Õpetaja koolis ja ühiskonnas (0)

Õpetaja koolis ja ühiskonnas.
Elukestev õpe.
Kogu elu jooksul läbitav õpe, mille eesmärgiks on süvendada oma teadmisi ja oskusi ning tõsta kompetentsi taset vastavuses isiklike, kodaniku, ühiskonna ja/või tööturu huvidega. Euroopa Komisjon , 2001
Elukestva õppimise eesmärgid EL-i dokumentides
* enesearendamine
* aktiivse kodanikkonna kujunemine/kujundamine
* sotsiaalse tõrjutuse vähendamine
* konkurentsivõime suurendamine ja kohanemine muudatustega tööjõuturul
Lissaboni strateegia üldeesmärgid hariduses.
1.tõsta hariduse kvaliteeti(õpetajahariduse parandamine).
2.Lihtsustada õppimisele ligipääsu(kaasata õppimise laiem elanikkond ja muuta õppimine atraktiivsemaks).
3.Teadmusõhiskonnas vajalike baasoskuste määratlemine(eelkõige IKT ja isikuomaduste osas).
4.Avada haridus nii lokaalselt (vanemad, ettevõtted...) kui globaalselt (võõrkeeleõpe ja koostöö välismaiste institutsioonidega).
5.Suurendada ressursside (sh inimressursside) kasutamise efektiivsust (kvaliteedikindlustus).
Eesti hariduse viis väljakutset 2012-2020

• liikumine arengu- ja koostöökeskse õpikäsituse poole
  
• õpetaja positsiooni ja maine tõus
  
• õppes osalemise kasv
  
• hariduse tugevam seostamine teadmusühiskonna ja innovatsioonilise majandusega
  
• digikultuuri kujunemine eesti kultuuriruumi osaks
  

Õpetajakoolituse kriitika (Fr. Buchberger, 2000)

• fookus on õpetaja suhteliselt lühiajalisele ettevalmistusele ülikooli põhiõppes, mitte aga õppimisel kogu tööalase karjääri jooksul
  
• ignoreeritakse vajadust aidata noorel õpetajal kohaneda kooli professionaalse kultuuriga ja luua talle pideva professionaalse arengu perspektiiv
  
• õpetajate esma- ja täiendkoolitus ei ole viidud ühtsesse süsteemi, koolituse ja õpetaja edasise edutamise vahel ei ole järjepidevust ( prof . areng)
  
• puuduvad süsteemsed seosed õpetaja (esma) koolituse, koolide personaliarenduse ja kooliarenduse vahel (Hollandi näide)
  
• puudub piisav seos õpetajahariduse ning kõrgkoolides toimuva uurimus- ja arendustöö vahel
  

kutseaasta- noorele õpetajale koolis esimeseks aastaks mentor , tugisüsteem. Lõpeb õpetaja eneseanalüüsiga ning saadakse õpetaja kutsetunnistus .
Õpetaja roll erinevatel ajaetappidel

• 50- 60ndad õpetaja kui rahvuslik tulesüütaja, õpetaja kui “maa sool”, oluline oli kutsumus õpetajatööks
  
• 70ndad arusaam õpetajatööst muutus tehnilisemaks, rõhutati ametialaseid oskusi, didaktika asend õpetajakoolituses muutus keskseks , õpetaja oli eelkõige õpetamisoskuste valdaja
  
• 80ndad õpetajas nähti eelkõige oma ala asjatundjat, tähtsaks muutus õpetuse sisu, rõhutati fakte
  
• 90ndad õpetaja puhul hakati rõhutama refleksiivsust, kriitilist suhtumise omaenda töösse, enesehindamist.(globaliseerumine, infotehnoloogia , võrgustikud õpikeskkonnana)
  
• 21.saj. algus taas kerkib esiplaanile õpetaja roll sotsiaalsete muutuste vahendajana, ühiskonna mõjutajana ja kasvatajana (uus RÕK)
  

Professionalismi tunnused

• teoreetilisel alusel loodud ja ametlikult tunnustanud teadmiste ja oskuste olemasolu, mis eristab antud professiooni teistest
  
• kutseala poolt kontrollitav tööjaotus
  
• kutseala poolt kontrollitav tööturg, mis nõuab sisenejalt kutsekõlblikkust
  
• vajalik koolitus (kolmanda taseme koolitus)
  
• eetika ja ideoloogia, mis teenib kõrgemaid väärtusi (hea töö on tähtsam kui tasu)
  

Üliõpilase arenguetapid

• Varajane idealism - võib kesta 10min v terve koolipäev. Tingitud on nt positiivsest eeskujust või sellest, et on varem kujunenud idee milline peaks minu meelest õpetaja olema.
  
• Ellujäämine- 1.võimalus: üliõpilane tunneb et õpetamine on kohutavalt lihtne. 2.võimalus: konfliktide keskel ei saa tundi läbi viia, õpilased ei kuula vms. Üliõpilane tunneb pettumust õpilastes.
  
• Raskuste tunnistamine- 2-3 nädal. Üliõpilane saab aru, millega ta hakkama saab ja millega ei saa.
  
• Platoole jõudmine- tase kuhu üliõpilane peaks jõudma. Õpetajal olemas vähemalt üks kindel mudel, mille järgi tund toimub.
  
• Edasiminek - õpetajal on paar erinevat varianti , kuidas ta oskab tundi läbi viia.
  

Ootused noore õpeaja kutsealasele kompetentsusele. T. Goodi (1996) järgi
1.aasta
Õpetaja kui...

• töö korraldaja klassis
  
• õppematerjali esitaja
  
• klassidiskussiooni juht
  
• õpitulemuste hindaja
  

2.aasta
Õpetaja kui...

• ülesannete kavandaja tööks klassi ja õpilasrühmadega
  
• iseseisva õppimise võimaluste looja ja õhutaja
  
• sidepidaja vanematega
  
• õpilaste emotsionaalsele ja sotsiaalsele arengule kaasaaitaja
  

3.aasta
Õpetaja kui...

• kolleeg
  
• teadmiste kaaslooja
  
• juht
  
• õpilaste enesereflektsioonivõime õhutaja ja arendaja
  

Õpetaja professionaalne areng T.Baron, D. Berliner (1996)

• Uustulnuka tase(novice)- goodi 1.aasta
  
• Eduka algaja tase( advanced beginner)- goodi 2.ja3. aasta
  
• Kompetentsuse tase(competent)- jõuab umbes viiendaks aastaks
  
• Professionaalsuse tase(proficent)- töö on väga hästi läbi mõeldud, õpetajatöö tegevused on muutunud automaatseteks ja õpetamine on hästi paindlik.
  
• Meisterõpetaja tase(ekspert)- lisaks eelnevale lisandub otsuste vastuvõtmine intuitiivselt.
  

Klassi füüsiline keskkond
Soovitused õpetajale:

• klassiruum peab olema puhas, turvaline ja atraktiivne
  
• seadke klassi mööbel nii, et see vastaks teie õpetamisvajadustele
  
• jätke pinkide või ridade vahele piisavalt liikumisruumi, et ei tekiks ummikuid
  
• kindlustage, et ruumijaotus ja mööblipaigutus võimaldaks hõlpsasti jälgida kõiki õpilasi
  
• kindlustage, et õpetamistegevused ja demonstratsioonid oleksid õpilastele hõlpsasti jälgitavad
  
• mõelge varustsenaariumidele ja õppevahendite olemasolule- kui on tund üles ehitatud mingile ühele tehnilisele vahendile, siis peab olema varuvariant juhuks, kui tehnika veab alt vms.
  
• klassi materiaalne keskkond peab olema nii korraldatud, et see aitaks kaasa õpilaste iseseisvuse ja vastutuse suurendamisele
  
• mõelge, millistele tegevustele peab teie klassis olema ruumi
  
• mõelge kappide ja riiulite vajadusele ja paigutusele klassis
  

Väljapanekud klassiruumis

• teated (tunniplaan, reeglid, õppimise meelespea jm)
  
• esitamine ja edendamine (lisamaterjal)
  
• arutelu (probleem, sündmus)
  
• võistlemine ja koostöö (rühmatööd)
  
• tähistamine
  
• õpilastööde avaldamine
  

Õpetaja juhtimisstiilid ja nende kujunemise lähtekohad
Iseseisvus
Liberaalne (mittesekkuv) Demokraatlik, partnerlus
Vaenulikkus Armastus
Autoritaarne(sekkuv) Autoriteetne (sekkuv)
Kontroll
Mittesekkuv õpetaja

• Esmane kontroll oma käitumise üle lasub õpilasel. Ise teavad, mis teevad.
  
• On laste vastu lahke a sõbralik ega sea kindlaid piiranguid.
  
• Usub, et ei ole õige oma soove ja arvamusi õpilastele peale suruda.
  
• Usub, et jõu kasutamine on vale, kuid viimase piirini viiduna läheb endast välja ja hakkab karjuma.
  
• Ei mõtle tulevikule
  
• Nõuded sõltuvad tujust ja situatsioonist
  
• Paneb õpilastele vähe nõudmisi ja kontrollib neid ka vähe(õpilased ei õpi käituma, kuna reeglid puuduvad)
  
• Õpilased on vähese sotsiaalse kompetentsuse ja enesekontrolliga.
  
• Õpilastel on raske õppida sotsiaalselt aktsepteeritavat käitumist.
  
• Lisaks jääb tunni lõpus palju aega üle, räägib palju isiklikel teemadel .
  

Autoritaarne õpetaja

• Õpetaja seab kindlad piirangud ja kontrolli õpilaste käitumise üle. “Miks? Sest mina ütlen nii!”
  
• Õpilased on tunnis vaikselt – kardavad
  
• On kindel, et võib oma arvamust õpilastele peale suruda, sest tema teab mis on õige.
  
• Vihastab sageli kui õpilane ei allu tema korraldustele.
  
• Arvab , et õpilased peavad talle alluma ja teda austama, sest ta on vanem ja targem .
  
• Usub, et allumist võib saavutada mistahes vahenditega( nt. Tõmbab kustukaga üle kukla, lutt või teip suhu ) Talutakse väiksemates kohtades, kuna pole teist õpetajat võtta.
  
• Eitab õpilaste õigusi ja lahendab probleeme enda seisukohast , nii kuidas endal on mugav.
  
• Õpilastel pole võimalust õppida või praktiseerida kommunikatiivseid oskusi.
  
• Ei innusta ega motiveeri õpilasi seadma isiklikke eesmärke.
  
• Õpilastel ei kujune välja sisemine enesekontrolli mehhanism .
  

Autoriteetne õpetaja

• Kontroll õpilase käitumise üle lasub nii õpilasel kui õpetajal- reeglid tehakse koos arutledes. Kui õpilased on reeglitega ise nõustunud, siis järgivad neid paremini.
  
• Austab teisi ja iseennast - mina saan tööd teha ja õpilased õppida.
  
• Ei luba endale õpilaste solvamist
  
• Tegeleb distsipliiniprobleemide põhjuste analüüsiga- kas asi on minus või klassis?
  
• Usub, et nii õpetajal kui õpilasel on õigus oma arvamusele- vestlused ja arutelud .
  
• Usub, et distsipliin saavutatakse õpilastega koostöös.
  
• Lahendab probleeme paindlikult ja järjekindlalt.
  
• Ei suru oma arvamust peale.
  
• Õpetaja on avatud verbaalsele suhtlemisele- õpilased saavad praktiseerida oma kommunikatsiooni oskusi.
  
• Kasutab palju õpilaste kiitust ja innustamist.
  
• Julgustab õpilaste sotsiaalselt kompetentset käitumist.(kuidas teatris käituda)
  

**Autoritaarne stiil sobib õpilastele, kellel puudub õpimotivatsioon. Loovale õpilasele on see surm.
Tunniosade juhtimine

Tunni algus- püsti tõusmine, et õpilane saaks aru, et algab tund. Saab ennast vahepeal liigutada. Eesmärgid+sissejuhatus(tunni ülevaade)

Üleminekud- tuleb üle mõelda. KT valmis eri aegadel , panen lisaülesanded tahvlile kirja. Asjad laual.

Tunni lõpetamine- 10-15 min enne lõppu. Kodutöö annan  selgitan  kokkuvõte uuest osast  tagasiside õpilastelt kui ka õpetajapoolne tagasiside. (mida õppisime, kes olid tublid, hindan oma tunnitööd) Kodutöö: miks teeme, mida teeme, mida saavutame.

Kriisid . Konspekt igale klassile eraldi, et oleks meeles, mida pean meeles pidama . Võin 4värviga visuaalselt selle paremaks/märgatavamaks muuta. Ninaverejooks- määran klassist kellegi kaasa. Politseiauto maja ees- lähen ka vaatan ja kommenteerin ja nüüd võime oma tunniga edasi minna. Vaatame, arutleme, lahendame olukorra.
Distsipliiniprobleem esineb alati seal, kus:

Käitumine segab õppeprotsessi- mul on õigus õpetada.

Kellegi käitumine segab teiste õigust õppida.

Psühholoogiliselt või füüsiliselt ohtlik- solvav käitumine ja vägivald (asjade loopimine, vara rikkumine).

Kahjulik kellegi varale- asjal võib olla emotsionaalne väärtus.
Ebakohase käitumise 4 ekslikku eesmärki:

Tähelepanu saamine- isikliku küsimuse esitamine nt. Kas tahetakse saada õpetaja või õpilaste tähelepanu. Kõik tahavad, et neid märgataks õpetaja poolt. Seega võivadki mõne lolluse teha. Mittetahtlik.

Mõjuvõimu saavutamine- pahatahtlik. Tunneb, et õpetaja on teda ebaõiglaselt hinnanud või temaga käitunud ebaõiglaselt. Olgu, räägime sellest pärast tunde. Mõjuvõim ka õpilaste üle.

Kättemaks- need õpilased tunnevad kõige tugevamat meeleheidet ja väärtusetust. Neil on ebaadekvaatne enesehinnang . ! saagu või hullem! Tal on ükskõik.

Oma käitumise ebaadekvaatne hinnang- mittepahatahtlik. Klassis koha saamine, viskab koti taha pinki , keegi sai pihta jne. Esihambad välja kulli mängides, ema oli hambaarst .

Igavus .
Ebakohase käitumisega toimetulek :

Mitteverbaalsed võimalused

Verbaalsed võimalused

Õpilaste kiitmise ja karistamise kord koolis(pgr. 58).
1) Kurja pilgu saatmine , mitte välja tegemine, lähen õpilase laua juurde, panen käe õlale(kui ära tõmbab, siis rohkem ei puutu). Kui teeb ristsõna, siis panen tal selle kinni laua nurgale. Kui tean, et ta hakkab seda uuesti tegema, siis võtan ära ja annan tagasi tunni lõpus. Kui mitte nii süütu asi(nt veepüss), siis annan tagasi lapsevanemale või siis saab kevadel. Peab olema asjadel eraldi koht ja silt peal, muidu ei mäleta, kelle oma oli.
Vahepeal jään vait, räägin vaiksema häälega(rõhutan), et teised jääksid vait.
Need on head selleks, et need ei sega tundi.
2)Õpilase nime nimetamine. Öeldakse seda, mida peab tegema. (Kati, vaata tahvlile)
Ütle, mida valesti teeb ja miks ja mida peab hoopis tegema.

• Järgmisena “Ole hea ja pane oma päevik laua peale” Annan vastutuse õpilasele. Kui pole päevikut, siis pole hullu , on ka virtuaalne päevik. Nüüd oleneb õpilasest, käitub korralikult. Märkus tuleb TÄPSELT kirja panna (kasutas ebatsensuurseid väljendeid)
  
• Individuaalne vestlus - “Ma tahan sinuga peale tunde rääkida.” Kui ei tule, siis räägin klassijuhatajaga. Enne ta tundi ei saa, kui on vestlusel käinud. Selgitada välja põhjus ja leida kokkulepe. Aga mida me peaksime teistmoodi tegema, et tund oleks põnevam, kui lapse jaoks on tunnis igav. Vastastike kokkulepete loomine.
  
• Järgmisel vestlusel võtan kaasa veel ühe või kaks õpetajat, kes annavad talle tunde. Enne räägin nende õpetajatega läbi olukorra ja oma kasvatusmeetodid . Tuleb mõelda, keda juurde võtan ja hoolikalt.
  
• Lapsevanem kooli.
  

3) * Õpilane peab teadma, miks, mida on rakendatud.
* Arenguvestlus , individuaalse õppekava rakendamine, tugispetsialistige teenuste osutamine, õpilase võib määrata pikapäeva rühma põhikoolis(õpiabi). Huviringid või õpilaskodud, õpilase üle viimine käitumisraskustega klassi( võib alates 6ndast klassist). Koos otsustab , kas avab sellise klassi. Saab suunata vaid õppenõukogu otsusel ja vanema lubades.
* Lapsevanema kooli kutsumine.
* Õpilase käitumise arutamine kas direktori või õppealajuhataja juures.
* Kutsuda laps koos või ilma lapsevanemata õppenõukogu või hoolekogu ette.
* Õpilasele võib määrata tugiisiku (teine õpilane, psühholoog, turvamees, garderoobitädi- isik, kellega on tekkinud usaldussuhe).
* Kirjalik noomitus.
* Esemete kooli hoiule võtmine.
* Õpilase tunnist eemaldamine kusagile teise klassi(kodurahuklass). Kirjutan konspektist ülesanded, mida ta peab lahendama ja teine õpetaja jälgib, et ta kaasa töötaks. Või saadan aknalaua juurde ül. Lahendama kuni ta on valmis tagasi tulema .
* Saab määrata lepitaja . Selleks on tavaliselt klassijuhataja .
* Lubatud rakendada kooli jaoks vajalikku tööd- sellisel juhul kui õpilane midagi rikub(seina, wc vms). Õpilane heastab selle ise. See on vanema nõusolekul. Lubatud määrata poolteist tundi pärast kooli lõppu. Lepitakse aeg kokku kui samal päeval ei saa laps tulla.
* Saab anda ajutise keelu klassivälistele üritustele.
* Ajutine keeld õppetööst osavõtmisel( võib olla nädal või kaks või üheks veerandiks). Kõikidel õpetajatel on lisa töö, kuna peavad lapsega individuaalselt suhtlema ja õpetama. Kasvatuslik mõju: laps tahab areneda sots. Oskusi ja sõpradega suhelda. Tal hakkab üksi igav.
Miks laps peab olema teadlik reeglitest ja õigustest? Lapse oma vastutus. Ma ei taha, et neid reegleid rakendatakse.
Õpilaste karistamine :

Karistus peab paistma õiglase ja mõistlikuna ning seda tuleb järjekindlalt rakendada. Et areneks sisekontrollimehhanism.

Õpilased peavad tegema selget vahet väiksemate ja tõsisemate rikkumiste puhul määratavate karistuste vahel. “näidispoomine”- et teised ka sellest õpiks, kasutatakse kui on oht et keegi teeb järgi. Vanemad kooli, arutlus.

Karistus peab alati olema proportsioonis korra rikkumisega.

Karistuse ranguse osas võib läbi rääkida- suusareisist keelamise asemel määran teise karistuse.

Rikkumise heastamine võib olla efektiivsem kui tavaline karistus. Aken katki- kutsu isa, tema lahendab kõik. Laps sellest ei õpi.
Millised on karistuse tagajärjed:

• Lapsele, vanemale- mida see tähendab lapsele/vanemale
  
• Õpetajale- õpilasele määratud karistus on liida range, arvab klass. Klass pöördub õpetaja vastu.
  
• Klassile, koolile - klass tunnist minema ja 3 jäid. Suhted halvenesid klassis. Koolile halb- olümpiaad Tartus, vanem õpilane jagas nooremale alkoholi, jäi medalist ilma.
  

“Kooli käitumise käsiraamat”- Watson.
Head nõuanded tsensuursete väljendite vastu. Panna kirja, mis ütleb ja panna ümbrikusse. Kui veel nii teeb, annan kirja vanematele. Vastutus õpilasel.
Kogu tund jagada minutite kaupa ära. Ala 1-5 minutit teen seda 6-12 teeme seda jne.
Klassijuhataja tunni teema saan samamoodi läbivast teemast. Pädevused, eesmärgid. Võin võtta RÕK-ist või valida ise. Tund on läbivalt seotud ühe teemaga: sõprus, armastus, koolivägivald, toitumine, hobi. Tunni lõpus kokkuvõte, kontrollida teadmisi, viktoriin, ristsõna vms.
Rühmas 3 inimest. Iga rühm 15 min aega tunni presenteerimiseks. Powerpoint v midagi. Pean olema valmis vastama küsimustele pärast presentatsiooni. Kasutada hästi palju aktiivõppemeetodeid.
Õpetaja testimine õpilase poolt

• kas õpetaja suudab korda hoida
  
• kas ta saab õpilasest aru(esimesel korral usun seda, mida õpilane räägib)
  
• kas ta saab naljast aru
  

Õpilaste ootused õpetajale

• hoiavad korda(on pigem ranged kui leebed)
  
• panevad õpilased tööle
  
• seletavad materjali arusaadavalt ja on abivalmid
  
• on huvitavad, pakuvad vaheldust
  
• on õiglased järjekindlad, ei soeta pailapsi ega kiusa kedagi
  
• on sõbralikud, heatahtlikud, räägivad vaikselt ja naljatavalt
  

Õpetaja ootab, et õpilane

• suudaks kontrollida ja reguleerida oma käitumist ning oskaks allutada oma isiklikud soovid õpetaja nõuetele ning kooli ja klassi reeglitele
  
• omandaks õppeaine põhivara
  
• rakendaks õpitut eluliste probleemide lahendamisel
  
• osaleks klassivälistel üritustel
  
• omandaks isamaalisi hoiakuid ja tundeid ning nende väljendamise oskusi
  

Õpetaja

• näeb last koolis
  
• tal on omad ootused
  
• võrdleb last varasema arenguga
  
• võrdleb last klassikaaslaste edusammudega
  
• teab, kuidas selles vanuses laps käitub
  

Lapsevanem

• näeb last kodus
  
• suhtub lapsesse emotsionaalsemalt
  
• puudub võrdlus eakaaslastega
  
• tal on oma seisukoht lapse probleemide suhtes
  
• ei süüdi alati põhjustesse (üritavad “välja tirida”)
  

Lapsevanemate ootused koolile

• tahavad olla informeeritud oma laste edasiminekust
  
• tahavad jagada oma muresid õpetajaga
  
• tahavad, et õpetajad kuulaksid neid ja arvestaksid nende arvamusega
  
• tahavad saada positiivset informatsiooni oma laste kohta, mitte saada ainult lugeda lapsele kirjutatud märkusi
  
• tahavad sagedasemat suhtlemist õpetajaga
  
• tahavad, et õpetajad teeksid omavahel koostööd
  
• tahavad, et õpetaja aitaks lapsel kooli sisse elada
  
• tahavad, et neil oleks kindel aeg kooli külastamiseks(konsultatsiooniaeg)
  
• tahavad, et õpetaja ja juhtkond teevad omavahel koostööd
  
• tahavad, et neid koheldakse kui võrdseid
  

Õpetaja ootused lapsevanematele

• hoolitsetakse laste põhivajaduste rahuldamise eest
  
• omaksid häid laste kasvatamise oskusi
  
• oleksid oma lastele eeskujuks
  
• oleksid seotud oma lapse õppetööga nii kodus kui ka koolis
  
• toetaksid, julgustaksid ja kuulaksid oma lapsi
  
• käiksid lastevanemate koosolekutel
  
• soodustaksid ja kindlustaksid kodust õppimist
  
• toetaksid kooli
  
• suhtleksid pidevalt kooliga
  
• julgustaksid ja kasvataksid lastes iseseisvust
  
• oleksid teadlikud oma väga tähtsast rollist laste haridusteel
  

Kodu ja kooli koostööd segavad faktorid

• lapsevanema varasem negatiivne kogemus ja hirm
  
• negatiivse info kartus
  
• vanemal on endal probleeme
  
• lapsevanem varjab koduseid muresid
  
• probleemid ei lahene
  
• tuntakse piinlikkust oma lapse pärast
  
• puudub huvi lapse käekäigu vastu
  
• hirm tõde teada saada
  
• ollakse kooli suhtes negatiivselt häälestatud
  
• ei loodetagi midagi asjalikku kuulda
  
• ollakse tööga väga hõivatud
  
• õpetaja ja lapsevanema vanusevahe on suur
  
• isiklikud suhted
  
• laps keelab vanemaid kooli tulla
  
• koosoleku aeg on liiga varajane
  
• koosoleku ajal on teleris huvitavad saated
  
• töö on halvasti organiseeritud
  

Tagasiside lapsevanematelt

• mida vanemad koolist mõtlevad
  
• ettepanekud koolielu parandamiseks
  
• seisukohad lapse arengu osas
  
• ootused koolile ja õpetajale
  
• millega ollakse väga rahul
  
• mida laps teeb kodus väga hästi ja meelsasti
  

pgr. 11,12,13,14 RÕK-is lapsevanema kohta
Õpetaja kutse-eetika

• õpetaja kutse-eetikasse kuuluvad kasvatuse, õpetamise ja suunamise küsimused õigest ja valest, heast ja halvast , heast ja õnnelikust elust ja seda puudutavatest otsustest
  
• Eetiliste probleemide üle juureldakse eri kutsealadel erinevalt. Mida enam iseseisvaid valikuid ja võimu ameti juurde kuulub, seda eetiliselt tundlikuma ametiga on tegemist.
  
• Paljudes ametites hinnatakse tööd tihti soorituse või tulemuse alusel, aga õpetaja ei saa pelgalt hinnata tulemuste alusel; viis, kuidas need tulemused saavutati on samavõrd tähtis
  
• Õpetajalt oodatakse tundlikkust just seetõttu, et tema partneriks on laps, kes ei suuda kaitsta oma õigusi või kes isegi ei tea neid
  
• Kasvav laps vajab turvalisust ja abi maailma tõlgendamisel. Kui keegi ei sea lapsele turvalisi piire , on tulemuseks psüühiline ülekoormatus, mis ületab lapse vaimsed võimed ja võib tekitada ebakindlust ja juuretuse tunnet
  

Õpetaja suhtluspartnerid koolis

• õpetaja-õpilane ( austus , eelarvamuste puudumine, usaldus, positsiooni säilitamine)
  
• õpetaja-õpetaja ( austus, toetamine , infoliikuvus- nt. tervisehäired, kellegi väga emotsionaalne seisund vms)
  
• õpetaja-lapsevanem (austus, ei ole erikohtlemist, suunata üksteist kasvatamises)
  
• õpetaja-kooli juhtkond (soovitavalt Teie-vormis rääkida ametlikes olukordades ,
  
• õpetaja-muu personal (tagada, et kõik õpilased kõikidesse neisse samasuguse lugupidamisega suhtuksid)
  

Õpetaja riietus
Õpetaja seelik peab olema pikem kui klassis kõige madalama laua pind. Kehtivad kõik need reeglid, mis kehtivad õpilase riietuse kohta. Õlapaelad, nabapluusid, minid ei ole lubatud, aluspesu ei eksponeerita, dekoltee viisakas, läbipaistvad riided. Sukad või sukkpüksid kõikidel päevadel kus õpilastega v lapsevanematega kokku puututakse. Kingad mugavad. Sussid ja plätud keelatud.
Akadeemiline riietus. Nt aktustel. Mustvalge v tumedad või beežikat toonid. Tagasihoidlik muster, õlad kinni, sukad jalas . Alates kella kuuest võib kanda õhtukleiti.
Õpetajate maailmaorganisatsiooni kutse-eetika deklaratsioon

• kohustus õpetaja kutse ees(pidevalt edasi arenedes töötan)
  
• kohustus õppija ees(kõiki ilma diskrimineerimata)
  
• kodustus kolleegi ees
  
• kohustus juhtivate töötajate ees
  
• kohustus lapsevanemate ees
  

Õppekava koostamine ja arendamine
Õppekava

• On ühe konkreetse piirkonna õppekava, mis annab edasi ühe konkreetse piirkonna väärtusi, norme ja teadmisi.
  
• Lugemisoskus vabastas inimesed.
  
• Õppekava ei saa ühest riigist teise üle kanda.
  

J. Milton “ traktaat kasvatusest ” 17.saj
9 a jooksul (12-21) pidi õpilane õppima
emakeel , 5 võõrkeelt, piiblilugu, kiriku ajalugu, õigusteadus, loogika , astronoomia , agronoomia , geograafia, üldine ajalugu, navigatsioon , arhitektuur, meditsiin , eetika, poliitika, retoorika .
Tänapäeval õpitakse sama aga erinevate nimedega ainete raames.
Reformatsiooni järel vajas iga talupoeg :

• lugemisoskus
  
• väikese katekismuse tundmine
  
• palved
  
• kirikulaulu oskus
  

Maapäeva otsus 1783. Kogu maal tuleb külakoole asutada ja lapsi õpetada seni, kuni nad selgesti loevad ja katekismust oskavad.
Esimeste tegelike õppekavadena Eestis võib nimetada dokumente:
“ Liivimaa Lutheri usu maakoolide seadus” koos selle juurde kuuluvate “Maakoolide õpetuse plaanidega” 1874 ja “Koolipidamise seadus Eestimaa Ewangeliumi Luteruse usu maa-koolidele” 1878, kus sätestati:

• hariduse üldeesmärgid
  
• aineõpetuse eesmärgid
  
• ainesisu loendid
  
• õppetöö korraldamise juhatused õpetajale
  

Üldhariduse õppekavad Eesti Vabariigis

• 1919- Avalikkude rahvakoolide tunnikava ja õppekavad (kokku 28 lk) Nt: kodulugu Siga- tuhnija ja kõige sööja... Kana - siblijalg. Part - elav lootsik veel. Tui- teraotsija
  
• 1928- Algkooli õppekavad
  

• algkooli sihis ja ülesanded
  
• õppekavad(õppesisu)
  
• seletuskirjad õppekavadele(õppeviis, metoodika)
  

• 1937- Algkooli õppekavad(algkooli sihid ja ülesanded, õppekavad)
  
• 1938- algkoli keskkooli gümnaasiumi õppekavad(lähtusid esimestest
  
• 1940- algkooli õppekavad (“kiirreageering” lähtuvalt ajastu vaimust ) nt. Noortesse tuleb sisendada teadvust, et ühiskondlik sotsialistlik vara on püha ja puutumatu.
  

Nõukogude Eesti programmid

• Aineprogrammid (ka lasteaiale )
  
• Tunnijaotusplaanid (muutusid sageli)
  

Programmid olid ühesugused kogu NSVL -s. (“Lehrplan tüüpi” õppekava)
Eesti NSV-s õnnestus siiski üht-teist “ kohandada ”, eriti Ferdinand Eiseni haridusministriks oleku ajal.
Õppekavad taasiseseisvunud Eestis
EHA (Eesti Hariduse Arenduskeskuse) töögrupp
1992 põhikooli õppekava
1993 keskkooli õppekava(pigem sisukirjeldused kui päris õppekavad)
TPÜ Haridusuuringute Instituut ja HM ainenõukogud
1994 õppekavaprojekt (õppekava pandi üldhääletusele)
1996 Eesti põhi- ja keskhariduse riiklik õppekava ( rakendus kolme aasta jooksul kooliastmeti)
2002 Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava “ Curriculum tüüpi” õppekava
(2006/7 oleks pidanud tulema uus õppekava.)
2010 Põhikooli riiklik õppekava, Gümnaasiumi riiklik õppekava
Põhikooli ja gümnaasiumi riiklik õppekava
Vabariigi Valitsuse 25. Jaan 2002.a. määrus nr 56
Vabariigi Valitsuse 28. Jaan 2010.a. määrus nr 14
RÕK-i alusel koostab iga kool oma õppekava
RÕK koosneb:

• üldosast( lähtealus, eesmärgid, kohustuslikud ained, õppekoraldus, üldpädevused ...)
  
• ainekavadest (valdkondlikud)
  
• läbivatest teemadest
  

Hariduspoliitika poolt reguleeritavad valdkonnad
Kooliaasta pikkus 175 päeva.
Kooliaasta pikkus 35 nädalat.

• koolikohustuslik iga(7-17 või põhikooli lõpuni), koolikohustuse sisu, vastutajad(OV, riik, vanemad, kool)
  
• kooliaasta pikkus, vaheajad , tundide arv, ained
  
• ainete jaotus nädalas, päevas
  
• õppekava sh kooli vabadusaste selles
  
• õppevahendid, valik, finantseerimine, kinnitamine, autoriõiguste omandamine
  
• eksamid , tasemetööd, hindamine, tagasiside
  
• õpetajate, koolijuhtide kvalifikatsioon , palgad, koolitus, komplekteerimine, pädevus
  
• finantseerimine, õppemaks, õppetoetused, rahade kasutamise vabadus
  

Egalitaarsus/elitaarsus
Tendents on (paljudes riikides) egalitaarne koolisüsteem- õppimise võimaluste võrdsus, kooli lõpetamisel ühtne stardipositsioon
Soome, Suurbritannia , Iirimaa , Rootsi jt- siin võrdsete võimaluste kõrval rõhutatakse ka turvalist, stressivaba, õppijakeskset koolimiljööd (koolist väljalangemise vältimine)
Saksamaa, Holland - diferentseeritud (PISA uuringus tase kehvem!)
Kooli eesmärgid

• sorteerimine ja selekteerimine (õpilasi: kallakud, abc klassid , õppeainete kaupa; hea õpetajatele, saab keskenduda sarnastele gruppidele; õpilased saavad maksimaalset rakendust ja abi; samas kui õpilane teab, et ta on nõrgem grupp, siis ta ei tunnegi vajadust pingutada)
  
• sotsialiseerimine
  
• haritud elanikkonna produtseerimine (ei tule kassapidajaid ja liinitöölisi, tulevad tipptasemel inimesed.)
  
• ühiskondlike väärtuste ja hoolivuse kujundamine (hästi tihedalt seotud oma kogukonnaga, kohaliku elu keskus ja eestvedaja, ühistegevus laste ja lapsevanemate poolt.)
  
• lastele sotsiaalselt aktsepteeritud “kinnipidamise” võimaldamine (kaagvere ja puiatu; kes linna paremates koolides hakkama ei saa, saadetakse äärelinna kooli kokku, koolil suur missioon kasvatada raskeid lapsi.)
  

(Riiklik) õppekava
Hilda Taba- maailmakuulus õppekavateoreetik
hariduse sisu kas riiklikult või institutsiooniliselt määratlev dokument, milles avaldub vastava ajastu haridusideoloogia ja sellest tulenev eesmärgiseade. Õppekavas sätestatu on põhialuseks õppetöö korraldusele koolis. Õppekava sisaldab tavaliselt vastava haridusastme ja koolitüübi kasvatuslikke eesmärke, õpetuslikku sisu, õppeaega ning kontrolli ja hindamise viise. Traditsiooniliselt koosneb õppekava sissejuhatavast hariduse ideoloogiat selgitavast üldosast ja ainekavadest( Tyler , Lawton jt)
(Riikliku) õppekava rakenduskava:
Dokument, mis määratleb tegevuskava(uue õppekava ideoloogiat ja sisu selgitavate materjalide koostamine, seadusandluse vastavusse viimine, õppevara koostamine, haridustöötajate täiendkoolitus jms) ning ressursid ( rahalised vahendid, aeg, kompetentsus vastavas valdkonnas) õppekava rakenduseks koolipraktikas.
Kooli õppekava:
Dokument, milles sätestatakse õppe- ja kasvatustöö korraldus antud koolis riikliku õppekava realiseerimiseks. Erakoolis vm spetsiifilises koolitüübis iseloomustab ta selles omandatavat haridust sarnaselt riiklikule õppekavale, üldhariduslike erakoolide puhul sätestatakse enamasti ka vahekord riikliku õppekavaga.
Põhiharidust saab omandada kolme liiki riikliku õppekava alusel:

• põhi- ja üldkeskhariduse riiklik õppekava (normintellektiga õpilased);
  
• põhihariduse lihtsustatud riiklik õppekava (kerge vaimupuudega õpilased, selle õppekava alusel õpib 1,4% põhikooli õpilastest);
  
• toimetuleku õppekava (mõõduka ja sügava vaimupuudega õpilased, selle õppekava alusel õpib 0,4% põhikooli õpilastest).
  

Kooli ainekava:
Dokument, mis määratleb riiklikust õppekavast lähtuvalt aineõpetuse sisu kooliastme (nt matemaatika põhikoolis) või kursuse (nt matemaatika I-XII klassis) ulatuses. See on töö aluseks kõikidele aineõpetajatele.
Õpetaja töökava:
Dokument, mis määratleb õpetaja töökorralduse riikliku ja kooli õppekava realiseerimiseks antud kooli tingimustes õpetatavate klasside ja ajaühikute (õppeaasta, õppeveerand, õppenädal) lõikes koos kasutatava õppevara põhivahendite loeteluga.

• aine
  
• klass
  
• ajalis-temaatiline plaan
  
• teemad, alateemad , põhiterminid –(põhivara)
  
• meetodid, oodatavad tulemused, hinnete kaal(mis hinne kui palju määrab veerandihinnet)
  
• läbivate teemade käsitlemine
  
• õppevara (õpikud, tv) ja lisavahendid
  
• hindamine ja kontroll
  
• järeltööde tegemise kava, millal, kuidas hindan, mitu korda võib teha.
  

Individuaalne õppekava:
Õppesisu ja selle omandamise korraldust iseloomustav dokument erivajadustega õpilas(t)ele, tavaliselt eristamiseks õpitegevuste ja sisu korraldust üksikutele õpilastele koolis.
Koduõppel õpilased, sportlased, muusikud (koorilauljad)
Kooli arengukava:
Dokument, mis määratleb kavandatud suunad ja tegevused kooli arenguks lähi- ja kaugemas tulevikus, lähtuvalt regionaalselt ja riiklikult sätestatud haridusprioriteetidest ning konkreetsetest võimalustest (ressursid, tingimused).
Haridusstandard:
Hariduslik miinimum vastavas ainevaldkonnas ajaliselt piiritletud õppetsükli (nt kooliaste või klass) lõpus, mida tavaliselt määratletakse minimaalse nõutava hulga teadmiste ja oskustega ning suutlikkusega seda iseseisvalt kasutada.
Õppekava mõiste määratlemine rõhuasetusest lähtuvalt:

• Ainekeskne õppekava(iga õpetaja oma aine eest)
  
• Kompleksõppekava(lähtuvalt ainevaldkonnast, koos teiste õpetajatega)
  
• Probleemikeskne õppekava(kogu õpetuse sisu on jagatud erinevate probleemide või projektide ümber, õpetajad on saanud vastava ettevalmistuse. Probleemiks see, et kõiki aineid pole võimalik probleemide ümber siduda).
  
• Aktiivõppekava( spets ettevalmistuse saanud koolid, õpetajad. Lõuna-Eestis hästi palju.
  

Õppekava liigid:

• Ametlik õppekava(ainukene, mis on kirja pandud)
  
• Tegelik õppekava(kirja ei panda, aga see realiseerub)
  
• Varjatud õppekava(toimib kõikides koolides- anname õpilastele kas väga palju suuremad teadmised või väga palju nõrgemad teadmised, kui oleme kirja pannud )
  
• Nullõppekava(kirja paneme , aga üldse ei õpeta. näit. 1)musaõps läks dekreeti, asendusõps räägib küll teooriat, aga õppekavas kirjapandu jääb tegemata, 2)füüsika teooria on selge, aga katseid pole teinud- see osa ainekavast jääb tegemata.)
  
• Ekstraõppekava(pole kuskile kirja pandud, aga õpilaste teadmised on ainevaldkonnas palju suuremad)
  

Klassijuhataja töö koolis
Klassijuhataja roll kooliti varieeruv , kas tehakse väga palju või väga vähe. Mujal maailmas klassijuhatajat kui sellist ei ole. Õpetajate tugivõrgustik palju suurem, ülesanded jagatud erinevate inimeste vahel, puudub vajadus konkreetse klassijuhataja järele.
Klassijuhatajatööd reguleerivad dokumendid

• klassijuhataja ametijuhend- kooliti erinev
  
• kooli õppekava
  
• kooli arengukava- üritused, projektid
  
• kooli kodukord- jalanõud, riietus, hilinemised misiganes.
  
• Klassijuhataja ametijuhend
  
• üldosa
  
• klassijuhataja missioon
  
• põhifunktsioonid
  

• kooli esindamine (kuidas ja millal võib)
  
• informatsiooni vahendamine (millised liinid)
  
• asjaajamine (dokumentide esitamine jm)
  
• juhendamine ja nõustamine
  

• vastutus
  
• nõudmised
  

Kooli õppekava

• kooli õppe- ja kasvatuseesmärgid ja põhimõtted
  
• läbivad teemad ja nende käsitlemise põhimõttes
  
• ülekooliliste ja koolidevaheliste projektide kavandamise põhimõtted
  
• õpilaste nõustamine ja õpiabi
  

Klassijuhataja partnerid koolid

• juhtkond – klassijuhataja (koostöö, mõlemad pooled panustavad)
  
• õpilane – klassijuhataja
  
• lapsevanem – klassijuhataja (arenguvestlused, eri suhtlusviisid )
  
• aineõpetaja – klassijuhataja (klassijuhatajal on õigus külastada kõiki oma klassi ainete tunde, aitab lahendada konflikte)
  
• kooli psühholoogi(kõik täiskasvanud koolitöötajad) – klassijuhataja (tabada ja jälgida, et õpilased kõikidesse töötajatesse võrdse lugupidamisega suhtuksid)
  

Klassijuhataja roll

• õpilaste sotsiaalsete pädevuste kujundaja
  

• klassikollektiivi kujundamine (tutvumisemängud, üritused, koolielus osalemine, sotsiomeetriline test- õpilaste suhtumine üksteisesse)
  
• klassi mikrokliima, meietunde tekkimine (oluline on suhteid teada, hullem olukord on kui klassis on gruppide vahel väga tugev vastasseis)
  
• õpilaste toimetulekuoskused- kohanemisvõime, vastutus (õpetan mitte oma ainet, vaid õpilast elus hakkama saama, valmistan sotsiaalselt ette. Kõik vastutavad üksteise eest)
  

• informatsiooni vahendaja
  

• info vahendamine kodu ja kooli vahel
  
• tagasiside lapsevanematele lapse õpiedukuse kohta
  
• tagasiside aineõpetajatele õpilaste ja lapsevanemate rahulolu kohta (arenguvestlus)
  
• kooli juhtkonna informeerimine õpilaste ja lapsevanemate rahulolu kohta (arenguvestlus)
  
• koostöö sotsiaalpedagoogi (ja kogu ülejäänud personaliga)
  

• kooli esindaja
  

• kooli maine kujundaja (väärtushinnangud)
  
• asjaajamine ( dokumentatsioon , suhtlemine üldsusega)
  
• kassijuhataja eetika (lojaalsus koolile)
  

• juhendaja , nõustaja
  

• õpilaste juhendamine õpioskuste alal
  
• lastevanemate juhendamine õpilase toetamise alal
  
• aineõpetajate konsulteerimine õpilaste isikupära alal(rasked õpilased, kui on juhtunud midagi traagilist õpilasega, õpilaste tervislik seisund)
  

Klassijuhatajatund
Mida õpilased ootavad :

• eluliste probleemide vastuseid(suhted, välimus, ülevõimendatud mured)
  
• ise arutleda neid huvitavate asjade üle
  
• kuulata kaaslaste arvamusi ja seisukohti
  
• kohtuda huvitavate inimestega
  
• avameelseid kõnelusi
  
• teha midagi teistsugust
  
• NB! Mida teie tahtsite?
  

Klassijuhatajatund

• käsitletakse ühte põhiteemat nt vestluse, grupitöö või väitluse metoodikat kasutades
  
• jagatakse aktuaalset ja jooksvat infot
  
• pühenduda õpilaste probleemide ja murede käsitlemisele
  
• üheskoos heita pilk möödunud nädalale
  
• kavandada ja organiseerida tulevasi üritusi
  

“Arenguvestlused koolis” Kersti Türk
“Klassijuhataja” Valdek Rohma (+ töövihikud)
Klassijuhatajatund Eesti Wabariigis

• viidi tunniplaani 1937.a.
  
• Määrusest: KLJ tundi tuleb kasutada õpilaste kasvatuslikuks juhtimiseks ja ringide töö korraldamiseks. KLJ tunnil on kindel koht tunniplaanis, see antakse kõikidele klassidele võimalikult üheaegselt, päeva esimese või viimase tunnina. KLJ tunni sisustamiseks kinnitab õppenõukogu eritöökava, selles olulisel kohal on tundemaailma kasvatamine - ühised emotsionaalsed elamused , tähtpäevade tähistamine, rahvuslik kasvatus.
  

Koolides kus väärtustatakse klassijuhataja tundi on tunniplaanis see pandud ühel kooliastmel ühel ja samal ajal.
35klassijuhataja tundi  neist 10 kooliüritused 10 ette määratud teemad  minu enda teemad  klassi sisesed asjad
Klassijuhataja töö mapp:

• Klassinimekiri ja kontaktandmed ( igalt õpilaselt 3-5tel nr või muud infot)
  
• Töö klassiga
  
• Töökavad (ka eelmise aasta omad)
  
• Poolaasta ja aasta analüüsid klassi kohta
  
• Klassijuhataja tunni kavad + kommentaarid ja märkused
  
• klassiüritustel osaleja analüüs ja hinnang (kes on aktiivsemad ja kui palju osaleb)
  
• ülekoolilised üritused kus klass on osalenud: osalenud õpilaste arv ja nende hinnang
  
• konkursid, olümpiaadid, võistlused: saavutatud kohad
  
• Töö õpilastega
  
• veerandihinnete kokkuvõte, väljaprinditud hinnetelehed
  
• klassi iseloomustavad materjalid: saavutused, probleemid, rühmatööd
  
• töö probleemsete õpilastega
  
• kutsesuunitlus
  
• koostöö aineõpetajatega, õppeaine komisjoniga, med-personaliga, juhtkonnaga
  
• Arenguvestlused
  
• individuaalsed kiled igale õpilasele: tagasiside, kokkuvõte klassist, eneseanalüüs
  
• koostöö lapsevanematega: koosolekute temaatika ja protokollid, üldkoosolekute osalejate arv, individuaalsed vestlused(kuupäevaliselt reg.)
  

Klassijuhataja A ja O
Kuude kaupa välja toodud klassijuhataja meelespea.
Pidevalt peab: kontrolli algkirjasta päevikuid, esmaspäevased kokkuvõtted hilinemisest, vanemate teavitamine , osale enda vanuseastme klassijuhatajate töökoosolekul vähemalt 1 kord kuus, ole klassiga aktiivne osaleja huvialastes tegevustes.
Arenguvestlus koolis
Miks arenguvestlus?

• toetada õpilase arengud nendes kohtades, mida õpilane oluliseks peab
  
• suhted paranevad
  
• õpilase ja lapsevanema hoiak kooli suhtes muutub positiivsemaks
  

Põhikooli ja gümnaasiumi seadus pgr. 37

• vähemalt 1 kord õppeaasta jooksul viiakse õpilasega koolis läbi arenguvestlus, mille üldeesmärk on õpilase arengu toetamine.
  
• Õpilasega läbiviidavast arenguvestlusest võtab osa lapsevanem ja õpilase klassijuhataja, kaasatakse ka teisi õpetajaid ja koolitöötajaid ning vajaduse korral õpilase elukoha järgse valla- või linnavalitsuse esindajad ja ametiisikud.
  
• Arenguvestluse läbiviimise tingimused ja kord kooskõlastatakse kooli õppenõukogu ja hoolekoguga ning selle kinnitab kooli direktor oma käskkirjaga.
  

Probleemid

• pädevuse nappus: vanemad ei oska teadlikult oma laste arengut toetada
  
• halvad harjumused: kodudega võetakse ühendust alles siis, kui on tekkinud probleemid. Ka vanemate hulgas on neid, kes arvava, et vestlema peaks siis, kui on midagi halvasti.
  
• Kodused kasvatusprobleemid: vanemad ei leia piisavalt aega oma lastega koosolemiseks, mistõttu tekivad neil omavahel suhtlemisraskused.
  
• Aines edasijõudmist ja edukust tähtsustatakse ülemäära, selle asemel et pöörata tähelepanu suhete kvaliteedile ja lapsele endale.
  
• Õpetajate eelarvamused ja negatiivset taustaoletused: see tüdruk käitub hästi, tähendab kodus on kõik korras.
  
• Eelistused: individuaalset tähelepanu pööratakse ainult kas toimetulekuraskustega või väga tublidele lastele.
  

Muutunud paradigma
* Arenguvestlus
- vana: arenguga on probleem, mistõttu tuleb korraldada kohtumine vanematega
- uus: areng on muutus, mistõttu on vaja regulaarset ja teaduslikku kodu ja kooli koostööd, et luua igalt õppijale soodsad arenguvõimalused.
* Individuaalne tähelepanu
- vana: tegelda tuleb raskete juhtumitega
- uus: iga õpilane vajab individuaalset tähelepanu
* Õppija motivatsioon :
- vana: vastutus õppija edasijõudmisest on õpetajal
- uus: õpilane on muutumas passiivsest käsutäitjast oma arengut aktiivselt kujundavaks isiksuseks
*Õppimine:
- vana: õppimine on tõsine a raske pingutus, kõige olulisemad on teadmised
- uus: holistlik õpikäsitlus, mis rõhutab lisaks vaimsetele pingutusele ka sotsiaalse ja emotsionaalse kogemuse tähtsust. Loov õppimine ja õpioskuste areng võimaldab õpitut paremini mõista.
Arenguvestlus on kasvatusprotsessi oluline osa, mille kaugem eesmärk on:
Intelligentse inimese kasvatamine, kes oskab:

• mõista ennast, kujundada ja tõsta enesehinnangut,
  
• vastutada inimsuhete eest,
  
• tulla toime reaalses keskkonnas,
  
• leida probleemidele lahendusi,
  
• olla avatud,
  
• tasakaalustada emotsioone,
  
• õppekavas sätestatud pädevuse saavutamine,
  
• eelolevaks perioodisk eesmärkide seadmine ja plaani koostamine.
  

Lähieesmärgid on:

• luua ja hoida häid suhteid õpilaste ja lastevanematega
  
• ennetada probleeme, mis võivad tekkida lapse arengus
  
• juhendada/nõustada õpilast ja lapsevanemat õppimise, õpetamise ja kasvatamise valdkonnas
  
• suunata õpilast analüüsima, hindama ja kavandama oma tegevusi
  
• õpetada vastutama ja jälgima õppetööd lähtuvalt eesmärkidest
  
• nõustada ja õpetada tegema valikuid edasisel haridusteel,
  
• saada tagasisidet õpilase arengu toetamiseks ja jälgimiseks.
  

Arenguvestluse pidamise kord

• klassijuhataja annab õpilasele ja lapsevanemale eneseanalüüsi/küsitluse lehe kaks nädalat enne vestluse toimumist .
  
• Viis päeva enne vestluse toimumist tagastab õpilane eneseanalüüsi, lapsevanem küsitluslehe, et klassijuhataja saaks nendega tutvuda ja koostada vestluse kava:
  
• Klassijuhataja valikul kasutatakse I, II ja III kooliastme õpilaste omapärale kohandatud küsimustikke, arvestades ühtlasi individuaalset eripära.
  

“Arenguvestlused koolis” Kersti Türk
Hamburgeri meetod. Saia osa on positiivne ja kotlet on probleem. Vestlust alustatakse heast ja positiivsest. Mainida tuleb, et mitmest probleemist räägime. Ühele probleemile leiame lahenduse. Teise probleemi räägime ka läbi ja leiame lahenduse. Lõpetuseks kiidame jälle. Kinnitame kokkulepped.