Ovulatsiooni tavapärane regulatsioon (0)

Ovulatsiooni tavapärane regulatsioon
Ovulatsiooniks nimetatakse munaraku (mõnikord rohkem kui ühe munaraku) vabanemist munasarjast. See on menstruaaltsükli fertiilne aeg. Igal kuul küpseb sinu munasarjas munarakk ning kui ta saavutab teatud suuruse, vabaneb munarakk munasarjast ning liigub mööda munajuha emaka suunas. See, kummast munasarjast munarakk vabaneb, on juhuslik. Ovulatsioon ei toimu tingimata munasarjades vaheldumisi .
Ajuripatsist saadetavate hormonaalsete signaalide toimel alustab iga menstruaaltsükli alguses kasvamist mitu folliiklit, milles olevad munarakud hakkavad küpsema. Mõne päeva jooksul kujuneb välja üks juhtiv folliikel, mis kasvab teistest suuremaks , teised startinud folliikulid aga taandarenevad ja nende munarakud hävivad. Sellisel viisil tagatakse, et inimlapsed sünniksid enamasti ühekaupa. Mitmikraseduse korral on tegemist mitme munaraku samaaegse küpsemise ja ovuleerumisega või siis ühest munarakust tekkinud embrüo kaheks jagunemisega.
Folliikel, millest munarakk ovuleerus, ei lõpeta munarakust vabanemisega veel oma eksistentsi. Follikul kujuneb ümber kollaskehaks, mille ülesandeks on toota kollaskehahormoone e gestageene. Gestageenide toimel algab emaka limaskesta näärmetes sekretsiooniprotsess, mis peab tagama tingimused embrüo kinnitumiseks ja raseduse arenemiseks .
Enamlevinud 28-päevase menstruaaltsükli korral toimub ovulatsioon reeglina tsükli keskel (menstruatsiooni esimene päev loetakse tsükli esimeseks päevaks). Kuna seemnerakud püsivad naise suguteedes viljastamisvõimelisena mitu päeva, on rasestumine kõige tõenäolisem, kui vahekorras ollakse tsükli 9.-15. päeval. Lühema või pikema menstruaaltsükli korral toimub ovulatsioon vastavalt varem või hiljem.
Ovulatsiooni hetkest kulub järgmise menstruatsioonini 14 päeva, seda mõistagi siis, kui ei toimu rasestumist. Kui menstruatsioonid on ebaregulaarsed või tsükli pikkus püsivalt alla 22 või üle 35 päeva, naisel ovulatsioone enamasti ei toimu.
Luteiniseeriv hormoon (S,P-LH) Luteiniseeriv hormoon (LH), nagu folliikuleid stimuleeriv hormoongi (FSH), on hüpofüüsi eessagara gonadotropiin, mis koosneb kahest alaühikust. Neist α- alaühik on LH, FSH, türeotropiini (TSH) ja koorioni gonadotropiini (hCG) puhul identne ning ß-alaühik
spetsiifiline. LH sekretsiooni reguleerivad positiivselt hüpotalamuse gonadoliberiin (GnRH) ning negatiivselt steroidhormoonid (östrogeenid, androgeenid, progesteroon ). Preovulatoorselt on östradioolil LH-le positiivne tagasiside efekt. LH on vajalik mõlema sugupoole normaalseks seksuaalfunktsiooniks. LH peamine funktsioon on ovulatsiooni ja seega menstruaaltsükli regulatsioon fertiilses eas naistel. Hormoon stimuleerib ovaariumis Graafi folliikuli arengut ja transformeerumist kollaskehaks (corpus luteum) ning progesterooni ja östradiooli sünteesi selles; samas ka androgeenide sünteesi theca interna rakkudes. Postmenopausis naistel puudub progesterooni ja östradiooli inhibeeriv mõju ja seega on LH tase kõrge. Meestel stimuleerib LH testosterooni sünteesi Leydigi rakkudes. Lastel on LH tase madal, tõuseb puberteedieas ja stimuleerib sekundaarsete sugutunnuste arengut.
LH kontsentratsioon veres sõltub menstruatsioonitsükli faasist (kõrgeim ovulatsiooni ajal), samuti ööpäevasest rütmist.
LH kontsentratsiooni suurenemine
Primaarse ovariaalse puudulikkuse korral on LH tase kõrge negatiivse tagasiside (östradiooli, progesteroon) puudumise tõttu. Põhjusteks võivad olla gonaadide düsgeneesia (Turneri sündroom), keemia- või kiiritusravi , autoimmuunne ooforiit , harvem resistentsete ovaariumide sündroom, 17-hüdroksülaasi ja aromataasi defektid . Testikulaarse hüpogonadismi (munandi funktsiooni häired) korral on testosterooni produktsioon vähenenud ja negatiivse tagasiside puudumise tõttu LH kontsetratsioon suurenenud. Põhjusteks võivad olla kromosoomianomaaliad (nt Klinefelteri sündroom), varikotseele, krüptorhism, orhiit , mumps, trauma , operatsioon, kemoteraapia , kiiritus, alkohol . Polütsüstiliste ovaariumide sündroomi korral on LH tase kõrge (kuid mitte alati), puudub LH sekretsiooni rütmilisus ja enamasti on LH/FSH suhe > 2 ning androgeenide tase tõusnud. Günekomastia puhul esinev tõusnud LH tase koos madala testosterooni tasemega viitab munandite funktsioonihäirest tingitud testosteroonipuudusele, kui nii LH kui ka vaba testosterooni tase on tõusnud, siis võib olla tegemist androgeenresistentsusega (testikulaarne feminisatsioon).
Ovariaalne tsükkel

• follikulaarfaas
  
• ovulatsioonifaas
  
• luteaalfaas
  
• menstruaalfaas
  

Follikulaarfaas
Östradiooli ja inhibiin B produktsioon kasvab progresseruvalt areneva folliikli poolt
FSH tõus ja LH pulsatsiooni muutus tingib folliikli värbamise 4-5.tsükli päeval; 5-7.päeval valitakse välja üks folliikel, dominantse folliikli küpsemine toimub 8-12. päeval ja ovulatsioon 13-15.päeval
Follikulaarfaasi kestus on ~13 päeva
Folliikli valimine ja valmimine ovulatsiooniks on seotud androgeeni, östrogeeni, progesterooni ja inhibiin B biosünteesi ja sekretsiooniga; nende hormoonide produktsioon sõltub teeka - ja granuloosarakkude interaktsioonist; FSH ja LH modifitseerivad folliikli küpsemist
Ovulatoorne faas

• LH eritus kasvab ja dominantses follikulis suureneb LH retseptorite arv
  
• enne LH eritumise max eritub rohkem inhibiini, progesterooni ja 17-hüdroksüprogesterooni --> algab granuloosrakkude luteiniseerumine
  
• LH ja FSH sisaldus suureneb eritustipuni, samasse ajastub östradiooli max
  
• LH max kestab ~ 48t
  
• ovulatsioon toimub LH max algusest 35-44 tunni jooksul, kui luteaalfaasis tõuseb progesteroon
  

Luteaalfaas

• Steroidibiosünteesi raskuspunkt asetub östrogeenidelt progesteroonile;
  
• kollaskeha progesterooni produkts. max on kolmel päeval lut.faasi keskel;
  
• inhibiin (A) takistab sünergistlikult koos progesterooni ja östradiooliga FSH eritumist;
  
• kollaskeha sekretoorne aktiivsus ja funktsioon sõltub adekvaatsest LH toetusest;
  
• tsükli lõpus kollaskeha regressioon;
  
• FSH tase on mtsükli madalaim;
  
• endomeetrium läheb sekretsiooni faasi, kui viljastumist ei toimu algab regressioon;
  
• luteaalfaas kestab 14+/- 2 päeva
  

Menstruaalfaas

• 2 päeva enne mensest inhibiin A langeb ja FSH tase tõuseb -> sellega algab folliiklite värbamine;
  
• kollaskeha funktsioon lakkab ja LH pulsi sagedus ja amplituud muutuvad;
  
• FSH mõjul stimuleeritakse inhibiin B produktsiooni arenevates folliiklites
  
• Hüpofüüsi eessagara hormoonid
  
• Gonadotroopsed hormoonid: FSH ja LH
  
  • FSH ja LH toimet moduleerivad
    
    • hüpotalaamlised tegurid ( GnRH),
      

intrapituitaarsed tegurid (peptiidid - aktiviin ja follistatiin)
tagasiside gonaadidest ( steroidid ja peptiidid)
LH toimib peamiselt teeka-rakkudele, soodustades androgeeni produktsiooni, mis aromatiseerumise käigus muutub östrogeeniks;soodustab corpus luteumi moodustumist ja progesterooni produktsiooni
FSH on oluline mõju granuloosarakkudele ja LH/CG retseptorite väljakujunemisele; stimuleerib follikulite moodustumist ja östradiooli produktsiooni
PRL retseptoreid on paljudes organites (rinnanääre, maks, gonaadid, neerud , kopsud , neerupealis , lümf, aju jne.
Kontratseptsioonid:

• Hormoonspiraal
  
• Rasestumisvastased hormoontabletid
  
• Rasestumisvastased hormoonplaastrid
  

Kuidas rasestusmisvastased tabletid toimivad ?
Rasestumisvastased tabletid takistavad rasestumist mitmete tegurite koostoimel. Olulisemad on ovulatsiooni pärssimine, emaka limaskesta paksenemise pidurdamine ning emakakaela lima tihkemaks muutmine.
Kuidas see juhtub?
Munasarjade talitlust reguleerib hüpofüüs ehk ajuripats , mis on organismi tähtsaim hormonaalsete protsesside reguleerija. Munasarjad, mille tegevust stimuleerivad hüpofüüsi hormoonid, valmistavad ette munaraku ja toodavad naissuguhormoone - östrogeene ja progesteroone. Selle tsüklilise hormonaalse talitluse peamiseks eesmärgiks on rasedus. Naissuguhormoonid östrogeen ja progesteroon valmistavad emakat ette lähenevaks raseduseks, luues seemnerakkudele tingimused munarakuga kohtumiseks ja selle viljastamiseks.
Östrogeenid muudavad emakakaela lima vedelamaks, vähendades selle viskoossust ja luues nii spermatosoididele tingimused liikumiseks läbi emaka munajuhadesse , kus toimub viljastamine . Progesteroon toimib vastupidiselt, s.t muudab lima paksemaks ja viskoossemaks ning emakakaela tekib spermatosoidide liikumist takistav limakork. Östrogeenid stimuleerivad emaka limaskesta paksenemist. Kui toimub viljastumine, siis pesastub viljastatud munarakk limaskestas ja hakkab seal arenema. Progesteroon, mida toodetakse järk-järgult suurenevas koguses pärast ovulatsiooni, peatab emaka limaskesta paksenemise ja stimuleerib embrüole vajalike toitainete talletamist.
Tablettides sisalduvad hormoonid - östrogeen ja progestiin - toimivad sarnaselt organismi loomulikele hormoonidele, ent, kui neid kasutatakse õigetes annustes ja vastavalt skeemile, muudavad harjumuspärast hormonaalset talitlust, hoides nii ära soovimatu raseduse.
Rasestumisvastaste tablettide toime aluseks on munasarjade ja nende tegevust reguleeriva ajuripatsi vahelise koostöö simuleerimine. Ajuripats "sunnib" munasarju munarakku ette valmistama ja hormoone tootma . Vastupidine tagasiside toimib samal viisil, s.t munasarjad, mis toodavad suurenevas koguses hormoone, saadavad signaali tagasi hüpofüüsisele, "sundides" viimast nende stimuleerimist lõpetama. 
 munasari
 hüpofüüs
 tabletid
Rasestumisvastaste tablettide tarvitamisel "petetakse" ajurpatsit. Ajuripatsile saadavad signaali hormoonide "küllaldase" hulga kohta organismis mitte munasarjade poolt toodetud, vaid tablettides sisalduvad hormoonid. Seega, rasestumisvastaste tablettide tarbimise ajal ei stimuleeri hüpofüüs munasarju, sest tabletid on seda "informeerinud" suguhormoonide muutumatust ja piisavast hulgast organismis. Samal ajal munasarjad "puhkavad", s.t nad ei valmista ette munarakku, ovulatsiooni ei toimu ja toodetavate hormoonide hulk on märkimisväärselt väiksem. Loomulike hormoonide hulga vähenemist kompenseerivad tablettides sisalduvad hormoonid. Kui rasestumisvastaste tablettide võtmine lõpetatakse, taastub munasarjade tegevus, sest neis olevad folliikulid on alati arenemiseks valmis (folliikulis asub küpsev munarakk) ja reageerivad ajuripatsi taasalanud stimulatsioonile.
Rasestumisvastase usaldusväärsuse seisukohast on samuti oluline rasestumisvastaste tablettide mõju emaka limaskestale ja emakakaela limale. Seitsmepäevase tabletivaba perioodi jooksul ei ole emaka limaskestal, mille kasvufaas on alanud, proliferatsiooniks piisavalt aega, sest tablettides sisalduv progestiin peatab selle protsessi juba varakult. Rasestumisvastaste tablettide tarvitamisel on emaka limaskest õhem ja ei ole embrüo vastuvõtmiseks ja toitmiseks valmis. Lisaks raskendab progestiin seemnerakkude tungimist läbi tihke emakakaelas oleva limakorgi. Rasestumisvastase usaldusväärsuse aspektist on rasestumisvastaste tablettide mõju emaka limaskestale ja emakakaela limale vähem oluline võrreldes tablettide ovulatsiooni pärssiva toimega. Kui ovulatsioon siiski toimub, mille põhjuseks on harilikult tableti vahelejäämine, säästab tableti võtmise unustanud naisi soovimatust rasedusest progestiini toime.