Reproduktiivsüsteemi farmakoloogia (0)

K. Vahenõmm 2018 
  Reproduktiivsüsteemi farmakoloogia  -           Naissuguhormoonide (östrogeenide ja gestageenide)  regulatsiooni mehhanismid (hüpotalamuse ja hüpofüüsi hormoonide 
roll).  Teismelise eas suureneb hüpotaalamusest ja hüpofüüsist östrogeenide  hormoonide sekretsioon. Vastutavad suguorganide arenemise eest ja 
kasvuspurdi eest, mille lõpus sulguvad epifüüsi plaadid pikkade luude otstes. 
Suguhormoonid võtavad osa ka tsüklimuutuste regulatsioonist 
menstruaaltsüklis ja on olulised rasedusel. GnRH-d on vaja selleks, et 
hüpofüüsist vabastada FSH ja LH. Need stimuleerivad folliikuli küpsemist. 
Granuloosarakud produtseerivad östrogeene, seda protsessi stimuleerib FSH, 
andro geeni eellas molekulidest, mis on tuletatud tekaalrakkudest LH mõjul.  Östrogeenid on olulised proliferatiivfaasis, kus endomeetrium regenereerub. 
Palju östrogeeni enne tsükli keskpaika teeb LH-d vabastavad rakud 
tundlikumaks hüpofüüsis GnRH-le ja seega tsükli keskpaigas toimub LH 
sekretsioon. See viib ovulatsioonile. LH stimulatsioonil toimub folliikuli 
muutumine kollaskehaks, mis hakkab progesterooni tootma. Progesterooni on 
vaja, et muuta endomeetrium selliseks, et viljastatud munarakk saaks sellele 
kinnituda. Lisaks muutub endomeetriumi limaskest vähem vastuvõtlikumaks 
uu tele spermidele. Negatiivse tagasisidega progesteroon pärsib LH  sekretsiooni. Lisaks kehatemperatuur tõuseb 0,5 kraadi võrra ovulatsioonil. 
Kui implantatsiooni ei toimu, siis progesterooni tase peatub, mis kutsub esile 
menstruatsiooni. Viljastumisel jätkub progesterooni süntees, mis inhibeerib 
teiste hormoonide sekretsiooni, et ei saaks toimuda uus munarakkude 
küpsemine. Peale munaraku implanteerumist on oluline HCG (inimese koorini 
gonadotropiin). Raseduse arenemisel hakkab platsenta tootma progesterooni 
ja teisi vajalikke hormoone.     -          Gonadotropiini vabastav 
hormoon (gonadoreliin) ja selle analoogid (busereliin), nende 
toimemehhanism ja toimed pulssteraapia ja pideva manustamise 
korra l, kasutamisnäidustused (naistel ja meeistel).  GnRH sekretsioon on kontrollitud 
neuronaalsete sisenditega teistest aju 
osadest ja negatiivse tagasisidega 
suguhormoonidest. Gonadotropiini vabastav 
hormoon hüpotaalamusest kontrollib 
hüpofüüsi ja sealt hormoonide vabanemist. 
Hüpofüüsist vabaneb FSH, mis stimuleerib 
gametogeneesi ja LH, mis stimuleerib 
androgeenide sekretsiooni. Eksogeensed 
androgeenid, östrogeenid ja progesteroonid 
kõik inhibeerivad GnRH sekretsiooni, aga 
ainult progesteroon av aldavad seda mõju  sellistes doosides, mis muidu hormonaalselt mõju ei avalda perifeersetele kudedele, sest sealsed progesterooni 
retseptorid on väga hõredalt, v.a. juhul kui nende retseptorite arvu ei ole indutseeritud östrogeenide poolt.   Gonadoreliin in  sünteetiline GnRH. Buserelin on sünteetiline agonist.   GnRH hormooni agoniste manustatakse subkutaanse infusioonina pulseerivalt, et mimikeerida füsioloogilisi 
GnRH sekretsiooni, stimuleerivad gonadotropiinide vabanemist ja indutseerivad ovulatsiooni. Nina kaudu 
manustades imendub tervelt. Kui pikemat aega kasutada 
ninaspreid või depooravi, mis stimuleerib gonadotropiini 
vabanemist, aga siis hoopis paradoksaalselt inhibeerib 
vabanemist retseptorite sensitiivsuse vähenemise tõttu 
hüpofüüsis. Ravi kasutatakse, et gonadaalsel supressiooni 
põhjustada erinevates suguhormoonide põhjustatud 
seisundite korral  – nt eesnäärme ja rinnavähi korral,  endometrioosi ja emakas tekkinud suurte fibroidide korral. 


K. Vahenõmm 2018 
  Pidev kasutamine, kus ei kasutata pulseerivat manustamist, inhibeerib spermatogeneesi ja ovulatsiooni. GnRH 
agoniste kasutatakse viljatuse ravis, et supresseerida hüpofüüs enne FSH või HCG manustamist.   Kõrvalmõjud: naistel kuumahood, vaginaalne kuivus, luu kadu – hüpoöstrogenism. Meestel, kellel on luude 
metastaasid  eesnäärme kasvajast, siis neil võib ravi alguses suureneda valu. Selleks, et valu ei tekiks, tuleb  eelnevalt manustada androgeeni retseptori antagoniste (nt flutamiid).   -           Gonadotropiinid, nende toimemehhanism ja kasutamisnäidustused. Gonadotropiinid (FSH, LH ja HCG)   on glükoproteiinid, mis produtseeritakse ja sekreteeritakse hüpofüüsis või koorini ja platsenta poolt (HCG). Uurinis 
esineb suurtes kogustes gonadotropiine  neil naistel, kellel on menopaus ära olnud ja neil naistel, kellel ei toimi enam  tagasiside inhibitsioon hüpofüüsi, mis selle tulemusel sekreteerib suurtes kogustes FSH ja LH-d. Gonadotropiine 
leidub rohkelt ka rasedate uriinis.   Gonadotropiine manustatakse injektsioonina. Neid kasutatakse, et ravida viljatust, mille puhul ei teki ovulatsioone 
(seda põhjustab hüpofüüsi inaktiivsus). Lisaks kasutatakse, et viia läbi in vitro viljastamist kutsudes esile ovulatsiooni. 
Vahel on kasutatud ka meestel, kui nende  spermide arv on madal (tekib hüpogonadotroofilise hüpogonadismi mõjul).  Ei saa kasutada juhul kui spermide arv on madal, sest esineb primaarne testiste puudulikkus. HCG-d on kasutatud, et 
stimuleerida testosterooni sünteesi poistel, kelle puberteet on hilinenud, aga üldiselt eelistatakse testosterooni.     -           Östrogeenide ja gestageenide süntees ja füsioloogiline roll.  Östrogeene sünteesivad munasarjad ja platsenta. Väikses koguses ka 
testised ja andrenaalkorteks. Sünteesitakse kolesteroolist. Östrogeen käitub 
kooskõlas progestrerooniga ja indutseerib progesterooni retseptorite teket 
emakas, vagiinas, eesmises hüpofüüsi sagaras ja hüpotaalamuses. 
Vastupidiselt vähendab progesteroon östrogeenide retseptorite ekspressiooni 
reproduktiivses traktis. Prola ktiin ka suurendab östrogeenide retseptorite arvu  rinnanäärmes, aga ei mõjuta arvu emakas. Östrogeenidel on mitmeid metaboolseid rolle – MK (vee ja soola 
kinnipidamine) ja vähene anaboolne roll. Suureneb plasma HDL kontsenratsioon. Östrogeenid suurendavad 
vere hüübivust ja suurendavad tromboembolismi riski. See efekt on doosist sõltuv.     -          Looduslikud ( östradiool, östroon, östriool) ja sünteetilised steroidse struktuuriga  ( etünüülöstradiool) ning mittesteroidse struktuuriga östrogeensed hormoonid. Manustamisviisid ja  võrdlev farmakokineetika. Östrogeenide farmakodünaamika, kõrvaltoimed ja kasutamine, 
vastunäidustused. Östrogeenid toimivad tuumaretseptoritele ja mõjutavad 
geeni transkriptsiooni.  Looduslikud ja sünteetilised östrogeenid imenduvad  hästi seedetraktsist. Maksas metaboliseeritakse kiiremini looduslike vorme kui 
sünteetilisi. Laia toimespektrilised AB-d võivad muuta mikrofloorat ja seega 
võivad muuta oraalsed kontraseptiivid mitte efektiivseks. Enamus östrogeenid 
imenduvad hästi läbi naha ja limaskesta. Plasmas looduslikud östrogeenid 
seonduvad albumiiniga ja suguhormoone siduvale globuliinile. Looduslikud 
östrogeenid eritatakse uriini kaudu. Kõrvaltoimeteks on rindade valulikus, 
iiveldus, oksendamine, anoreksia, soola ja vee peetus ja turse tekkimine ja 
suurenenud tromoembolismi risk. Kui kasutada östrogeene postmenopausi 
kergendamiseks, siis võivad tekkida menstruatsiooni-laadseid veritsusi. Östrogeen põhjustab endomeetriumi 
hüperplaasiat, aga kui anda tsükliliselt koos progesterooniga, siis mitte. Meestel östrogeene andes, muutuvad 
nad naiselikuks. Raseduse ajal manustatud östrogeenid võivad muuta loote suguorganid ebanormaalseks.     -           Selektiivsed östrogeeniretseptorite modulaatorid (SERM) ja antagonistid (tamoksifeen,  raloksifeen, klomifeen ), nende antagonistlik ja agonistlik toime östrogeeniretseptoritesse  (koespetsiifilisus). Östrogeeniretseptorite modulaatorite kõrvaltoimed ja kasutamisnäidustused. 
Antiöstrogeenid võistlevad looduslike östrogeenidega retseptorile kinnitumise pärast.   Tamoksifeenil  on antiöstrogeensed omadused rinnanäärmes, aga östrogeensed omadused plasma lipiidides,  luudes ja endomeetriumis. Kõrvalmojudeks on kerge östrogeenide-laadne kõrvalmõju, sest on partsiaalne 
agonist. Tamoksifeeni ja östrogeeni retseptrori kompleks ei dissotsieeru kergesti, seega esineb retseptorite 
taaskasutamise h äire. Tamoksifeen kasutatakse östrogeeni sõltuva rinnanäärme kasvaja ravis.   Klomifeen  inhibeerib östrogeeni seondumist hüpofüüsis ja seega ei lase normaalsel negatiivsel tagasisidestusel  toimuda ja seega põhjustab suurenenud GnRH ja gonadotropiinide sekretsiooni. Suurendab märkimisväärselt 


K. Vahenõmm 2018 
  munasarjade stimulatsiooni ja suurenemist ning suurendab östrogeenide sekretsiooni. Peamine toime on see, et 
indutseerivad ovulatsiooni. Kasutatakse viljatuse ravis. Sageli sünnib neil lastel kaksikuid aga mitte mitmikuid.   Raloksifeen  on selektiivne östrogeeni retseptori modulaator. Sellel ainel on antiöstrogeensed efektid rindadele  ja emakale, aga östrogeensed efektid luudele, lipiidide metabolismile ja vere hüübimisele. Seda kasutatakse, et 
ära hoida postmenopausi osteoporoosi ja vähendab östrogeenist sõltuvate rinnavähkide arvu. Kuigi rinnavähi 
ravis ei kasutata. Ei hoia ära menupausi õhetusi (östrogeen hoiab).     -           Östrogeeni sünteesi pärssivad ained (anastrosool, letrosool), nende toimemehhanism,  kõrvaltoimed, kasutamine.          -          Looduslikud (progesteroon ) ja sünteetilised gestageenid (noretisteroon, levonorgestreel), nende  ainete manustamisviisid ja võrdlev farmakokineetika, farmakodünaamika, kasutamine, kõrvaltoimed. 
Kasutamise  vastunäidustused. Progesterooni toodab kollaskeha teises menstruaaltsükli pooles. Lisaks  toodab seda platsenta raseduse ajal. Väikestes kogustes sünteesivad progesterooni ka testised ja 
adrenaalkorteks. Progesteroonid toimivad tuumaretseptoritele. Östrogeenid kontrollivad progesterooni 
retseptorite tihedust - stimuleerivad. Progesteroon ise on inaktiivne kui seda manustada per oraalselt, sest peale 
imendumist see metaboliseeritakse maksas peaaegu täielikult.   Testosterooni derivaate (noretisteroon, levonorg estreel) võib manustada suu kaudu. Neil on mõningane  androgeenne aktiivsus ja neid metaboliseeritakse, et tekiks östrogeene aktiivsus. Süstitud progesteroon 
seondub albumiiniga. Natuke salvestatakse ka rasvkoesse. Metaboliseeritakse maksas ja produktid väljutatakse 
uriiniga. Kõrvalmõjud: madal androgeenne aktiivsus. Akne, vedelikupeetus, kaalumuutus, depressioon, libiido 
muutus, rindade pakitsus, premenstruaalsed sümptomid ja vaheveritsused. Suureneb tromboembolismide teke.   Kasutatakse peamiselt oraalsete  kontraseptiividena ja östrogeenide asendusravis ja endometrioosi ja  endomeetriumi kartsinoomi ravis. Kontraseptiivid: kombineeritud östrogeenidega, ainult progesterooni pillid, 
süstitav või implantaadi vorm, osa IUD-st. Östrogeenide asendusravis kombineeritakse östrogeeniga ja 
kasutatakse naistel, kelle emakas on terve, et ära hoida endomeetriumi hüperplaasiat ja kartsinoomi.     -          Antigestageenne aine mifepristoon . Mifepristooni toimemehhanism ja kasutamisnäidustused.  Mifepristoon  on partsiaalne agonist progesterooni retseptoritesse. Teeb emaka prostaglandiinide mõjule  tundlikuks. Manustatakse suu kaudu ja poolestusaeg on 21h. Kastutatakse kombinatsioonis prostaglandiinidega 
kutsumaks esile medimentakoosset aborti.     -          Hormonaalsed rasestumisvastased vahendid:  östrogeeni ja gestageeni kombinatsioonid, nende  toimemehhanism ja kõrvaltoimed (östrogeenidega ja gestageenidega seotud), kasutamise 
vastunäidustused. Ühe-, kahe-, kolmefaasilised kombinatsioonpreparaadid. Gestageeni sisaldavad 
vahendid , nende toimemehhanism, kõrvaltoimed ja kasutamisnäidustused. Suguühtejärgsed  kontratseptiivid (levonorgestreel),  kõrvaltoimed, kasutamine ja vastunäidustused.  Kombineeritud pillid on väga efektiivsed, vähemalt juhul kui ei esine haigusi või ravimite kasutmiast, mis ei sobi 
nendega kokku. Kõige rohkem kasutatakse kombineeritudpillides etünüülöstradiooli, kuigi osades 
preparaatides kasutatakse hoopis mestranooli. Progesterooni leidub preparaatides nagu noretisteroon, 
levonorgestreel, et ünodiool (teine pvk) või kolmanda põlvkonna preparaatides nagu desogestreel või  gestodeen , mis on tõhusamad, esineb vähem androgeenseid efekte ja põhjustavad vähem muutusi  lipoproteiinide metabolismis, aga millel on ilmselt suurem tromboembolismi tekke risk kui teise generatsiooni 
preparaatidel.  Kombineeritud pille võetakse 21 järjestikust päeva, millele järgneb 7 pilli vaba päeva, mille jooksul  tekib menstruatsioon.   Toimemehhanism : östrogeen inhibeerib FSH sekretsiooni negatiivse tagasiside kaudu ja seega supresseerib  munasarjas folliikuli küpsemist. Progesteroon inhibeerib LH sekretsioon ja seega hoiab ära ovulatsiooni. Muudab 


K. Vahenõmm 2018 
  ka emakakaela limaskesta spermidele läbimatuks. Kombineeritult muudavad endomeetriumi selliselt, et 
implantatsioon ei tekiks.   Kõrvalmõjud: kaalu tõus – veepeetus, anaboolne efekt või mõlemad. Kerge iiveldus, kuumahood, pearinglus, 
depressioon või ärrituvus. Naha muutused – nt akne ja pigmentatsioon. Amenorröa.   Trombitekke risk on natuke kõrgem kui muidu. Kõige suurem risk on neil, kes suitsetavad, väga pikalt kasutavad 
pille (eriti naistel vanemad kui 35a). Risk suurem nende preparaatidega, mis sisaldavad desogestreeli või 
gestodeeni. Riskifaktoriteks on sui tsetamine, kõrge vererõhk, ülekaalulisus.   Munasarjade ja endomeetriumi kasvaja tekke risk on väiksem.  Väga vähestel tõuseb vererõhk lühikeseks ajaks peale preparaatide kasutamise alustamist. Tekib, sest 
suureneb tsirkuleeriva angiotensinogeeni hulk.   Head  mõjud: raseduse vältimine, menstruatsiooni sümptomite vähenemine – ebaregulaarsed menstruatsioonid,  vahemäärimised. Väheneb rauavaegusaneemia ja premenstruaalne pinges olek ja healoomulised moodustised 
rindades ja emakas.   Ainult gestageeni sisaldavad pillid: norethisterone, levonorgestrel or ethynodiol.  Võetakse igapäevaselt  vahet pidamata. Peamiselt muudab emakakaela limaskesta, et spermidele muuta see läbimatuks.   Kõrvalmõjud: alternatiiv kombineeritud pillile. Sobiv neile naistele, kellel kombineeritud pill tõstab vererõhku või 
kellele östrogeen on vastunäidustatud. Siiski on ainult progesterooni sisaldavate preparaatide efektiivsus 
madalam kui kombineeritud pillide puhul. Kui gi on efektiivsem viis sellisel juhul, kui jääb mõni päev tablett  võtmata. Sageli häirib menstruatsioonitsüklit. Väga vähesed naised kasutavad sellist kontraseptiivi.   Kombineeritud ja progesterooni sisaldavad oraalsed kontraseptiivid metaboliseeritakse maksas CYP450 poolt. 
Kuna kasutatakse väikestes kogustes östrogeeni, siis selle metaboliseerimine võib mõjutada kontrseptiivi 
efektiivsust. Lisaks ei sobi neid kontraseptiive kasutada koos ravimitega, mis indutseerivad nende ensüümide 
aktiivsust  – mõned AB-d, naistepuna.   Suguühtejärgsed kontraseptiivid: oraalselt kasutatav levonorgestreel üksi või kombineeritult östrogeeniga, 
efektiivne kui manustada 72h jooksul peale kaitsmata vahekorda. Iiveldus ja oksendamine on sagedased 
kõrvalmõjud. IUD sisestamine on efektiivsem kui hormonaalsed meetodid ja toimib kuni 5 päeva peale 
vahekorda.       -           Hormoonasendusravi põhiprintsiibid ja kasutatavad ravimid. Munasarjade funktsioon väheneb ja  östrogeenide tasemed langevad. Tsükliliselt või pidevalt manustatakse väikestes annustes ühte või mitut 
östrogeeni koos või ilma progesteroonita. Lühiajalisel hormoonasendusravil on häid omadusi: sümptomite 
paranemine, mida põhjustas östrogeenide taseme langus, nagu kuumahood ja vaginaalne kuivus. Osteoporoosi 
profülaktika ja ravi, aga enamasti kasutatakse selleks teisi ravimeid. Östrogeenide asendamine ei vähenda 
koronaarsete südame haiguste tekkeriski ja ei vähenda kognitiivset langust eaga. Kõrvalmõjud: tsüklilised 
vahemäärimised, progesteroonist kõrvalmõjud, suurenenud risk endomeetriumi vähiks kui östrogeeni 
manustatakse ilma progesteroonita. Suurenenud risk rinnavähiks, mis sõltub hormoonasendusravi pikkusest ja 
risk kaob 5 aastat peale ravi lõpetamist. Östrogeeni manustatakse hormoonasendusravis suu kaudu, 
vaginaalselt, nahapealse plaastriga või nahaaluse implantaadiga.   Tibolooni  kasutatakse, et lühiajaliselt ravida östrogeeni defitsiiti. Sellel on östrogeenne, progestrogeenne ja  nõrk androgeenne aktiivsus ja seda ravimit võib kasutada pidevalt ilma progesteroonita.    


K. Vahenõmm 2018 
  -           Müomeetriumisse toimivad ained. Emaka motoorikat  aktiveerivad ja toonust tõstvad ained: hüpofüüsi tagasagara 
hormoonid ( pituitriin, oksütotsiin), sünteetilised  prostaglandiinid (misoprostol, dinoprostoon), tungaltera 
alkaloidid (ergometriin). Nende ainete toimemehhanism, 
kõrvaltoimed, kasutamisnäidustused ja vastunäidustused.  Oksütotsiin: see on neurohüpofüüsi hormoon, mis reguleerib 
müomeetriumi aktiivsust ja põhjustab emaka kontraktsioone. 
Hormooni vabanemine on stimuleeritud emakakaela laienemisest. 
Östrogeen indutseerib oksütotsiini retseptorite sünteesi ja jõuab 
kätte sünnitamise aeg, siis on emakas väga tundlik sellele 
hormoonile. Oksütotsiini manustatakse intra venoosselt väikestes 
annustes, mis põhjustab regulaarseid koordineerituid 
kontraktsioone, mis liiguvad emaka kehast kaelani. 
Kontraktsioonide amplituud ja sagedus on sõltuvuses manustatud 
doosiga. Väikestes doosises emakas jõuab lõõgastuda kontraktsioonide vahe peal, suurtes doosides mitte. 
Suure d annused on aga ohtlikud lootele. Oksütotsiin mõjutab ka rinnapiima ekspressiooni alveoolidesse ja  juhadesse. Sellel on ka vasodilatoorne mõju. Mängib rolli ka mating ja parenting. Oksütotsiin inaktiveeritakse 
maksas ja neerudes ja veres ringleva platsent aalse oksütoksinaasiga.   Kõrvalmõjud: Doosist sõltuv hüpotensioon, reflektoorne tahhükardia. Veepeetus ja hüponatreemia kui vee 
tarbimist ei jälgi.   Dinoprostoon on PGE2 ja misoprostool PGE1 analoog. Prostaglandiinid soodustavad koordineeritud 
kontraktsioonide teket raseda emaka kehas ja samal ajal lõõgastab emakakaela. Raseduse varases faasis 
põhjustavad ka aborti. Dinoprostooni manustatakse geelina intravaginaalselt.   Kõrvalmõjud: Valud emakas, iiveldus, oksendamine, diarröa. Dinoprost võib põhjustada hüpotensiooni. Väikses 
doosis misoprostooli saab kasutada abordiks ja kõrvalmõjud on vöiksemad.       •Tungaltera alkaloidid (tänapäeval vähese kliinilise tähtsusega) 
–Verejooksude ravi ja profülaktika pärast sünnitust 
•Pg-d 
–Kontraktsioonid 
–Sünnitegevuse stimulatsiooniks PgE2 
–Abordi esile kutsumiseks misoprostool  
 


K. Vahenõmm 2018 
  -          Meessuguhormoonid ( testosteroon, dihüdrotestosteroon) Androgeensete hormoonide süntees ja  füsioloogiline roll. Sünteetilised androgeenid (metüültestosteroon). Sünteetiliste ja looduslike 
androgeenide võrdlev farmakokineetika, kasutaminäidustused ja kõrvaltoimed. Testosteroon on peamine 
looduslik androgeen. Seda sünteesitakse peamiselt testiste interstsiaalsetes rakkudes ja väiksemal määral 
munasarjades ja adrenaalkorteksis.  AKTH mõjutab androgeenide produktsiooni. Androgeene toodetakse  kolesteroolist.  Gonadotropiini vabastav hormoon hüpotaalamusest mõjutab hüpofüüsi ja seal vabaneb FSH, mis  stimuleerib gametogeneesi ja LH, mis stimuleerib androgeenide 
sekretsiooni.   Eksogeensete androgeenide toime on sama, mis testosteroonil ja 
sõltuvad vanusest ja hormooni saaja ravist. Kui manustada poisslastele, 
kes pole veel puberteedie as, siis nad ei saavuta oma täis pikkust  kasvades, sest nende epifüüsi plaadid sulguvad enneaegselt. 
Puberteedieas kujunevad poistel kiiresti välja sekundaarsed sugu 
omadused  – näokarvad, kaenlaalusedkarvad, kubemekarvad, hääl  madaldub) ja lihased muutuvad tugevamaks. Toimub kasvuspurt. 
Täiskasvanueas tekitab testosteroon anaboolseid efekte ja võib 
põhjustada vee- ja soolapeetust. Nahk muutub paksemaks ja võib 
tumeneda ja rasunäärmed aktiviseeruvad ja võib tekkida akne. Kehamass 
ja lihasmass suureneb, osalt  veepeetuse tõttu. Androgeenid põhjustavad  üldist heaolu ja tõstavad füüsilist võimekust ja võivad tõsta libiidot. 
Paradoksaalselt testosterooni manustamine inhibeerib spermatogeneesi 
ja seega vähendab meeste viljakust. Testosteroon avaldab oma toimet 
dihüdrotestosterooni kaudu, mis on testosterooni aktiivne metaboliit. 
Testosteroon ise põhjustab genitaalide maskulinieerimist mees embrüos 
ja reguleerib hüpofüüsis LH/ICSH produktsiooni. Mõlemad hormooni 
vormid seonduvad tuumaretseptoritega.   Testosterooni võib manustada subkutaanse implantaadiga või 
transdermaalse plaastriga. Kui manustada suu kaudu, siis testosteroon 
metaboliseeritakse kiiresti maksas. Kõik testosteroon seondub plasma 
valkudega  – peamiselt suguhormoone siduva globuliiniga. U 90%  endogeensest  testosteroonist on elimineeritud metaboliitidena. Sünteetilisi  andorgeene ei metaboliseerita nii kiiresti ja mõned väljutatakse uriiniga 
muutumatul kujul.   Kõrvalmõjud: Vähenendud gonadotropiinide vabanemine pideva 
androgeenide kasutamise korral, mis viib viljatuseni. Lisaks soolade ja 
veepeetus, mis viib turse tekkeni. Võib tekkida adenokartsinoom maksas.  Androgeenid pidurdavad kasvu laste seas, põhjustavad aknet ja võivad muuta tüdrukud mehelikuks.   Androgeene kasutatakse horm oonasendusravis nt meeste hüpogonadismi puhul, kui on hüpofüüsi või  testikulaarne haigus. Naistel hüposeksuaalsuse raviks peale munasarjade eemaldamist.    
   


K. Vahenõmm 2018 
  •Metüültestosteroon, testosteroonenanaat 
–Toime püsib 24 t.-2 nädalat 
–Mõjutavad meesterahvaste sekundaarsete sugutunnuste arengut 
–Toimivad transkriptsiooniprotsessidesse 
–Anaboolne toime (stimuleerivad valkude sünteesi ja ladestumist), positiivne lämmastikubilanss 
–Kasutatakse meeste sugulise alaarengu korral ja meeste sugufunktsiooni funktsionaalsete häirete ravis. 
      -          Antiandrogeensed ained: androgeeniretseptorite antagonistid ( tsüproteroon, flutamiid), nende  ainete kasutamisnäidustused ja kõrvaltoimed.  Kasutatakse eesnäärme kasvaja ravis. Nii östrogeenidel kui ka 
progesteroonidel on  antiandrogeenne aktiivsus. Östrogeenid  peamiselt inhibeerivad gonadotropiinide sekretsiooni ja 
progesteroonid võitlevad retseptorite pärast sihtmärk organides.    
•Prostata hüpertroofia(finasteriid) 
•Prostata kasvaja(muud võimalused: östrogeenid 
(dietüülstilbestrool), gonadoreliin) 
•Hüperseksuaalsus(tüproteroon) 
•Juuste kadu meestel (finasteriid) 
•Liigne karvakasv naistel (finasteriid) 
  Tsüproteroon on progesterooni derivaat ja sellel on nõrk 
progesteroonne aktiivsus. Partsiaalne agonist androgeeni 
retseptor itel, võitleb dihüdrosterooniga retseptorite pärast  androgeeni- tundlikes kudedes. Inhibeerib hüpotaalamuses  gonadotropiinide sünteesi. Seega kasutatakse eesnäärme 
kasvaja ravis koos GnRH agonistiga. Kasutatakse ka poisslastel, kui neil esineb liiga varajane puberteet ja 
naistel, et ravida aknet ja maskuliniseerimist. Tsüproteroonil on KNS mõju, vähendab libiidot ja on kasutatud 
seega hüperseksuaalsuse ravis pedofiilidel.   Flutamiid on mitte- steroidne antiandrogeen, mida kasutatakse koos GnRH agonistiga eesnäärme kasvaja ravis.     -           Androgeenide sünteesi inhibiitorid (ketokonasool, spironolaktoon). Nende toimemehhanism,  kõrvaltoimed, kasutamisnäidustused.        -          Testosteroon- 5α-reduktaasi inhibiitorid (finasteriid). Kasutamisnäidustused ja kõrvaltoimed.  Finasteriid  inhibeerib ensüümi, mis konverteerib testosteroonist dihüdrotestosterooni. (joonis selle kohta oli  üleval, fig 35.3). Sellel aktiivsel metaboliidil on suurem afiinsus kui testosteroonil androgeeni retseptoritele 
eesnäärmes. Finasteriid imendub peale suukaudset manustamist hästi, poolestusaeg on 7h ja väljutatakse uriini 
ja fekaalidega. Kasutatakse healoomulise eesnäärme hüperplaasia korral.      -          Anaboolsed steroidid (nandroloon, metandriool), nende farmakokineetika, toimed ainevahetusse 
ja elunditesse (süda, maks, suguelundid jt) ja kõrvaltoimed, kasutamisnäidustused. Anaboolsete 
steroidide kuritarvitamine.  


K. Vahenõmm 2018 
  Androgeene on võimalik keemiliselt modifitseerida, et rohkem avalduks anaboolsed ja teised mõjud. Näiteks nii, 
et suureneks valkude süntees ja lihased areneks mitte proportsionaalselt. Kliiniliselt kuigi palju kasu ei ole. 
Kasutatakse teraapiliselt aplastilise aneemia ravis ja sportlased kasuta vad dopinguna. Kõrvalmõjud on samad,  mis androgeenidel. Lisaks sapipõie kollatõbi, maksa kasvajad ja suurenenud risk koronaarsete südame haiguste 
tekkeks. Tekivad suurte annuste korral.    
•Nandroloondekanoaat, metüülandrostendiool, metenoloon, fenoboliin, retaboliil 
–Toimivad androgeenselt ja anaboolselt 
–Anaboolne toime 10 x suurem kui testosteroonil 
–Rakutuumas aktiveerivad RNA-polümeraasi, mis suurendab iRNA ja rRNA sünteesi ja intensiivistab transkriptsiooni 
–Ensüümide aktiivsuse mõjustamine-apoensüümi sünteesi induktsioon 
–Väheneb lämmastikueritus 
–Talletab kaaliumi, fosfori ja väävli 
–Soodustab kaltsiumi ladestumist luudesse ja intensiivistavad valgu sünteesi 
  Toimed:  •Suureneb vöötlihaste mass ja jõudlus 
•Paranevad siseelundite (müokard, maks, neerud) troofilisi protsesse 
•Kiirenevad regeneratiivsed protsessid 
•Vähetoksilised terapeutilistes annustes 
 
•Kasutamine (tänapäeval vähese kliinilise tähtsusega) 
–Ainevahetushäired  
–Organsimikurnatus 
–Kardioloogias kroonilise koronaarpuudulikkusekorral, müokardiinfarkt 
–Haavade paranemist soodustav 
–Kasvupeetus ja toitumishäired 
–Doping !!! 
 
     


K. Vahenõmm 2018 
  -          Osteoporoosi farmakoloogia.  Osteoporoosi üldiseloomustus, riskifaktorid.      Profülaktikas kasutatavad ravimid (kaltsium, D-vitamiin, hormoonasendusravi, raloksifeen) ja nende 
farmakokineetika, farmakodünaamika, kõrvaltoimed.   
•Kaltsium. Imendumine sõltub Ca2+ hulgast toidus 
Kergendatud difusioon peensooles ja D-vitamiin-sõltuv transport kaksteissõrmiksooles. 
Päevanekaltsiumivajadus:-kuni10-aastastel lastel600-900 mg -üle10-aastastel lastelja noorukitel1000-1200 mg -25-50-aastastel 
naistel1000 mg -rasedatelja rinnagatoitvatelnaistel1300-1500mg-postmenopausaalseseasnaistel1200-1500 mg -meestel1200-1500 
mg Kuikaltsiumitdieediseiole piisavalt, siistulekskasutadatäiendavaltkaltsiumipreparaate.   
•D-vitamiin 
–D-vitamiiniluumurruriskivähendavtoimeon tõestatudalatesdoosist800 IU/päevas.  
–PäevaneD-vitamiinivajadus: 
•Täiskasvanutel800-1000 IU e. 10-12,5  g 
•Õuesliikuvadvanurid(üle70-a) vajavadlisaks400 IU päevas 
•Tubasedvanuridvajavadlisaks600-800 IU päevas 
•Lapsed, noorukidja rinnagatoitvademadvajavadlisaks200-400 IU päevas 
 
•Hormoonasendusravi (HAR)rakendatakse postmenopausisning hüpoöstrogeneemiast tingitud vaevuste 
korral(kuumahood, higistamine, ärritatavus, tupekuivus) 
•Profülaktiliselt kasutatava HAR suhtelisteks näidustuseteks on: 
–osteoporoosi riskitegurite esinemine 
–osteopeenia ja osteoporoos või anamneesis osteoporootilised luumurrud 
–efektiivne on ainult pikaajaline ravi(hinnata patsiendi raviga seotud riskeja hüvesid) 
–diagnoositud osteoporoosi korral postmenopausis ei ole hormoonasendusravi otstarbekas ega efektiine 
 
Selektiivsed östrogeenretseptorite modulaatorid (SERM-id) 
Raloksifeenvesinikkloriid 
•Suurendab osteoblastideaktiivsust, inhibeerib osteoklaste 
•Eelravim-esmase metabolismi käigus tekib aktiivne toimiv ühend. 
•tõestatudlülisambalülimurdudearvuvähenemine 
•Vastunäidustused: 
–süvaveenide tromboos, kopsuemboolia või võrkkesta veeni tromboos 
–Maksahaigused 
–Tupeveritsused 
–Emakavähk  
 
 
 


K. Vahenõmm 2018 
  Osteoporoosi ravis kasutatavad ained  (bifosfonaadid (alendroonhape, risedroonhape), pratüreoidhormoon,  SERM- id, strontsiumranelaat, kaltsitoniin, hormoonasendusravi (Östradiool + hüdroksüprogesteroon),  nende farmakokineetika, farmakodünaamika, kõrvaltoimed.  Ravi: 
 
•Bisfosfonaadid 
•Paratüreoidhormoon 
•Selektiivsedöstrogeeniretseptorite modulaatorid 
(SERM -id)    •Strontsiumranelaat 
•Kaltsitoniin 
•Hormoonasendusravi (HAR)    Alendroonhappe: 
•Igapäevane kasutamine   •Vertebraal fraktuuride vähenemine 48% võrra, puusaluu murdude 
vähenemine 56% võrra. 
 
Ibandroonhappe 
–Kasutamine: 1 kord kuus 
 
Kõrvaltoimed: 
-Seedetraktiülaosaerosioonid, haavandtõveägenemine, gastriidi ägenemine 
* ravim võtta tühja kõhuga, tabletti mitte närida, neelata alla rohke veega ja peale manustamist olla vähemalt 30 minutit püstises 
asendis  
-Luu –ja lihaskonna valu 
-Lihaskrambid 
-Peavalu  Paratüreoidhormoon Teriparatiid 
Peptiidi lõik (rekombinantne PTHga) 
Manustatakse s.c. 
Toimed: 
–Toimib osteoblastidele ja  stimuleerib luu moodustumist 
–Suurendab kaltsiumi imendumist toidust 
–ei oma teisi PTH toimeid 
–Takistab suure kaltsiumi koguse kaotust uriiniga. 
•Kõrvaltoimeted: pearinglus, segasus ja valu luudes 
 
Kaltsitoniin 
•Kilpnäärmehormoon  
–pärsib osteoklastide vahendatud resorptsiooni  
–Manustatakse ninaspreina 
–Tugev valuvaigistav toime juba olemas olevate luumurdude korral 
–Pageti tõbi (luurakkude krooniline haigus, kus normaalne luukude asendub kohati pehme luutaolise massiga) 
•Varajases postmenopausis ei oma märkimisväärset efekti. 
–Efekt näidatud 68-72-aastaste puhul 
•vähenenudluumurruriski 


K. Vahenõmm 2018 
  •Suurenenud mineraalnetiheduslülisambas 
 
Näidustused: postmenopausaalse ja glükokortikoidravist põhjustatud osteoporoos