MENSTRUAALTSÜKLI REGULATSIOON JA PUBERTEET TÜTARLAPSEL (0)

Tallinna Tervishoiu Kõrgkool
ämmaemanduse õppetool
Ä4
Olesja Stepanjuk
MENSTRUAALTSÜKLI REGULATSIOON JA PUBERTEET TÜTARLAPSEL
Kursusetöö
Tallinn 2014
KOKKUVÕTE
Olesja Stepanjuk (2015). Tallinna Tervishoiu Kõrgkool, ämmaemanduse õppetool. ´´menstruaaltsükli regulatsioon ja puberteet tütarlapsel´´. Kursusetöö ... leheküljel, kirjandusallikad on ....
Kursusetöö eesmärgiks on kirjeldada menstruaaltsükli regulatsiooni ja puberteediga kaasnevaid muutusi tütarlapse organismis. Kursuse töö on kirjanduse ülevaade. Kursusetöö kirjandusallikatena on kasutatud eesti-, inglise-, saksa- ja vene- tõenduspõhiseid artikleid ning raamatuid.
UURUMISTÖÖ METOODIKA
Kursusetöös kasutati kvalitatiivset uurimusmeetodit ja koostati kirjanduse ülevaade.SISSEJUHATUS
Puberteet, see on eluperiood , kus toimuvad füsioloogilised ja psühholoogilised muutused organismis. (M. Rees 2006: 57).
Sellel perioodil tüdrukutel saabub esimene menstruatsioon või menarhe. Munasarjades küpsevad munarakud ja tüdrukud võivad rasestuda. (K. Guldbrandsen jt 2014: 2058).
Menarhe saabub tüdrukutel umbes 10 kuni 16 aastasena. Statistika näitab, et vanus menarche eelmisel sajandi jooksul väheneb umbes 3-4 kuuni . Näiteks, 1840 aastal menarche algas tüdrukutel umbes 16,5 aasta vanuselt. Tänapäeval esimene menstruatsioon saabub umbes 13 aastastel . (M. Rees 2006: 57).
Sugulise küpsemise ajal tütarlapsed märkavad füsioloogilisi muutusi. Näiteks, suurenevad rasunäärmed , higistamine, juuste kasv, häbemekingus ja kaenlaalusel piirkonnal kasvavad karvad , suureneb rind , ja toimub pikkuse suurenemine. (D. Hamilton – Fairley 2004: 29).
Ämmaemanduse ja günekoloogilise Ameerika kolledz (American College of Obstetrics and Gynecology) tegeleb aktiivselt noorukite tervisega . Kolledz soovitab tütarlapsele, kes on 13-15 aastat vanad, külastada naistearsti kabineti. Seal tüdrukud saavad kontsulteerida oma terviseseisundi kohta ja uurida, millised muutused kaasnevad puberteedieaga ning ovariaalmenstruaaltsükliga. Andmed näitavad, et osa tüdrukutest kardavad günekoloogilisi läbivaatusi, aga naistearsti kabinetis ei tehta günekoloogilist läbivaatust. Samuti suur osa tüdrukutest tunnevad häbi , kui räägivad oma menstruatsioonist ja haigusest, mis on seotud väikese vaagna elunditega. Autor valis selle teema uuringuteks, kuna teema on aktuaalne tervishoius ja noorukite seas. Uuringud näitavad, et probleemid, mis kaasnevad puberteedieas on suhteliselt levinud, aga tüdrukud ei tea nendest . Oluline on, et tüdrukud pöörduksid naistearsti poole või noortekabinetti. Nii saavad nad rohkem informatsiooni oma sugulisest küpsemisest. (M. Hickey, A. Balen 2003: 493,503).
Uurimistöö probleem: Tütarlastel on vähesed teadmised puberteediea muutuste kohta organismis, mis tekitab neis kartlikkust ning millest tulenevalt on vaja parandada nende teadmisi
Uurimistöö eesmärk kirjeldada menstruaaltsükli regulatsiooni ja puberteediga kaasnevaid muutusi tütarlapse organismis.
Uurimistöö ülesanded:

• Kirjeldada menstruaaltsükli hormonaalset regulatsiooni.
  
• Kirjeldada puberteetiga kaasnevaid füsioloogilisi ja psühholoogilisi muutusi tütarlapse organismis.
  

Põhimõisted:
Menstruatsioon (menstruatio) – kord kuus tekkiv emakalimaskesta irdumine , mis ilmneb menstruatsiooniverejooksuna. ( Ootsing jt 2004: 467).
Menarhe (menarche) – esimene emakalimaskesta irdumine, mis ilmneb menstruaatsiooniverejooksuna murdeeas tütarlapsel, sellel ajal algab viljakuse periood. (Guldbransen jt 2014: 2058)
Menstruaaltsükkel (menstrual cycle ) – Kõik vaheaju , ajuripatsi ja munasarja sisesekretoorse funktsiooniga kaasnevad kuu vältel toimuvad muutused naise organismis. (Ootsing jt 2004: 467, 468).
Puberteet (puberty) – suguvalmeaeg, umbes 11. ja 17. eluaasta vaheline ajavahemik , millele on omane sugujätkamisvõime algamine ja sekundaarsete sugutunnuste arenemine, füüsiline, psüühiline ja sotliaalne küpsemine täiskasvanuks. (Ootsing jt 2004: 487, 488).
Adrenarhe (adrenarche) – Varases murdeeas neerupealise meessuguhormoonide poolt põhjustatud muutused organismis. (Ootsing jt 2004: 15).
Teismeline tütarlaps (Adolescent girl) – tüdtukute vanus, mis kestab 10 aastast kuni 19 eluaastani. Sellel perioodi vältel toimuvad füsioloogilised ja psühholoogilised muutused. (Kendre jt 2013: 272)
MENSTRUAALTSÜKLI REGULATSIOON
Menstruaaltsükkel see on bioloogiline protsess naise organismis. Toimuvad tsüklilised muutused reproduktiivsüsteemis ja samuti teistes organsüsteemides (kardiovalskulaar süsteemis, närvisüsteemis, endokriinsüstemis). (Slovjanova 2010: 37).
Menstruaaltsükkel kujuneb kindlaks pärast meharche ehk esimest menstruatsiooni ja säilitatakse reproduktiivse perioodi vältel. (Breusenko 2012: 36).
Hüpotaalamuse -hüpofüüsi- munasarjade süsteem viitab keerulist vastastikmõju hüpotalamuse , ajuripatsi ning munasarjade vahel, mis reguleerivad paljunemistsüklit. Selle süsteemi koostöö põhineb vabanevate hormoonide: gonadotropiini vabastava hormooni (GnRH), gonadotropiinide folliikuleid stimuleeriva hormooni (FSH) ja luteiniseeriv hormoon (LH) ja munasarjade steroidsete suguhormoonide, östrogeeni ning progesterooni koosmõjul. Läbi stimuleerivalt pärssiva toime, need hormoonid otseselt ja kaudselt soodustavad munaraku arengut ning ovulatsiooni, emaka limaskesta arengu soodustamiseks embrüooni siirdamist ja menstruatsiooni. ( Beckmann 2010: 303)
Normis menstruatsiooni tsükli pikkus on 21 kuni 35 päevani. Kõige oprimaalseim pikkus loetakse 28 päeva. Munasarjades gonadotropiliste hormoonide mõjul FSH ning LH täheldatakse kaks faasi. Esimene on follikulaarne faas: toimub munaraku küpsemine folliikulis ja ovulatsioon . (Slovjanova 2010: 37)
Ovulatsioon on küpsenud munaraku vallandumine munasarjast. Teine on luteaal faas: munasarjas areneb kollaskeha . (Kukk 2010: 8)
Follikulaarfaasis folliikul kasvab ja areneb esimeses menstruaaltsükli pooles. Munarakk , mis asub follikuli sees, suureneb jagunemise abil. Munasarjades sellel ajal produtseeritakse ööstrogeene (estradiol, estron, estriol). nende hormoonide mõjul toimub emaka, tuppe, väliste suguelundite kasv ning nende arendamine. (Slovjanova 2010: 37)
Ovulatsiooni faasis folliikul rebeneb estradiooli mõjul ning vabastab juba küpse munarku , mis on valmis viljastamiseks. Ovulatsiooni momendiks LH tase on kõrgeim. Kui LH tase menstruaaltsükli keskel on madal, siis ovulatsiooni ei toimu. (Kukk 2010: 8)
Luteaalfaasis munasarjas areneb FSH ja LH mõjul kollaskeha. Kollaskeha sisaldab progesterooni hormooni. Progesteroon valmistab ette organismi embrüooni implantaktsiooniks ja raseduseks . (Leth- Moller 2014: 227)
Kollaskeha funktsioneerib 14 päeva vältel pärast ovulatsiooni. Kui rasedus ei tule, siis kollaskeha regresseerub ja kujuneb valkjas keha. Kui toimub viljastumine, siis kollaskeha funktsioneerib kuni 12. rasedus nädalani. (Breusenko 2012: 44)
Emakas koosneb kolmest kestast. Perimeetrium ehk välimine serooskest, müomeetrium ehk lihaskest ning endomeetrium ehk emaka limaskest. Endomeetrium koosneb basaalkihist ja funktsionaalkihist. Östrogeenide ja progesteeroni mõjul tsüklilised muutused toimuvad funktsionaalkihis. Toimuvad järjestikused arenemisasted: proliferatsiooni faas, sekretsiooni faas, deskvamatsiooni faas. (Beckmann 2010: 306)
Proliferatsiooni faas vastab follikulaarfaasile munasarjas. Algab menstruatsiooni 5 päevast. Kestab umbes 12-14 päeva. Sellel perioodil moodustatakse uus kiht. Emaka näärmed on torujad, kitsad ja sirged ning paksus umbes 8 mm.
Sekretsiooni faas vastab luteaalfaasile munasarjas. Kestab 14 päeva. Sellel perioodil epiteeliumid hakkavad tootma sekreeti. Faasi lõppedes näärmed paksenevad ning kollaskeha lõpetab oma töö.
Deskvamatsiooni faasis steroidsed hormoonid järsult vähenevad. Endomeetriumi pindmises kihis halveneb verevarustus. Toimuvad verevarustuse spasmid, kudede hüpoksia ja moodustatakse trombid . Endomeetriumi funktsionaal kiht irdub ja algab menstruatsioon.
Muutused toimuvad mitte ainult reproduktiivsüsteemis vaid veel teistes elundites, milles on sided steroidsete hormoonidega. Östrogeeni ja testosterooni mõjul aktiviseeritakse kollageeni süsntees, mis soodustab naha elastsust . Kui androgeenid on suurenenud siis suureneb rasvasus , akne , follikuliidid, karvade kasv. Steroidsete hormoonide balanss mõjub rasvkoe jaotumist naise organismis. (Breusenko 2012: 47, 49)
PUBERTEETI AEGSED MUUTUSED TÜTARLAPSEL.
Puberteet see on ealine ajavahemik, kus toimuvad füsioloogilised, hormonaalsed ja psühholoogilised muutused. Sellel perioodil organism valmistub ette viljakuseks. (Kumar jt 2008: 111).
Tüdrukutel puberteedi eas (11-15 a.) toimub kasv ja kehakuju muutmine. Keha kasv suureneb umbes 11- 12 aastal. Kehakaal suureneb 12-13 aastal. (Sapin 2009: 15,16)
Selle protsess reguleerivad suguhormoonid ja kasvuhormoon . Peamine regulaator on insuliini  laadne kasvufaktor-1(IGF-1). Puberteedi eas toimub toruluude kasv. Samuti väheneb nahaalune rasv . Kasvuhormoon osaleb süsivesikute regulatsioonis. Võib suurendada veresuhkru tase. ( Prodam jt 2014: 1-2)
Hoormoonide abil pikkuse kasv suureneb intensiivselt. Sellist kiiret kasvu nimetatakse kasvuspurdiks. Keha kasvamise ajal tüdrukutel väheneb nahaalune rasv, eriti kätel ning jalgadel. Kiireneb kätte ja jalalaba kasv. Edasi hakkab kasvama keha ja teised jäsemed. Samuti toimub kehakuju muutmine. Puusadel, kõhul ning rindadel ladestub rasvkude . Selle tagajärjel on tüdrukutel ümmargune kehakuju, mis on iseloomulik naistele. Kehakasv lõppeb tüdrukutel umbes kaks aastat pärast esimesest menstruatsioonist. Umbes 16-17 eluaastaks on tütarlapsel kehakuju ja pikkus nagu täiskasvanud naisel. (Eesti Seksuaaltervise Liit 2006)
Suured muuutused toimuvad välimuses, hakkavad arenema sekundaarsed soolised tunnused. Hakkab funktsioneerima hüpotalamuse-hüpofüüsi-munasarjade süsteem. (Beckmann 2010: 309).
Hüpotalamuse-hüpofüüsi-munasarjade süsteemi mõjul tüdtukutel arenevad piimanäärmed, kasvavad karvad häbemes ja kaenlaalustes. Ning peamine tunnus soolises küpsemises on esimene menstruatsioon ehk menarhe. (María de la Caridad Osorio Mora 2012: 218)
Kui algab esimene mentruatsioon või menarche tüdrukul, siis see on tunnus, et organismis on östrogeenide ja gonadotroopsete määratud tase. Ning hoormoonide abil hakkab funktrioneerima hüpotalamuse-hüpofüüsi-munasarjade süsteem. (Irgasheva 2012: 53)
GnRH sekretsioon muutub rütmiliseks ning kujuneb hormooni ööpäevane rütm. Varases puberteedis GnRh, FSH ning LH sekretsiooni episoodilised tipud tekivad une ajal. GnRH mõjul suureneb gonadotropiinide süntees ja nende sekretsioon kujuneb rütmiliseks. Suur hulk FSH ja LH stimuleerib östrogeenide sünteesi munasarjades. Reproduktiivsüsteemi elundites, hüpotolaamuses ning hüpofüüsis kasvab sugusteroidhoormoonide retseptorite hulk. Kasvab estradiooli tase veres ning toimub gonadotropiinide tugev purse ja selle momediks folliikel lõpetab oma küpsemise ja küps munarakk väljub munasarjast. (Berga 2012: 9)
Varases puberteedis folliikulid hakkavad tsükliliselt arenema, aga tavaliselt ovulatsioon puudub. Tütarlapsel varases puberteedis eriti esimesed kaks aastat on anovulatsioonilised tsüklid. (Saveljeva jt 2012: 61)
Anovulatsioon see on ovulatsiooni häire, sel juhul puudub folliikuli rebend ning munarakk ei välju munasarjadest. (Chebotnikov jt 2008: 39)
Varases puberteedis kollaskeha funktsioneerib veel mitte täisväärtuslikult, kuna progesterooni sekretsioon on madal tasemel. Seega menstruatsioonid võivad olla ilma ovulatsioonita, kollaskeha arenemiseta ning ilma endomeetriumi seketoorsete faasita. Tavaliselt normaalne menstruaatsioon koos ovulatsiooniga ja kollaskeha arenemisega toimub hiljemas puberteedis. (Breusenko 2012: 61)
Sekundaarsete sootunnuste areng toimub mitte üheaeglaselt. Rindade areng ning häbemekarva kasv toimub enne, kui kaenlaaluste karvade kasv. (Saveljeva 2012: 60)
Rind koosneb rasvkoest ja piimanäärmetest. Näärmetest väljuvad piimajuhad, mis moodustavad naha pinnal nibusid. Piimanäärmetes raseduse ja sünnitusjärgses perioodis areneb piima. Piimanäärmete suurust reguleeritakse naissuguhormoonide mõjul. (Eesti Seksuaaltervise Liit 2006)
Naise rind kasvab kogu tema elu vältel. Eriti rind hakkab kasvama ja arenema tütarlastel pubereedi eas. Suureneb rinna suurus. Rindade arengut võib jagada 5 etapiks.

• Esimene etapp: piimanäärmed ei ole palpeeritavad ning ei ole pigmentatsiooni nibu areoolil.
  
• Teine etapp: piimanäärmed on palpeeritavad , nibuareooli piirkonnal tihked ja valulikud.
  
• Kolmas etapp: nibu ja areool veidi kõrgenenud, piimanääre näeb välja nagu koonus .
  
• Neljas etapp: piimanäärmed suurenevad ning võtavad enda alla III-IV roide pinna.
  
• Viies etapp: piimanäärmed on poolkerakujulise kujuga ning nibud ja areool on tumedad , ja nibud on kõrgenenud ülespoole (pärast 15 aastal). (Saveljeva 2012: 60)
  

Ämmaemand kui teeb rindade läbivaatlust tüdrukutel saab küsida ka küsimusi rindade kohta, et määratleda rindade seisund. Anamneesi küsimused on järgmised:

• Mitmendal eluaastal hakkasid kasvama rinnad teie emal?
  
• Kas on kaebused ? (valud)
  
• Kas on voolused nibudest? (Šnajderová 2013: 133)
  

Puberteedi eas suguhormoonide mõjul higinäärmed hakkavad erituma soolahigi, mis omandab iseloomuliku lõhna. (Eesti Seksuaaltervise Liit 2006).
Higi- ja rasunäärmed nahal osalevad eritumissüsteemis. Naharasv kujutab endast liitkoostisega ainet. See liitaine moodustab koos higiga peenikese kihi naha peal. Selle kiht on vajalik organismile, et toetada normaalset5 füsioloogilist seisundit . Higi, mis eritub higinäärmetest, koosneb veest 98%-99%, naatriumikloriidist 0,5%, uureast ja teisest orgaanilistest hapest. Higieritumine reguleeritakse sümpaatiliste närvisüseemiga. Ööpäevas eritub umbes 700-1300 ml. higi. Samuti higierituse intensiivsus sõltub väliskeskkonna temperatuurist ning üldiselt organismi seisundist. Kui temperatuur ning füüsiline aktiivsus tõuseb, siis suurendab higieritumine organismis. Maksimaalne higieritumine algab puberteedi eas. Pärast 25 aastast rasv ja higinäärmete aktiivsus langeb. (Pokryshkina 2013: 116-117)
Puberteedi eas hakkavad funktsioneerima rasunäärmed. Meessuguhormoonid, mis sisalduvad naise organismis, eritavad rasvanäärmeid. Rasu ülesandeks naha peal on kaitsa organismi. Murdeeas, kui eritub suur hulk rasvu, siis rasu naha peal ummistab nahapoorid. Ning naha peal tekib komedoonid –tumedad täpikesed. Naha peal hakkavad arenema vinnid ehk akne. Akne see on rasumäärme põletik , mis on põhjustatud bakteritest. ( Haldre 2007: 17) Vinnid tavaliselt esinevad näol, rinna peal ning selja peal. Kui hakkab esinema akne, siis kindlasti on vaja hoolitseda naha eest, kuna pärast võivad tekk ida armid . (Eesti Seksuaaltervise Liit 2006).