tavatud kogemused, ja negatiivsed sümptomid mis on vähemal või rohkemal määral normaalse käitumise puudumine. Positiivsed sümptomid Inimesele tundub, et mõtteid pannakse pähe või võetakse ära kontrollimatu välise jõu poolt. Hallutsinatsioon millegi olematu kogemine; Luulumõtted valed, kasutud uskumused; Negatiivsed sümptomid: Mõjutavad inimese huvi, energiat, emotsioone ja algatusvõimet; Negatiivsete sümptomitega skisofreenik väldib kokkusaamisi; räägib vähe; ei ärritu ega näita entusiasmi; ei korrasta ennast, loobub pesemisest; Ravi: Tervendav ravi tuleb alles leida. Skisofreeniat pidurdavad antipsühhootilised ravimid, mis normaliseerivad teatud ajurakkude vahelist suhtlemist ja aitavad sel viisil hallutsinatsioone ja luulumõtteid vähendada; Psühhosotsiaalsed ravimeetodid. Prognoos: Skisofreenia on haigus, mis ei lõppe surmaga; püsivalt süveneb, põhjustades jäävat
ajupiirkondades, kuid selliseid anatoomilisi muutusi on leitud ka meeleoluhäirete korral, tervetel inimestel ja normaalse vananemise korral, seega peetakse neid muutusi mittespetsiifilisteks ehk paljudele haigustele iseloomulikeks. Lisaks toodab aju haigel ülemäära palju dopamiini - keemiline ühend, mis vastutab närviülekannete eest ajus. Skisofreenia võib olla ka pärilik haigus, sest umbes 10 % haiguse all kannatajatel on vähemalt üks vanem skisofreenik. Kui keskmine risk skisofreeniasse haigestuda on ligikaudu üks protsent, siis skisofreeniahaigete lähisugulastel on haigestumisrisk tunduvalt suurem (viis kuni kümme protsenti) ja neil, kelle lähisugulastel haigust ei esine, kindlalt väiksem kui üks protsent. Päriliku skisofreenia uurimine on äga keeruline ja aeganõudev, sest haigusega kaasnev muutus ei avaldu ainult ühes geenis. Haiguse avaldumine eeldab muutusi paljudes geenides.
katatoonia, hebefreenia, varajane nõdrameelsustema ühendas need varajaseks nõdrameelsuseks. Skisofreenia mõiste võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908.a Mis siis on skisofreenia? Vaimuhaigus, puudutab ühte inimest sajast kogu maailmas Meeste haigestumine sagedasem Inimesed nii noores, vanas kui ka keskeas Häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus Mälu halvenemine Tekkepõhjused Täpselt ei ole teada Umbes 10% skisofreenikutest üks vanem skisofreenik Stress Dopamiini "ületootmine" Kasvukeskkond Positiivsed Sümptomid Mõtete pähe panemine või ära võtmine kontrollimatu välise jõu poolt Kehale tundub, nagu oleks nukk või robot Isiksusele tundub, nagu oleks võõra mõju all. Hallutsinatsioon Luulumõtted Negatiivsed sümptomid Motivatsioonipuudus Tundekülmus Eemaldumine perekonnast või sõpradest alavormid Paranoidne skisofreenia Hebefreenne vorm Katatoonne vorm Lihtne skisofreenia ravivõimalused Neuroleptikumid
Rändas kaks aastat välismaal Noorteromaan ,,Nullpunkt" on tema esimene raamat ,,Nullpunktist" üldiselt Probleemne kodu ja halva mainega kool Pääseb Tallinna Rootsi gümnaasiumisse Satub koolikiusamise ohvriks Nullpunkt Elu parandamine Tulid sõbrad, kuulsus ning klassikaaslaste poolehoid Raamatu tähtsamad tegelased Johannes Tamm minategelane, 17aastane koolipoiss Kreete Tamm Johannese kaksikõde, Tais Johannese ema ja isa ema skisofreenik, isa ei elanud nendega enam koos Irina Popova klassijuhataja Mõned klassikaaslased: Eeva, Bianka, Raimo, Karmo, Liisa Vanad tuttavad: Riina, Zaiid, Jansa, Esko Tekkinud sõbrad: Sasa, Kairi Sisu Johannes saabub uude kooli Tutvused uute klassikaaslastega Vihikuintsident Klassikaaslased hakkavad Johannese vastu pöörama Pidu Jansa juures, kaklus Nullpunkt Uus elukoht, trenn Suvesündmused Tõrva, kaklus, Riina, laulukirjutamine 12. klass Johannes hakkab suhteid parandama
Skisofreenia mõistest ja ajaloost Alates esimestes kirjalikest ülestähendustest haiguste kohta võib leida skisofreeniahoogude kirjeldusi, kuid nime "skisofreenia" pani sellele haigusele 1908. aastal Sveitsi psühhiaater Eugen Bleuler. Haiguse "scizophrenia" nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. Toimetulek skisofreeniaga Skiso ja skisofreenik on Eesti ühiskonnas võrdsustatud sõimusõnaga. Kui keegi käitub normist erinevalt, veelgi enam, kui keegi käitub vägivaldselt, on kaaskodanikul diagnoos kohe valmis: igavene skisofreenik! Tänu sellele arvamusele on diagnoosi kuuldes ka inimestel raskem sellega leppida. Skosofreenia on haigus, mis ei lõppe surmaga, kuid tänu ühiskonna suhtumisele ja ravimisega kaasnevatele raskustele teevad paljud skisofreenia diagnoosi saanud enesetapu.
(puantilism), veel enam valgusküllasemad kui impressionismis. Georges Seurat täpptehnika. Paul Signac täpptehnika, piklikum. Postimpressionism: stiiliks nimetatakse tinglikult, sest puudusid ühised eesmärgid, vaid seepärast, et töötasid pärast impr-te. (post=pärast). Ühine: 1. kõik teevad läbi impr-i ja pestuvad selles?? 2. tahavad midagi vastandada impr-le. 3. panid alguse 20. saj kunsti erinevatele arenguliinidele. Vincent van Gogh: ekspressionismi eelkäija, hollandlane, skisofreenik. Ei meeldi impr-i liigne jäljenduslikkus. Vastandab looduse jäljendamisele inimese tunnete väljendamiseks. Kunsti peaülesande nimel võib moonutada vormi ja värvi. Peamine on kunstniku hinge siirus ja sugestiivne väljendus. Algul tumedad toonid, siis impr-de mõjul heledamad. Närviline pintslilöök. Paul Cézanne: kubismi eelkäija. Ei meeldi impr nõrk kompositsioon. Soovitas kujutatavad lähendada geomeetrilistele vormidele. Kergelt kandilised objektid. Kunstis
staaz perroon nahaalne zetoon paatos familiaarne dzemper stsenarist terrass drazee rezissöör grammofon zilett stiihia pamflett eselon tsehh grenader zest grandioosne mausoleum zürii fragment atentaat massaaz krahh skisofreenik baleriin efekt balanss inventar pankrot aktsionär stiihia debatt skepsis kahtlemine, kalduvus kahelda sepsis nakkusveresus, veremürgi(s)tus, roiskveresus obe.lisk ülespoole ahenev neljatahuline kivisammas. morfo.loogia kujuõpetus (käsitleb organismide välisehitust); vormiõpetus (käsitleb sõnamuutmist ja -moodustust). mono.gaamia ainuabielu ba.tist , riidesort. kompe.tentne asjatundlik, pädev; võimkondlik
ennem oli. Kui lahkunud lähedane oli rikas inimene, võib juhtuda, et pärandatakse meile midagi hinnalist, kas näiteks maja või raha. Muidugi ei suuda sellised väärtused asendada meile kallist inimest kuid ka nendest saame lõppude lõpuks mingitki rõõmu. Mõnel inimesel võib terve elu järsult kokkuvariseda ning võib tekkida tunne, et kõik hea elus on kaotatud. Nii juhtus peategelasel Johannesel romaanis „ Nullpunkt“. Johannese ema oli skisofreenik kes pidevalt tekitas draamat ja tegi kodus elamise põrguks. Ka koolis ei olnud poisil kergem kuna suhted klassikaaslastega ei olnud põrmugi paremad kui olukord kodus. Samuti ei teinud poisi elu kergemaks ka tema kaabakatest sõbrad kes teda joobes olekus peksid. Tänu nendele faktoritele leidis Johannes ennast järsku nullpunktist, kohast kus talle tundus, et ta on kõik kaotanud. Viha inimeste vastu ja tahe ennast näidata sellisena nagu ta on, panid Johannese tegutsema
...................................................................................... 4Autori sõnum...............................................................................................5 Minu hinnang...............................................................................................6 KOKKUVÕTE TEOSEST Raamatu peategelasel- Johannesel on raske elu. Ta on pärit Tallinna vaesemast perekonnast ja elab Lasnamäel. Tema kaksikõde Kreete sõitis kaheks aastaks Taisse ja ema on skisofreenik. Seega kodune olukord on üsna halb. Seetõttu läks ta Roosta Gümnaasiumisse kümnendasse klassi, kuid sealne kool on internaat ja ta soovib sealt ära tulla. Keset uut õppeaastat üritabki ta sisse pääseda Tallinna eliitkooli, sest sealne õppekava sarnaneb kõige enam eelmisega. Tal piisab ainult vestlusest direktoriga ning ta ongi koolis sees, kasu tõid ka muidugi tema üsna head hinded. Uued klassikaaslased mõistavad teda hukka, nad ei taipa mis imega ta talvel kooli sisse sai
Kuid nüüd tundis ta jälle, et on täis tahtejõudu. Naine tahtis minna, lahkuda Villete'st ning alustada uut elu. Kui Veronikal õnnestus Mariga rääkida mõistis tütarlaps, et ta võib nende allesjäänud päevade ja tundide jooksul teha midagi sellist, mida ta kunagi varem pole teinud. Üks ta suur unistus oli mängida kogu hingest ja südamest klaverit, nii kaua, kui tahab, ja millal iganes tahab. Ta teostas oma unistuse, vahet ei ole, et publikuks oli vaid üks noor skisofreenik Eduard. Kõige tähtsam oli, et see poiss mõistis muusikat. Kui Eduard ühel õhtupoolikul suurel kiirusel jalgrattaga oma kallima Maria kodu poole sõitis juhtus temaga õnnetus. Poiss sattus haiglasse, kus ta luges raamatut, mis rääkis paradiisinägemusest. Seal raamatus oli olnud üks maagiline hetk, mida kutsutakse paradiisinägemuseks ning Eduard tahtis ise seda kogeda. Pärast raamatu lugemist otsustas ta
1940. aastal vallutas Saksamaa Taani, Hollandi, Belgia ja Luksemburgi. Lisaks oli Hitleril huvid ka Põhja-Aafrikas, kus tehti koostööd Itaalia valitseja Mussoliniga. Lisaks veel saadi ligikaudu 2/3 Prantsusmaa aladest ja vallutati ka Jugoslaavia ning Kreeka. Hitleri ja Saksamaa langus Juba II maailmasõja vältel hakkas Hitleri tervis halvenema, on öeldud, et ta haigestus süüfilisesse ja Parkinsoni tõppe. Lisaks arvatakse, et ta oli hüpohondrik ja skisofreenik. Saksamaa häving sai alguse Operatsiooni Barbarossaga, mille eesmärk oli Nõukogude Liidu okupeerimine. Sellega ka rikuti hiljuti tehtud MRP-d. Saksamaa lahingud Venemaal aga ei läinud edukad, lisaks ei aidanud sellele kaasa tõsiasi, et Saksamaa oli praktiliselt üksi terve maailma vastu. 1943. aastal Teherani konverentsil otsustasid juhtivate riikide juhid ning pandi paika esialgne kava Saksamaa purustamiseks. Isegi sakslased teadsid, et sõda on praktiliselt võitmatu. 1944
nõdrameelsus). Tänapäevase nimetuse, skisofreenia, võttis kasutusele Eugen Bleuler 1908. aastal. Haiguse nimetus on tuletatud kolmest osast: schizo - killustumine, lõhestumine ja phren - hing ja ia liide, tähistamaks haigust, patoloogilist seisundit. · Schizophrenia (lad.k), Schizophrenia (ingl.k) Põhjus ja Ravi · Skisofreenia täpne põhjus pole tänaseni välja selgitatud. Umbes 10%-l skisofreenia all kannatajatest on ka üks vanematest skisofreenik. Järelikult on haigus pärilik ning haiguse põhjuseks mitmete geenide muutumine. Skisofreenia võib tekkida ka rohkest stressist. · Skisofreenia ravi vastu võideldakse sellega, et luuakse inimesele stressivaba elukeskkond. Kasutatakse ka Neuroleptikume e. grupp keemilisi ühendeid, mis omavad head ravivat efekti psühhoosile. Hemofiilia · Hemofiilia on pärilik veritsustõbi. Haiguslik kalduvus verejooksude tekkeks ja mittetõkestumiseks. ·
Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. Johannes on noor poiss, kes elab Lasnamäel koos ema ja isaga. Ta vahetas kooli ning läks Roostalt üle Tallinna eliitkooli. Noormees loodab, et uues koolis on kõik teisiti. Et ta saab endale tõelised sõbrad. Kodus ei ole tal kõik sugugi korras. Emaga suhtlemine on väga keeruline, sest naine on skisofreenik ning hakkab iga väiksemagi asja peale nutma, sest arvab, et teda süüdistatakse kõiges. Isa ei oska aga midagi teha, peagi kolib ta välja ning Johannes peab emaga kahekesi jääma. Tal on kaksikõde Kreete, kes õpib Tais. Poiss igatseb teda väga, sest neil on tugev sõprussuhe. Nad võivad üksteisega kõigest rääkida, nad tunnevad seda, mida teine tunneb. Samuti on tal veel kaks venda ning üks õde. Kahjuks on nad aga kõik kodust ära kolinud ning pole kedagi,
Ligikaudu 10% skisofreeniahaigetest lõpetab elu enesetapuga. Skisofreeniat iseloomustavad kõne- ja mõttekäiguhäired, luulumõtted, kuulmis- ja/või nägemishallutsinatsioonid, probleemid isikliku hügieeni pidamises ning sotsiaalses käitumises; lühidalt öeldes: drastilised muutused käitumises ja/või tunnetes või kummalised mõtted. Tekkepõhjused ja-mehhanismid Skisofreenia täpset põhjust ei teata. · Umbes 10%-l skisofreenia all kannatajatest on ka üks vanematest skisofreenik. Järelikult võiks haigus olla pärilik. · Seoses skisofreeniaga on leitud väikeseid muutusi teatud ajupiirkondades, kuid selliseid anatoomilisi muutusi on leitud ka meeleoluhäirete korral, tervetel inimestel ja normaalse vananemise korral, seega peetakse neid muutusi mittespetsiifilisteks ehk paljudele haigustele iseloomulikeks. · Üheks haigust vallandavaks teguriks peetakse stressi, mis kaasub äkilistele sündmustele, nagu õnnetused, ootamatu lähedase surm või elukoha vahetus.
arvamust, et tema kodumaa polevat sõja puhkemises põrmugi vähem süüdi kui vaenulikud maad. Nad asusid söögilauda, kuid ilmselgelt kõik pingutasid, et üksteist välja kannatada, nad ei nautinud seltskonda. Harry nägi Goethe pilti, mis oli maalija poolt üles mukitud ja ei olnud Goethele omane ning Harry tegi pildi maha. See pilt oli aga professori naisele kallis. Harry ütles, et see mees, kellest professor lugenud oli, on tema, vabandas naise ees tuues vabanduseks, et on skisofreenik ning tormas minema. Ta uitas tänaval ning leidis, et parem oleks habemenuga kõrile suruda. Ta ei tahtnud koju minna, teades, et seal ootab teda surm. Tal oli surmahirm. Ta sisenes uksest, mille kohal rippus silt: ,,Musta Kotka juures". Sees oli kisa ja kära, ta sattus noore neiu juurde. Neiu meenutas talle kedagi tema nooruspõlvest. Too pakkus talle veini ja tegi võileivadki välja. Harry rääkis talle õhtusöögist professori juures, neiu mõistis teda.
sagedased olid rahvuslikud teemad. ,,Puhkus rännakul" ja ,,Ohver". Paul Raud maalis rohkem realistlikus laadis, autoportree, ,,Lüps", maastikud. Kunstnikke mõjutas palju 1905 a revolutsioon, Noor Eesti rühmitusega olid tihedalt seotud näiteks Konrad Mägi, kes õppis mõnda aega Peterburis, aga 1905 a revolutsiooni ajal suundus Pariisi. Kui kodumaale tagasi jõudis, siis tegutses vabakunstnikuna, tõenäoliselt oli skisofreenik, vahelduva eduga viibis vaimuhaiglas. Tema töödes leidub rahvusromantismi jooni, ,,Norra maastik", ,,Lilleline väli majakesega", ,,Vilsandi motiiv", ,,Teel Viljandist Tartusse". Nikolai Triik tegi peamiselt portreid ja maastikke, oli kuulus ka graafikuna, ,,Soome maastik", ,,Proua Menningu portree", ,,Lennuk", ,,Ants Laikmaa portree". Jaan Koort saavutas tuntuse skulptorina, alustas kunstnikuteed maalijana, skulptorina võttis endale eeskujuks tolleaegse Prantsuse moodsa maali, ,,Hirv"
Alkohoolikutest isade poegadel alkoholism 50% sagedamini. 73. Suitsetamine. Suitsetamisharjumuse (tubakas, mitmed narkootikumid) väljakujunemine on populatsioonides ca 50%-l juhtudest päritav. Sellel on selge seos geenidega, mille produktid mõjutavad aju mõnutsentrit. 74. Skisofreenia. Psüühikahäire, millele on omased häired tajumises, mõtlemises, tundeelus ja tahteelus. Umbes 10%-l skisofreenia all kannatajatest on ka üks vanematest skisofreenik. 75. Agressiivsus. Oluline käitumuslik kõrvalekalle, ründevalmidus. 76. Käitumisgeenide valik. FOXP2 (7. kromosoomis) kõnegeen, kunstlik valik (loomkatsed). 77. Kõnegeen. FOXP2, mis asub 7. kromosoomis. Mängib tähtsat rolli inimese keeleoskuse ja kõne arengus. 78. Emotsionaalne intelligentsus. Emotsionaalsete omaduste isikupärane muster, millest oleneb IQ kõrval inimese sotsiaalne edukus. 79. Agressiivne käitumine
normaalne. Bezdomnõi ärritus selle peale, tekkis mäss ja mehele kutsuti järgi auto, millega ta toimetati vaimuhaiglasse. VI peatükk Tegelased: poeet Rjuhhin, Nikolajevist (23-aastane), doktor Rjuhhin jõudis koos Nikolajevitsiga hullumajja. Tuli doktor, kes uuris Nikolajevitsi. Alguses teda vaimuhaigeks ei peetud, aga kui Nikolajevits rääkis neile konsultandist ja et too olevat kohtunud Pontius Pilatusega, siis pandi talle diagnoos: skisofreenik. Nikolajevits kutsus endale politsei järgi ja tahtis lahkuda, kuid talle tehti uinutav süst ja viidi palatisse. Rjuhhin lahkus hullumajast ning naases restorani, oli juhtunust nördinud. VII peatükk Tegelased: Stjopa Lihhodejev e. Stepan Bogdanovits (Varieteeteatri direktor), Woland (musta maagia professor), näpitsprillidega kõrend, suur must kass, kole punapea Azazello Varieteeteatri direktor Stjopa ärkas hommikul oma korteris suure pohmelliga, kutsus oma
stressiolukorras inimene põgeneb või kohaneb (läbi kaitsefunktsiooni). Introjektsioon inimene võtab uskumisi ja norme omaks ilma analüüsita. Kõige tihemini lapseeas, kriitikameelt pole. Projektsioon kannab omadused üle, mida rohkem teeb, seda rohkem piir enda ja välismaailma vahel hajub. Seda omadust tuleb tunnistada. Retroflektsioon inimene teeb endale seda, mida tahab, et keegi talle teeks. Hämamine ehk deflektsioon kontakti hajutamine, tehakse märkusi kohatuid jne. Nt. skisofreenik eitab kõike. Kokkusulamine inimese ja teda ümbritseva piir ähmane, fantaasia ja välismaailma vahel. Kõik inimesed tunnevad sama moodi. Küpsus on optimaalse tervise seisund, kus inimene suudab leida toetuseks ressursse enda seest. 15. Riemanni isiksusekäsitlus läbi hirmude Hirm kuulub eksistentsi juurde. On globaalsed ja isiklikud hirmud. Igal hirmul on arengulugu. See, kuidas inimene hirme vastu võtab, mõjutab isiksuse arengut. Kui inimene hirmud vastu
Tituse tukk - ette kammitud juuksed Kamee - kihiline kivi (taga ühte, ees teist värvi) modelleeritakse reljeef Augustus (27-14e.Kr. 27-14e.Kr.) Tiberius (14.-37.p.Kr. 14.-37.p.Kr.) Elas Capri saarel alates 23. Eluaastast. Pervert ja sadist, eriti elu II poolel. Ei armastanud vaatemänge. Majesteedi solvamise kohus - vabariigimeelsed tapeti Caligula ("saapake") (37-41p.Kr. 37-41p.Kr.) Oli alati isaga kaasas sõjaväljal. Skisofreenik ja muidu segane. Oma arust raske näitleja. Nautis inimeste tapmist. Claudius - ema sokutab ta võimule (ostes) Filosoofilised ja filoloogilised probleemid. Pole suur valitseja. Messalina, ta naine, laseb ta tappa! Nero (54-68 54-68) On sunnitud enda tapma. Nagu ikka, käib ka tema võimule ta ema. Seneca oli ta õpetaja. Pärast Rooma linna põlengut 64.a. hakkab kristlasi kiusama, sest nemad selle süütasid! Juudi sõda. Vespasianus
ainsana aru sellest, kes Veronika tegelikult oli: kunstnik. (,,Veronika otsustab surra" lk 130) Veronika arvates oli Eduard ideaalne mees tundlik ja haritud, kes oli ebahuvitava maailma hävitanud ja loonud selle asemel oma peas uue, teistsuguste värvide, inimeste ja lugudega maailma. ,,Sa oled ainuke mees maa peal, kellesse võiksin armuda, Eduard. Sest sina ei hakka mind taga igatsema, kui ma ära suren. Ma ei tea, mida skisofreenik tunneb, kuid kindlasti ei igatse ta kedagi taga." (,,Veronika otsustab surra" lk 131) 19 Mees, kes oli kord oma unistused armastuse nimel hävitanud ning süübinud enda maailma, leidis Veronika andekusest ja aususest uut energiat, et jälle elada. Oletatavad viimased kakskümmend neli tundi möödusid Veronika ja Eduardi jaoks õnnelikult. ...ja kui nad surnud ei ole, siis elavad nad tänapäevani
vastandatus kaosele plaani tekitamine plaani asetamine kaosele erinevus on suhtumises lõpmatusesse. Misosophie -- filosoofia vihkamine Filosoofia kasu on tema võimes kurvastada. Kontseptide loomine ja probleemide püstitamine on tähenduse/mõtte, ja mitte tõe/vale küsimus. Ainuke viis, kuidas filosoofia sureb, on naeru kätte lämbumine. Filosoof on tema kontseptuaalsete tegelaste idiosünkraasia. Revolutsiooniline skisofreenik vs despootlik tähistaja kapitalismis Skisofreenia Paranoia /kapitalism/ Iha masinad Kolmainsus: subjekt-mõiste-objekt Subjekt ja representatsioon Tootmine Taastootmine Deterritorialisatsioon Territorialisatsioon
Nii töötab ta välja skeemi, kuidas saavutada populaarsus ja aktsept, ning hakkab seda mineviku survest ja oleviku löökidest hoolimata jõuliselt rakendama. Johannes on noor poiss, kes elab Lasnamäel koos ema ja isaga. Ta vahetas kooli ning läks Roostalt üle Tallinna eliitkooli. Noormees loodab, et uues koolis on kõik teisiti. Et ta saab endale tõelised sõbrad. Kodus ei ole tal kõik sugugi korras. Emaga suhtlemine on väga keeruline, sest naine on skisofreenik ning hakkab iga väiksemagi asja peale nutma, sest arvab, et teda süüdistatakse kõiges. Isa ei oska aga midagi teha, peagi kolib ta välja ning Johannes peab emaga kahekesi jääma. Tal on kaksikõde Kreete, kes õpib Tais. Poiss igatseb teda väga, sest neil on tugev sõprussuhe. Nad võivad üksteisega kõigest rääkida, nad tunnevad seda, mida teine tunneb. Samuti on tal veel kaks venda ning üks õde. Kahjuks on nad aga kõik kodust ära kolinud ning
Uurimismeetodid psühholoogias (SOPH.00.282; 6 EAP) Kokku käsitletakse loengutes/seminarides/praktikumides seitset suuremat teemat, lisaks tuleb lugeda ka õpikust Kõigi teemade kohta on õppejõud koostanud lühikonspektid, mida auditoorse töö käigus pikemalt kommenteeritakse (koos näidetega). Mõnede teemadega kaasnevad praktilised tööd, kokku 5. Iga töö kohta tuleb vormistada aruanne/protokoll (tähtaeg määratakse iga töö kohta eraldi). Kuna on tegemist võimalikult praktilise kursusega, siis on auditoorsel tööl kohalolek kohustuslik. Aine lõpeb kirjaliku eksamiga. Eelduseks eksamile pääsemiseks on kontrolltöö sooritamine (9. aprill 2012) ja praktiliste tööde tegemine ning esitamine. Lisaks on vaja osaleda mõnes psühholoogilises uurimuses aineväliselt (2h). Teemad: · Eksperimentaalne meetod psühholoogias · Uurimistöö allikad. Uurimustöö eetika (praktiline töö nr. 1; Ch 6-7) · Mõõtmine ja mõõtmisskaalad (praktiline töö nr 2; Ch 8) · V...
Igasugused väikesed paitused, õõtsutused on alateadlikud enesehellitused. · Hämamine See tähendab otsest kontakti hajutamist. On mingi piinlik situatsioon, siis tehakse nägu, et pole midagi juhtunud. Tihti kasutatakse huumorit, irooniat, esitatakse mingeid küsimusi. See on nagu tähelepanu kõrvalejuhtimine. Tehakse asjasse mittepuutuvaid kommentaare. Perls ütleb, et see on nagu skisofreenik käitumine. · Kokkusulamine ehk konfluents See toimub enamasti grupis. Inimene sulab grupiga kokku. Grupis kõik nagu tunnevad ja mõtlevad ühtemoodi. Enamasti on see ekslikult. Tihti kokkusulamine toimub isiksuse lihvimise arvelt oma avramust muudetakse, surutakse alla. Kokkusulamine iseloomustab tavaliselt selliseid inimesi, kellel on väga suur vajadus meeldida, tunnustust saada. 15. F. Reimanni isiksusekäsitlus läbi hirmude Hirm- kogu aeg olemas
deklareeritakse, kes on ühised sõbrad ja vaenlased, mis kellelegi kuulub. Tsaar on lasknud lõppdokumenti kirjutanud, mida rootslased võivad kasutada, mis on tegelikult osa tema valdustest Liivimaal. 67 a on esile kerkinud ka Hertsog Juhani abikaasa küsimus Katariina Jagellonica. Venemaa nõuab et Katariina tuleb otsekohe Venemaale välja anda. Algselt rootslased lubavad seda, kui saadikud rootsi jõuavad, siis Katariinat tegelikult välja ei antud. Eerik XIV oli tegelikult skisofreenik. Algselt oli nõus välja andma , saadikute tulles oli toimunud meelemuutus, saadikuid hoopis alandati. Aadlikud hakkavad hiljem mässama, Eerik kukutatakse troonilt. Ivani jaoks oli selge, et järgnev sõda toimub neil Poolakatega. Seetõttu oli selge, miks sooviti säilitada häid suhteid Taani ja Rootsiga. Teades, et ees seisab õda poolaga, 7 augustil 1562 sõlmiti Taaniga-Venemaa sõpruse ja neutraliteedi leping. Märgitakse maha huvisfäärid.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
