Sademeid 250 mm/a, auramine (suur, väike) Miks on tundras liigniiske, kuigi sajab vähe vihma? .1)auramist on vähe 2)esineb igikelts. Mis on igikelts ja miks ta tekib? igavesti külmunud pinnas, millest vaid õhuke pealiskiht suveks sulab Selgita näite abil, kuidas tundrakliima mõjutab: Pinnamoodi Tekivad külmalõhed ja pingod, tihti lume all Mullastikku Väheviljakad tundrakeltsmullad Joonista pingo läbilõige: 1. Taimed: Too välja kolm tundrataimede kohastumist eluks tundras: 1)Väga oluline on vegetatiivne paljunemine 2)Madalad, et õhuke lumi neid kataks 3)Juurestik igikeltsa tõttu pindmine Täida tabel, nimeta iga alamgrupi alla kaks taime: puhmad Rohttaimed, kõrrelised Samblad, samblikud Eestis esinevad tundrataimed 1)mustikas tupp-villpea karusammal pohl 2) sookail põdrasamblik mustikas 1. Loomad: Too näidetega välja loomade kolm kohastumist eluks tundras :
Tööleht "linnud" Ülesanded KT-st. 1.Kirjuta tabelisse lindude kohastumused (5 kohastumist) lendamiseks ning kuidas nimetatud kohastumus aitab linnul lennata. Kohastumine Kuidas on see linnule lendamiseks kasulik? Kiire seedimine Kehakaal on kergem. 2.Täida lüngad. Lindude esijäsemed on muundunud.................................Lindude keha katavad...............................Lindude juhtivaks meeleks on.....................................Lindude luustik on (milline?)................................tänu luudes paiknevatele......................................Lindude sulgi võib ülesande ja paiknemise järgi jaotada...........................................,...........................................,........................ ............Toitumise järgi v...
1. Bioloogiline evolutsioon on Maa elusa looduse ajalooline areng liikide üksteise põlvnemise kaudu. 2. Olelusvõitlus on see, kui organismid peavad eluks vajalike tingimust pärast omavahel võitlema. 3. Looduslik valik on protsess, mille käigus jäävad ellu ja annavad järglasi need organismid, kes suudavad antud elutingimustes teistest edukamalt toime tulla. See on vajalik selleks, et liik areneks vastupidavamaks. 4. Kohastumist nimetatakse liigi säilimist soodustavaid omadusi st. Selle liigi isendite ellujäämist ja paljunemist soodustavaid pärilikke omadusi. 5. Fossiil on kauges minevikus elanud organismide kivistunud jäänused või jäljed. 6. Rudiment on inimestel ja loomadel olevad üleliigsed kehaosad, mida pole vaja, kuid mis on vajalikud alamatele loomadele. Näiteks sabakont. 7.Bioloogilise evolutsiooni tõendid: Maal elavad organismid, paleontoloogilised leiud, looduslik valik, biogeograafilised tõendid.
line(seisneb elu arengus Maal,esimesest planeedisüsteemide areng. elusolendist tänapäeva 17. Keemiline evo-univ ja algse Maa eluvormideni.),sostiaalne. abiootilistes ting. Toimunud aatomite 2. Darwin pidas liikide muutumise põhjuseks ühinemine molekulideks ning lihtsatest looduslikku valikut ja põhiprots. Pidas anorgaanilistest ja orgaanilistest kohastumist erinevate ja muutuvate molekulidest keerukamate org.ühendite ja kktingimustega. makromolekulide teke.(bio.monomeeride 3. Paleontoloogia-teadus möödunud aegadel tekebio polümeeride elanud orgaismidest. tekepolümeermolekulide organiseerumine 4. Fossiil-väljasurnud organismide jäänused rakutaolisteks süsteemideks.) ja jäljendid
Väär. Erinevad 2. Kohastumused tekivad populatsioonides. Väär. Ja liikides 3.Mikroevolutsiooni põhjustavad (neutraalsed mutatsioonid). Väär, geenivool ja geneetiline triiv. 4. Liikide iseseisvuse tagavad ristumisbarjäärid. Õige 5. Geneetiline triiv toimib peamiselt väikestes populatsioonides. Õige. 6. Liigilised kohastumused on alati täiuslikud. (ei tea) 7.stabiliseeriv valik (kõrvaldab)populatsioonist geneetilise muutlikkuse. Väär, kinnitab ja kaitseb väljakujunenud kohastumist. 8. liigiteke algab tavaliselt populatsioonide geograafilisest eraldumisest. Õige. Leidke kõige õigem vastusevariant. 9.populatsiooni geneetiline truktuur on: b)genotüüpides sisalduvate... 10.mikroevolutsioon on:a) populatsiooni kohastumine elutingimustega. 11.mingil geenil võib populatsioonis olla alleele: d)määramata arv 12.tedremängu bioloogiliseks tähenduseks on: c)suguline valik 13.geenivool populatsioonide vahel: b)vähendab nende erinevusi. 14
................................................................. ........................ ........................................................................................... 25. Miks on oluline , et organismid üksteistest erineksid ? ................................................................................................................... ........................ ........................................................................................... 26. Võrdle kohastumist ja kohanemist. ................................................................................................................... ........................ ........................................................................................... ................................................ ................................................................... 27. Too näiteid oma organismi kohanemise kohta. ......................................................................
taimedeks. · Kõige liigirikkam vetikate hõimkond. · Rohevetikaid on u 6000 liiki. · Rohevetiktaimedel esinevad kõik sugulise ja mittesugulise paljunemise viisid. Miina Härma Gümnaasium 2012 Ehitus: · Rohevetikate ehitus on väga mitmekesine. · Suurus erineb mõnest mikromeetrist kuni mõnekümne sentimeetrini. Nii ainurakseid kui · hulkrakseid Osad liigid suudavad · elada ka puutüvedel, mis näitab head kohastumist. Miina Härma Gümnaasium 2012 Elupaik: · Elavad põhiliselt mageveekogudes, kuid paljud liigid on kohastunud ka eluks merevees või mõned ka väljaspool veekeskkonda. · Osa rohevetikate liike elab teistes organismides sümbiontidena. Miina Härma Gümnaasium 2012 Kasutusalad: Toiduks : loomadele & inimestele, paljudes rahvusköökides (supid, salatid, sushi)
Hiljem avaldas ta ulatusliku teose loomade ja taimede muutumisest kodustamisel (``The variation of animals and plants under domestication``, 1868) ning inimese põlvnemisest ja sugulisest valikust (``The descent of man and selection in relation to sex``, 1871). Evolutsiooniideega seostuvad suuremal või vähemal määral ka Darwini uurimused, mis käsitlevad korallrahude ehitust ja levikut (1842), vääneljalalisi vähke (1851-54), orhideede kohastumist (1862), inimese ja loomade emotsioonide avaldumist (1872), putuktoidulisi taimi (1875), taimede võõrtolmlemise tähtsust (1876), õite morfoloogiat (1877), vihmausside tähtsust aneringes (1881) jm. Darwin võeti 1839 Londoni Kuningliku Seltsi liikmeks (tunnustuseks reisidel koostatud kollektsioonide eest) ja 1878 Prantsuse Teaduste Akadeemia liikmeks. Darwin suri Kentis 19. aprillil 1882. Talle korraldati riiklikud matused ning ta maeti Westminster Abbeysse Isaac Newtoni lähedale
organismides avalduvad ja ka järglastele päranduvad. Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel, näiteks selleks, et parandada saaduste kvaliteeti, suurendada kultuuride vastupidavust haigustele ja kahjurputukatele, tõsta taimede taluvust erinevate umbrohutõrje kemikaalide suhtes ja tõsta taimede karmide keskkonnatingimuste taluvust. Minu arvates on transgeensete taimede loomine positiivne, sest kui muuta mõne taime kohastumist, siis on võimalik teda kasvatada kohas, kus ta algupärast ei suudakski ellu jääda ehk teisisõnu laiendada taime kasvuala, mis omakorda kindlustab ka selle, et kultuur ei sure välja. Teiseks, vastupidavus erinevate haiguste ja kahjurite eest on kindlasti boonuseks põllumeestele, kes ei pruugi, kuid võivad kaotada just kahjurite tõttu oma saagi, mis toob neile sissetuleku, kuid kui on loodud transgeenne taim, mis on haiguste vastu suurema vastupidavusega on see probleem kindlasti väiksem
kilpkonnaliigid tekkinud Lõuna - Ameerika mandrilt saarestikku sattunud üksikute isendite paljunemisel ja kohastumisel kohalike tingimustega. Eksperiment: Möödub mitu põlvkonda Isolatsiooni sattunud väikese organismirühma geenifond erineb enamasti lähteliigi geenifondist. ei sisalda kõiki liigiomaseid alleele erineda võib ka geneetiline struktuur geenitriiv Eraldusse sattunud organismirühma geenifond peab võimaldama kohastumist uute elutingimustega. Uutes elutingimustes osutuvad edukamateks isendid, kellel on geenid nendele tingimustele vastavate tunnuste kujunemiseks. Nemad hakkavad andma rohkem järglasi ning seega muutub kogu rühma geneetiline struktuur. Sümpatriline liigiteke See seisneb ühe, algse liigi jagunemisel kaheks või enamaks ilma ruumilise (geograafilise) isolatsioonita, ühise levila piires. Näiteks: algne liik jaguneb üksteisest ikka enam eristunud alajaotusteks spetsialiseerumisega erinevatele
teaduslikul eesmärgil katseloomadena ning nendest märksa suuremat vastukaja tekitavad tänapäeval toiduks kasvatatavad taimed. Transgeenseid taimi luuakse peamiselt põllumajanduslikel eesmärkidel, näiteks selleks, et parandada saaduste kvaliteeti, suurendada kultuuride vastupidavust kemikaalide, haiguste ja kahjurputukate suhtes või tõsta karmide keskkonnatingimuste taluvust. Transgeensete taimede loomine on positiivne, sest kui muuta mõne liigi kohastumist, siis on võimalik teda kasvatada kohas, kus ta algupärast ei suudakski ellu jääda ehk teisisõnu laiendada taime kasvuala. Lisaks kindla liigi väljasuremisest päästmisele võimaldaks kasvuala suurendamine pakkuda piisavalt kiiresti uut toitu ka näiteks Kolmandale Maailmale. Taimesordid, mis oleksid võimelised taluma sealseid patogeene ning ekstreemset kliimat võiksid vähemalt teoreetiliselt sealsamas Kolmandas Maailmas kasvatatuna anda piisavalt suurt saaki, et võidelda tänini
isendite valikuline ellujäämine ja paljunemine Tuleneb: Geneetilised erinevused isendite vahel Keskkonnatingimuste soosiv/pärssiv mõju Tulemus: Ellu jäävad ja järglasi annavad eelistatult mingite kasulike tunnustega (geenidega) isendid Vähemkohased isendid (geenid) kaovad Kohastumus ehk adaptatsioon pärilik omadus, mis tagab ellujäämise (ja paljunemise) mingites teatud keskkonnatingimustes Kohastumusi ja kohastumist kujundab looduslik valik Kohanemine = kohastumine Muutused reaktsiooninormi piires Kohastumused Vee kokkuhoid veevaeses keskkonnas Kohastumused põudade üleelamiseks: http://www.youtube.com/watch?v=ZUsARF-CBcI Kohastumused Kohastumused: hoiatamine Kohastumused Nii kiskjatel kui saakloomadel Kaitse/varjevärvus - kamoflaaz Kohastumused Kaitse/varjevärvus Nii kiskjatel kui saakloomadel Kaitsevärvus? Käitumuslikud Kohastumused
kus on soe, poolkuiv või kuiv kliima. Mullateke toimub kohtades, kus on põhjavesi maapin- na lähedal või kasutatakse jõgede vett niisutamiseks. Kui lähtekivim on hästi lahustuv, siis on põhjavesi ja jõevesi mineraalainete rikas. Inten- siivse aurumise tulemusena kujunevad neil aladel sooldunud mullad. Neil on õhuke, vaevu eristatav huumusekiht, selle all paks, heledam, sooladerikas sisseuhtekiht ja aluskivim. Nõuab taimedelt erilist kohastumist, enamusele kultuurtaimedele sobimatu muld. VIHMAMETSADE MULDADE KUJUNEMINE Vihmametsad asuvad ekvatoriaalvöötmes, kus on aasta ringselt palav ja palju sademeid, mis soodustavad keemilist murenemist ja orgaanilise aine kiiret lagunemist. Orgaaniline aine laguneb peaaegu täielikult, mistõttu huumust tekib vähe. Suure sademete hulga tõttu vaesub muld aluselistest elementidest (Ca, Mg, K, Na jt.) isegi ränist, muutudes tugevas- ti happeliseks
midagi. Veel üheks tähtsaks osaks on nt lihtsalt tule tegemine. Tänapäeval on muidugi väga kerge, sest nüüd on olemas tikud. Kindlasti ei tohiks inimene olla kartlik, sest kui ta läheb sellisesse kohta ja ta kardab, ei pea ta seal kaua vastu. 9. Mida geograafiatunnis õpitust kohtasid lugedes? Väga palju kasulikku oli selles, et õppisime loodusvööndeid. Seal elavad loomad, kasvavad taimed, see kuidas need loomad elavad ja kuidas need taimed kasvavad.Ehk siis palju loomade kohastumist. Paljusid liike poleks muidu teadnud, aga kuna me õppisime geograafias seda, siis tuli see liik kindlasti meelde. 10. Mis Sulle meeldis? Mis Sind hämmastas? Mis oli kõige huvitavam? Mulle meeldis eriti see, et raamatu autor oli kõik kirjutanud kõike väga täpselt. Jäi selline mulje nagu oleksid ise seal ja kogeksid seda sama, mida tema seal kogem. Ausalt öeldes, mind hämmastas see , et puid suitsetatakse, et loomad sealt välja tuleksid
Ellu jäävad tüüpiliste tunnustega isendid, nt hõlmikpuu Suunav valik seisneb tavalisest vormist mingil viisil erinevate isendite eelpaljunemises. Tekib elutingimuste kindlasuunalisel muutumisel ning ellu jäävad keskmistest tunnustest erinevate tunnustega isendid. Nt antibiootikumide resistentsed bakterid. Lõhestav valik eelispaljunevad keskmistest tunnustest erinevate tunnustega isendite rühmad. Nt inimeste jaotumine rassidesse. 14. Selgita kohastumist, too näited Populatsiooni ja liigi isenditele ühiseid pärilikke omadusi ja tunnuseid, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist, nimetatakse kohastumusteks ehk adaptsioonideks. Kohastumusi loob, muudab ja säilitab looduslik valik ning on bioevolutsiooni peamiseks protsessiks. Kohastumised avalduvad organismide sise- ja välisehituses, füsioloogias, käitumises, paljunemises ja muudes organismidele omastes eluavaldustes.
mis on vähe viljakad ja happelised. 15. Rohtla mullad:Huumus tavaliselt musta või pruuni värvi, kutsutakse mustmuldadeks (kamardunud mullad) kuna muldade läbiuhtumist ei toimu, siis on mustmuld väga toideelemendite rikkas, sõmer ja väga viljakas. 16. Kõrbete muld: Kõrge temp. Tõttu on vee auramine suur, vees olevad soolad kristaliseeruvad välja, muutes mulla aluseliseks.Kõrbelistel aladel valitsevad väheviljakad sooldunud mullad, mis nõuab taimedelt erilist kohastumist. 17. Vihmametsa mullad:Orgaaniline aine laguneb peaaegu täielikult, mistõttu huumust vähe. Värvuse alusel nim. Neid puna-või kollamuldadeks.Koostise alusel Ferriitmuldadeks.
nende erinevused. Konkurents piirab organismide arengut ning võib viia osa organisme hukkumiseni. Liigisisene konkurents: Liigisisene konkurents on seda pingelisem, mida suurem on populatsioonitihedus Liigisiseses on konkurents elupaikate, toidu ning paariliste pärast Liikide vaheline konkurents on ainult elupaikate ja toidu pärast. 8. Kuidas reageerivad organismid kisklusele ja herbivooriale? Kuidas siin saab näidata vastastikust kohastumist? · Kisklus saaklom kompenseerib nt. Tõuseb ellujääjate sigivus ja ellujäävus, evolutsiooniline võidurelvastumine, kui saaklooma arvukus suureneb, suureneb ka kiskjate arvukus, kuid väikese hilinemisega. · Herbivooria taimedel ebaühtlane jaotumine ajas ja ruumis, morfoloogiline kaitse, keemiline kaitse, intensiivne vegetatiivne paljunemine; loomadel hammaste ja
2. Kuidas inimtegevus võib soodustada uute liikide teket. Uute teede või suuremate rajatiste ehitamise tulemusena võivad populatsioonid olla üksteisest eraldatud. Selle tulemusena toimuvad muudatused. Näiteks ei lase kiirteed tigudel liikuda ühest piirkonnast teise.Aja jooksul kujunevad eraldatud populatsioonid geneetiliselt erinevateks. Olelusvõitluse tulemusena kas liigid surevad välja või muutuvad uute tingimustega, nii tekivadki uued liigid. 3. Võrrelge kohanemist ja kohastumist * Kohanemine on organismi individuaalne sobitumine elukeskkonna tingimustega tema mittepärilike tunnuste tõttu ja see võib olla pöörduv. * Kohastumine on organismide ehituse ja talitluse pärilik muutumine populatsioonides loodusliku valiku toimel( populatsioonil,liigil). Kohastumine on bioevolutsiooni peamine protsess. Kohastumine on pöördumatu. Kohastumine on organism ehituse ja talituse pöördumatu pärilik muutumine, kohanemine aga
Rohttaimede lehevaris ja juurestik tekitavad soodsa keskkonna mulla-elustikule, mis tagab intensiivse mulla-segamise. Huumus-horisont tekib suvel, kui aktiivne mikrobioloogiline lagundamisprotsess seiskub. Kõrb kuivas kliimas levivad sooladerikkad mullad sademete vähesuse, kõrge temperatuuri tõttu. Aktiivne mullateke võimalik vaid kohtades, kus mullad saavad põhjaveest või jõgedest niiskust juurde. Kõrge soolasisaldus nõuab taimedelt erilist kohastumist. Orgaanilise aine kuhjumise horisont on vaevu märgatav Vihmamets kuum ja niiske kliima soodustab mineralisatsiooni, keemi-list murenemist. Orgaani-line aine laguneb kiiresti ja huumust peaaegu ei tekigi. Pinnasesse imbu-va vihmavee mõjul muld vaesub aluselistest elementidest. Intensiivse keemilise murenemise tingimustes tekib kaoliniit-savi, mis kergendab mulla läbiuhtumist, muld hapestub . Samuti kui on palju happevihma, siis muld hapestub MULLALIIGID
oli kord Soome käes. Soome NSV Liidu nõudmistega rahul ei olnud ja lükkas need tagasi, mille peale NSVL lavastas piiritüli ja alustas sõda. Soome suutis oma iseseisvust kaitsta, sest Venemaa alahindas neid ja nende võimekust suuresti ning seadis eesmärgiks Soome vallutada kahe nädalaga. Tänu sellisele hoiakule ei olnud nad valmistunud pikemaajaliseks pealetungiks ja NSVL kaotas juba ainult haigestumise näol 60 000 meest. Venemaa alahindas ka Soome sõjaväe suurepärast kohastumist talvelahinguteks. × Leslie Illingworth ,,Võitlus" kujutab, kuidas väike, kuid vapper Inglismaa astub vastu koletisena kujutatud Saksamaale. Kuna tundub, nagu tegemist oleks Inglise propagandaga, siis julgen ka oletada, et see karikatuur ilmus sammuti Inglismaal. × Sir Winston Leonard Spencer-Churchill oli Suurbritannia poliitik, peaminister ja ka Nobeli preemia laureaat. Winston Churchill sündis 30. novembril 1874 ja suri 24. jaanuaril 1965 90 aastaselt. Esimest korda valiti
Kala uimedest arenesid maismaaselgroogsete jäsemed. Kase hedrivaksik (ühed tumedad teised heledad inimese tegevuse tõttu) Lõhestav valik - seisneb kahe keskmisest erinevate tunnustega isendirühma eelispaljunemises võrreldes nende hübriididega. Mardikad 22. Mis on kohastumine ehk adaptsioon? On populatsiooni ja liigi isendite ühised pärilikud omadused ja tunnused, mis soodustavad nende eluvõimet ja paljunemist. Kui organismide kasulikud tunnused püsima jäävad. Võrdle kohastumist ja kohanemist? Kohanemine on erinevalt kohastumisest mittepäriliku alusega ja võib olla pöörduv. Milliseid kohastumisi esineb erinevatel organismidel, täida tabel. Loomad: sünnijärgne piimaga toitmine, lindudel on kerged toruluud, sulestik ja esijäsemed on arenenud tiibadeks. Varjevärvus ja varjekuju. Taimed: sügav juurestik vee hankimiseks, lihakad lehed või varred veevarude kogumiseks, vee aurumist piiravad kitsad ja nahkjad lehed ning hästi arenenud vahajad kattekoed.
mustmullad. Rohttaimede Aktiivne mullateke lehevaris ja juurestik võimalik vaid kohtades, tekitavad soodsa keskkonna kus mullad saavad mulla-elustikule, mis tagab põhjaveest või jõgedest intensiivse mulla-segamise. niiskust juurde. Kõrge Huumus-horisont tekib suvel, soolasisaldus nõuab kui aktiivne mikrobioloogiline lagundamisprotsess seiskub. taimedelt erilist kohastumist. Orgaanilise aine kuhjumise horisont on vaevu märgatav Mullatekketingimused ja -protsessid · Vihmamets kuum ja niiske kliima soodustab mineralisatsiooni, keemi-list murenemist. Orgaani-line aine laguneb kiiresti ja huumust peaaegu ei tekigi. Pinnasesse imbu-va vihmavee mõjul muld vaesub aluselistest elementidest. Intensiivse keemilise murenemise tingimustes tekib kaoliniit-savi, mis
Mustmullad on kõrge poorsuse, suure toiteelementide sisalduse ja hea sõmeralise struktuuriga. Maailma viljakamad mullad. Kui suvel mikroorganismid ei lagunda enam aineid, sest on liiga kuiv hakkab huumus kogunema. 4) Kõrbete ja poolkõrbete mullad. Mullad on soolade rikkad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas. Auramine suur. Kõrge soolasisaldus tähendab mullale liiga aluselist reaktsiooni, mis nõuab taimedelt erilist kohastumist. Orgaanilise aine kuhjumise horisont on vaevumärgatav. Kuivas ja poolkuivas kliimas. Naatriumi üleküllus mullas takistab taimede füsioloogilisi protsesse ja põhjustab toitumishäireid. A-horisont (orgaanilise aine kuhjumine, vaevumärgatav) > B-horisont (soolarikas) > lähtekivim. Kuivad mullad on heleda põhitooniga ja seetõttu on horisontide eristamine raske. 5) Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad. Mullateke on kestnud kõige kauem. Sügavus 6-
niiskust. Kuivemal perioodil seiskub aktiivne lagundamine ning tekib juurde hulga huumust. Seda protsessi nim. kamardumiseks. Tänu suurele bioloogilisele aktiivsusele toimub mullas pidev mulasegamine. Kõrbete ja poolkõrbete mullad- Sealsed mullad on soolarikkad. Aktiivset mullateket esineb, ainult seal kust mullad saavad niiskust juurde jõgedelt või põhjaveest. Toimub mulla läbikuivamine ning kõrge soolasisalduse tõttu on muld liiga aluseline, see aga nõuab taimedelt erilist kohastumist. A B C Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad- Mulla teke on neil aladel kestnud kõige kauem ja seetõttu ulatub muld väga sügavale. Kuigi orgaanilist ainet langeb maapinnal palju ,tekib sellest huumus väga vähe ,sest see lagundatakse väga kiirelt ära. Murenemine on väga aktiivne. Kõrge temp ja niiskus tekitab mulda kaoliniitsavi mis hoiab kinni väheseid toitaineid aga ka suurendab läbiuhtuvust. Muld rikastub taimedele mitteoluliste ainetega Fe ja Al. Muld
Loomaliikide ristumist aitab vältida nende käitumine paaritumisperioodil. Geenifondi ja liigiomaste tunnuste suhteline püsivus ei tähenda liigi isendite täielikku sarnasust ega muutumatust. Individuaalne geneetiline muutlikkus annab materjali liigitekkeks. Liigiteke algab sageli väikese organismirühma eraldumisega lähteliigist. Isolatsiooni sattunud väikese organismirühma geenifond erineb enamasti lähteliigi geenifondist. Eraldusse sattunud organismirühma geenifond peab võimaldama kohastumist uute elutingimustega.liigitekke peamisteks teguriteks on mutatsioonid, geenitriiv ja looduslik valik. Uue liigi püsimajäämise olulisteks eeldusteks on arvukuse tõus ja levila laienemine. Uue liigi püsimajäämist tagab ka ristumisbarjääri teke. Makroevolutsioon: makroevol ehk suurevlutsiooniks nim liigist kõrgemate organismiüksuste teket ja arengut. Evolutsiooniliseks täiustumiseks ehk progressiks nim uute, senuisest keerukama ja täiuslikuma ehitusega organismitüüpide teke
Kuivas ja poolkuivas kliimas levivad mullad on sooladerikkad, sest sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas. Aktiivne mullateke on võimalik vaid seal, kus mullad saavad põhja- või jõgede veest niiskust juurde. Võrreldes sademeteveega on sealne jõgede ja põhjavesi aga märksa soolasem. Kõrgest temperatuurist tingituna on auramine suur. Selle käigus toimub mulla läbikuivamine ning vees lahustunud soolade väljakristalliseerumine. Kõrge soolasisaldus nõuab taimedelt erilist kohastumist. Enamikul kultuurtaimedel see puudub. Sooldunud mullad on lihtsa ülesehitusega. Orgaanilise aine kuhjumise horisont (A) on vaevumärgatav. Sellele järgneb soolarikas B-horisont ja lähtekivim. Kuivad mullad on heleda põhitooniga ja seetõttu on horisontide eristamine raske, märgadel soolakumuldadel on see lihtsam. 6. Ekvatoriaalsed ja niiske troopika mullad Mullateke on neil aladel kestnud kõige kauem, üle 2 miljoni
liigikaaslastega suhtlemiseks signaalse tähenduse häälitsusi. Kuigi inimühiskonnas on suhtlemisvormide mitmekesistudes suurenenud nägemismeele osatähtsus, saab kõne abil suhelda põhiliselt kuulmise vahendusel. Inimese kõrvaga helina tajutav madalaim võnkesagedus - alumine kuulmispiir - on u. 16-20 Hz, ülemine kuulmis piir ulatub noortel 20 000 Hz-ni, vanaduses alaneb (isegi 5000 Hz-ni). Suurim kuulmisteravus on inimesel 1000 - 5000 Hz piires, see näitab kohastumist kõnehääles domineerivate helisagedustega ( ~ 300 - 3500 Hz). Inimese kuulmis teravuse uurimiseks kasutatakse kliinilises diagnostikas lihtsaimal juhul erikõrguse ja muudetava tugevusega helisignaale (sosinkõne, helihargiga tekitatud toon). Üksikasjalisemaid andmeid kuulmise kohta võib saada audiomeetri abil. Kui diagnoosiks ei piisa uuritava isiku enda otsustest (kuulen, ei kuule), rakendatakse lisaks elektrofüsioloogilisi jm. uurimis meetodeid. Heliärrituse
-Erinevate liikide levilad on üksteisest eraldatud suure vahemaaga või ökoloogiliste tõketega(veekogud, mäed, kõrbed vms). Liigi tekke: Isolatsiooni sattunud väikese organismirühma genofond erineb enamasti lähteliigi genofondist: (geenitriiv) -ei sisalda kõiki liigiomaseid alleele -erineda võib ka geneetiline struktuur(geneetiline struktuur on eri alleelide ja genotüüpide arvuline suhe). Eraldusse sattunud organismirühma genofond peab võimaldama kohastumist uute elutingimustega. Uutes elutingimustes osutauvad osutuvad edukamaks isendid, kellel on geenid nendele tingimustele vastavate tunnuste kujunemiseks. Nemad hakkavad andma rohkem järglasi ning seega muutub kogu rühma geneetiline struktuur. Liigi tekke peamaisteks teguriteks on: -mutatsioonid -geenitriiv -looduslik valik Uue liigi püsimajäämise eeldusteks on: -arvukuse tõus -levila laienemine -ristumisbarjääri teke -geograafiline eraldatus Liigi tekke viisid:
Paremini kohastunud isendite eelispaljunemine ja ellujäämine. · Liigiteke Olemasolevad liigid ei ole tekkinud ega loodud vaid valiku käigus välja kujunenud varem eksisteerinud liikudest. 2.Geneetiliste erisuste kujunemine Isolatsiooni sattunud väikese organismirühma geenifond erineb enamasti lähteliigi geenifondist. · ei sisalda kõiki liigiomaseid alleele · erineda võib ka geneetiline struktuur Eraldusse sattunud organismirühma geenifond peab võimaldama kohastumist uute elutingimustega. Uutes elutingimustes osutuvad edukamateks isendid, kellel on geenid nendele tingimustele vastavate tunnuste kujunemiseks. Nemad hakkavad andma rohkem järglasi ning seega muutub kogu rühma geneetiline struktuur. 3 .Bioloogiline isolatsioon ehk ristumisbarjäär · Erinev paljunemisperiood Eri liiki isendid ei saa omavahel kokku, kuna nende sugulise aktiivsuse periood ei kattu. Näiteks putukatel võib paarumisaktiivsus piirduda vaid mõne tunniga ööpäevas.
populatsioonid on alati piisavalt suured ja seepärast triiv neis ei mängi rolli. Kuna populatsioonid koosnevad alati subpopulatsioonidest, siis geenitriiv põhjustab erinevusi subpopulatsioonide vahel vaid sel juhul kui geenide vahetus nende vahel on piiratud. Kui subpopulatsioon on väga väike, siis ta triivib juba ise oma kohastumisega adaptatiivsel maastikul ja jõuab uuele kohastumuslikule tasemele. Geenivahetus selle subpopulatsiooni ja emapopulatsiooni vahel soodustab kogu populatsiooni kohastumist uuele tasemele. Evolutsioonibioloogias kutsutakse seda evolutsiooniteooriat Wright'i tasakaalustatud nihke teooriaks (Shifting Balance Theory). Geneetilist varieerumist suurendavad mehhanismid Mutatsioonid Rekombineerumine Iga meie suguraku kromosoom on segu ema ja isa geenidest. Rekombineerumine ongi geenide vahetumine samade lookuste vahel homoloogses kromosoomis. Geenivool (gene flow) Isendite migratsioon ühest populatsioonist teise toob sinna uusi isendeid. Paaritumisel
Skagerrakis. Seetõttu liigiline koosseis mere eri osades erinev. Darssi künnis on "looduslik piir", millest idapoole väheneb tugevasti polühaliinsete liikide arv perekondadest Chaetoceros, Coscinodiscus, Rhizosolenia, Ceratium.. Mereliste fütoplankterite kohastumised riimvees: Mitmed Läänemere fütoplanktonis esinevad merelise päritoluga vetikad erinevad ookeanis elavatest liigikaaslastest õhema skeleti poolest (Skeletonema costatum, Stephanodiscus subsalsus). Seda tuleb vaadelda kohastumist erikaalu vähendamisele, mis võimaldab hõljumist madalama soolsusega vees. 1.2 Temperatuur. Paljud külmalembesed liigid esinevad peamiselt Läänemere põhjapoolsetes osades. Rida külmaveelisi mereliike (dinoflagellaat Peridiniella catenata, ränivetikad Chaetoceros holsaticus, Fragilaria cylindricus, Melosira arctica, Navicula grani, N. vanhöffeni, Nitzschia frigida) on levinud Läänemeres ja Valges meres, kuid puuduvad Põhjameres. Nende liikide levikut
20. Elustrateegia on olulisemate kohastumiste kogum, mis tagab liigi populatsioonide säilimise läbi põlvkondade. Elustrateegia vormid: 20.1. Konkurentsivõime; 20.2. Ebasoodsate olude talumine; 20.3. Populatsioonidünaamika laad. 21. Endoparasiidid on parasiit, mis elab peremeesorganismi kudedes või rakkudes. Endoparasiitide hulka kuuluvad paljud bakterid ja viirused. Kõik endoparasiidid vajavad füsioloogilist kohastumist, et saada hakkama oma elukoha hapniku ja süsihappegaasisisalduse ning muidugi ka pH tasemega. Vereringes ja kopsudes elavate parasiitide keskkond on aeroobne. Soolestiku väiksemates soppides, kus hapniku on vähe, omandavad võime omastada hapnikku tingimustes, kus selle osarõhk on väga väike. Endoparasiitide hingamine on alati anaeroobne. 22. Energiavoog on päikese kiirgusenergia järkjärguline hajumine ökosüsteemis taimse ja loomse
Jakob Westholmi Gümnaasium Maailma kuulsamad bioloogid läbi aegade Referaat Tallinn 2010-05-12 Sisukord Lk3............................................................... Sissejuhatus 4-5..............................................................Charles Darwin 5-6............................................................. Louis Pasteur 6-7..............................................................Karl Ernst von Baer 7.............................................................. Karl Linne 8............................................................... Francis Crick Gregory Pincus 9................................................................Pildid 10...............................................................Kasutatud kirjandus ...
Tänu kõrgele bioloogilisele aktiivsusele toimub mustmuldades intensiivne mullasegamine. KÕRBETE JA POOLKÕRBETE MULLAD. Need mullad on sooladerikkad, sademeid on vähe ja soolad püsivad mullas. Muld saab tekkida ainult seal, kus muld saab põhja- või jõgede veest niiskust juurde. Kõrgest temperatuurist tingituna on põhja- ja jõgedevesi soolasem kui vihmavesi. Aurumise käigus kuivab muld läbi ning lahustunud soolade väljakristalliseerumine. Kõrge soolasisaldus nõuab taimedelt head kohastumist. Enamikel kultuurtaimedel see puudub. Naatriumsoolade üleküllus mullas takistab taimede füsioloogilisi protsesse ja põhjustab toitumishäireid. Sooldunud mullad on lihtsa ülesehitusega. Orgaanilise aine kuhjumise (A) horisont on vaevumärgatav, sellele järgneb soolarikas B-horisont ja lähtekivim. Kuivad mullad on heleda põhitooniga ning horisontide eristamine on raskem. EKVATORIAALSED JA NIISKE TROOPIKA MULLAD. Mullateke kestnud kõige kauem, üle 2 mln aasta
Talvekarvas valgejänes on kiskjatele lumevaesel talvel hästi näha. Osa kohastumusi on kasulikud isendirühmale, kuid ohustavad üksikisendeid. Mesilase astlatorked. Vastastikuline kohastumise vajadus: kohastumustega üle trumpamine. Kohanemine: indiviid sobitub elu kestel elutingimuste muutustega päriliku reaktsiooninormi piires. Mittepäriliku alusega ja pöörduv (silma pupill, päevitamine, lihasmassi suurenemine, immuunsus). Liigiteke: teine oluline evolutsiooniprotsess peale kohastumist üleminek makroevolutsioonile. Liik: looduslike populatsioonide rühm, mille isendid kas tegelikult või potentsiaalselt ristuvad omavahel (nn bioloogiline liigimääratlus Mayr). Bioloogilise mitmekeskuse põhiüksus - ajas muutuvad organismirühmad, mis tekivad varemolnuist, arenevad, levivad, lõhestuvad ja surevad. Morfoloogiline e tüpoloogiline liigimääratlus: liik on populatsioon või populatsioonide rühm, mis
Lastel on glükogeeni varud hoopiski väikesed. Kortisooli toimel koevalkudest vabanenud aminohappeid ei kasutata stressi korral mitte üksnes glükoneogeneesi teel glükoosi saamiseks, vaid vajadusel ka kahjustatud kudede asendamiseks. 1.2. veresoonkonna reaktiivsuse suurenemist sümpaatilise närvisüsteemi mõjutuste ja neerupealiste säsihormooni adrenaliini suhtes. See soodustab südame-vereringe kohastumist kudede kõrgenenud nõudmistele hapniku ja toitainetega varustamise suhtes. 1.3. põletikuliste protsesside kujunemises osalevate ainete tekke pidurdust ja antikehade tekke pidurdust. Nimelt pärsivad glükokortikoidid rakus põletikulise protsessi vahendajate prostaglandiinide ja leukotrieenide teket. Lümfotsüütide tekke pidurduse kaudu pidurdub antikehade teke. Vajadusel kasutatakse glükokortikoide ja nende sünteetilisi analooge põletike ja
Millised organismid kunagi olid ja millal nad umbes Maal elasid (kasutatakse radioaktiivsete isotoopide meetodi abil). 2) Võrdlev anatoomia võrreldakse omavahel praegu elavaid organisme (saab andmeid suguluse ja põlvnevuse kohta). Näiteks homoloogilised elundid (ühise päritoluga elundid) näitavad omavahelist sugulusastet (kolju, jäsemed). Analoogilised elundid (sama otstarbega, aga erineva päritoluga) kohastumist elukeskkonnaga (linnu ja liblika tiivad); rudimentsed elundid (taandarenenud, oma otstarbe kaotanud elundid organismil) näitavad sugulust ja põlvnevust (inimesel kõrvalihased, olemas silmalaug, silmahammas). 3) Võrdlev embrüoloogia võrreldakse loodete arengut, loodete arengus moodustatakse eelaste loodete arenguetappe 4) Biokeemiline meetod uuritakse organismide DNAd ja valke (organismi omased
Hübriidid hukkuvad või jäävad viljatuks Hübriidide arenguhäired on tingitud vanemate geenide sobimatusest. Eesel ja hobune = muul (tema on viljatu, hübriid) Geograafiline isolatsioon Erinevate populatsioonide ja liikide levilad on üksteisest eraldatud veekogude, mägede, asulate või kauguse tõttu. Liigitekke peamisteks teguriteks on : mutatsioonid, geenisiire, geenitriiv, looduslik valik Millistel tingimustel kujuneb uus liik? Geenifond peab võimaldama kohastumist uute elutingimustega. Selleks peavad olema lähteliigist päritud geenid koos isolatsiooniperioodil muteerunud geenidega andma piisavalt materjali looduslikuks valikuks. Edukamaks osutunud isendid annavad rohkem järglasi. Muutub kogu rühma geneetiline struktuur ning toimub kohastumine uute elutingimustega. Uute liikide püsimajäämine sõltub: kohastumisest uute tingimustega, arvukuse tõusust, levila laienemisest, ristumisbarjääri tekkest, ruumilisest eraldamisest.
näiteks eluruumi ja toidu eest. Selles konkurentsis osutuvad ühed omadused teistest kasulikumaks, mistõttu nende omanikud elavad paremini ja saavad rohkem järglasi. Evolutsioon tähendab kõige üldisemas mõttes mingi süsteemi pöördumatut ajaloolist arengut, tema järkjärgulist mitmekesisemaks ja keerulisemaks muutusmist. Evolutsiooniliste muutuste põhisuunaks peetakse kohastumist. Kohastumine Kohastumine on organismirühmade pöördumatu sobitumine uute elamistingimustega. Kohastumise tulemusel tekivad organismidel kohastumused. K ohastumine on mitmeastmeline protsess , mis algab muutustest isendi DNA struktuuris ja lõpeb organismirühmale kasuliku omaduse kujunemisega. Kohastumine jaguneb kahte protsessi: geneetiliselt määratud individuaalse muutlikkuse
Sugudevaheline tasakaal: Tavaliselt 50:50. 9. Liik ja selle tekke mehhanismid Liik looduslike populatsioonide rühm, kes looduslikes tingimustes paarduvad ja annavad suguvõimelisi järglasi. Liikide liigitamine käib tänapäeval genoomi alusel. Saab alguse väike isendite grupi eemaldumisel lähte liigist. See grupp satub geograafilisse isolatsiooni. Eraldusse sattunud organismirühma geenifond peab võimaldama kohastumist uute elutingimustega. Uutes elutingimustes osutuvad edukamateks isendid, kellel on geenid nendele tingimustele vastavate tunnuste kujunemiseks. Nemad hakkavad andma rohkem järglasi ning seega muutub kogu rühma geneetiline struktuur. Kord juba lahknenud populatsioonide vaheline kaugus üha kasvab ja viib seega liigitekkele. Liigiteke tähendab kahe populatsiooni vahelise bioloogilise ristumisbarjääri teket. Nt Euraasias ja P-Am elavad põhjapõdrad Geograafiline isolatsioon:
jäsemed, ja vastupidi, nende taaskohastumisel vee-eluga kujunes kalasisalikel ja vaalalistel kalataoline kehakuju. 8. Mille poolest erineb lõhestav valik suunavast? Erinevalt suunavast valikust, mis muudab isendi kuju palju just elukeskkonna järgi, tekitab lõhestav valik ühest liigist lausa kaks erinevat rassi (nt. räim kevad- ja sügisräimeks) Õpik lk. 79 1. Võrrelge kohastumist ja kohanemist! KOHASTUMINE KOHANEMINE loob, muudab ja säilitab looduslik toimub enamasti vastusena valik keskkonnatingimuste toimele sobitumine uute elamistingimustega isendi fenotüübi otstarbekas muutumine genotüübi raames tulemuseks: organismide kohastumus tulemuseks: kohanemus 2. Tooge näiteid organismide kohastumustest!
§ Ristumist takistab ka ruumiline eraldatus ehk geograafiline isolatsioon. Näiteks erinevate liikide levilad võivad olla üksteisest kaugel, levilad võivad olla eraldatud veekogudega. § Liigiteke algab väikese organismirühma eraldumisega lähteliigist. Isolatsiooni sattunud organismirühma geenifond erineb enamasti lähteliigi omast st pole kõiki neid alleele ja alleelide vahekord pole sama. See on tingitud geenitriivist. Organismirühma geenifond peab võimaldama kohastumist uute elutingimustega. Edukamateks osutuvad isendid, kellel on geenid nendele tingimustele vastavate tunnuste kujundamiseks. Need annavad rohkem järglasi. Et uus liik püsima jääks, peab tõusma arvukus ja suurenema levila. § Liigitekke peamisteks teguriteks mutatsioonid, geenitriiv ja looduslik valik. Ø Makroevolutsioon § Makroevolutsioon on liigist kõrgemate organismirühmade teke. § Eristatakse 3 tüüpi makroevolutsioonilisi muutusi:
2. Avatud ja suletud aineringe- Kultuurökosüsteemide rajamisega suureneb tähtsate makroelementide P ja K ringe intensiivus, samal ajal kõigi elementide ringe maht väheneb. Ringe muutub avatuks, st. Rohkem elemente eemaldatakse ringest ja seda tuleb kompenseerida nende juurdeandmisega väljaspoolt(väetisena) . Vaja on korraldada suletum ringe loodusliku süsteemi näit. Metsa eeskujul. Ringet aitab suletuna hpida sisseküntava varise hulga suurendamine põllul. Süsiniku ringe- so.atmosfääri ja veekoude vaba süsinikdioksiidi(co2) ning mulla, kivimite ja veekogude karbonaatide ja vesinikkarbonaatide süsiniku tsükliline muutumine orgaaniliste ühendite redutseerunud(taandunud) süsinikuks ja tagasi.Atmosfääris ja hüdrosfääris olev süsinik on biosfääri olemasolu ajal palju kordi läbinud elusorganisme. Maismaataimestik omastab kogu atmosfääris oleva süsiniku 3-4 aasta jooksul.Tänapäeval on süsinikuringe tugevasti mõjutatud inimtegevse p...
enamasti reproduktiivset isolatsiooni. Kuidas reproduktiivne isolatsioon evolutsiooni käigus tekib? Kas see tekib ka juhul, kui fenotüübiliselt mõnevõrra eristunud populatsioonid veel kokku puutuvad? Nt on liigil 2 populatsiooni: maismaal ja saarel. Igas põlvkonnas rändavad mõned isendid maismaalt saarele. Saarel on tekkinud fenotüüp, mille ellujäämus on suurem, aga migratsiooniga saabuvad isendid maismaalt takistavad saare-populatsiooni paremat kohastumist oma keskkonnaga. Migratsiooni mõju vähendaks see, kui saarel sündinud isendid saaksid järglasi teiste saarel sündinutega. Valik soosib alleele, mis suurendavad valivat paljunemist: kinnitamine (reinforcement) – kinnitab juba tekkinud fenotüübilist erinevust. Nädal 6. Neutraalsustestid ja LD: Anette 1) Enne 1960-t domineeris valiku (pan-selection) idee (iga variatsioonil on kohasusefekt ja seega on
10.8. Joonisel on kujutatud ühe teoliigi kaks värvusvariatsiooni. 1 punkt Tabelis on andmed nende leidumise kohta ühe piirkonna erinevates elupaikades. Analüüsige andmeid ja pealkirjastage tabeli lahtrid. Elupaik Tihe mets 14 64 Avatud rohumaa 58 12 59 10.9. Loetlege kolm selgroogsete kohastumist, mis võimaldavad neil elada maismaal. 3 punkti 1) ................................................................................................................................................ 2) ................................................................................................................................................ 3) ........................................................................................
59 10.7. Joonisel on kujutatud loodusliku valiku vorme. Märkige punktiirile nende nimetused. Katkendjoonega on kujutatud tunnuse varieeruvus enne valiku toimimist. 3 punkti 10.8. Joonisel on kujutatud ühe teoliigi kaks värvusvariatsiooni. 1 punkt Tabelis on andmed nende leidumise kohta ühe piirkonna erinevates elupaikades. Analüüsige andmeid ja pealkirjastage tabeli lahtrid. Elupaik Tihe mets 14 64 Avatud rohumaa 58 12 60 10.9. Loetlege kolm selgroogsete kohastumist, mis võimaldavad neil elada maismaal. 3 punkti 1) ............................................................................................................................................... 2) ............................................................................................................................................... 3) ............................................................................................................................................... 10.10
Roomajate kehaehitus ja füsioloogia. Roomajate arenemine ei ole isegi veeselavatel vormidel seotud veekeskkonnaga. Üks tähtsamaid muutusi maismaa-eluks kehastumise reas on munade soonkestade tekkimine. Soonkest takistab tunduvalt munade kuivamist, kuid ei hoia seda täielikult ära. Munad saavad normaalselt areneda siis, kui pinnase niiskus on üle 25%. Koorkesta ilmumine tähendas nii kaitset ärakuivamiste vastu kui ka kohastumist, et muna saaks areneda uutes tingimustes. Soomuseliste muna on primitiivne - suur osa loote arenguks vajalikust veest võetakse ümbritsevast keskkonnast. Järgmiseks sammuks oli munajuha seinte poolt eritatava valkkesta tekkimine. Sellesse on koondatd kogu veevaru, mis loote arenguks vaja läheb. Selline kest on kilpkonnade ja krokodillide munadel. Kuna nüüd polnud enam vaja vett väljaspoolt ammutada, sai kookest edasi muunduda. Kilpkonnadel ja krokodillidel asendus see
Leeliselises keskkonnas on vastupidi ning Al, Mn ja Fe on taimedele kättesaamatud. Seetõttu on enamikule taimedest sobilik mõõdukalt happeline keskkond (pH=6). Veekogudes on hapestumisele tundlikud vähid, teod, karbid, karpkalalised ja lõhelised. pH 1,7 juures kasvavad vaid ränivetikad (Pinnularia) ja pH 12,0 juures sinivetikad Keenia järvedes. Kohanemine, kohastumine Iga organismi kohanemist või kohastumist ümbritseva keskkonna teguritega nimetatakse adaptatsiooniks. Eristatakse: Adaptatsioon, adapteerumine organismide või nende osade ehituse või talitluse kujunemine selliseks, st see tagab paremini isendi või liigi säilimise ja populatsiooni arvukuse suurenemise. A. tagajärjel suureneb organismi ja keskkonna kooskõla, tekib võimalus uut tüüpi toidu, uute elupaikade, signaalide jms. kasutuselevõtuks, suureneb organismi elutegevuse tõhusus. A. võib toimuda nii organismi
63.Populatsioon isetolmnevatel ja risttolmnevatel kultuuridel. Enamik köögiviljakultuuridest on risttolmlevad putukate ja tuule abil. Isetolmlevad on aedhernes, tomat, aeduba ja salat, teraviljadest nisu ja oder. kaer, kartul. Risttolmlejad on rukis, mais, ristikhein, porgand, ristõielised köögiviljad ja söödajuurviljad, kurk jne. Risttolmlemine on bioloogiliselt kasulikum ja sellepärast on taimeriigis palju kohastumist risttolmlemiseks. (Isetolmlevatel põhjustavad viljastumise samas õies valminud tolmuterade emakasuudmele sattumisel tekkinud spermiumid. Risttolmlejatel peavad aga emakasuudmele sattuma teise taime tolmuterad). Sortide segunemise vältimiseks tuleb risttolmlevate kultuuride sordid ja omavahel risttolmlevad kultuurid ruumiliselt isoleerida, st seemnepõllud üksteisest teatavasse kaugusse rajada. Sama kehtib risttolmlevate kultuuride sertifitseeritud ja standardseemne põldude vahel. 64
Võib tekkida veel üks probleem. Kui õpetaja räägib õpilaste jutustamisest korduvalt üle – ning Mitteverbaalsed märguanded klassi tähelepanu saavutamiseks räägib „läbi“ nende kinesteetilisest mürast – harjuvad õpilased sellega ning seda kohastumist pole lihtne muuta. Üks tavalisemaid mitteverbaalseid märguandeid klassi tähelepanu algatamiseks või püüdmiseks (esimeses ja teises kooliastmes) on tõstetud käsi. Kui õpilased on istunud, seisab õpetaja näoga • Kasutage positiivset signaali või märguannet rühma tähelepanu saavutamiseks (verbaalset
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
