Pangandus (0)

1. Raha funktsioonid. Raha on meie majanduslike eesmärkide saavutamise vahend. Raha on eriline kaup, mis on kaubatootmise ja vahetuse protsessis eraldunud kaupade üldisest massist ning on üldiseks ekvivalendiks kõikidele kaupadele; üldtunnustatud vahetusväärtus, peaaegu alati ka seaduslik maksevahend , ühtlasi arvestusühik ja väärtuse säilitaja. Raha kasutamine vähendab ajakulu, võimaldab majandusel areneda, muudab tehingute tegemise efektiivsemaks. Raha saab koguda ja kasutada tulevikus tehingute tegemisel.
Raha omadused: aktsepteeritavus, homogeensus, jaotatavus, äratuntavus, kaasaskantavus, piiratus , säilivus.
Raha funktsioonid:

• maksevahend - rahaga saab maksta kaupade ja teenuste eest, tasuda võlgu, maksta makse.
  
• väärtuse mõõt - raha on ühismõõduks kaupade väärtuse mõõtmisel ja võrdlemisel.
  
• akumulatsioonivahend - raha on vara, mille väärtus püsib põhimõtteliselt läbi aja.
  

2. Kaupraha - see on kaup, millel on väärtust ka siis, kui teda enam ei kasutata rahana. Täisväärtusliku kaupraha omanik võib olla kindel, et ta ei kanna kahju, kui tema käes olevat kaupa enam rahana ei tunnustata, sest ta saab seda kasutada ka muul otstarbel (nt valada kuldmündid ümber eheteks).
Kaupa esindav raha- toimib siis, kui teda ei saa kasutada rahana, väikese väärtusega või väärtusetu. Kindlustunde annab tavaliselt riik, kes võtab endale kohustuse vahetada kaupa esindav raha näiteks kuldmüntide vastu.
Krediitraha - vahetamise kohustust riik enesele ei võta. Krediitraha eelis kaupraha ja kaupa esindava rahaga võrreldes on tema ökonoomsus. Krediitraha on odavam, kui võrrelda jahmerdamisega nt küldmüntidega. Krediitraha eest võib inimene omandada kaupu ja teenuseid, kuid seda ainult juhul, kui ka teised inimesed krediitraha tunnustavad. Krediitraha nõuab usaldust raha emiteeriva institutsiooni vastu, milleks on üldjuhul riik.
3. Rahasid Eestis viimase 100 aasta jooksul

• Iidsetel aegadel kasutati eestis nagu mujalgi rahana igasuguseid kaupu. Esimesed kirjalikud teated müntide vermimise kohta pärinevad aastast 1265, tõenäoliselt vermiti neid aga juba varem. Viimased mündid vermiti Eestis 1681 . aastal Tallinnas.
  
• Kuni iseseisvumiseni 1918.a käibis Eestis vallutajariigi raha (Rootsi, Vene, Saksa).
  
• Oma raha tuli Eestis käibele 1918.a. novembris. Esialgu võis aga Eesti marga kõrval kasutada ka idarubla, tsaarirubla, duumarubla, Kerenski rubla , idamarka, Saksa marka ja Soome marka.
  
• 1919.a. 20.mail sai Eesti margast ainus seaduslik maksevahend riigis. Eesti mark püsis stabiilsena 1924.a.
  
• 1927.a. võtis Riigikogu vastu rahaseaduse (jõustus 01.01.1928)- EV rahaühikuks ja seaduslikuks maksevahendiks sai Eesti kroon, mille väärtus võrdus 100/248 g kulla väärtusega. Krooni kurssi hoiti stabiilsena 1933.a. kui kurssi devalveeriti 35%.
  
• 1940.a. nõukogude võimu kehtestamine ja rubla kasutuselevõtt.
  
• 1941.a. sügisel, pärast sakslaste sissetungi sai Eestis rubla asemel seaduslikuks maksevahendiks Saksa margaga seotud idamark. Kasutusel oli ka nn punkt, mis kujutas endast riigile müüdud villa vastu saadud väärtpaberit.
  
• 1944.a. tuli Eestisse taas nõukogude võim ja Nõukogude rubla. Toimus mitu rublade vahetamist suhtega 1:10.
  
• 1992.a. tuli käibele Eesti kroon.
  
• 01.01.2011 tuli Eestis käibele euro.
  

7. Rahapoliitika Rahapoliitikat viib ellu keskpank , mis olenevalt riigist on kas valitsusest sõltumatu või siis valitsusele suuremal või vähemal määral alluv riigiasutus. Rahapoliitika ehk monetaarpoliitika on üks osa riigi majanduspoliitikast. Tema eesmärk on majanduse ühtlane kasv, hindade stabiilsus, kõrge tööhõive, maksebilansi tasakaal jne. Et need eesmärgid on vasturääkivad ja korraga ei ole neid võimalik saavutada, siis rõhutatakse eesmärgina üldjuhul ühte neist. Millist, see sõltub riigis parajasti päevakorral olevatest probleemidest.
Rahapoliitika eesmärkide saavutamiseks reguleerib keskpank raha pakkumist, mis avaldab mõju intressimääradele ja valuutakursile. Intressimäärad ja valuutakurss omakorda mõjutavad otseselt majandusagentide tegevusvõimalusi. Tehakse vahet kahe erineva rahapoliitika vahel. Leebe rahapoliitika tulemuseks on raha pakkumise kasv, karm rahapoliitika püüab raha pakkumise kasvu piirata.
Rahapoliitikaga sarnased eesmärgid on ka fiskaalpoliitikal, kuid see kuulub valitsuse kompetentsi
10. miks „homne“ euro on väärt vähem, kui„tänane“ euro? Raha ajaväärtuse kontseptsioon- iga rahasumma on praegu rohkem väärt, kui tulevikus. Kui raha laekub praegu, võib selle kohe teenima panna. Kui raha laekub hiljem jääb osa tulust teenimata.
19. pangandusriskid Pangandusega seotud riskitegurid:

• krediidirisk ehk emitendi makserisk
  
• maarisk
  
• võlakirja intressirisk ja likviidsusrisk
  
• valuutarisk
  
• personalirisk
  
• tehniliste süsteemide risk
  
• reinvesteerimisrisk
  

5. Eurotsoon Euroala ehk eurotsoon on ala, kus kehtib Euroopa Liidu ühisraha euro. Euroala rahapoliitikat juhib Euroopa Keskpank. Euroala liikmesriikide keskpangad moodustavad Eurosüsteemi. Euroala valitsused moodustavad eurogrupi, mida praegu juhib Luksemburgi peaminister Jean- Claude Juncker.
1998. aastal leppisid üksteist Euroopa riiki kokku ühisraha kasutuselevõtu tingimused. Euroala tekkis euro ametliku kasutuselevõtuga 1. jaanuaril 1999. aastal Austrias, Belgias, Hispaanias, Hollandis, Iirimaal , Itaalias, Luksemburgis, Portugalis, Prantsusmaal, Saksamaal ja Soomes. Ajavahemikus 2000-2009 astusid  liikmesriikide hulka Kreeka, Sloveenia,  Küpros, Malta ja Slovakkia . Eesti täitis eurotingimused aastal 2009. Euro tuli riigis  käibele 1. jaanuaril 2011, vahetades välja Eesti krooni. Eestist sai euroala 17. riik.
Ühinenud Euroopa üks põhimõte on stabiilsus, mida aitab tagada usaldusväärne ja tugev raha.
1992. aastal sõlmisid Euroopa Liidu riigid Maastrichti lepingu, millega pandi alus Euroopa majandus- ja rahaliidule. Liidul on kaks peamist eesmärki: kindlustada ühtlane ja stabiilne majanduskasv ning hoida hindade tõus kontrolli all.
Ühine raha ja intressimäärad peavad kindlustama, et kõigis liikmeriikides püsib elukalliduse tõus kontrolli all. See tähendab, et hinnad kõiguvad mõõdukalt ja nende muutused on etteaimatavad.
Rahatähed: 5-eurone, 10, 20, 50, 100, 200 ja 500-eurone rahatäht.
Mündid 1-sendine euromünt, 2, 5, 10, 20 ja 50-sendine euromünt, 1-eurone ja  2-eurone münt.
4. Eesti Panga funktsioonidEesti Pank on põhiseaduslik institutsioon , kes teostab riigi rahapoliitikat ning seisab hea finantssüsteemi turvalisuse ja stabiilsuse eesti. Tal on ainuõigus välja lasta Eesti raha, kohustus korraldada raharinglust ja seista hea riigi vääringu stabiilsuse eest.
Kaasaegsete keskpankade täidetavad põhifunktsioonid:
Riigi rahasüsteemi kujundamine ja käigushoidmine, sealhulgas:
- vahetuskursimehhanismi valik (ujuvkurss, fikseeritud kurss jne)
- ametliku vahetuskursi kindlaksmääramine
- tingimuste määramine, millistel kommertspangad saavad keskpangalt rahvusvaluutat (nt keskpanga intressimäär)
- otsustamine selle üle, kas ja kui palju täiendavat raha ringlusse paisata
- rahasüsteemi toimimist tagavate kulla- ja valuutareservide hoidmine
- rahasüsteemi toimimist iseloomustava info pakkumine majandusavalikkusele
Maksekeskkonna ja raharingluse korraldamine, sealhulgas:
- rahvusvaluuta ringlusse laskmine
- pangatähtede ja müntide nimiväärtuste määramine ja sularaharingluse korraldamine
- maksekeskkonna kujundamine nii sularaha kui sularahata maksete tarvis, pankadevaheliste maksesüsteemide seire
Finantssüsteemi stabiilsuse tagamine, sealhulgas:
- kommertspankade tegevust puudutavate reeglite ja normide kehtestamine
- finantssüsteemi turvavõrgustiku kujundamine
- finantssüsteemi toimimist iseloomustava info analüüs
- finantssüsteemi toimimist iseloomustava info pakkumine majandusavalikkusele.
Raha- ja krediidisüsteemi õiguslikust korraldusest sõltuvalt on keskpank täitnud (ja võib mõnel juhul ka täna täita) veel mitmesuguseid muid ülesandeid:
Olla pankade pank, viimase võimaluse laenuandja, korraldada riigieelarve täitmist, olla valitsuse pank, täita pangajärelevalve funktsioone jne. Selle tõttu on enamiku riikide keskpangad riiklikud s.o põhinevad täielikult riigile kuuluval kapitalil.
6. ’Maastrichti kriteeriumid. Maastrichti nominaalsed konvergentsikriteeriumid:

• Riigi rahandus- riigi suhtes ei ole alustatud ülemäärase eelarve menetlust. Selle üle otsustamisel on kontrollväärtusteks valitsussektori eelarve puudujääk, mis ei tohi ületada 3% SPK-st ja valitsussektori võlg, mis ei ületa 60% SKP-st või läheneb sellele rahuldava kiirusega.
  
• Vahetuskurss - riik peab vähemalt 2 aastat osalema vahetuskursimehhanismis ERM II ja hoidma oma valuuta vahetuskursi ERM II-ga ettenähtud normaalsetes kõikumispiirangutes ilma tõsiste pingeteta. Omal algatusel ei või liikmesriik ERM II-s valitud keskkurssi devalveerida.
  
• Hinnastabiilsus- riigi inflatsioonimäär ei tohi ületada rohkem kui 1,5 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist.
  
• Intressimäärad- riigi pikaajaline intressimäär ei tohi ületada rohkem kui 2 protsendipunkti võrra kolme kõige paremaid hinnastabiilsuse tulemusi saavutanud liikmesriigi keskmist.
  

Nende kriteeriumide eesmärk on tagada, et majandusareng EMU-s oleks tasakaalustatud ega tekitaks liikmesriikide vahel pingeid. Lisaks neile kriteeriumitele võtavad euroalaga liituda sooviva riigi hindamisel arvesse ka turgude integratsiooni tulemusi, maksebilansi seisundit ja arengut ning tööjõu ühikukulude ja muude hinnaindeksite arenguid. Samuti peavad kõik liituvad riigid viima asjassepuutuvad siseriiklikud õigusaktid vastavusse EL õigusega
13.Mis on intressimäär? Nominaalne intressimäär on määr, mida investeerijad maksavad laenu kasutamise eest. See on paberil või lepingus fikseeritud.
Reaalne intressimäär on nominaalne intressimäär, mida on korrigeeritud inflatsioonimääraga ja/või THI.
Tegelik intressimäär – on see, mida reaalselt makstakse.
8. Raha pakkumise mõõtmine. Raha pakkumise all mõistetakse kogu ringluses olevat raha, mida majandusagendid kasutavad majandustegevuses. Kui me ei saa mõõta ringluses oleva raha hulka ja selle muutumist, on rahapoliitikat raske teostada ning tema tulemusi keerukas hinnata. Ajal, kui raha osa täitis kuld , ei olnud raha hulka raske mõõta- raha oli ringluses ligikaudu sama palju, kui riigis oli kulda. Peagi asendus kaupraha paberrahaga, millele mõne aja pärast lisandusid pangahoiused ja tšekid. Kuna tänapäeval saab paljusid väärtpabereid kiiresti rahaks ümber vahetada, siis seetõttu on piir raha ja mõnel teisel kujul hoitava vara vahel läinud ähmaseks.
Raha täpseks defineerimiseks kasutatakse tänapäeval kolme mõõtu:
- M1=sularaha+nõudehoiused, need on kõige likviidsemad raha funktsioonid. Neile varadele on iseloomulik, et need ei kanna intressi või on see väiksem, kui teiste varade kasutamise eest pakutav tulu. Nõudehoiusega äritehingu eest tasumiseks tuleb anda pangale korraldus ülekandeks.
- M2=M1+säästuhoiused. Säästuhoiustelt teenib omanik suuremat intressi. Olenevalt riigist ja rahasüsteemi ülesehitusest võib säästuhoiuste valik olla üsna erinev. Kompensatsiooniks suurema intressi eest kehtestavad pangad sellistel arvetel oleva raha kasutamisele piirangud, nt kuus raha välja võtmine piirsumma ulatuses.
- M3= M2+tähtajalised hoiused . Mõnes riigis arvestatakse M3 hulka ka teistes rahaasutustes avatud arveid (nt investeerimisfondid).
9. Raha loomine pankades, Raha loomine on protsess, kus panka hoiustatud raha antakse laenuna välja. Laenuvõtja majandustegevuse tulemusena jõuab see raha panka tagasi ja suurendab pangahoiuste mahtu. Kohustuslik reserv on vahendid, mida kommertspangad peavad hoidma keskpangas. Kohustusliku reservi määr Eesti krediidiasutustele langes seoses eurosüsteemi liikmeks saamisega 15%-lt 2%-le. Sellise reservi loomisega püüab keskpank pankade poolt väljalaenatava raha hulka kontrollida
Raha satub ringlusesse kahel viisil:

• Sularaha ringluse tarvis emiteerib keskpank paberraha ja münte. Raha emiteerimine on tänapäeval keskpanga ainuõigus, seetõttu on sularaha hulga reguleerimine suhteliselt lihtne ülesanne.
  
• pangaarvetel olevat raha saavad sisuliselt emiteerida ka kõik teised pangad. Seetõttu saab keskpank pangaarvetel oleva raha hulka kontrollida vaid kaudsete meetoditega.
  

1. raha toodi pank A hoiusele 100 eurot
Pank A bilanss :
VARAD
KOHUSTUSED
Sularaha
100
hoius
100
2. pank A annab välja laenu kliendile Y (reservi määr 10%)
Pank A bilanss:
VARAD
KOHUSTUSED
reserv
10
hoius
100
laen
90
3. pank A klient Y ostab kaupa ja tasub selle eest ülekandega 90 eurot panka B
Pank B bilanss:
VARAD
KOHUSTUSED
sularaha
90
hoius
90
Selle tulemusena on A-pangas 100 eurot ja B-pangas 90 eurot.
Kokku 190 eurot varasema 100 euro asemel.
B-pangas on nüüd 90 eurot, millest 10% tuleb kanda keskpanka
ja seejärel annab pank B välja laenu 81 eurot.
B-panga bilanss:
VARAD
KOHUSTUSED
reserv
9
hoius
90
laen
81
Väljalaenatud 81 eurot võib pank B omakorda üle kanda järgmisesse panka,
kes jällegi osa sellest välja laenab. Kui selline protsess tõrgeteta jätkub, ja raha alati
taashoiustatakse, siis võib esialgsest 100 eurosest hoiusest saada
100+90+81+...=1000 eurot ehk üldkujul:
RP=D+D(1-r)+D(1-r) ruudus +...+D(1-r) astmes n=ZD(1-r) astmes n, n=0
D on esialgne hoius
r-kohustuslik reservi määr
n-hoiustamiste arv
15.Rahvusvahelise valuutaturu olemus ja turuosalised. Rahvusvaheline valuutaturg on kõige likviidsem ja kõige suurema mahuga finantsturg maailmas.
Rahvusvaheline valuutaturg toimib 24 tundi ööpäevas, esmaspäevast reedeni. Sõltuvalt maakera ajavöönditest toimub kauplemine maailma põhiliste finantskeskuste vahel, nagu London, New York , Tokio, Pariis, Zürich, Frankfurt , Hongkong, Singapur , Sidney.
 
Valuutaturg on turg , mida nimetatakse ka lühendiga OTC ehk over the counter turg. See tähendab, et turg ei paikne ühes konkreetses kohas, nagu näiteks aktsiabörs. Virtuaalselt on tegemist kauplemissüsteemide kogumiga, mis paiknevad üle kogu maailma erinevates kohtades, olles siiski omavahel ühendatud. Tehingud, mis sõlmitakse maaklerite, diilerite ja kauplejate vahel, teostatakse arvutiterminaalide vahendusel ja elektroonsetel kauplemisaladel. Tänu sellele on turg populaarne ning kergesti ligipääsetav neile, kes soovivad aktiivselt investeerida, kontrollida ning juhtida personaalselt isiklikke rahalisi vahendeid.
Valuutaturu esmane eesmärk on panna rahvusvaheline kaubandus sujuvamalt toimima, võimaldades kõikidel turuosalistel vahetada ühte valuutat teise vastu.
Suurimad tegijad rahvusvahelisel valuutaturul on suured kesk-, kommerts- ja investeerimispangad, samuti professionaalsed börsimaaklerid ja samuti väikeinvestorid. Maailma tuntuimad valuutaturul kauplevad institutsioonid on CityGroup, JP Morgan Chase, Goldman Sachs, Morgan Stanley, Merrill Lynch, UBS, Bank of America, HSBC, jt. neid nimetatakse ka nn turu kujundajate kategooriasse, kuna nende turuosaliste poolt sooritatud tehingud mõjutavad kõige enam valuutakursside kõikumist ha hindade kujunemist. Suurim osa käibest tuleb siiski suurpankade omavahelistest tehingutest, kuid viimase 3 a jooksul on valuutaturul oluliselt kasvanud ka jaekauplejate osatähtsus, seda nii käibe kui ka tehingute mahu osas. Valuutaturul pakutavate instrumentide arv on samuti pidevalt kasvanud
16.Millised asjaolud kujundavad rahvusvahelisel valuutaturul valuutakursse?
Globaalsed tegurid ja kauplejate tegevus. Tegurid, mis mõjutavad valuutakursside kujunemist on peamiselt kaks: pikaajalises plaanis fundamentaalsed tegurid ja lühiajalises plaanis kauplejate tegevus. Fundamentaalsed tegurid kujutavad endast sarnaselt aktsiatele globaalsed tegurid, mis on seotud valuutade omanike ehk siis riikide või majanduspiirkondade makromajanduslike näitajatega:

• finantsilised tegurid – peamisteks finantsilisteks teguriteks, mis suunavad valuutakursside kujunemist on intressimäärad ja inflatsioon . Need tegurid mõjutavad valuutadega kauplemist kõige olulisemal määral.
  
• üldmajanduslikud tegurid – suurimaks mõjutajaks on SKP. Viimase suurenemine annab positiivset mõju rahvuslikule valuutale. Lisaks SKP avaldavad mõju valuutahinnale ka töötus, kapitali rentaablus, THI, tootjahinnaindeks , elamuehitus jne.
  
• poliitilised tegurid – poliitilisest ebastabiilsusest tingitud aspektid mõjuvad riigi valuutale kahjulikult, kahandades selle väärtust.
  
• loodusõnnetused ja ökoloogilised katastroofid – nende mõju rahvuslikule valuutale on negatiivne. Mida suurem katastroof, seda neg mõju riigi majanduslikule olukorrale.
  

17.Mis oli/on kullastandard ? Tänapäeval ei ole kullastandard enam rahasüsteemina kasutusel.
19. sajandi keskpaigani kehtisid paralleelselt kuld- ja hõbe rahad . 1879. aastat loetakse kullastandardi alguseks, see säilis kuni 1913. aastani.
Kullastandard on süsteem, kus raha väärtus on fikseeritud kulla koguse suhtes. Ringluses oleva raha hulk oli määratud sellega, kui suur oli keskpanga kullatagavara. Riikide valuutade omavaheline väärtus ei muutunud, mis omakorda lihtsustas rahvusvahelist kaubandust ja investeeringuid. Kuld oli ainuke reservvahend.
Kullastandardi tekkeks oli vaja tagada see, et kuld saaks vabalt liikuda süsteemis olevate riikide vahel. Tulenevalt kulla homogeensusest on vahetuskursid üheselt määratud. Kullastandardi mehhanism on lihtne ning toimib automaatselt, kui kõik normidest kinni peavad. Sellisel kindlal süsteemil olid ka nõrgad kohad, mis kriisiolukordades osutusid saatuslikuks.
Nimelt oli kullastandardi tugevus - ringluses oleva raha hulga sõltuvus ainuüksi riigivälistest, maailmamajanduse olukorraga seotud teguritest - ühtlasi tema nõrkus. Tõsise kriisi korral, ei jätkunud tavaliselt keskpanga ja riigi kulla- ning hõbedavarudest. Kui siis ka välismaalt laenata ei õnnestunud, jäi ainsaks võimaluseks sundida keskpanka raha juurde trükkima, et suurte kulutuste eest tasuda. Tulemuseks oli raha väärtuse langus ning kullastandardist loobumine. Esimese maailmasõja puhkedes lagunes kullastandardil püsinud rahvusvaheline rahas üsteem. Kullastandardit üritati taastada, aga see ei õnnestunud, sest ühtset kokkulepet ei saavutatud.
18.Kuidas intressimäärad kujundavad valuutade suhtelist odavust/kallidust Peamisteks finantsilisteks teguriteks, mis suunavad valuutakursside kujunemist on intressimäärad ja inflatsioon. Need tegurid mõjutavad valuutadega kauplemist kõige olulisemal määral. Iga riigi intressimäär määratakse selle riigi kõrgeima finantskontrolliorgani poolt. Euroopa Liidus on selleks European Central Bank ehk Euroopa Keskpank, USA-s Föderaalne Reservsüsteem, Jaapanis Bank of Japan, Suurbritannias Bank of England , Shveitsis Swiss National Bank jne.
Kui keskpank vähendab intressimäära, siis alanevad ka krediidiprotsendid, st krediit ehk laen läheb odavamaks. See toob omakorda kaasa nõudluse krediidi järele, avaldudes väljastatud laenude hulga, raha ringluse ning kaupade-ja teenuste tarbimise suurenemises. Rahaliste vahendite pakkumine madalamate hindadega toob samas kaasa rahvusliku valuuta odavnemise. Lõppkokkuvõttes toob intressimäärade alandamine kahju rahvuslikule valuutale, st et valuuta väärtus võrreldes teiste riikide valuutadega langeb. Kõrgete intressimäärade puhul aga väheneb nõudlus , raha on vähem käibel ning inimesed eelistavad oma raha pangas hoida, et selle pealt intresse teenida. Järelikult mõjuvad kõrged intressimäärad lõppkokkuvõttes rahvuslikule valuutale positiivselt. Riiklike väärtpaberite tulu suurenemine mõjutab positiivselt riigi rahvuslikku valuutat ja vastupidi – negatiivset mõju avaldab riiklike väärtpaberite intressimäärade langemine .
20.Kuidas maandada krediidiriske?
Krediidirisk tähendab ohtu, et laenuvõtja (võlakirja emitent) ei suuda või ei taha võlausaldajale (võlakirja valdajale) laenu tagasi maksta.
-Info ja laenuvõtja usaldusväärsus – Saadava info kvaliteet on otseselt seotud laenuvõtja usaldusväärsusega, aus laenuvõtja esitab pangale alati tõese info. Üldiselt ei ole pangad üleliia kergeusklikud ning kasutavad laenuvõtja enda poolt esitatavate andmete kõrval ka muid allikaid . Näiteks krediidiinfo, sageli ka laenuametnike subjektiivseid arvamusi ehk n.ö. kõhutunnet.
Rahavoog ja laenuvõtja puhasväärtus – Tuleb jälgida ettevõtte äritegevuse rahavoogu, sest laenu tagasisaamine on seda kindlam , mida positiivsem ja stabiilsem on laenuvõtja rahavoog.
Laenutagatis - laenule nõutakse tagatist, mille saab projekti ebaõnnestumise korral realiseerida. Laenu tagatiseks võib olla vara (maa, maja, tootmishooned, laovaru , väärtpaberid) või ka garantiikiri . Garantiikiri on kolmanda isiku kinnitus , et vajaduse korral võtab ta üle laenuvõtja kohustused panga ees. Loomulikult peab garantiikirja väljaandja nagu laenuvõtjagi, olema usaldusväärne ja heas finantsolukorras.
Üldine tegevuskeskkond – Tuleb arvestada äripiirkonna makromajandusliku olukorraga (inflatsioon, valuutakursid, intressimäärad, tööhõive, jms), samuti poliitilise situatsiooniga, seadusandluse ja tehnoloogia arenguga.
21.Milleks on loodud võlakirjade reitingud?
Läbi võlakirjade reitingute hinnatakse emitendi maksevõimet.
22..Kuidas liigitatakse eraklientidele suunatud pangandustooteid ?
Arveldused

• siseriiklikud masked ( pangasisene makes, pankadevaheline makes, otsekorraldus ja püsikorraldus)
  
• välismaksed
  

Kaardid

• deebet
  
• krediit (fix igakuine makse tagasimakse)
  

ATM Laenamine

• eluasemelaen
  
• väikelaen
  
• liising
  

Investeerimine

• hoius
  
• pensionisammas
  

Lisateenused
- valuutavahetus
- pangašeifid
- nõustamine
- notariteenus
23.Kuidas liigitatakse äriklientidele suunatud pangandustooteid? Arveldused

• siseriiklikud masked (pangasisene makes, pankadevaheline makes, otsekorraldus ja püsikorraldus)
  
• välismaksed
  
• akreditiiv (turvatoode)
  
• pangagarantii (turvatoode)
  
• faktooring
  

Kaardid

• deebet
  
• krediit (fix igakuine makse tagasimakse)
  

Laenamine

• ärilaen
  
• kaubalaen
  
• käibekapitali laen
  
• arvelduskrediit
  
• korteriühistulaen
  
• liising
  

Investeerimine

• hoius
  
• üleöödeposiit
  
• rahaturufondid
  

Lisateenused
-valuutatehingud
- hoiulaekad
- äriplaani koostamise nõustamine
- aktsia ja võlakirjade emiteerimine
Varahaldus

• privaatpangandus
  
• pensionifondide juhtimine
  
• muude fondide juhtimine/ haldamine
  
• väärtpaberitesse investeerimine läbi panga
  
• nõustamine
  

24.Selgitada erinevate hoiuste liigitust ja nende olemust?
Nõudmiseni hoiused:

• on ette nähtud arveldusteks kolmandate isikutega
  
• on tähtajatu
  
• hoiustatud vahendid võib vabalt kasutada ja käsutada
  
• võimalik on hoiuse negatiivne jääk, st arvelduslaen
  
• võib teha pidevaid juurdemakseid
  

Säästuhoius:

• on ette nähtud raha kogumiseks ja hoiustamiseks
  
• ei ole ette nähtud arveldamiseks kolmandate isikutega
  
• hoiustamise tähtaeg võib olla seotud mõne erisündmusega
  
• arve avamiseks on vajalik panga poolt fikseeritud kindla minimaalse rahasumma hoiustamist
  
• hoiustatud summat võib suurendada täiendavate sissemaksetega
  
• lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid
  

Tähtajaline hoius:

• on ette nähtud raha hoiustamiseks
  
• ei ole ette nähtud arveldamiseks kolmandate isikutega
  
• hoiustamise tähtaeg on lepinguliselt fikseeritud
  
• hoiustatud summa suurus on lepinguliselt fikseeritud ja seda ei saa muuta
  
• lepingutingimuste rikkumisega kaasnevad trahvisanktsioonid
  

25.Mida tähendab hüpoteeklaen? Kinnisvara ehk hüpoteeklaenud- kasutatakse mitmete hoonete rajamiseks ja renoveerimiseks nii ettevõtete kui ka eraisikute poolt. Tagatiseks on tavaliselt finantseeritav kinnisvara, millele seatakse hüpoteek. Hüpoteek laenud erinevad teistest laenudest selle poolest, et:

keskmine laenumaht on suur

pikem laenuperiood 5-30 aastat

olulised on järgmised küsimused:
- laenu tagatiseks oleva kinnisvara seisukord ja turuväärtus
- avansiline sissemakse 10-20% laenusummast
- laenusaaja krediidivõime ja rahavoogude stabiilsus
- põhivõla ja intressi maksmise kord ja arvestamine.
26.Selgitada faktooringu olemust? Faktooring on spetsiifiline müüja finantseerimise vorm, mis hõlmab müüja faktuurarvete diskonteerimist ehk faktoorimist, debitoorse võlgnevuse inkasseerimist ning müüja krediidi- ja valuutariski kindlustust.
Faktooringuteenus põhineb rahalise nõude faktooringufirmale loovutamisel, millega kaasneb finantseerimine ; haldamine ja rahaliste nõudeõiguste kogumine ostjatelt ; riski minimeerimine , mis on seotud ebatõenäoliselt laekuvate nõuetega.
Faktooring:
- võimaldab kiirendada müüja käivet ja suurendada likviidsust
- faktooring tagab ühtlase rahavoo
- lihtsustab rahavoo planeerimist
- vähendab halduskulusid
- elimineerib halva debitoorse võlgnevusega seonduva riski
- võimaldab ettevõtjana rohkem ressursse oma põhitegevusele pühendada.
27.Selgitada akreditiivi ja pangagarantii olemust ja nende erinevusi. Akreditiiv on ostja panga poolt võetud kohustus tasuda müüjale ärasaadetud kaupade eest eeldusel, et kõik akreditiivi tingimused on täidetud. Akreditiiv on seatud müüja kasuks, seega peamised eelised lähevad müüjale.
Akreditiivi põhiliigid:

• dokumentaalne
  
• tagasikutsumatu
  
• tagasikutsutav
  
• kinnitatud
  
• kinnitamata
  

Pangagarantii on panga kohustus maksta garantii saajale garantiikirjas kindlaks määratud rahasumma, juhul kui tagatavat kohustust ei täideta. Garantii eesmärk on pakkuda garantii saajale kindlustunnet ja kiiret rahalist hüvitist juhuks, kui lepingupartner jätab oma kohustuse täitmata.Tagatava kohustuse rikkumist ei pea garantiisaaja pangale tavaliselt tõendama.
Akreditiivi puhul maksab pank summa ära igal juhul, pangagarantii kehtib ka siis, kui kohustust ei täideta.