EKSAM 2017 Mille poolest erineb kapitaliturg rahaturust? (4) 1. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega alla 1 aasta 2. Kapitaliturul kaubeldakse pikaajaliste finantsinstrumentidega üle 1 aasta 3. Rahaturu põhifuntsioon on likviidsuse reguleerimine 4. Rahaturu alla käib pankadevaheline turg, lühiaj. Väärtpaberiturg, valuutaturg, Kapitalituru alla käib aktsiaturg, laenukapitali turg, tuletisinstrumentide turg Väärtpaberibörsi põhifuntsioonid? (5) 1. Noteerib avalikult väärtpaberid 2. Garanteerib sõlmitud tehingute täitmist 3. Ühendab väärtpaberivahendajaid 4
Efektiivne kapitaliturg ja riigi roll selle arendamisel Kapitaliturg on pikaajaliste(enamasti tähtajaga üle ühe aasta) finantstehingute turg, kus kaubeldakse valitsuse võlakirjade, munitsipaalvõlakirjade, erinevate laenutoodete, aktsiate ja teiste finantsinstrumentidega. Kapitalituru areng sõltub suuresti kohalikust seadustikust ja suhtumisest. Näiteks sellest, kuidas riik maksustab investeeringuid ja kas valitsus on valmis noteerima riigiettevõtteid börsil. (Balti....2008:15) Kapitalistliku ühiskonna paindliku toimimise üks põhinõudeid on tagada kapitalivoogude liikumine kõige efektiivsemal moel. Efektiivsus ses kontekstis tähendab kapitali vaba liikumise tagamist, võimalikult madalaid ülekandekulusid, kindlaid seadusi investorite ja
(LHV s.v. investeerimine) Investeerimine on hea moodus oma raha kasvatada.Kuid sellega kaasneb ka palju riske, sellepärast paljud inimesed investoriteks ei hakkagi. Enne investeerimist tuleks tutvuda investeerimisriskidega ning hinnata ausalt oma riskitaluvust. Reeglina toovad riskantsemad investeeringud suuremat tulu. Samas seda suurem on ka risk, et investeering osutub kahjumlikuks.Seega peaks olema valmis oma vara kaotamisega. Keerukamate finantsinstrumentidega kauplemine ja nendega kaasnevate riskide võtmine eeldab väga häid teadmisi, kui tunned, et ei mõista päris täpselt, kuhu raha investeerid, tuleks jätta see parem tegemata.(Joonis oodatava tootluse ja riski vahekord Lisa 1.) Enne investeerimisega alustamist on oluline läbi mõelda investeerimisprotsess. Esmalt tuleks välja selgitada oma investeerimise eesmärk,sellest omakorda tuleneb investeeringu kestvus. Läbi peaks mõtlema ka selle, palju majanduslik
Lojaalsus kui truudus mingile kindlale objektile. Kliendiosa kui suurt protsenti ühest kohast (näiteks) tarbekaupu hangitakse. Ettevõttel 2 raha sissetoomise võimalust: müük(kliendid) ja finantsid(tehingud finantsinstrumentidega) Kliendilojaalsuse universaalset mõõdikut ei eksisteeri. Lojaalsuse erinevad tasemed: kognitiivne afektiivne konatiivne käitumuslik lojaalsus. Kõrgete kliendikulude strateegia kõrgete barjääride seadmine klientidele(sisenemisel või väljumisel) Sidumine näiteks telefonioperaarotitel Madalate kliendikulude strateegia lojaalsuse soosimine Unikaalne väärtuspakkumine ehk eripärane toode on kõige lihtsam kognitiivse lojaalsuse alus.
vajaminema summa põhjal, kui suur makse tuleb pankadel hoiuste tagamise skeemi teha · segarahastamine kombinatsioon mõlemast variandist. 16. Väärtpaberiturg Väärtpaberiturg kujutab endast finantsturu seda osa, kus toimub kauplemine väärtpaberitega. Väärtpaberiturg koosneb: · esmaturust. Esmaturul toimub uute väärtpaberite esmakordne müük investoritele (seega on esmaturu puhul osapoolteks emitent ja investor). · järelturust. Suurem osa kauplemisest finantsinstrumentidega toimub järelturul, kus tehingu osapoolteks on kaks investorit (ostja ja müüja). 6 Lähtudes kaubeldavate väärtpaberite tähtajast eristatakse: · rahaturgu. Rahaturul kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega (tähtaeg < aasta). · kapitaliturgu. Kapitaliturul kaubeldakse pikaajaliste finantsinstrumentidega (tähtaeg > aasta). Lähtudes kaubeldavate väärtpaberite liigist eristatakse:
Finantsinstitutsioon on institutsioon, mis kasutab oma rahalisi vahendeid finantsvara (deposiitide, laenude, vekslite) ostmiseks; mittehoiustavad vahendajad (kindlustusfirmad, pensionifondid jne.) müüvad kindlustuspoliise, (tulevasi) pensione jms.; hoiuasutused saavad oma rahalised vahendid üldsuselt hoiuste vastuvõtmise teel. Finantsinstitutsioon jaguneb finantsasutuseks ja finantsturgudeks. 3. Finantsturg (financial market)(Der Finanzmarkt)( )- turg, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega. Turg, kus saavad kokku finantsinstrumendi nõudlus ja pakkumine. Turg, kus pankade ja börside vahendusel hoiustatakse raha ja laenatakse seda välja. Finantsturg on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga -finantsvahendite liikumine. Finantsturge võib jaotada mitmeti: instrumentide tähtaegade, elutsükli ja liikide järgi. 4
Üldine finantsanalüüs ja planeerimine Varade juhtimine Finantsallikate juhtimine Kapitali struktuur ja dividendipoliitika Finantsinvesteeringute juhtimine Finantsjuhtimise erivaldkonnad 3. Finantsturu olemus ja struktuur (finantsturgude liigid). Mõiste: Finantsturg on turg, millel raha liigub neilt, kellel tekib vabaraha ülejääk, neile, kellel tekib raha puudujääk Finantsturg on turg, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega Struktuur: Liigid (1) – Eesmärgi ja finantsinstrumendi tähtaja järgi: Kapitaliturg: o Aktsiaturg o Tuletisinstrumentide turg o Laenukapitaliturg Võlainstrumentide turg Pikaajaliste pangalaenude turg Rahaturg: o Pankadevaheline laenuturg o Lühiajaline väärtpaberiturg o Valuutaturg
finantsnõuded. Finantskohustused on firma võlgnevused kreeditoridele, kas võetud laenudena või tasumata arvetena. Finantsvarade liikumine toimub finantsturgudel, kus omavahel kohtuvad isikud, kellel on ajutine kapitali ülejääk või puudujääk. Seega koondavad finantsvahendused erinevate allikate finantsvahendeid ning annavad selle arvelt krediiti. Finantsturud liigitatakse rahaturgudeks ja kapitaliturgudeks: - Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega (tähtajaga kuni 1.a.). Selliste instrumentide hulka kuuluvad valitsuse, ettevõtete ja finantsasutuste poolt emiteeritud vekslid, deposiitsertifikaadid ja muud taolised paberid. Nimetatud vahenditega saavad ettevõtted kindlustada ja reguleerida enda likviidsust. - Kapitaliturgudel ringlevad pikaajalised finantsinstrumendid (üle 1.a.) nendeks on aktsiad ja võlakirjad. Kapitaliturg jaguneb omakorda esma- ja järelturgudeks.
Kuna turuosaliste teadmised kauemas perpektiivis muutuvad hägusemaks, ebakindlamaks, siis intressimäära tõus aeglustub ning püüab säilitada peamiselt likviidsusootuse, mis tähendab seda, et klient suudaks katta vähemalt kõik oma tehingutega seotud kulutused. Seega likviidsuseelistuse pooldajad nõuavad suurema likviidsuse loovutamise eest alati mingit tasu. Mida pikemaks ajaks likviidsusest loobutakse, seda kõrgemaid intresse soovitakse teenida. Lisaks kaasneb pikemaajaliste finantsinstrumentidega ka tururisk ehk üldine finantsrisk, mille eest tahetakse täiendavat tulu. Intressikõver võib olla ka negatiivne ehk langev, mis tähendab seda, et lühiajalised intressimäärad on kõrgemad võrreldes pikajalistega. Selline kõver lähtub eelkõige ootusest, et inflatsioonitase langeb ja seetõttu kaugemas perspektiivis eeldatakse madalamaid intressitasemeid. Normaalses majanduskeskkonnas on negatiivne intressiküver suhteliselt haruldane või lühiajaliselt toimiv
Finantsinstitutsioonid jagunevad finantsasutusteks ja finantsturgudeks. Finantsasutused on finantsvahendajad ja infrastruktuursed asutused. Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks ja finantsteenusteks. Finantsturg (financial market) on turg, mille kaudu liigub raha neilt, kelle tulud on ajutiselt suuremad kui kulud ja neile, kellel on eelarve hetkel puudujäägiga finantsvahendite liikumine. Finantsturgudel teostavad tehinguid finantsinstrumentidega · finantsvahendajad · mittefinantsinstitutsioonid · eraisikud Finantssüsteemi alged: Mesopotaamias 3000 e.m.a Egiptuses 200 e.m.a. Finantssüsteem pakub reaalmajandusele teenuseid, mis on eluliselt tähtsad majanduse pikaajaliseks kasvuks. Finantsinstrument on igasugune leping, mis on: samaaegselt ühele poolele finantsvara ja teisele poolele finantskohustus omandiinstrument leping, mis tunnistab omandiõigust ettevõtte varadele, mis jäävad
vabastab laovarude all kinni oleva raha. Laofinantseerimine sobib ettevõttele, mille käibevarast moodustavad suure osa laovarud. Laofinantseeringuks on sobilikud kaubagrupid, mida on võimalik identifitseerida tehasetähise alusel või teised kvaliteetsed ja likviidsed, rahvusvahelistel börsidel igapäevaselt noteeritud kaubad. Laofinantseeringuga on võimalik katta kogu kauba tarneahel tootmisest lõpptarbijani. Üldtingimused: Laofinantseeringut on võimalik siduda ka teiste finantsinstrumentidega, et katta kogu kauba tarneahel tootmisest lõpptarbijani. Laofinantseeringu maht ja ulatus sõltuvad finantseerimisvajadustest ja ettevõtte riskitasemest. Laofinantseeringu (korduvkasutatav limiit) tähtaeg on üldjuhul kuni 12 kuud. Nõuded taotlejale: Ettevõtja on registreeritud Eesti Vabariigis. Ettevõtjal on vähemalt 2 aastat äritegevuse kogemust finantseeritava kaubaga.
vajavatele majandusüksustele (aktsiad, võlakirjad) 2. Riskide juhtimine- majandustegevusega kaasnevate riskidele avatuse (investeerimisrisk, valuutarisk, intressimäärarisk, krediidirisk) juhtimiseks- tuletistehingud, optsioonid, forwardid, swapid. Eraldi võiks veel käsitleda raha (kui finantsinstrument) ja tema funktsioone: maksevahend, rikkuse säilitamise vahend ja rikkuse mõõtühik. Finantsturud Kauplemine finantsinstrumentidega protsess, kus kaubeldakse finantsinstrumentidega, Finantsturud ühendavad olevikku ja tulevikku võimaldades säästjatel konverteerida jooksev hetke sissetulek tulevasteks kulutusteks ja emitentidel vastupidi, konverteerida tulevased sissetulekud hetke kulutusteks. Finantsturu funktsioonideks: 1. Finantsinstrumentide objektiivse hinna määramine 2. Likviidsuse tagamine instrumentidele 3. Tehingukulude- (vastaspoole leidmise ja informatsiooni töötlemise kulude) vähendamine 4. Kapitali kaasamise funktsioon 5
finantseerimisteenuseid, arveldusi ja riskijuhtimisteenuseid. Finantsasutused on nii finantsvahendajad (pangad, investeerimisfondid, kindlustusettevõtted, jt..) kui ka infrastruktuursed asutused (börsid, väärtpaberite depositoorium, finantsinformatsioonifirmad, jt..). Finantstooted jaotatakse finantsinstrumentideks (finantstooted millega kaubeldakse turgudel) ja finantsteenuseteks (turgudel mittekaubeldavad finantstooted). Finantsturgudel teostavad tehinguid finantsinstrumentidega finantsvahendajad, mittefinantsinstitutsioonid (ettevõtted) ning eraisikud. Finantssüsteem koosneb finantsinstitutsioonidest ja finantsteenustest. Tuntakse kolme finantssüsteemide põhitüüpi: 1) mandri-euroopa põhitüüp 2)anglosaksi väärtpaberiturukeskne süsteem 3)jaapani cross-holding-süsteem 13. Finantsvahendajad (ingl k financial intermediary)- on institutsioon, mis ostab ja müüb finantslepinguid ja väärtpabereid
Finantsvarade kohustused tekivad sageli finantsturgudel, kus omavahel saavad kokku ettevõtted, kellel on vahendite puudujääk või need ettevõtted kellel on ülejääk ja saavad selle teenima panna. Ettevõttel on võimalik hankida rahalist ressurssi erinevatest allikatest ja üks peamisi on rahaasutused. Finantsturud jaotatakse kaheks: rahaturud ja kapitaliturud. Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega (kuni aastase tähtajaga). Selleks võivad olla vekslid, deposiitsertifikaadid. Kapitaliturgudel on pikaajalised finantsinstrumendid, peamiselt aktsiad ja võlakirjad. Tähtajaga üle aasta. Kapitaliturud jagunevad esmas ehk primaarturuks ja järeldunuks ehk sekundaarturuks. Esmasturul kaubeldakse aktsiatega peale nende emiteerimist. Kui aktsiad on esmasturu läbinud (nendega on kaubeldud), siis edasi kaubeldakse nendega järelturgudel
Finantskohustustena tuleb käsitleda ettevõte võlgnevust kreeditoridele ning kohustused tarnijate ja töötajate suhtes. Finantsvarade kohustused tekivad sageli finantsturgudel, kus omavahel saavad kokku need, kellel on vahendite puudujääk või ülejääk. Ettevõttel on võimalik hankida rahalist ressurssi erinevatest allikatest ja üks peamisi on rahaasutused. Finantsturud jaotatakse kaheks: rahaturud ja kapitaliturud. Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega (kuni aastase tähtajaga). Selleks võivad olla vekslid, deposiitsertifikaadid. Kapitaliturgudel on pikaajalised finantsinstrumendid, peamiselt aktsiad ja võlakirjad. Tähtajaga üle aasta. Kapitaliturud jagunevad esmas ehk primaarturuks ja järeldunuks ehk sekundaarturuks. Esmasturul kaubeldakse aktsiatega peale nende emiteerimist. Kui aktsiad on esmasturu läbinud (nendega on kaubeldud), siis edasi kaubeldakse nendega järelturgudel
finantsnõuded (nõuded ostjate vastu, nõuded laenusaajate vastu). Finantskohustused kujutavad ettevõtte võlgnevust kreeditoridele (võlausaldajad, tarnijad(maksmata arved), töötajad(töötasu pole makstud)). Finantsinstrumendid liiguvad finantsturgudel kus siis huvitatud osapooled kokku saavad. Olulisteks laenuallikateks ongi tavalised finantsvahendaja e. rahaasutused. Finantsturud võib liigitada rahaturuks ja kapitalituruks. Rahaturgudel kaubeldakse lühiajaliste finantsinstrumentidega ja neid vahendeid kasutavad ettevõtted peamiselt likviidsuse juhtimiseks. Rahaturu vahenditeks võivad olla vekslid, deposiitserfikaadid, aga ka lühiajalised võlakirjad. Rahaturud on lühiajalised e aastased tehingud. Üleaastased on kapitalituru tehingud,. Kapitaliturgudel kasutatakse pikaajaliste väärtpaberitena peamiselt võlakirju. Tavaliseks kauplemisekohaks on börsid, kuid maaklerid võivad sõlmida tehinguid ka börsiväliselt. Börsiväliseid tehingud kannavad nime leti tehingud
Silvia Kuusk Väärtpaberituru mõiste; esmane ja teisene turg. Kvaliteetse väärtpaberituru tunnused. Väärtpaberiturg (security market) kujutab endast finantsturu seda osa, kus toimub kauplemine väärtpaberitega. Väärtpaberiturg koosneb esmaturust (primary market) ja järelturust (secondary market). Suurem osa kauplemisest finantsinstrumentidega toimub järelturul, kus tehingu osapoolteks on kaks investorit (ostja ja müüja). Esmaturul toimub uute väärtpaberite esmakordne müük investoritele (seega on esmaturu puhul osapoolteks emitent ja investor). Kvaliteetse väärtpaberituru tunnused: Informatsiooniline efektiivsus Informatsioon saabub turule juhuslikult Aktiva hindade liikumisega seotud teated on üksteisest sõltumatud Uus informatsioon jaotub võrdselt kõikide turuosaliste vahe
annaabi.ee 
