Spermatogenees it.stlawu.edu/~mtem/devbiol/atlas/TESTIS4.JPG Munaraku ehitus Suuremõõtmeline Suuremõõtmeline läbimõõt u 0.09mm Toitaineterikas sisaldab valku, lipiide jm Kaetud kestadega tuum Rebukest - õhuke, moo- Polaar- tuumake dustab munarakk ise; keha tsütoplasma Oolemm moodusta- oolemm vad munasarja rakud; koorion Kolmandat järku kestad - tekivad munara- ku liikumisel munajuhas; www.monanneeaucollege.com/.../image001.jpg Ovogenees Munarakud moodustuvad vaheldumisi kummaski munasarjas. img.tfd.com/dorland/thumbs/ovarium.jpg bioweb.wku.edu/courses/Biol131/images/uterus.jpg
töödega tõestas 1651.aastal, et iga organism saab alguse munast.Ta pidas munarakku munaks.Karl Von Baer avastas 1826.aastal imetaja munaraku ja järeldas, et loomorganismi areng saab alguse munarakust. Munarakk on naise organismi kõige suurem rakk. Ta on haploidne paljunemisrakk. Munaraku mõõtmed on ligikaudu 0,1-0,2 mm. Munarakk on kerajas, tema keskel on rakutuum ja on kaetud mitmete kestadega: · Rebukest - õhuke, moodustab munarakk ise. · Oolemm - moodustavad munasarja rakud. · Kolmandat järku kestad tekivad munaraku liikumisel munajuhas. Munarakud on toitainerikkad, sisaldades valku, lipiide ja muud. Nad on idurakud, kuna põlvnevad idunäärmetest (munasarjad). On pärilikkuse kandjad, mis geenidena on rakutuumade kromosoomides. Munarakus on haploidne kromosoomistik see tähendab 23 kromosoomi. Munarakk sisaldab Y kromosoomi. Munarakkude ainevahetus on suhteliselt väheaktiivne. Nii väheneb risk
o Ei kuulu ühegi koe koostisse o Kõige tulemus: kehavõõrad rakud • Munaraku ehitus o Suurte mõõtmetega o Rebu, mis koosneb valkudest ja lipiididest o Mitokondreid oluliselt rohkem kui spermis o Kestad § Esmaskest/rebukest (sünteesib munarakk ise, kõikidel) § Teisene kest/oolemm (sünteesib munasari, oleneb organismi rühmast) § Kolmandas kest/koorin (sünteesib munajuha, oleneb organismi rühmast) • Munaraku jaotus o Rebu hulga järgi § Peaaegu rebuta (nn aktsialased) § Vähese rebuga – ürgimetajatel, kukkurloomadel § Keskmise rebu hulgaga – kahepaiksetel
folliiklite hulgast üks domineeriv. Esineb 4 peamist reguleerivat protsessi: 1) Initsiatsioon – primordiaalsete folliikulite areng sekundaarsete folliikulite staadiumini. Primordiaalsete folliikulite lameepiteeli rakud suurenevad ja tekib primaarne folliikul. Primaarsetel ühekihilistel folliikulitel on ühekihiline kuupepiteel, munarakk on keskel ning hakkab moodustuma oolemm. Primaarsetel mitmekihilistel folliikulitel on mitmekihiline epiteel ja zona pellucida on moodustunud. Sekundaarsetel folliikulitel tekib teeka ja munarakk liigub perifeeriasse. Primordiaalsete folliikulite areng käivitub munaraku poolt sünteesivate kasvufaktorite GDF-9 ja BMP-15 poolt. 2) Värbamine – värbamisel areneb ca. 300 sekundaarsest follikulist ca. 30 tertsiaarset folliikulit. Folliikli värbamise
· Primaarsed munakestad munaraku poolt tekitatud vitelliinkest e rebukest; imetajatel zona pellucida. · Sekundaarsed munakestad neid toodavad abirakud, nt putukate koorin · Tertsiaarsed munakestad lisanduvad munajuhas, nt munavalge Kirjelda imetajate follikulaarse oogeneesi etappe: · Primaarne folliikul esineb primaarseid ühekihilisi ja prim.mitmekihilisi folliikuleid. Esimesed neist on kaetud 1-kihilise kuupepiteeliga, keskel on munarakk ning hakkab moodustuma oolemm. Mitmekihilise folliikuli puhul on epiteel mitmekihiline, munarakk on ikka keskel ja on moodustunud ka zona pellucida. · Sekundaarne folliikul hakkab formeeruma teeka sidekoeline kihn; munarakk liigub perifeeriasse; folliikuliõõne alged · Tertsiaarne ehk Graafi folliikul teeka on 2-kihiline (sise- ja välisteeka); folliikuliõõs on täidetud vedelikuga; munakühm, kus paikneb munarakk; folliikuliepiteeli nim granuloosaks;
protsessi käigus toimub - protsess, mille käigus ootsüüt vabaneb munasarjast. Luteiniseeriv hormoon ja folliikuleid stimuleeriv hormoon põhjustavad munaraku vabanemise valminud folliikulist follikulogenees – primordiaalsed, primaarsed, sekundaarsed – toimub vaid tsissuustel loomadel, kus abirakud on somaatilist päritolu - Primordiaalsed foliikulid– munarakk, 1 kiht foliikulepiteeli - Primaarsed folliikulid - hakkab moodustuma oolemm (munaraku membraan), moodustub ZP, tekivad mitmekordsed folliikuliepiteeli kihid - Sekundaarsed folliikulid - teeka formeerub, munarakk liigub perifeeriasse Graafi folliikulid – millal kujunevad, mis rakkudest moodustuvad ja nende funktsioon; mis asi see follikul üldse on?) - 2-kihiline teeka, vedelikuga täidetud folliikuliõõs, munakühm. Enamus folliikulitest hukkub apoptoosi teel enne tertsiaarsesse staadiumisse jõudmist - atreesia
annaabi.ee 
