele geeniekspressioonile. Raseduse esimesel päeval toimuvad olulised muutused platsenta geeniekspressiooni mustris. Varases raseduses on kõrge ekspressiooniga geenid, mis on seotud rakutsükli, diferentseerumise, makromolekulide biosünteesi ja metabolismi regulatsiooniga. Edasi aktiveeritakse kudede diferentseerumises, organite arengus ja rakkudevahelises regulatsioonis osalevad geenid. Raseduse lõpus enamike teise trimestri spetsiifiliste geenide ekspressioon platsentas langeb. Raseduse lõppfaasis on kõrge ekspressioonitasemega apoptoosis, põletikulistes protsessides, signaali ülekande radades ja stressivastuses osalevad geenid.
    Imprinting on monoalleelse geeniekspressiooni liik, mil ühe geenialleeli vaigistamine on vanemaspetsiifiline. Mõjutavad platsenta ja loote arengut. Raseduse esimeses trimestris on vähem imprinditud geene kui küpses platsentas, seega on imprinting ajas muutuv nähtus. See on oluline platsenta kasvus , arengus ja toitainete transpordis .
    Kaarel Krjutškov
  • Millised on FACSi eelised võrreldes käsitsi pipeteerimise ees, kui uuritakse transkriptoomi ühe raku tasandil?
    FACSi eelistatakse, kui on vaja väga kõrge kvaliteeti saavutada puhastamisel, kui rakk ekspresseerib väga madalal tasemel uuritavat markerit.
  • Miks kasutatakse UMI-t ning ankurdatud polü-T praimerit?
    UMI – unique molecular identifier – märgistatud järjestus ja 5’ positsioon mRNAl moodustavad UMI. Ehk UMId märgistavad transkriptid ning võimaldab neid kvantitatiivselt detekteerida.
    polüT praimereid kasutatakse polüadenüleeritud mRNA pöördtranskriptsiooniks ja cDNA sünteesiks. Sünteesitud cDNA 3’ otsa lisatakse polüA saba terminaalse desoksünukleotidüül transferaasi vahendusel, et varustada cDNA mõlemad otsad universaalse, kuid omavahel erineva ankurjärjestusega. Teise cDNA sünteesiks kasutatakse polüT praimereid, mis kinnituvad polüA pikendusele ja initsieerivad teise cDNA ahela sünteesi.
  • Kirjelda võimalikku protokolli biopsia võtmisest kuni ühe raku raamatukogu tegemiseni.
    Peale biopsia võtmist viiakse proov söötmele või külmutatakse säilitamise eesmärgil. Seejärel koeproov lagundatakse ning rakud märgistatakse ning sobivad rakud valitakse (FACS). Valmistatakse cDNA raamatukogu.
    Deniss Sõritsa
  • Mis erinevused on IVF ja ICSI protseduuridel ja mis puhul on näidustatud ICSI protseduur ?
    IVF on in vitro viljastamine. ICSI protseduuri käigus toimub seemneraku süstimine munaraku tsütoplasmasse ning selle siirdamine retsipiendi emakasse. ICSI pakub hea võimaluse raskemate meestepoolselt esinevate viljatusjuhtude ravimiseks. IVF protseduuri käigus eemaldatakse mitmed munarakud munasarjadest peale superovulatsiooni, viljastatakse need spermatosoididega ja siirdatakse väike valim embrüotest emakasse. Kasutatakse naisepoolse viljatuse ravil. ICSI näidustused:
    • väga väike spermatosoidide arv, liikuvus ja normaalsete vormide arv
    • Probleemid spermatosoidide ja munarakkude penetratsiooniga
    • Antispermaatilised antikehad
    • Viljastumise ebaõnnestumine eelnevatel IVF tsüklitel
    • Retrograadne ejakulatsioon
    • MESA/ TESA
    • Immunoloogilised põhjused
    • Idiopaatilised põhjused

  • Mis on hüperstimulatsioon? Kuidas saab seda vältida ja mida teha, kui see tekib?
    Ehk ravimite üleannustamine, võib tekkida naistel, kes võtavad fertiilsuse ravimeid, et stimuleerida munarakke kasvama. Ehk põhjuseks on IVF ravis kasutatavad agressiivsed raviprotokollid, mis vimaldavad saada küllaldase hulga ootsüüte ja embrüoid. Riski saab vähendada kasutades madalamat hCG doosi riskipatsientidel, igapäevane ultraheliuuring ja östradiooli taseme määramine, lükates edasi hCG manustamist kuni östradiooli taseme languseni jt. Ravi – rohkesti juua, valuvaigistite manustamine.
    Elina Haller
  • Kirjelda IVF protseduuri laboratoorseid toiminguid .
    Alustuseks stimuleeritakse mitmeid munarakke küpsema ja ovuleeruma. Munarakke aspireeritakse – punkteerimine. Munarakud ja spermatosoidid viiakse kokku ja viljastumist kontrollitakse mikroskoobi all (vaadatakse pronukleuste ja polaarkehade arvu – korrektselt viljastunud munarakul on mõlemat 2). Teisel päeval hinnatakse embrüote kvaliteeti. Võetakse arvesse blastomeeride arvu, kuju ja fragmentide olemasolu. Siirdamiseks valitakse enamasti sellised embrüod, millel ühtegi fragmenti pole ja on 7 rakku. Hinnatatakse 4 palli süsteemis – 4-ndat ei siirdata, nad näevad välja ebakorrapärased ja tugevalt fragmenteerunud, nende puhul on raseduse esinemine nulli lähedal. Embrüo siirdatakse 2-6 päeval, kuid ei tohi kasvada rohkem, kui 7 päeva.
  • Vasakule Paremale
    Reproduktiivbioloogia ja –meditsiin #1 Reproduktiivbioloogia ja –meditsiin #2 Reproduktiivbioloogia ja –meditsiin #3 Reproduktiivbioloogia ja –meditsiin #4 Reproduktiivbioloogia ja –meditsiin #5 Reproduktiivbioloogia ja –meditsiin #6 Reproduktiivbioloogia ja –meditsiin #7 Reproduktiivbioloogia ja –meditsiin #8 Reproduktiivbioloogia ja –meditsiin #9 Reproduktiivbioloogia ja –meditsiin #10 Reproduktiivbioloogia ja –meditsiin #11 Reproduktiivbioloogia ja –meditsiin #12 Reproduktiivbioloogia ja –meditsiin #13 Reproduktiivbioloogia ja –meditsiin #14 Reproduktiivbioloogia ja –meditsiin #15 Reproduktiivbioloogia ja –meditsiin #16 Reproduktiivbioloogia ja –meditsiin #17
    Punktid Tasuta Faili alla laadimine on tasuta
    Leheküljed ~ 17 lehte Lehekülgede arv dokumendis
    Aeg2015-11-16 Kuupäev, millal dokument üles laeti
    Allalaadimisi 32 laadimist Kokku alla laetud
    Kommentaarid 0 arvamust Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
    Autor maria255 Õppematerjali autor

    Sarnased õppematerjalid

    Sigimisfüsioloogia
    22
    docx

    Sigimisfüsioloogia

    1. Imetajate suguorganid ja nende funktsioonid. Emaste suguorganid * munasarjad – munarakkude valmimine ning hoiustamine * munajuhad – munarakkude liikumise teed, viljastumise koht * emakas – loote areng – 3 kihti: perimeetrium (serooskest), müomeetrium (lihaskest) ja endomeetrium (limaskest). Seal on pikad emakasarved ja lühike keha, ruminantidel on lühike keha, hobustel on suur keha ja lühikesed emakasarved. * emakakael – sperma liikumine * tupp ja häbe – välised suguorganid, seks Isaste suguorganid: * munand (2)- spermide moodustumine * munandimanus (2) – spermide hoiustamine * seemneväädis kulgev seemnejuha (2) - sperma kulgemise tee * kusiti (1) - sperma väljutamine Lisasugunäärmed (eesnääre e. prostata (1); kusitisibula näärmed (2); seemnepõiekesed e. põisiknäärmed (2) - sperma koostis) * peenis (1) - seks * eesnahk (1)- peenise kaite * munandikott (1) – munandeid hoiustatakse seal, sest seal on 4-6 kraadi madalam, kui kehatemperatuur (kõrge te

    Mikrobioloogia
    Reproduktiivsüsteemi farmakoloogia
    11
    pdf

    Reproduktiivsüsteemi farmakoloogia

    Reproduktiivsüsteemi farmakoloogia - Naissuguhormoonide (östrogeenide ja gestageenide) regulatsiooni mehhanismid (hüpotalamuse ja hüpofüüsi hormoonide roll). Teismelise eas suureneb hüpotaalamusest ja hüpofüüsist östrogeenide hormoonide sekretsioon. Vastutavad suguorganide arenemise eest ja kasvuspurdi eest, mille lõpus sulguvad epifüüsi plaadid pikkade luude otstes. Suguhormoonid võtavad osa ka tsüklimuutuste regulatsioonist menstruaaltsüklis ja on olulised rasedusel. GnRH-d on vaja selleks, et hüpofüüsist vabastada FSH ja LH. Need stimuleerivad folliikuli küpsemist. Granuloosarakud produtseerivad östrogeene, seda protsessi stimuleerib FSH, androgeeni eellas molekulidest, mis on tuletatud tekaalrakkudest LH mõjul. Östrogeenid on olulised proliferatiivfaasis, kus endomeetrium regenereerub. Palju östrogeeni enne tsükli keskpaika teeb LH-d vabastavad rakud tundlikumaks hüpofüüsis GnRH-le ja seega tsükli keskpaigas toimub LH sekretsioon. See viib ovula

    Bioloogia
    Terve naine
    67
    doc

    Terve naine

    TERVE NAINE KONSPEKT ÕE- JA FÜSIOTERAAPIA ERIALA I KURSUSE TUDENGITELE KOOSTAJA: DR. PILLE VAAS TARTU TERVISHOIU KÕRGKOOL TARTU 2006 1 Sisukord: 1. Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus 2. Naise reproduktiivanatoomia ja -füsioloogia 3. Seksuaalfüsioloogia 4. Seksuaalne ja reproduktiivne tervis. Pereplaneerimine ja kontratseptsioon 5. Raseduse füsioloogia 6. Raseduse diagnoosimine 7. Raseduse kulu jälgimine 8. Normaalne sünnitus 9. Vastsündinu 10.Sünnitusjärgne periood 2 I Naise elukaar. Naise eluperioodide iseloomustus. Naise eluperioodid jagunevad järgmiselt: 1. Lapseiga: sünnist kuni suguküpsusperioodi saabumiseni 2. Sugulise küpsemise periood: 10.-16.eluaasta, saabub esimene menstruatsioon 3. Suguküpsusperiood: fertiilne- e. reproduktiivne iga, 15.-45.eluaastani 4.

    Inimese õpetus
    arengubioloogia kordamiskusimused 2020
    83
    docx

    arengubioloogia kordamiskusimused 2020

    ARENGUBIOLOOGIA 1.Spermatogenees 1. Milline on imetajate testise ehitus? Imetajate munand koosneb väänilistest seemnetorukestest ja seemnetorukeste vahelisest sidekoelisest vaheruumist (interstitium). 2. Väänilised seemnetorukesed (mis, mis teevad, mis neis sees on, ehitus) Seemnetorukesed on peenikesed, väändunud ja pikad – algavad ja lõpevad munandi keskseinandis paiknevas munandivõrgus, moodustades suletud ringid. Väänilised seemnetorukesed suubuvad munandivõrgus viimajuhakestesse (mis on ripsmetega varustatud), need ühinevad munandimanusese peaosas üheks munandimanuse juhaks. Väänilised seemnetorukesed sisaldavad nii Sertoli rakke kui ka erinevas arenguastmes olevad seeemnerakke  spermatogeenne epiteel e iduepiteel). Väljaspoolt ümbritsetud basaalmembraaniga, mida toodavad peritubulaarsed epiteelirakud (müeloidsed rakud, vajalikud spermatiidide vabanemiseks Sertoli rakkudest ja

    Arengubioloogia
    Ovulatsiooni tavapärane regulatsioon
    6
    docx

    Ovulatsiooni tavapärane regulatsioon

    Ovulatsiooni tavapärane regulatsioon Ovulatsiooniks nimetatakse munaraku (mõnikord rohkem kui ühe munaraku) vabanemist munasarjast. See on menstruaaltsükli fertiilne aeg. Igal kuul küpseb sinu munasarjas munarakk ning kui ta saavutab teatud suuruse, vabaneb munarakk munasarjast ning liigub mööda munajuha emaka suunas. See, kummast munasarjast munarakk vabaneb, on juhuslik. Ovulatsioon ei toimu tingimata munasarjades vaheldumisi. Ajuripatsist saadetavate hormonaalsete signaalide toimel alustab iga menstruaaltsükli alguses kasvamist mitu folliiklit, milles olevad munarakud hakkavad küpsema. Mõne päeva jooksul kujuneb välja üks juhtiv folliikel, mis kasvab teistest suuremaks, teised startinud folliikulid aga taandarenevad ja nende munarakud hävivad. Sellisel viisil tagatakse, et inimlapsed sünniksid enamasti ühekaupa. Mitmikraseduse korral on tegemist mitme munaraku samaaegse küpsemise ja ovuleerumisega või siis ühest munarakust tekkinud embrüo kaheks jagunemisega. F

    Bioloogia
    MENSTRUAALTSÜKLI REGULATSIOON JA PUBERTEET TÜTARLAPSEL
    20
    docx

    MENSTRUAALTSÜKLI REGULATSIOON JA PUBERTEET TÜTARLAPSEL

    Tallinna Tervishoiu Kõrgkool ämmaemanduse õppetool Ä4 Olesja Stepanjuk MENSTRUAALTSÜKLI REGULATSIOON JA PUBERTEET TÜTARLAPSEL Kursusetöö Tallinn 2014 KOKKUVÕTE Olesja Stepanjuk (2015). Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, ämmaemanduse õppetool. ´´menstruaaltsükli regulatsioon ja puberteet tütarlapsel´´. Kursusetöö ... leheküljel, kirjandusallikad on .... Kursusetöö eesmärgiks on kirjeldada menstruaaltsükli regulatsiooni ja puberteediga kaasnevaid muutusi tütarlapse organismis. Kursuse töö on kirjanduse ülevaade. Kursusetöö kirjandusallikatena on kasutatud eesti-, inglise-, saksa- ja vene- tõenduspõhiseid artikleid ning raamatuid. UURUMISTÖÖ METOODIKA Kursusetöös kasutati kvalitatiivset uurimusmeetodit ja koostati kirjanduse ülevaade.SISSEJUHATUS Puberteet, see on eluperiood, kus toimuvad füsioloogil

    Hügieen
    SISESEKRETSIOON
    16
    docx

    SISESEKRETSIOON

    X. SISESEKRETSIOON 1. Sisesekretoorsete näärmete üldiseloomustus. Hormoonide transpordi viisid efektoriteni ja toimemehhanism efektorrakkudele. Näärme hüpo- ja hüperfunktsioon. Sisesekretsiooni näärmed on need näärmed, mis on produkti ehk hormooni saadavad kas verre või rakuvahelisse ruumi. Välissekretoorsed e eksokriinnsed näärmed aga saadavad oma produkti keha pinnale ja keha õõnde (seedenäärmetele ­ suhu, makku, soolde). Sisesekretoorsed näärmed jaotatakse kahte suurde rühma: 1. KLASSIKALISED SISESEKRETOORSED NÄÄRMED ­ nende hulka kuuluvad suhteliselt hästi uuritud näärmed, mis koosnevad kompaktselt suurest hulgast ühesugustest näärmerakkudest (ühes näärmes mitu ühesugust näärmerakku). Need sisesekretoorsed näärmed on: AJURIPATS (HÜPOFÜÜS), KÄBINÄÄRE, KILPNÄÄRE, KÕRVALKILPNÄÄRMED, HARKNÄÄRE, NEERUPEALISED, KÕHUNÄÄRE, SUGUNÄÄRMED . Nendest on kõhunääre ja sugunäärmed ­ seganäärmed (st. neil on sise kui ka välissekreto

    Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja...
    Viljatus
    12
    pdf

    Viljatus

    Lastetu abielu http://www.ut.ee/ARNS/Lastetuabielu.html VILJATU ABIELU. Dots Andrei Sõritsa TÜ Naistekliinik Terminoloogia Viljatuse põhjused Uuringute plaan Lastetuse ravi Kunstlik viljastamine Meditsiinilised näidustused Terminoloogia Terminoloogia 1. Viljakus (fertiilsus, fertilitas) - on võime viljastuda ja/või sünnitada lapsi. 2. Üldine fertiilsus - elussündide suhe tuhande 15-45-aastase naise kohta. 3. Viljakus on maksimaalne 24 aasta vanuses ja hakkab alanema pärast 35-ndat

    Bioloogia




    Kommentaarid (0)

    Kommentaarid sellele materjalile puuduvad. Ole esimene ja kommenteeri



    Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun