Sotsiaalne intelligentsus Marje Hindriksoo JA11KÕ Sotsiaalne intelligentsus ....on suhete tarkus, mis võimaldab toime tulla inimeste vahel toimuvaga Madal sotsiaalne intelligentsus Avaldub lastetoas, mänguväljakul, kasarmutes, vabrikutes jne Sotsiaalse intelligentsuse koostisosad Sotsiaalne teadlikkus · Esmane empaatia · Häälestumine · Empaatiline täpsus · Sotsiaalne tunnetus Sotsiaalse intelligentsuse koostisosad(1) Sotsiaalne osavus · Sünkroonsus · Eneseesitlus · Mõju · Hool Sotsiaalse intelligentsuse tunnused oskus öelda ja vastu võtta komplimente; abi pakkumine; vabandamine; kaaslaste eest seismine (kaitsmine); osalemine ühistes tegevustes; osalemine vestlustes; Sotsiaalse intelligentsuse tunnused(1) juhtimisoskuste omamine; tundlikkus kaaslaste tunnete suhtes (empaatia, sümpaatia) huumorimeel ; sõprussuhete loomine, sõprade omamine; enesejuhtimine ; oskus jääda rahulikuks, kui ilmnevad probleemid;
märgates, arendades ja kõrgelt hinnates iga õpilase eripalgelisi omadusi. Kokkuvõte lk 309 -322 Juhtimisoskused: · Asja sees olemine oskus olla teadlik paljudest asjadest, mis tunnis korraga toimuvad. Valmidus probleemide tekked juba eos lämmatada. · Sünkroonsus oskus mõelda ja teha korraga rohkem kui ühte asja. Kiired otsused. · Tempo valimine erinevate tegevuste ja tunni osade ajastamine. Tähtis õpilaste reaktsiooni tajumine. · Eneseesitlus enda esitlemine õpilastele sõltub oskustest ja otsustusvõimest. Tuleb uskuda endasse kui õpetajasse. Samuti on tähtis mitteverbaalne käitumine, oma hääle valitsemine ning näitlemisoskus. Tunniosade juhtimine: · Tunni algus määratakse tunni toon. Eesmärgiks tutvustada õpilastele kavandatud tegevusi ja äratada nende vastu huvi. Oluline anda õpilastele mõista, mida neilt oodatakse. · Üleminekud soovitatav muuta mitmeastmeliseks
Sotsiaalse osvuse skaalasse kuuluvad: Sünkroonsus e. ladus suhtlemine mitteverbaalsel tasandil. Sünkroonsus lubab meil mitteverbaalses tantsus teise inimesega graatsiliselt liuelda. See loob baasi, millel põhinevad sotsiaalse osavuse teised aspektid. Puudulik sünkroonsus saboteerib sotsiaalset kompetentsust, nurjates suhtlemise. Kui üks inimene sünkroonsus rikub tunne end teine ebamugavalt. Sünkrooni saavutamine loomulikul moel tekitab suure emotsionaalse resonantsi. Eneseesitlus e. enese efektiivne esitlemine.Üks eneseesitluse osaks on karisma. Võimsa avaliku kõneleja või suuurepärase õpetaja või juhi karisma koosned tema võimetest sütitada meis emotisoone, mida nad ise välja kiirgavad, tõmmates meid selle emotsiooni lainele. Tipptaseme karismat näeme kõnelejas, kes oskab publikuga mängida ja esitada sisulise mõte just niisuguse emotsiooniga segatult, et mõju oleks maksimaalne. Mõju e.sotsiaalse interaktsiooni tagajärgede kujundamine
• Järeldused: suuremaks stressoriks kontrollimatu juhuslik müra LOOMULIK EKSPERIMENT • Katserühm ja kontrollrühm • Mõõdetavad stiimulid ja reaktsioonid • Nõuded: juhuslik valik, diskreetne sekkumine • Näide: järjekord PLACEBO • Placebo – reaktsioon ilma stiimulita. Toimeainet mittesisaldav ravim, mis mõjub • Placebo-efekt: isetäituv ootus. Ravijad, ennustajad, eelarvamused • Placebo kriitika: mõju näiline – positiivne eneseesitlus, ei soovi vastasseisu … • Placebo kasutamine eksperimendis: mõjuta mõjur EKSPERIMENDI PIIRID • Eksperiment: ainus kindla teadmise allikas? • Loomkatsed. Piirangud: piinamine ja vägivald • Inimkatsed. Uued ravimid. Vabatahtlik ja raha eest! • Uurimistöö eetika EKSPERIMENDI TULEMUSED reaktsiooni/käitumise mõõtmine eksperimentaatori poolt etteantud stiimulitele; kindel teadmine mingite arvamuste põhjal; James Lind, 1747, laevaarst ja skorbuut
Hinnatud sotsiaalne positsioon- CE AD ja CE vitamiinid, mis mõjuvad organismile AD- vitamiinide üleküllus kahjustab organismi. Võivad põhjustada emotsionaalse heaolu halvenemist C ja E- ei tekita kahju, heidetakse organismist välja Töö üks vitamiini allikas Enesekäsitluse teooria (B.Shamir): Rõhutab- in pingutab, et saada midagi head. Heaolu peale rõhumine. Paljud teooriad pööravad vähe tähelepanu in väärtustele In teevad, et tunneksid end hästi: 1) ka eneseesitlus 2) eneseesitlus tugineb kompetentsuse tundele. Hindame tegusid sisemiste standardite järgi 3) in püüab olla käitumises järjepidev, kooskõlas. Ka vastavus enesekäsitlusega 4) mitu identsust. Kui in näeb võimalust ennast esitleda, seda paremini tunneb 5) võib olla mingi idee nimel, et peab tegema Enesemääratlemise teooria (E.L.Deci&M.Ryan): sisemised vs välimised käitumist mõjutavad põhjused Eeldused: In on sündinud proaktiivselt, ind teha on kaasa sündinud. Kalduvus areneda keerukama
for admiration, and lack of empathy that begins by early adulthood and is present in a variety of contexts." Mis on adekvaatne enesehinnang? Eestlase enesehinnang? Eneseregulatsioon Eneseregulatsioon (self-regulation): process of controlling and directing one's behavior in oder to achieve desired goals. Oma Mina teadlik kujundamine, esitlemine, tasakaalustamine. Iseenda juhtimine Võtteid ja viise palju, meie vaatleme kahte eneseregulatsiooni vormi: eneseesitlus ja toimetulek stigmaga - Self-presentation - Stigma, stigmatization, coping with stigma Eneseesitlus Erving Goffman: Presentation of Self in Everyday Life Inimese igapäevategevus kahel viisil: - Spontaanselt (ei refleteeri) - Refleksiivselt (mõtlen, juhin, kaalutlen - presenteerin) Presenteerin vastavalt ootustele (abivalmis teenindaja, huviline üliõpilane) Presenteerin vastavalt enesemääratlusele (olen kunstnik, hipi,
kommunikatiivseid oskusi kasutab palju õpilaste kiitmist ja innustamist julgustab õpilaste sotsiaalset kompetentset käitumist Tunni juhtimine Asja sees olemine – näed kõiki Sünkroonsus – ehk kattuvate tegevuste jälgimise suutlikus, õpetaja suudab samaaegselt mitme asjaga tegeleda; õpetaja suudab klassi niipalju jälgida, et ta saab aru, kui palju aega mingi tegevus nõuab Tempo valimine – et kõik saaksid jälgida Eneseesitlus Tunniosade juhtimine Tunni algus – õpilane peab aru saama, millal on vahetund lõppenud ja millal tund alanud – peaks tekkima vaikusemoment Üleminekud – näiteks kirjuta tahvli peale harjutused Tunni lõpetamine – väga oluline, lõpus lihtne ülesanne Kriisid – leebemad välis- või sisetegurid, mis võivad tundi segada Distsipliiniprobleem esineb alati seal, kus: Käitumine segab õppeprotsessi Segab teiste õigust õppida
that begins by early adulthood and is present in a variety of contexts.” • Mis on adekvaatne enesehinnang? Eestlase enesehinnang? Eneseregulatsioon Eneseregulatsioon (self-regulation): process of controlling and directing one’s behavior in oder to achieve desired goals. Oma Mina teadlik kujundamine, esitlemine, tasakaalustamine. Iseenda juhtimine Võtteid ja viise palju, meie vaatleme kahte eneseregulatsiooni vormi: eneseesitlus ja toimetulek stigmaga – Self-presentation – Stigma, stigmatization, coping with stigma Eneseesitlus • Erving Goffman: Presentation of Self in Everyday Life • Inimese igapäevategevus kahel viisil: – Spontaanselt (ei refleteeri) – Refleksiivselt (mõtlen, juhin, kaalutlen - presenteerin) • Presenteerin vastavalt ootustele (abivalmis teenindaja, huviline üliõpilane)
Religiooni etteantust kinnitab ka vajadus mõtestatuse järele: põhjus-tagajärje seoste loomine ka sinna, kus neid tegelikult ei ole. Religioonid pakuvad sellist tähendusraamistikku, milles elu on mõttekas. Kuidas religioon toimib? Primaarne sotsiaalne reaalsus inimeste poolt loodud, st objektiivselt olemas, ette antud, eksisteerib sõltumatult indiviidist. Sekundaarne sotsiaalne reaalsus primaarse sotsiaalse reaalsuse esitus. Näiteks ökokogukonna elukorraldus on primaarne, nende eneseesitlus meedias või see, kuidas neid endid uuritakse, sekundaarne sotsiaalne reaalsus. Oma arvamust jagatakse teistega, kujundatakse läbi meedia vm. Kristlaste loodud sekundaarne reaalsus võib näiteks ateisti omast väga erinev olla. Mis on reaalne?! William I. Thomas: Mida iganes inimesed tegelikuks peavad, saab tegelikuks tegelikuks pidamise tõttu, sest tegelikuks peetu mõjutab inimeste tegusid, millel on nähtavad tagajärjed. Reaalsus üksikisiku tasandil: asjad on need, mis nad näivad
Igale konkreetsele armastuse tüübile on omased teatud jooned ja käitumuslikud tendentsid. Nt. maniat seloomustab kaaslase kahtlustamine, kontrollimine; storgele iseloomulik see, et armastajate vahel on sügav sõrprus - "ei märganud, millal meie sõprusest armastus sai", ludusele omane flirtimine ja mitmete partnerite olemasolu, erose korral oluline füüsiline välimus, erootika, agapele altruistlik käitumine. Eneseesitlus Dramaturgiline lähenemine (idealiseeritud etendused) Püüd meeldida Enese konstrueerimine Mulje juhtimise võtted: · hirmutamine · enese kiitmine · anumine · näitlikustamine · enese takistamine · enese võrdlemine standarditega Meeldivust mõjutavad tegurid · füüsiline köitvus > Halo-efekt · sarnasus (hoiakud, elustiil, isiksus, sotsiaalne taust, riietus jne) · komplimendid, vajadus samaga vastata · korduv kontakt ja koostegutsemine · seostamine
Häälestumine ((tähelepanelik kuulamine, teise lainele häälestumine) Empaatline täpsus (teise tegelik mõistmine) Sotsiaalne tunnetus (teadmine, kuidas maailm toimib) Sotsiaalne osavus · Sotsiaalne osavus põhineb sotsiaalsel teadlikkusel, mis võimaldab ladusaid, efektiivseid interaktsioone. Sotsiaalse osavuse skaalasse kuuluvad: Sünkroonsus (ladus suhtlemine mitteverbaalsel tasandil) Eneseesitlus (enese efektiivne esitlemine) Mõju (sotsiaalsete interaktsioonide tagajärgede kujundamine) Hool (teiste vajadusest hoolimine ja vastav tegutsemine Koolipsühholoogia Alfred Binet · Õpetaja, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja arst koolis. Tööjaotus. Tegeles järgmiste teemadega: erivajadustega õpilased, koolivägivald ja tõrjutud, konfliktid koolis Organisatsioonikäitumine Max Weber
avad, seda rohkem tahavad teised sulle end avada. EA dimensioonid (Altman, Taylor, 1973): avarus – kui paljudes teemades end teisele avatakse - kategooria – kui mitmes kategoorias - sagedus – kui sageli seda tehti sügavus – kui sügavuti minnakse enese kohta käiva info rääkimisega EA ja kontekst Avalikes teemades (public themes) enese avamine on isiksuseomadustest sõltuv, intiimsetes teemades avamine on suhtest (läheduse aste) sõltuv. EA ja verbaalne või mitteverbaalne eneseesitlus (Pennebaker, 1997) Oma emotsionaalsetest kogemusest kirjutamine põhjustab subjektiivse rahulolu suurenemist, tervise ja immuunsüsteemi paranemist, tuju paranemist, distressi vähenemist jne Kuulmine vs. kuulamine Kuulmine on füsioloogiline võime tajuda akustilist infot. Kuulamine tähendab seda, et ma mõtlen samal ajal - Tähelepanu väljendav kuulamine- noogutamine - Aktiivne kuulamine- eesmärgipärane tegevus, ma tahan teda suunata või aidata tal oma mõtteid suunata.
Häälestumine ((tähelepanelik kuulamine, teise lainele häälestumine) Empaatline täpsus (teise tegelik mõistmine) Sotsiaalne tunnetus (teadmine, kuidas maailm toimib) Sotsiaalne osavus Sotsiaalne osavus põhineb sotsiaalsel teadlikkusel, mis võimaldab ladusaid, efektiivseid interaktsioone. Sotsiaalse osavuse skaalasse kuuluvad: Sünkroonsus (ladus suhtlemine mitteverbaalsel tasandil) Eneseesitlus (enese efektiivne esitlemine) Mõju (sotsiaalsete interaktsioonide tagajärgede kujundamine) Hool (teiste vajadusest hoolimine ja vastav tegutsemine Koolipsühholoogia Esimene: Alfred Binet Õpetaja, psühholoog, sotsiaaltöötaja ja arst koolis. Tööjaotus. Erivajadustega õpilased Koolivägivald ja tõrjutud Konfliktid koolis 5: Binet
, Sõmer, S. Lastekaitsetöö tegijad ning nende hinnangud valdkonna korralduse ja seadusandluse kohta. Küsitlus lastekaitsetöö tegijate seas. Sotsiaalministeerium, 2004. 58. Resolution adopted by the General Assembly. S-27/2. A world fot for children. United Nations, 2002. 59. Riiklikult toetatud õpilaskodu kohad. Haridus-ja teadusministeerium. Kättesaadav: http://www.hm.ee/index.php?0512707. 60. Selg, M, Linno, M. „Ma olen hea ema!“ – lastekaitsetöö klientide eneseesitlus narratiivides. Sotsiaaltöö 6/2009. 61. Soo, K., Ilves, K., Strömpl, J. Laste väärkohtlemise juhtumitest teavitamine ja võrgustikutöö. Lõppraport. Sotsiaalministeerium, 2009. 62. Soo, K. Õiguskaitsetöötajate ja pedagoogide jutustused oma tööst väärkoheldud laste juhtumitega. Ilmunud kogumikus „Narratiivne lähenemine sotsiaaltööuurimuses. Laste väärkohtlemise lood“ (toim Strömpl, J, Selg, M, Linno, M). Tartu Ülikooli Kirjastus, 2012, lk 202- 240. 63
annaabi.ee 
