Asjaajamine eesti keeles. Terminid (0)

Sarnased õppematerjalid

2

doc

Hariduspoliitika ja haridusõigus

EV haridusseadus Mis on haridus? Käesoleva seaduse raames on haridus õppeprogrammidega ettenähtud teadmiste, oskuste, vilumuste, väärtuste ja käitumisnormide süsteem, mida ühiskond tunnustab ning mille omandatust ta kontrollib. Kuidas liigitatakse haridust ülesannete, kuidas taseme alusel? Esimene: üld, kutse, huviharidus. Teine: alus, põhi, kesk (üldkesk ja kutsekesk), kõrgharidus; täiendusharidus e teadmised, oskused, mis on vajalikud olemasolevate säilitamiseks ja laiendamiseks. Kellele alluvad haridusasutused? Riigiharidusasutused alluvad HTMile või mõnele teisele täidesaatvale riigivõimuorganile, munitsipaalharidusasutused alluvad kohalikule omavalitsusele. Erakoolid alluvad neid asutanud juriidilisele või füüsilisele isikule. PGS Mis on koolikohustus? Koolikohustus on kohustus osaleda kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt kuni põhihar

Pedagoogika alused

6

docx

Põhikooli riiklik õppekava: võimalused hariduslike erivajaduste rahuldamiseks

Põhikooli riiklik õppekava: võimalused hariduslike erivajaduste rahuldamiseks § 1. Määruse reguleerimisala ja ülesehitus (1) Põhikooli riiklik õppekava kehtestab riigi põhiharidusstandardi. (2) Põhikooli riiklikku õppekava (edaspidi riiklik õppekava) rakendatakse kõigis Eesti Vabariigi põhikoolides olenemata kooli õiguslikust seisundist, kui seadus ei sätesta teisiti. (3) Riiklik õppekava koosneb üldosast ja lisadest. Lisades esitatakse valdkonniti koondatud ainekavad ning läbivate teemade kavad. (4) Põhikooli kooliastmed on: 1) I kooliaste – 1.–3. klass; 2) II kooliaste – 4.–6. klass; 3) III kooliaste – 7.–9. klass. § 2. Põhihariduse alusväärtused

Eripedagoogika

9

doc

Vaatluspraktika kolmas kodutöö

14) mõtleb süsteemselt, loovalt ja kriitiliselt, on avatud enesearendamisele. § 12. Õppe ja kasvatuse rõhuasetused III kooliastmes 3) erinevate õpistrateegiate teadvustatud kasutamisele ning enesekontrollimise oskuse arendamisele; 5) õpilaste erivõimete ja huvide arendamisele; § 13. Kohustuslikud ja valikõppeained (2) A-võõrkeelena õpitakse inglise, vene, saksa või prantsuse keelt. B-võõrkeelena õpitakse inglise, vene, saksa või prantsuse keelt või muud võõrkeelt. Eesti keelest erineva õppekeelega põhikoolides õpitakse üldjuhul eesti keelt teise keelena. Õpilase puhul, kes õpib eesti keelt teise keelena, ei ole kohustuslikku B-võõrkeelt. § 14. Läbivad teemad (3) Õpetuses ja kasvatuses käsitletavad läbivad teemad on: 1) elukestev õpe ja karjääri planeerimine ­ taotletakse õpilase kujunemist isiksuseks, kes on valmis õppima kogu elu, täitma erinevaid rolle muutuvas õpi-, elu- ja töökeskkonnas ning kujundama oma

Vaatluspraktika

3

doc

Alushariduses kasutatavad mõisted

mille sisseseadmine ja täitmine on kohustuslik kõikidele lasteasutustele, sõltumata lasteasutuse õiguslikust seisundist. Rühma õpetaja kannab päevikusse andmed õppetegevuste kohta sh õppe- ja kasvatustegevuse eemärgid ja põhimõtted nende täitmiseks ning planeeritud õppe- ja kasvatustegevused. Kokkuvõtte lapse õppetegevuse kohta kannab rühma õpetaja päevikusse iga päev. Õppekava on õppimise plaan. (H. Taba). Õppekava kujunemise etapid Eesti alushariduses: 1. Riiklik planeerimise tasand (Eesti alushariduse riiklik raamõppekava) 2. Planeerimine haridusasutuse juhtkonna tasandil (Lasteaia õppekava) 3. Planeerimine õpetaja tasandil (Õppe- ja kasvatustöö planeerimine) 4. Õppe- ja kasvatustöö realiseerimine (Tegelik õppekava) Õppekava rakendamine on koostatud õppekava kasutamine praktikas. Õppekavatöö ­ pikaajaline protsess, mille eesmärgiks on õppimise, õpetamise ja

Haridusteaduskond

8

doc

Eesti keele metoodika kordamiskusimused 2015

Eesti keele metoodika I eksami küsimused 2015 1. Mis on hariduse eesmärk? Hariduse eesmärk on: luua soodsad tingimused isiksuse, perekonna, eesti rahvuse, samuti rahvusvähemuste ja Eesti ühiskonna majandus-, poliitilise ning kultuurielu ja loodushoiu arenguks maailma majanduse ja kultuuri kontekstis; kujundada seadusi austavaid ja järgivaid inimesi; luua igaühele eeldused pidevõppeks. 2. Millistest arenguteooriatest lähtutakse õppekavade koostamisel? Millisest arenguteooriast lähtub praegu kasutusel olev RÕK? Nimetage olulisemad põhimõtted. (tabel) Kognitiivse konstruktivismi (Jean Piaget, John Dewey):

Pedagoogika

7

docx

Haridusseadusandlus kui alus HEV õppurite õppe korraldamiseks.

Üldkeskhariduse standard kehtestatakse gümnaasiumi riiklikus õppekavas. Põhikooli riikliku õppekava, põhikooli lihtsustatud riikliku õppekava ja gümnaasiumi riikliku õppekava (edaspidi koos riiklikud õppekavad) kehtestab Vabariigi Valitsus. (3) Põhikooli riiklikus õppekavas ja gümnaasiumi riiklikus õppekavas esitatakse ainevaldkonniti vähemalt järgmiste kohustuslike õppeainete ainekavad: 1) keel ja kirjandus: eesti keel (eesti õppekeelega koolis), vene keel (vene õppekeelega koolis) ning kirjandus; 2) võõrkeeled: eesti keel teise keelena, A-võõrkeelena inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel, B-võõrkeelena inglise keel, saksa keel, prantsuse keel, vene keel; 3) matemaatika: põhikoolis matemaatika, gümnaasiumis kitsas matemaatika ja lai matemaatika; 4) loodusained: bioloogia, geograafia, füüsika, keemia ja põhikooli riiklikus õppekavas ka loodusõpetus;

Eripedagoogika

11

doc

4 pr töö - lihtsustatud õppekava

tagab valmisoleku õpingute jätkamiseks järgneval haridustasemel ja elukestvaks õppeks. Põhikooli lõpetanud noorukil on arusaam oma tulevastest rollidest perekonnas, tööelus, ühiskonnas ja riigis. (6) Teadmiste, väärtushinnangute ja praktiliste oskuste omandamine ja arendamine toimub kogu kooli õppe- ja kasvatusprotsessi, kodu ja kooli koostöö ning õpilase vahetu elukeskkonna ühistoime tulemusena. (7) Eesti kool seisab eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise ja arengu eest, seepärast pööratakse põhikooli õpetuses ning kasvatuses erilist tähelepanu eesti keele õppele. § 4. Pädevused (1) Riikliku õppekava tähenduses on pädevus asjakohaste teadmiste, oskuste ja hoiakute kogum, mis tagab suutlikkuse teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. Pädevused jagunevad üld- ja valdkonnapädevusteks. (2) Üldpädevused on aine- ja valdkonnaülesed pädevused, mis on väga olulised

Eripedagoogika - vaatluspraktika

28

docx

Eesti koolisüsteem

..... 11 1.9.Riiklikud tööd ja eksamid..................................................................................... 11 1.10.Tundide algus ja kestus..................................................................................... 12 1.11. Õpikud ja töövihikud......................................................................................... 13 1.12.Kodused ülesanded........................................................................................... 14 1. EESTI KOOLISÜSTEEM Eesti haridussüsteem jaguneb neljaks kooliastmeks ning iga kooliaste kestab kolm aastat1. Kooliastmed on järgmised: Esimene kooliaste: 1-3 klass, laste vanus 7-10 aastat2. Teine kooliaste: 4-6 klass, laste vanus 11-15 aastat3. Kolmas kooliaste: 7-9 klass, laste vanus kuni 17 aastat4. Neljas kooliaste ehk gümnaasium: 10-12 klass, laste vanus 16-19 aastat5. Pärast kolmandat kooliastet peab õpilane valima kas minna gümnaasiumisse või jätkata kooliteed kutsekoolis6.

Ühiskond

Kommentaarid (0)