Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Psühholoogia - isiksus". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
agressiivsus, eluaasta, partner, alateadvus, neuroos, alaväärsus, emotsioon, hirmud, persona, ekstra, fantaasia, kujutlus, psühholoogia, mask, unenäod, seksuaalsus, alga, libiido, etappi, introvert, pinged, vastand, osasid, neuroosi, depressiivne, tekkepõhjused, kindlust, positiivset, ärev, psühhoanalüüs, tõrjutud, kompleks, eelteadvusekstravertseid omadusi. Vastandlikud teooriad, kuna mõlemad näevad üksteise suhtes negatiivseid omadusi. Mõlemad tüübid jagunevad neljaks alatüübiks: mõtlev, tundev, aistiv, intuitiivne. Toimuvad ka tasakaalustavad protsessid, kui tasakaal on paigast ära tekivad haigused. Ekstraverdil maniakaaldepressiivsus. Introverdil sundhäired, skisofreenia. Isiksuse arengu kõrgeim aste on kõigi nelja alatüübi väljaarendamine. Sarnasusõpetus on alateadvuse ja arhetüüpide õpetus. Alateadvus jaguneb isiklikuks ja kollektiivseks. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. Igal astmel on arhetüübid ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või mis tingivad neid. Kujutlused, emotsioonid on psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindasse vormi
Vastandlikud teooriad, kuna mõlemad näevad üksteise suhtes negatiivseid omadusi. Mõlemad tüübid jagunevad neljaks alatüübiks: mõtlev, tundev, aistiv, intuitiivne. Toimuvad ka tasakaalustavad protsessid, kui tasakaal on paigast ära tekivad haigused. Ekstraverdil maniakaaldepressiivsus. Introverdil sundhäired, skisofreenia. Isiksuse arengu kõrgeim aste on kõigi nelja alatüübi väljaarendamine. Sarnasusõpetus on alateadvuse ja arhetüüpide õpetus. Alateadvus jaguneb isiklikuks ja kollektiivseks. Isikliku alla käivad tõrjutud mõtted ja fantaasiad. Kollektiivsel on erinevad tasandid. Pinnal grupi alateadvus ( perekond, rahvus). Sügavamale liikudes muutub ühisosa loomariigiga universaalsemaks. Kõige sügavamal kaotab psüühika piirid, kõik saab üheks materiaalsuseks. Igal astmel on arhetüübid ehk reaktsioonide käitumus-tunnetusviisid või mis tingivad neid. Kujutlused, emotsioonid on psüühiline võre, mis paneb emotsioonid kindasse vormi
Freudi eluajal oli esikohal kindlasti seksuaaltung (seda uuriti rohkem). Pärast teist maailmasõda on see tähtsus nihkunud pigem agressiivsustungi poole. Freudi meelest on need mõlemad pidevalt omavahel segunenud- igas julmusaktis on enamasti ka mingi annus seksuaalsusrahulolu. 5. Jungi sarnasus- ja erinevusõpetus Sarnasusõpetus: Jungi sarnasusõpetus koondab kõike seda, mis on inimestes ühine ja sarnane. Kõige tipus on minateadvus ja põhjas kollektiivne alateadvus. Arhetüüp teatud ettevalmistussüsteem, mis on ühel ajal nii kujutlus kui ka emotsioon. See on nagu sümboliline arusaamise käitumisskeem. Arhetüübid on enamasti seotud kollektiivse alateadvusega. Arhetüübid pärandatakse teatud ajustruktuuriga edasi. See põhjus, miks teatud asjad erinevates kultuurides luuakse samamoodi nad on seotud sarnaste arhetüüpidega. Isiksuse seisukohalt
mingi väga tugev joon, mille ümber kogu isiksus on üles ehitatud. Tegelikult tuleb harva esile. 2) tsentraalsed omadused st isiksuse tuuma moodustavad mingi grupp omadusi, mida on 5-10. 3) sekundaarsed om- d. Need jooned ei ilmne. R. Cattell: uuris isiksust, kasutas statistilisi meetodeid. Tahtis leida esmaseid isiksuse jooni, mis määravad olemuse. Kasutas faktoranalüüsi. Püüdis leida erinevate omaduste vahel seoseid. Kuivõrd üks omadus mõjutab teist. Kas auahnus ja agressiivsus on sõltuvuses? Joonistas mudeli, mis koosnes 16 sõltumatust isiksuse faktorist. 16PF. 187 küsimust. Eysenck : 2-te omaduste rühma. Sirgjooneline selgitus inimese käitumise kohta, võimalus inimesi võrrelda. Teooriate miinus: saavad erinevaid tulemusi. Ei seleta midagi. Ütlevad, et nii ongi. Miks see tuleb, kust jne ei seleta. ,,Suur viisik" 1990-91, kindlat autorit pole. 5 om gruppi: OCEAN. a) ekstra- ja intorvertsus | E
mingi väga tugev joon, mille ümber kogu isiksus on üles ehitatud. Tegelikult tuleb harva esile. 2) tsentraalsed omadused st isiksuse tuuma moodustavad mingi grupp omadusi, mida on 5-10. 3) sekundaarsed om- d. Need jooned ei ilmne. R. Cattell: uuris isiksust, kasutas statistilisi meetodeid. Tahtis leida esmaseid isiksuse jooni, mis määravad olemuse. Kasutas faktoranalüüsi. Püüdis leida erinevate omaduste vahel seoseid. Kuivõrd üks omadus mõjutab teist. Kas auahnus ja agressiivsus on sõltuvuses? Joonistas mudeli, mis koosnes 16 sõltumatust isiksuse faktorist. 16PF. 187 küsimust. Eysenck : 2-te omaduste rühma. Sirgjooneline selgitus inimese käitumise kohta, võimalus inimesi võrrelda. Teooriate miinus: saavad erinevaid tulemusi. Ei seleta midagi. Ütlevad, et nii ongi. Miks see tuleb, kust jne ei seleta. ,,Suur viisik" 1990-91, kindlat autorit pole. 5 om gruppi: OCEAN. a) ekstra- ja intorvertsus | E
Ego on ratsanik ehk see, kes juhib. Egol oma energiat ei ole. See tähendab, et ta kasutab idi energiat. 3) Isiksuse kolmas komponent on superego. See on inimese südametunnistus, moraalikoodeks. See on see mina osa, mida ühiskond läbi oma normide, keeldude käskude, inimeses tekitab. See on ettekujutus sellest, mis on hea ja mis on halb. Mis on lubatud ja mis mitte. Selle üle on palju vaieldud, et mis ajaks superego on välja kujunenud. Freud pakub, et 10-11 eluaasta paiku. Aga hiljem on see varasemaks toodud. See saab alguse läbi kasvatuse (mida peres peetakse õigeks ja mida valeks). Freudi meelest, mida tugevam on superego, (mida jäigem on raamistik, mis ühiskond on andnud isiksusele) seda keerulisem on egol nende kahe poole vahel laveerida. Tugeva superegoga inimene ei tunne ennast väga vabalt. Ta järgib seda, mida peab ja mida on inimene heaks kiitnud. Ja tihtipeale eirab iseeneda idi ehk vajadusi.
*) 4. Faas: 4a puberteet = latentne seksuaalsuse faas (ükski kehaline piirkond ei domineeri). *) 5. Faas: puberteet+ = genitaalne seksuaalsuse faas (hakkab uuesti toimima genitaal- piirkond). -) Freud väidab, et lapse vanemaks saades läheb enamik faasidest edasi, kuid osa jääb siiski alles. * ,,Sealpool mõnuprintsiipi" seal on lahti seletatud Freudi nägemus tungide teooriast. Nimelt Freud usub, et inimest juhib kaks põhilist kaasasündinud tungi: seksuaalsuse ehk elutung & agressiivsus ehk surmatung. -) Raamat ilmus 1920. aastal ning enne seda oli just lõppenud esimene Maailmasõda ja sel ajal sõnastab ta ühe mõtte: ,,Inimese elu eesmärgiks on surm." ning selle seletab ta lahti nii, et kunagi on elu tekkinud eluta ainest mingitel kindlatel tingimustel ja ta usub, et see algolek on kuskile meie sisse kirjutatud ning seega püüab keha sinna olekusse tagasi saada. -) Seksuaal- ja agressiivsustung on läbi põiminud ja usub ka, et kõige julmemas
Vanemlik armastus Vennalik, õelik Erootiline Enesearmastus Jumalaarmastus Isiksusekäsitlus põhineb vajadustel, mida saab rahuldada pos ja neg teel. 1) Suhtlemisvajadus + läbi viie armamastuseliigi -läbi valitsemise, türannia (allutamine endale) 2) Vajadus ületada olemasolevat (muutuste vajadus) +loomeprotsessid -hävitamine, agressiivsus 3) Kindluse, seotuse ja juurtevajadus +sõprus, side inimestega, vendlus -teatud rahvaste vastandmine, hullemaks seadmine. 4) Vajadus samastuda, olla kellegi sarnane +samastutakse oma tegeliku minaga (Jung- Self) - millegi väliselt etteantuga samastumine (mask) 5) Vajadus süsteemsuse järele + (kapitalistlikus ühisk raske rahuldada). Tuleb leida enda eluusk, endast tulenev ja tuleb pühenduda.
siis spetsialistiga nõu pidada. Mida lähemale nad partnerile jõuavad, seda enam nad püüavad tagasi tõmbuda. Seega nad võivad käituda nii, mis partnerit solvab ja eemale peletab. Näiteks kasutades järske ja äkilisi väljendeid. Skisoidsele inimesele sobivad lühiajalised ja vahelduvad suhted. Skisoidse inimese puhul on statistika järgi vabaabielu väga sagedane variant kooselu puhul. See ei tähenda seda, et skisoidne inimene ei vaja ja ei soovi teist inimest enda kõrvale. Partner peab valmis olema, et ta ei ole ülevoolav oma tunnetest rääkimisel, pigem üritab ta neist üldse mitte rääkida. Nende jaoks on raske see konflikt. Ühelt poolt see lähedus tõmbab teise inimese poole. Enamasti jõuab skisoidsete joontega konflikt tihtipeale inimeste teadvusesse. Tahaks olla teisega lähedane, aga see on hirmutav. Pigem jätab ta ise teise inimese maha, kui keegi teda maha jätab. Skisoidsel inimesel on kõige raskem uskuda, et teda armastatakse
seksuaalsuse kohta, sest ta ise on konservatiivne. Freud püüab paljusid asju seksuaalsus kaudu selgitada. ,,Unenägude tõlgendamine" ja ,,Kolm esseed seksuaalteooriast" on Freudi meelest tema kõige olulisemad teosed. ,,Unenägude tõlgendamises" toob ta välja inimpsüühika kihtidejaotuse: teadvus (jäämäetipp sest teadvusesse korraga mahub vähe suudan rääkida, mõelda, kujutleda), eelteadvus (kõik, mida saab teadvusesse tuua lõputult suur sahver), alateadvus (sügav kelder sellel on raskusi teadvusse tõusta, raske seda teadvustada ise - häirivad mõtted, pingettekitavad mõtted, mis ununevad, kuid ei kao, vaid kogunevad/grupeeruvad/liituvad, seega võib kasvada ka pinge inimeses, mis võib tekitada füüsilisi või vaimseid hädasid) ehk teadvustamatus. Freud loobus hüpnoosist peagi sest see oli füüsiliselt kurnav. Vabade assotsiatsioonide tehnika ravib ka alateadvust, kuna kõik, mis pähe tuleb, tuleb analüütikule rääkida
vahel. Kas kõik tugevad on rohkem ka need, kes istuvad kinnipidamisasutustes? Somatotüübid (Somatotypes): Hinnang skaalal 1-4-7 endoderm - siseorganid endomorf ektoderm - närvisüsteem ektomorf (inimene kellel on paremad vaimsed võimed) mesoderm - luustik ja nahk mesomorf Vistserotoonik – endomorf. Rohkem omane seltskondlikkus, suhtlemine, emotsionaalselt stabiilne, sallivus, orientatsioon perekonnale. Somatotoonik – mesomorf. Seiklused, agressiivsus, otsekohesus, püsivad veendumused, energilisus, valitsemispüüd. Tserebrotoonik – ektomorf. Privaatsus, madal sotsiaalsus, ülitundlikus valule, vaimne tegevus, dramatiseerib elu, unepuudus ja väsimus, pinges liigutused ja poos. Naiste kehalisus suurema variatiivsusega, seepärast ei saanud mõõta. PSÜHHODÜNAAMILINE PARADIGMA. Sigmund Freud (1856-1939). Klassikaline psühhoanalüüs. Sigmund Freudi probleem: uurides oma psüühilisi naisi avastas, et kõrgklassi
endoderm - siseorganid endomorf ektoderm - närvisüsteem ektomorf mesoderm - luustik ja nahk mesomorf Temperament (Temperament) Vistserotoonik Viscerotonia viscera (ld. sisikond) - endomorph (r= .79) mugavus, seltskond, toit, emotsionaalselt stabiilne, sallivus, orientatsioon perekonnale Somatotoonik Somatotonia soma (kr. keha) - mesomorf (r= .82) seiklused, agressiivsus, otsekohesus, püsivad veendumused, energilisus, valitsemispüüd. Tserebrotoonik Cerebrotonia cerebrum (ld. aju) - ektomorf (r= .83) privaatsus, madal sotsiaalsus, ülitundlikkus valule, vaimne tegevus, dramatiseerib elu, unepuudus ja väsimus, pinges liigutused ja poos. Psühhodünaamiline paradigma Sigmund Freud (1856-1939) Klassikaline psühhoanalüüs Freud, S
endoderm - siseorganid endomorf ektoderm - närvisüsteem ektomorf mesoderm - luustik ja nahk mesomorf Temperament (Temperament) Vistserotoonik Viscerotonia viscera (ld. sisikond) - endomorph (r= .79) mugavus, seltskond, toit, emotsionaalselt stabiilne, sallivus, orientatsioon perekonnale Somatotoonik Somatotonia soma (kr. keha) - mesomorf (r= .82) seiklused, agressiivsus, otsekohesus, püsivad veendumused, energilisus, valitsemispüüd. Tserebrotoonik Cerebrotonia cerebrum (ld. aju) - ektomorf (r= .83) privaatsus, madal sotsiaalsus, ülitundlikkus valule, vaimne tegevus, dramatiseerib elu, unepuudus ja väsimus, pinges liigutused ja poos. Psühhodünaamiline paradigma Sigmund Freud (1856-1939) Klassikaline psühhoanalüüs Freud, S
rajaja. Hülgas kujutluse alateadlike seksuaaltungide esmasest tähtsusest ja vaatles alateadvuse primitiivseid tunge positiivsemalt. ERINEVUS FREUDIST: 1. Loobus Freudi reduktsioonist, s.t. kõik ei ole tingitud minevikust. 2. Eitas seksuaalsuse primaarsust,. 3. Alateadvusel pole mitte bioloogiline, vaid sümbolistlik iseloom Jung toob isiksuses välja järgmised struktuurid: 1. Persona 2. Mina-teadvus. 3. Vari 4. Anima-naise arhetüüp mehes Animus-mehe arhetüüp naises 1, 3 ja 4 on algusest peale olemas. INIMESE PSÜÜHIKAL 3 TASANDIT: 1. teadvus 2. isiklik alateadvus 3. kollektiivne alateadvus- mõjude kogum, mille me pärime esivanemailt, kogu inimrassilt ja isegi oma loomseilt esivanematelt kaugeimas minevikus (armastus ema vastu, usk üleloomulikesse jõududesse). Kollektiivne alateadvus
kõikomamõtted. Nt. Üks inimene ütleb sisemistest konfliktides olevale isikule ühe sõna ja ta peab ütlema, mis tal sellega seostub. Arvati, et sellega on võimalik avastada alateadvuses peituvaid läbielamisi ja mälestusi, mis pärit sageli lapsepõlvest. S.Freud jagas teadvuse tasandid kolme tasandisse : · Teadvustatud see, mis on meil hetkel mõttes. · Eelteadvus tasand, kus paiknevad me mälestuse ja teadmised, neid on kerge meenutada. · Alateadvus Seal peitub enamik materjali. ISIKSUSE STRUKTUUR I MISKI=ID e alateadvus lähtub mõnust + juhib kõike. Kesksmeks on sugutung e libiido II MINA = EGO e teadlik alus lähtub reaalsusest + kontrollib MISKI impulsse ja arvestab üliminaga. 4 S.S 2010-05-22
sellise käitumise mittesoovitud ja ootamatud tagajärjede poolt. Kui vanemad reageerivad lapse iseseisvuspüüetele positiivselt, siis on kriisi lahendus positiivne. Laps peaks õppima oma soove püstitama nii, et oelks kooskõlas sotsiaalsete normidega. Laps tahab tunnustust ja heaksiitu, õpib eksima, julgeb teha vigu. Teeb asju, et saada teistelt tunnustus, mitte enda jaoks. Iseloomustab PÜÜDLIKKUS. 4. Usinus või alaväärsus 6-12 aastat Sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine Isa rolllapse kasvatamises Tähtis eduelamus, edu märkamine! Lapse puhul juhtivaks jõuks on sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine. Oluline, et tekiks oskus kaaslastega suhelda, õppida, järgida reegleid. Kui on ebaadekvaatne tagasiside, tekib alaväärsus, läbikukkumistunne. Hakkab domineerima võistluslikkus, eneseoskuste võrdlemine
Rousseau kannatas vaimuhaiguse all elu lõpus ja arvas sõpradest ja mõttekaaslastest, et nad on tema vastu koostanud vandenõu. 1780 aastal suri. PSÜHHODÜNAAMILINE / PSÜHHOANALÜÜTILINE PARADIGMA Inimese sisemised konfliktid ja siseprotsesside dünaamika. Sigmund Freud 1856-1939 KONTEKST oluline Sündis esimese lapsena peres. (Isa oli emast poole vanem.) Tegeles neuroloogiaga. Tundis huvi kokaiini mõjule närvisüsteemi kohta. Hüsteeria neuroos. Võttis kasutusele alateadvuslikud meetodid, mille alusel ta ütles et saab leida teed probleemini. Rääkis kolmest tungist: · Seksuaaltung · Surmahimu · Eluinstinkt (eluhimu) Igal indiviidil on kindel hulk energiat, mis nendele tungidele jõudu annavad. Kõige põhjapanevam on tema isiksuseteooria. Ta jaotab isiksuse struktuurideks: · ID- tema- instinkte teeniv osa, allub mõnuprintsiibile. Inimene pole sellest teadlik (psüühika osa)
2. Eitas seksuaalsuse primaarsust,. 3. Alateadvusel pole mitte bioloogiline, vaid sümbolistlik iseloom Jung toob isiksuses välja järgmised struktuurid: 1. Persona- 2. Mina-teadvus. 3. Vari 4. Anima-naise arhetüüp mehes Animus-mehe arhetüüp naises 1, 3 ja 4 on algusest peale olemas. Inimese psüühikal 3 tasandit: 1. teadvus Kalle Küttis 2011 8 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 2. isiklik alateadvus 3. kollektiivne alateadvus- mõjude kogum, mille me pärime esivanemailt, kogu inimrassilt ja isegi oma loomseilt esivanematelt kaugeimas minevikus (armastus ema vastu, usk üleloomulikesse jõududesse). Kollektiivne alateadvus sisaldab arhetüüpe- teatud isiku, objekti või kogemuse universaalseid sümbolistlikke esindusi Persona. N.ö. mask, see osa inimesest, mida ta teistele
Igas vanuseastmes on lapsel omad vajadused, millede täitmisel või täitmatajätmisel on lapse arengu seisukohalt väga oluline tähendus. Teades eenevat on ääretult oluline hakata arendama isiksuse tundeelu püramiidi lapse sünnist peale. Kindel alustugi, mis on saavutatud lapse esimestel eluaastatel, tagab harmoonilise arengu edaspidi kuni küpse eani välja. Millised on põhilised võtmesõnad soovitud tulemuse saavutamiseks? 5 1. 0 - 1 eluaasta. Vajalik on saavutada USALDUS, mis siin tähendab, et laps võib usaldada maailma enda ümber, võib loota abile ja tähelepanule, saada tunnustust sellele, et laps on väärtuslik ja oodatud. Esmaseks usalduse tekitajaks on lapsele EMA olemasolu. Ema on siin mõistetud laiamalt see on üks isik, kes oleks lapsega koos, kes vastaks tema nutule, kes reageerib lapse "nõudmistele" toidu, kuiva mähkme või lihtsalt seltsi suhtes
Erik Erikson määratleb 8 arengufaasi inimese arengus. 1. Usaldus vs. mitteusaldus (lootus) 0-1,5 a. +Usaldustunne kujuneb keskkonna toetusest -Usaldamatus, turvatunde puudumine 2. Iseseisvus vs. häbi ja kahtlus (tahe) 1,5-3 a. +Kujuneb eneseusaldus kui avastamist julgustatakse -Kahtlemine iseendas, iseseisvuse puudumine Initsiatiiv vs. süütunne (eesmärk) 3-6 a. +Kujuneb algatusvõime, eesmärgikindlus -Passiivsus, süütunne 4. Tegutsemine vs. alaväärsus (kompetentsus) 6-12 a. +Kujuneb kompetentsuse tunne kui saadakse positiivset tagasisidet. Tähtis roll õpetajatel -Alaväärsuse, ebatäiuslikkuse tunne 5. Identiteet vs. rollisegadus (tõelevastavus). 12-20 a. +Teadlikkus enda tugevatest külgedest, enda aktsepteerimine -Rahulolematus Intiimsus vs. isolatsioon (armastus). 20-30 a. +Terviklikkus lähisuhetes, töös ja peres -Hirm suhete ees, üksindus 7. Uue põlvkonna kasvatamine vs
JUNG analüütilise psühhoanalüüsi Võttis kasutusele mõiste "alateadvus" looja, mis arenes välja klassikalisest psühhoanalüüsist. Võttis kasutusele mõiste "kollektiivne alateadvus" FREUD kujutas alateadvust kui teadvuse JUNG püstitas väite alateadvuse kahest aluseks olevat anumat, mille ülesanne on tasandist - personaalne alateadvus, ja säilitada teadvuse poolt ära tõugatud ja allpool veel kollektiivne alateadvus, vastuvõetamatuid juhtumeid, tundeid, sisaldades inimkonna kasvavat mõtteid ja kogemusi. kogemustepagasit. FREUDI kohaselt on elujõud ajendatud JUNGI kohaselt on elus muudki peale seksuaalsusest ja aluseks olev alateadvus ei seksuaalsuse, mis on osa suuremast sisalda midagi peale tunnete ja kõiksusest, mis on aluseks isiksuse
1895 ,,Etüüdid hüsteeriast" · Selle ilmumine psühhoanalüüsi algus · Hüsteeriat põhjustab seksuaalne trauma Freud hakkas rääkima alateadvusest Isiksus Freudi järgi · Koosneb 3 osast ID Loomalik alge Alateadvus Tahab naudinguid (Seks, mahalöömine) Avaldub unenägudes ja keelevääratustes EGO Taltsutab ID-d SUPEREGO Moraal, südametunnistus Freudi unenäo sümbolid · Filmis ja kujutavas kunstis
Agressiivne laps raamatu kokkuvõte Autor: Liisa Keltikangas-Järvinen Lende Saluvee EKL1-kõ Soome teadlane Liisa Keltikangas-Järvinen käsitleb oma raamatus lapse sotsiaalset arengut ja seda takistavaid mõjureid, millest tähtsaim on agressiivsus. Autor juhib tähelepanu sellele, et agressiivsus ei ole sünnipärane nähtus. Agressiivsus on eesmärgi saavutamise vahend neil inimestel, kes on kaotanud lootuse muul viisil eesmärgile jõuda. Selle raamatu eesmärk on rääkida lapse sotsiaalsest arengust ja arenguhälvetest, ennekõike agressiivsusest ning sellega kaasnevast nartsissistlikust iseloomuhälbest. Raamatu autori soov on pakkuda kasvatajale nii psühholoogiaalaseid teadmisi lapse sotsiaalse arengu ja selle suunamise
Suureneb verbaalne suhtlemine, suhted teiste lastega tihenevad. Tekivad suhted. 3) Initsiatiiv vs süü 4-6a – Kui vanemad toetavad lapse tegutsemist ja vastavad küsimustele, siis areneb lapse algatusvõime ja eneseusk. Kui vanemad halvustavad, süüdistavad ja tõrjuvad, siis tekib lapsel süütunne. Eristab poissi ja tüdrukut. Suhted tihenevad, tekivad sõbrad aga mittepüsivad. Rolli ja fantaasiamängud. 4) Edukus või alaväärsus 7-11a – Algab kooliminekuga ja põhiline on õppimine, enesetäiustamine ja arendamine. Kui laps ei saa eduelamus ja teda ei kiideta ning halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus teha vaimset tööd. Õppimine toimub läbi mängu, kujuneb välja püsivad sõbrad. 5) Identiteet vs rolliähmasus 12-18a – Murdeea periood, toimuvad füsioloogilised muutused, oluline on leida vastus küsimusele kes ma olen ja kelleks saada tahan
altruismi soov. Konflikt on lapse püüdlused vahel alustada toiminguid iseseisvalt ja süütunde vahel teiselt poolt, mis tuleneb sellise käitumise mittesoovitud ja ootamatute tagajärgede poolt. Kui vanemad reageerivad lapse iseseisvuspüüetele positiivselt, siis on kriisi lahendus positiivne. Eaperioodi iseloomustab kindlasti sõna püüdlikkus. Selles vanuses peaks laps õppima oma soove püstitama nii, et see ei oleks vastuolus sotsiaalsete normidega. 4. aste - 6-12a. Usinus vs alaväärsus. Juhtiv suhe on vanemad, lisaks tuleb juurde õpetaja ja kool. Lisaks ka eakaaslased ja alles jäävad ka õed-vennad. Ühesõnaga kõik kellega suhtleb. Lapse puhul juhtivaks jõuks on sotsiaalsete ja füüsiliste oskuste omandamine. Suurenev kompetentsus nii sotsiaalsetes kui füüsilist kompetentsi nõudvates valdkondades viib siis usinuseni või alaväärsuseni. Tahavad palju võistelda ja ennast proovile panna. Tähtsaks saab väärikustunne, kuivõrd seda hoitakse nende eelpoolnimetatud
Ainus, mis skisoisdsele isikule täeliselt kuulub ja mida ta mingil määral tunneb in tema ise. Seetõttu ta pelgabpõhjusega või ekslikult oma integreerituse ohustamist, sekkumist oma ellu. Kui talle vajalikku distantsi rikutakse , kaotaks ta oma pidepunkti iseenda näol. Vatavalt oma elutunnetusele adub ta igasusgust seotust sundusena, mis nõuaks liiga suurt loobumist iseendast, tähelepanu ja lähedust vajav partner võib sellise olukorra tekitada. Igatahes võib skisoidne inimene veel altari või perekonnaseisuameti ukse eeski kannapüürde teha. Kui skisoidne isik tahab partneri varal selgusele jõuda oma ambivalentsuses, õheaegselt armastavas ja vihkavas seisundis, samuti sügavas kahtluses, kas teda ennast üldse armastatakse, on situatsioon tõsisem. Ta hakkab partnerit proovile panema, nõuab oma kahtluste hajutamiseks aina uusi tõendusi. See võib viia psüühilise piinamiseni ja sadismini
Kui vanemad halvustavad, süüdistavad, tõrjuvad - tekib lapses süütunne. Lapsed küsivad palju miks - küsimusi. Laps hakkab aru saama, et tema ei ole maailma keskpunkt. Suhted eakaaslastega tihenevad, tekivad sõbrad (mittepüsivad). Väga oluline lapse arengus on mäng (rollimängud, fantaasiamängud) Tekib sooidentiteet ja ettekujutus soorollidest. Eristuvad nn poiste ja tüdrukute mängud ja tegevused. Ideaaliks muutub vastassooline vanem (tüdrukutel isa, poistel ema). 4) Edukus või alaväärsus (7-11 a) Algab kooliminekuga. Põhiline on õppimine - igakülgne enesetäiustamine ja arendamine. Laps vajab täiskasvanute toetust, kiitust ja aktsepteerimist, siis kujuneb tegutsemistahe ja töökus. Oluline eduelamus - igaüks on milleski hea! Kui laps ei saa eduelamust, teda kritiseeritakse ja halvustatakse pidevalt, kujuneb välja alaväärsustunne ja oskamatus/tahtmatus teha vaimset tööd. Endiselt on oluline mäng. Õppimine toimub samuti läbi mängu. Suhted
Inimene püüab pidevalt leida tasakaalu oma sisemiste tungide ja ühiskonna normide/reeglite vahel. Inimese käitumises pole midagi juhuslikku. Isiksuse struktuur Freudi käsitluses: - ID (miski): alates sünnist olemas. Alateadlike soovide, vajaduste, instinktide ja emotsioonide tasand. Loomulik osa inimesest ja lähtub naudinguprintsiibist. 3 põhilist instinkti (sugutung; eluinstinkt – elu säilitamine ja jätkamine; surmainstinkt – agressiivsus ja destruktiivsus) - EGO (mina): mõistuse tasand, lähtub reaalsusprintsiibist. Ego püüab leida kompromissi id ja supego vahel, id impulsside maha surumine ja superego reeglitega arvestamine. Ego tekib, kui laps avastab erinevused kujuteldava ja reaalse maailma vahel (6-8e.k kuni 2-3a). Kui ego ei tasakaalusta id ja supergo võib tagajärjeks olla psüühikahäire. Leidis, et murdeealiste ego pole piisavalt arenenud,
vähenemiseni. Juhtub kas see, et ema ei lahku, või see, et keegi teine võtab sülle vms. Ängistus võib tekkida mitte üksnes miski konfliktist reaalsusega, vaid ka konfliktist üliminaga, siis on see spetsiifiline ängistus ja seda nimetetakse süütundeks. Mina võib sedagi kasutada signaalina ja olukorraga toime tulla. Kui minal ei jätku energiat, võib süütunnegi kõik üle ujutada ja on käes teistliiki neuroos - melanhooliahoog e. depressioon. Konflikt on tegelikult alati mina ja miski vahel. Alateadlik tung püüdleb vallandumisele, tema vastu astub ängistus, mis on kokkupõrkest reaalsuse või üliminaga tekkinud, aga mis kuulub mina sisse. Seega võime öelda, et kõik teised konflikti liigid - miski ja reaalsuse vahel, miski ja ülimina vahel, miski vastandlike tungide vahel, on alati mina kaudu vahendatud, s.t. konflikt on mina ja miski vahel. Seetõttu on ka loomulik psühhoanalüüsi
Psühholoogia- õpetus hingeelu nähtustest ja käitumisest. Psüühika- väljendub objektiivse tegelikkuse tunnetamise võimes. Aju tegevuse tulemus, funktsioon. Ka hingeelu, hingelaad, isikupärased hingeelulised nähtused. Psüühiline tegelikkusepeegeldus tekib välis- või sisekeskkonna ärritaajate mõjumisel meeleorganeile. Välismõjurid- helivõnkumine, elektromagneetilised lained (nähtav valgus), füüsilis-mehaaniline surve, molekulid õhu koostisosana jne. Erutus kantakse edasi närvikeskustesse- peaajusse ja selle koorde, kus tekivad teadvustatud kujundid, infi nendest vahendavad psüühilised esindused ehk representatsioonid. Psüühiline tegevus on infotöötlus, mis loob maailma mudeli selle subjektiivses vormis. Subjektiivselt väljendub psüühika inimese aistingute, tajude, kujutluste, mõtete jne vormis. Objektiivselt väljendub psüühika inimese tegevuses, kõnes, miimikas jne. Teadvuse kolma aspekti Ned Blocki järgi: 1. fenomeniline teadvus (st vahetu meele
olukordi, mille on ta unustanud, siis sellel on raviv effekt ja see tervendab inimest. -) Freud liigitab selle Anna O. katse järgi inimese mõistuse mitmeks osaks: 1) Teadvus sinna ei mahu eriti palju, aga seal on asjad, mida on inimesed võimelised kohe sõnastama või millest ollakse suutelised meenutama mingit kindlat pilti. 2) Eelteadvus piltlikult öeldes, et üks korralik sildistatud teadvus ehk kõik mida me suudame teadvustada on eelteadvuses. 3) Alateadvus e. teadvustamatus (e. mitteteadvus) seal on mälestused, mõtted, fantaasiad, emotsioonid jne, mis on enamjaolt seotud millegi häiriva või ärritavaga. Need asjad, mis on tõrjutud inimese alateadvusesse, muutuvad inimese psüühikale häirivaks ja hakkavad segama kõike muud. Freudi arust tulekski teha seda, et tuleks tuua kõik asjad alateadvusest tagasi teadvusesse, et need ei segaks muud nii palju ja muudaks inimest haigemaks
Emotsioonide väljendusi võib aga suuresti seletada kasulikkuse põhimõttega. James- Lange teooria- See käsitlus pöörab üldise arusaama emotsioonidest pea peale. Kui tavaliselt kujutletakse, et mingi tajutu sündmus kutsub meis kõigepealt esile emotsiooni ja seejärel füsioloogilised muutused, siis James- Lange teooria väidab vastupidist- et tajutud sündmus põhjustab esmalt muutusi organismi talitlustes ja alles nende tagajärgedel tekib emotsioon. Teisisõnu: emotsioon on psühhofüsioloogiliste muutuste tagajärg, mitte põhjus. Cannon- Bardi teooria- Cannon tegi suure hulga katseid nii loomade kui ka inimestega ja tõestas, et James- Lange teooria on ebatäpne või isegi väär. Tema peamised seisukohad olid: Erinevate emotsioonide puhul võivad esineda samasugused füsioloogilised väljendused, s.t emotsiooni ja kehalise väljenduse vahel puudub üksühene seos. Emotsioon säilib ka kehaliste reaktsioonide puudumise korral.
A. Maslow Psühhobioloogiline-seletatakse käitumist, kui ajus toimuvate ja bioloogiliste protsesside tulemust. 6.Sigmund Freud` i psühhoanalüütiline teooria (üldine tutvustus, isiksuse teooria, isikuse arenemise teooria). Üldine tutvustus: Psühhoanalüütikute väitel vallanduvad meie käitumise võimsad varjatud jõud, mille olemasolust me ise teadlikud ei ole. Need vormitakse suurel määral lapsepõlvekogemuse poolt ja nad on tähtsad meie igapäeva käitumise suunajana. ·Teadvus, alateadvus, eelteadvus. Isiksuse teooria: Inimesel on 3 allsüsteemi: ·ID - tema. Esinem psüühikas neid soove ja tahtmisis, mis tekivad bioloogiliste vajaduste ja organismi nõudmiste vajadusel. ID toimub vastavalt naudinguprintsiibil, mille eesmärk on pingete kohene alandamine ja naudingu suurendamine, mittteteadlik. ·EGO - mina. Psüühika käitumist juhtiv komponent. Ülesandeks on tasakaalustada ID`i ja SUPEREGO`t
annaabi.ee 
