Asjaajamine eesti keeles. Terminid (0)

Asjaajamine eesti keeles. Terminid
Ainedidaktika - vastava aine õpetamisõpetus ehk õpetamisoskus.
Ainekava - iga õppeaine kohta koostab vastutav õppejõud ainekava, mille kinnitab programmijuht ; sisaldab aine konkreetse toimumisega seonduvat informatsiooni (õppejõud; loengute , praktikumide ja iseseisva töö hulk; iseseisvate tööde loetelu ja juhend nende tegemiseks; eksamile või arvestusele pääsemise tingimused jpm). Ainekava koosneb järgmistest punktidest: vastava aine rõhuasetused, õpetamise põhimõtted, taotletavad õpitulemused ja õppesisu.
Ajurünnak - aktiivõppe meetod, rühmatöö vorm, ideede genereerimise meetod, mille töötas välja 1950-ndatel a-tel Alex Osborne.
Aktiivõpe - õppetöö vorm, kus õppurid ise osalevad aktiivselt õppeprotsessis.
Andragoogika - ( andras =täiskasvanu) täiskasvanupedagoogika; õpetus täiskasvanute õppimisest ja õpetamisest.
Arengukava - on nägemus haridusasutuse põhi-, täiend- ja abistavate tegevuste arengusuundadest, kus arvestatakse asutuse kui organisatsiooni potentsiaali ning asutuse kui institutsiooni kohta paikkonna arengus. Inimeste jagatud arusaam ja kokkulepe edasise tegevuse suhtes.
Arenguvestlus - süstematiseeritud vestlus juhi ja töötaja (õpetaja ja lapsevanema ning õppija) vahel, mille käigus arutatakse töötaja töötulemuste (õppija õpitulemuste), karjääri, palga ja kõigi muude tööga seotud küsimuste üle.
Eesti Hariduse Infosüsteem - riiklik register avaliku teabe seaduse mõistes, mis koondab ühtseks tervikuks haridussüsteemi andmekogud.( PGS § 36 lõige 1). EHISe asutamise eesmärk on koguda informatsiooni haridussüsteemi korraldamiseks ning sihipärasemaks juhtimiseks ; Registri andmeid kasutatakse riikliku haridusstatistika koostamiseks .
Eksternõpe - õppevorm, kus õppimine on õppuri iseseisev tegevus, mille käigus õppuril on võimalus lepingu alusel kasutada õppeasutuses osutatavaid õppekavajärgseid õppe-teenuseid õppuri poolt tellitud mahus ja struktuuris.
Elukestev õpe - sihipärane protsess teadmiste, oskuste ja vilumuste omandamiseks ning täiendamiseks terve elu jooksul. Põhimõte, mille kohaselt inimene õpib kogu oma elu jooksul, alates sünnieelsest perioodist kuni surmani.
Emotsionaalne intelligentsus (EQ) - ehk tundetarkus ehk tundetaip . Võime oma tundmusi mõista, tajuda, juhtida, väljendada. Empaatiavõime (teiste hingeelu mõistmine); sotsiaalne pädevus.
Eneseanalüüs - laiem mõiste kui enesehindamine . Sisaldab ka oma vajaduste, kogemuste ja huvide teadvustamist, eesmärkide vastavuse analüüsi jms. Õpetaja (ja õpilase) tegevusele saab ja on mõttekas kõrvalt hinnangut anda, kui õpetaja (ja õpilane) ise oma tegevust analüüsib ja ainult selles ulatuses, milles eneseanalüüsiga tegeletakse. Õppimise, sotsialiseerumise alus ja eeldus. Adekvaatse enesehinnangu korral on ka tegevus adekvaatne, üle-, ala- või väärhindamine põhjustab õigusrikkumisi jm hälbivat käitumist.
Enesehindamine - reflektsiooniprotsess, mille käigus õpilane annab hinnangu omaenese tööle.
Euroopa keelemapp - Euroopa Nõukogu initsiatiivil loodud dokument, mille eesmärgiks on motiveerida õppureid avardama oma keelteoskust igal tasemel. Koosneb keelepassist (enesehindamise skaala alusel osaoskuste kaupa tehtud keeleoskuse analüüs); keeleloost (keelte õppimise ajalugu) ja kaustast (näidised ja tunnistused). Tööandja saab ülevaate töötaja keeleoskusest.
E-õpe - uutmoodi õppimine Interneti teel nt Tartu ülikoolis Moodle; iseseisev õppimine, kus õpetaja on pigem juhendaja ja mentor.
Formaalne õpe - õpe, mis toimub organiseeritud ja struktureeritud kontekstis (koolis või töökohal) ning on selgelt määratletud õppimisena. See on õppija seisukohast kavatsuslik. Tavaliselt lõpeb tunnistuse saamisega.
Funktsionaalne kirjaoskus - toimetulekukirjaoskus - inimene valdab lugemist ja kirjutamist tasemel, mis võimaldab tema täisväärtusliku eksisteerimise sotsiaalses keskkonnas.
Funktsionaalne lugemisoskus - sõltumata sellest, kust ja missugust teksti loetakse, on oluline teavet mõista, kriitiliselt analüüsida ja rakendada.
Haridusasutuse vara - asutusele peab olema tagatud õppe ja kasvatuse korraldamiseks vara, mille moodustavad tema omandis olevad või talle omaniku poolt sihtotstarbelisse kasutusse ja valdusse antud maa, hooned, rajatised, seadmed , inventar ja muud ainelised väärtused. Ülikooli varade õigusliku seisundi sätestavad ülikooliseadus ja Tartu Ülikooli seadus.
Hariduse kvaliteedi tagamise süsteem - õppeasutuste õppetegevuse kvaliteedi tagamisel kasutatakse õppekavade, õppekeskkonna ning õppekorralduse arendamist õppesubjektide osavõtul ning õppekavade, -keskkonna ja -korralduse seisundi kavakindlat hindamist.
Hariduse kättesaadavus - inimeste suutlikkus haridusele juurdepääsu kasutada. Hariduse kättesaadavus on majanduslik (õppemaksu puudumine jms), territoriaalne (kooli kaugus kodust, transpordikorraldus jms), sotsiaalne (vanemate jt toetus õppimisel) ja sisuline (vastavus õpilase oskustele, võimetele ja huvidele).
Hariduskorraldus - lasteaedade, koolide ja teiste õppeasutuste, raamatukogude, meedia, nõustamise, kutsesüsteemi koostoimes haritud inimeseks kujunemise tingimuste loomine. Hariduskorraldus seisneb haridusasutuste jt haridussüsteemi elementide töö eesmärgistamises, finantseerimises, organiseerimises ja hindamises. Siia kuulub lisaks koolikorraldusele, mille osaks on koolivõrk, ka mitteformaalne õppimine, informaalne õppimine, harituks kujunemine töötades, mängides vms, selle tulemuse ( haridus ) formaalne tunnustamine. Samuti on hariduskorralduse osaks kutse omistamine, äravõtmine, hariduse ja õppimisega seotud kulutuste tasumine ja maksustamine jms.
Haridusliku erivajadusega õpilane - HEV õpilane on õpilane, kelle andekus, õpiraskused, terviseseisund , puue , käitumis- ja tundeeluhäired, pikemaajaline õppest eemalviibimine või kooli õppekeele ebapiisav valdamine toob kaasa vajaduse teha muudatusi või kohandusi õppe sisus , õppeprotsessis, õppe kestuses, õppekoormuses, õppekeskkonnas (nagu õppevahendid, õpperuumid, suhtluskeel , sealhulgas viipekeel või muud alternatiivsed suhtlusvahendid, tugipersonal, spetsiaalse ettevalmistusega pedagoogid ), taotletavates õpitulemustes või õpetaja poolt klassiga töötamiseks koostatud töökavas.
Hariduspoliitika - hariduspoliitikal nagu igal poliitikal on kaks tähendust. Ühelt poolt on see erinevate huvigruppide huvide realiseerimine haridussüsteemis, riigis ja kohaliku omavalitsuse üksustes, kolmanda sektori organisatsoonide ning haridusasutuste sihipärane ideoloogiline, seadusandlik, korralduslik ja finantsiline tegevus haridussüsteemi arengu suunamiseks ja haridusprioriteetide kujundamiseks. Teiselt poolt on hariduspoliitika kirjalikult fikseeritud kokkulepe haridussüsteemi arendamiseks .
Haridusobjektid - haridussüsteem tervikuna , haridusseadustik, haridusstandardid, õppeasutused, õppekavad jms.
Haridusstandard - igale haridustasemele kehtestatakse nõuded, mida nimetatakse riigi haridusstandardiks. Riigi haridusstandardid esitatakse riiklikes õppekavades. Õppekavad sisaldavad hariduse sisu määravaid kohustuslikke õppeprogramme, õppetööks ettenähtud ajakulu , kohustuslikke teadmiste, oskuste, vilumuste ja käitumisnormide kirjeldusi.
Haridussüsteem - koosneb kahest alasüsteemist: 1) haridusest, mis on kujundatud hariduse ülesannete ja tasemete alusel; 2) haridusasutustest kui hariduse eesmärke elluviivatest organisatsioonidest.
Haridustasemed - Haridustasemetega on seotud kooliastmed. Eestis on kooliastmeteks üldhariduskoolides 1.-3. klass, 4.-6. klass, 7.-9. klass ja 10.-12. klass. Kõrgkoolis on astmeteks diplomiõpe või bakalaureuseõpe, magistriõpe ja doktoriõpe. Tasemed: 1) alusharidus ; 2) põhiharidus (hariduse I tase; Eestis 9 klassi ning see on kohustuslik alates 7. eluaastast kuni 17. eluaastani); 3) keskharidus (hariduse II tase; Eestis 3 aastat ja see tähendab üldkeskharidust ehk gümnaasiumiharidust või kutsekeskharidust; Eestis vähemalt 3 a); 4) kõrgharidus (hariduse III tase).
Hindamine - jaguneb hinde panemiseks (numbriline hindamine) ja hinnangu/ tagasiside andmiseks
Hindamispõhimõtted - millises süsteemis hindamine toimub, koolis nt viiepallisüsteemis; milliste kriteeriumite alusel toimub hindamine. Hindamisviis - meetod õpiväljundite omandamise kontrollimiseks nt tasemetöö, lõpueksam ja riigieksam on standartiseeritud hindamisviisid.
Huvitegevus - koolis toimuv või kooli korraldatud kooli õppekava läbimist toetav või muu õppekavaväline tegevus. Huvitegevuses kasutatakse erinevaid õppevorme ja -meetodeid, sealhulgas ringid ja stuudiod.
Individuaalne õppekava - selle koostamisel kaasatakse õpilane või lapsevanem ning vajaduse kohaselt õpetajaid ja tugispetsialiste. Võib rakendada üliandekale õpilasele, õpi-ja käitumisraskustega õpilasele, koolist pikaajaliselt puudunud ning koduõppele määratud õpilasele jne.
Individuaalõpe - me kõik oleme erilised ja unikaalsed ning igaühel meist on oma eelistused ja õpistiilid, mis sobivad parimal viisil just mulle. Mitte igaüks ei naudi õppimist grupis , vaid pigem eelistab privaatsust ja usalduslikku üks-ühele kontakti. Just selliseid vajadusi ongi individuaalõpe loodud rahuldama.
Intellektuaalsed omadused - väga hea arutlemisoskus, intellektuaalne uudishimu, kiire õppimisvõime, keerulised mõttekäigud, hea kujutlusvõime, kirg õppida, varajane moraalne areng.
Intelligentsus - potentsiaal, mille aktiveerimine sõltub kultuuri väärtushinnangutest, keskkonna võimalustest js individuaalsetest otsustustest.
Intensiivõpe - lühiajaline ja ajaliselt maksimaalselt mahukas õppimine.
Jätkusuutlik areng - niisugune arengutee, mis rahuldab praeguse põlvkonna vajadused ja püüdlused, seadmata ohtu tulevaste põlvkondade samasuguseid huve. Teisesõnaga tagab jätkusuutlik ehk säästev areng inimese elukvaliteedi paranemise kooskõlas keskkonna taluvusvõimega täna ja tulevikus.
Jätkusuutlikkus - vajaduste rahuldamine ja ressursside kasutamine nii, et on võimalik elu ja tegevuse jätkumine ka tulevikus ingl sustainability , jätkusuutlik venek : бережливый, способный возобновляться, устойчивый; жизнеспособный, экологически рациональный; способный существовать, не нанося ущерба окружающей среде.
Kaugõpe - sessioonõpe - õppevorm, mis pakub võimalust omandada kõrgharidus või jätkata selle omandamist teatud kindlatel kuupäevadel sessioonide kaupa; tavaliselt käiakse töö kõrvalt õppimas.
Keelekümblus - õppevorm, mida rakendatakse Eestis riikliku programmina eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks; kümblusklassides ja rühmades ületab eestikeelse õppe maht 50% õppe kogumahust; Canadas on 40 a kogemust.
Kaugõpe - sessioonõpe - õppevorm, mis pakub võimalust omandada kõrgharidus või jätkata selle omandamist teatud kindlatel kuupäevadel sessioonide kaupa; tavaliselt käiakse töö kõrvalt õppimas.
Keelekümblus - õppevorm, mida rakendatakse Eestis riikliku programmina eesti keele kui teise keele paremaks omandamiseks; kümblusklassides ja rühmades ületab eestikeelse õppe maht 50% õppe kogumahust; Canadas on 40 a kogemust.
Koolikohustus - kohustus osaleda kooli päevakavas või individuaalses õppekavas ettenähtud õppes, täita õpiülesandeid ning omandada teadmisi ja oskusi oma võimete kohaselt. Koolikohustust ei loeta täidetuks, kui koolikohustuslik isik ei ole kantud ühegi kooli nimekirja või puudub õppest mõjuva põhjuseta.
Koolikohustuslik on laps, kes jooksva aasta 1. oktoobriks saab seitsmeaastaseks. Õpilane on koolikohustuslik põhihariduse omandamiseni või 17-aastaseks saamiseni .
Kooli põhimäärus - dokument, milles sätestatakse: 1) kooli nimetus; 2) kooli asukoht ja tegutsemiskohad; 3) kooli tegutsemise vorm; 4) kooli hoolekogu ja direktori ülesanded; 5) õppe ja kasvatuse korraldus koolis, sealhulgas koolis omandatava hariduse liik ja tase, õppekeel või õppekeeled, koolis toimuv statsionaarne või mittestatsionaarne õpe või mõlemad ning vajaduse korral koolis tegutsevad hariduslike erivajadustega õpilaste klassid ja rühmad; 6) koolis toimuva õppekavavälise tegevuse korraldamise alused; 7) õpilaste ja vanemate õigused ja kohustused, sealhulgas esimese õpilasesinduse valimise kord, ning õpilaskonna poolt õpilasesinduse põhimääruse heakskiitmise kord; 8) koolitöötajate õigused ja kohustused; 9) majandamise ja asjaajamise alused.
Kooli õppekava - riiklike õppekavade alusel koostab kool õppekava, mis on koolis õpingute alusdokument.
Kujundav hindamine - mõõdab õppeprotsessi eesmärgipärasust selle käigus ja pakub traditsiooniliselt õppijale võimaluse hinnata oma arengut kesksete eesmärkide seisukohast ja hindamiskriteeriumitest lähtuvalt. Väljendatakse sõnaliselt. Eesmärgiks on korrigeerida õppeprotsessi või kinnistada õnnestunud õppimist. Võib toimuda ka enesehindamise vormis.
Kutseaasta - toetusprogramm algajale õpetajale esimesel tööaastal, sisaldab mentorlust haridusasutuses ja kutseaasta tugiprogrammis osalemist ülikoolis. Kutseaasta (maht 160 t) läbimisel väljastatakse täienduskoolituse tunnistus. Eesmärk on toetada algaja õpetaja kohanemist haridusasutuse kui organisatsiooniga, arendada esmaõppes omandatud kutseoskusi ning pakkuda tuge kogemuste puudumisest tekkivate probleemide lahendamisel.
Kutsestandard - kutsenõukogu kinnitatud dokument, mis kirjeldab tööd ja määrab kindlaks kutsekvalifikatsioonist tulenevad nõuded teadmistele , oskustele, vilumustele, kogemustele, väärtushinnangutele ja isikuomadustele.
Lihtsustatud õppekava (LÕK) - põhikooli LÕK moodustab üldharidusliku terviku, keskendub elementaaroskuste ja elus iseseisva toimetuleku kujundamisele. Peamine erinevus on õppekava korrektsiooniline suunitlus ja lihtsustatud ainekava.
Läbivad teemad - puudutavad õpilase isiksuse ja sotsiaalse arengu seisukohalt olulisi eluvaldkondi, mida ükski õppeaine eraldi ei käsitle. Läbivate teemade õpetamise eesmärk on kujundada teadmisi, oskusi, hoiakuid, väärtushinnanguid ja käitumisnorme valdkondades, millel on kokkupuutepunkte paljude õppeainetega.
Mentor - kogenud kolleeg, kes toetab refleksiooni, vaatluste ja tagasisidevestluste kaudu algaja õpetaja kohanemist haridusasutuses ja kutsearengut.
Metodoloogia - filosoofiline õpetus nende printsiipide kohta, mille järgimine on vajalik rahuldavaks peetava tulemuse saavutamiseks. Teadusmetodoloogia - printsiibid , mida teadlane pidas vajalikuks arvestada uuringu eri faasides .
Metoodika - meetodite kogum mingis ettevõtmises nt algandmete kogumiseks, andmete matemaatiliseks ja statistiliseks töötlemiseks, interpretatsiooniks jne.
Mina - kontseptsioon - mina-pilt; ettekujutus sellest, kes ma olen, mille poolest teistest erinen ja millistesse kooslustesse ma kuulun.
Moodul - õppekava sisulise liigendamise ühik, mis koondab õppeained eesmärgistatud õppeainete kogumiks või koosneb ühest ainest.
Moraal - hoiakute ja mõtlemisviisi, maailmatajumise ja hindamise süsteem, väljendub inimese tegutsemises (käitumises).
Motiiv - ajend , põhjus millegi tegemiseks, aga ka fragment kirjanduses, muusikas või kunstis.
Motivatsioon - motiivide kogum, mis ajendab inimest mingil kindlal viisil toimima .
Motiveerimine - juba toimunud või kavas oleva tegevuse selgitamine -õigustamine-põhjendamine, ka põhjuste teadvustamine . Tegevuse isiksusliku põhjenduse ja õigustuse kujundamine ja läbielamine, kavatsetava või juba sooritatud teo põhjuste ja eesmärkide seletamine enesele ja teistele.
Mudel - annab lihtsustatud kirjelduse nähtusest või protsessist. Teoreetiline mudel aitab struktureerida uuringu tulemusi. Mudelite puhul tuleks ka analüüsida antud mudeli erinevusi teiste mudelitega ning kus mingi mudel paremini sobib või miks mõni mudel ei sobi.
Multifunktsionaalsed meetodid - nt õppekäik, projektõpe jt on meetodid, millel on palju erinevaid funktsioone sh funktsionaalsete oskuste omandamisele kaasaaitamine. Tegemist on kompleksete meetoditega, milles on ühendatud erinevate meetodite ( vaatlus , vestlus, demonstratsioon jne) fragmendid .
Nõustamine - ülevaate andmine võimalustest valiku tegemisel sh ressursside hindamisel.
Osakoormusega õpe - õppur täidab aastas vähem kui 75% nimetatud perioodiks õppekavaga ette nähtud mahust.
Paradigma - püsiv ja üldtunnustatud mõistete, seaduste ja meetodite süsteem, millel rajaneb uurimine ja õpetamine. Paradigma on uskumuste, vaadete, tõekspidamiste süsteem, millest inimene ei pruugi ise teadlik ollagi, kuid selle alusel võtab ta vastu, tõlgendab, hindab õigeks-valeks, võimalikuks-võimatuks informatsiooni, fakte, sündmusi jne. Paradigmat ei valita. Paradigma vahetus on äärmiselt vaevaline kui üldse võimalik. Paradigma vahetub revolutsiooniliselt või lihtsalt sureb eelmine põlvkond oma maailmanägemusega välja.
Pedagoogid - direktor , õppealajuhataja, õpetaja, õpetaja abi ning teised õppe ja kasvatuse alal töötavad isikud. Õpetaja kvalifikatsiooninõudeks on vähemalt kõrgharidus ning käesoleva paragrahvi lõike 3 alusel kehtestatud kvalifikatsiooninõuetele vastav pedagoogiline ja ainealane ettevalmistus.
Portfoolio - eneseanalüüsi vorm. Kursuse vm algul sõnastatakse eesmärgid ja ootused, portfoolio sisuks on materjalid, mis kajastavad üliõpilase tegevust ja selle tulemusi vastava õppekava või valdkonna raames omandatu rakendamisel, edasiarendamisel ja vaidlustamisel. Portfoolio on üliõpilase erialast ja kutsealast arengut ja kasvu toetav vahend, mis võimaldab teadvustada ning reflekteerida õpitut. Sisu: õppevahendid, kõned, õigusaktid, aruanded , artiklid jms, mille autoriks on portfoolio esitaja koos tema kommentaaridega, millise aine, teema ja alateema rakendamise , edasiarendamise või vaidlustamisega on tegemist. Iga portfoolios esitatud materjali kohta peab olema selgitus , mille alusel see on koostatud ( viide , eeskuju jne), kes selle koostamisel osalesid, milline oli töö autori panus sisuliselt ja ajaliselt. Need selgitused moodustavad osa eneseanalüüsist. Portfooliol peaks olema sisukord, kus on toodud esitatud materjalide pealkirjad. Eneseanalüüs võib olla portfoolio alguses või lõpus.
Pädevus - kompetentsus - valdkond , milles inimene orienteerub, mida ta valdab. Pädevused on teadmistel, oskustel ja väärtustel põhinev suutlikkus teatud tegevusalal või -valdkonnas tulemuslikult toimida. Võime rakendada teadmisi, oskusteavet ja oskusi harjumuspärases ja/või muutuvas töösituatsioonis.
Refleksioon - peegeldus; metatasemel protsessi sihipärane analüüs, et tegutsemine muutuks teadlikuks ja kogemustest tehaks vajalikud järeldused. Üheks refleksiooni/mõtiskluse võimaluseks on eneserefleksioon , kuid reflekteerida saab ka teiste tegevust, reaktsioone sellele ning tulemusi ja tagajärgi. Vaatlus , kogemine ja järelduste tegemine eeltoodu alusel. Sissevaade ja tagasiside kõrvalpositsioonilt.
Riiklik järelevalve - järelevalvet kooli õppe- ja kasvatustegevuse üle teostab Haridus - ja Teadusministeerium või haridus- ja teadusministri ülesandel kooli asukohajärgne maavanem .
Riiklik õppekava - kavas esitatakse õppe eesmärgid, oodatavad õpitulemused, hindamise tingimused ja kord ning nõuded õppekeskkonnale, õppe ja kasvatuse korraldusele, kooli lõpetamisele ja kooli õppekavale.
Sallivus - tolerantsus - nõuab, et suhtuksime inimestesse lugupidavalt kui isikutesse isegi siis, kui me nende valikuid heaks ei kiida .
Sisehindamine - pidev protsess, mille eesmärk on tagada õpilaste arengut toetavad tingimused ja kooli järjepidev areng. Selleks selgitatakse välja kooli tegevuse tugevused ning parendusvaldkonnad, millest lähtuvalt koostatakse kooli arengukava tegevuskava. Nimetatud eesmärgist lähtuvalt analüüsitakse kooli sisehindamisel õppe- ja kasvatustegevust ja juhtimist ning hinnatakse nende tulemuslikkust. Vähemalt üks kord kolme aasta jooksul viiakse läbi.
Sotsiaalne kaasatus - tähendab inimeste võimalust osaleda täisväärtuslikult ühiskondlikus elus - omada li­gipääse ressurssidele ja teenustele, olgu nendeks siis näi­teks võimalus tööd teha, saada sotsiaalkindlustushüvitisi ning sotsiaal- ja tervishoiuteenuseid, omandada haridust, kasutada infotehnoloogia võimalusi.
Sotsiaalne pädevus - suutlikkus orienteeruda ühiskonnaelus; kaasaja ning mineviku ühiskondlike nähtuste ja arengute mõistmine, valmisolek toetada demokraatlikke muudatusi ühiskonnas. Sotsiaalse pädevuse kujunemisel on tähtsad õppeainetena ühiskonnaõpetus, ajalugu, geograafia, inimeseõpetus, kirjandus, kunst, muusika ; läbivad teemad Keskkond ja säästev areng, Turvalisus jne. Sotsiaalne kompetentsus on sotsialiseerumise käigus omandatud oskuste kogum.
Sotsiaalne sidusus - selle mõistega kirjeldatakse ebavõrdsuse määra ning sotsiaalsete suhete ja sidemete tugevust ühiskonnas. Sidususe saavutamiseks on kaks peamist eesmärki: esiteks, ühiskondliku kihistumise , ebavõrdsuse ja tõrjutuse vähendamine ja teiseks, sotsiaalsete suhete, sidemete ja suhtlemise tugevdamine.
Sotsiaalne tõrjutus - vastandina sotsiaalsele kaasatusele tähendab olukorda, kui inimesel ei ole võimalust pääseda ressursside ja teenuste juurde. Sellised ressursid ja teenused võivad olla näiteks võimalus tööd teha või ligipääs sotsiaalkindlustusele, haridusele, tervishoiuteenustele, kultuurile ja vaba aja veetmise võimalustele või ka infotehnoloogiale .
Sotsiaalne võrgustik - oluliseks sotsiaalse turvalisuse elemendiks on toimiv sotsiaalne võrgustik, mis võib toimida väga erinevatel tasanditel. Selline esmatasandi võrgustik on säilinud eriti külades ja teistes väikeasulates, kus toimivad veel traditsioonilised sotsiaalse kontrolli, küünarnukitunde, naabriabi/naabrivalve elemendid. Suuremates asulates on enam märgatavad elanikkonna passiivsus ja sotsiaalne tõrjutus. Seda on kompenseerima asunud erinevad järgmise tasandi sotsiaalsed võrgustikud - aktiivsemalt tegutsevad mitmesugused kodanike algatusgrupid, tugevneb ja saab tunnustust nn kolmas sektor (vabaühendused).
Standard - kvaliteedi jm nõuete kogum; neid nõudeid kehtestav dokument.
Suhtekorraldus - selle funktsiooniks on luua ja hoida vastastikkust heaolu võimaldavaid suhteid, võib oletada, et suhtekorralduse juured ulatuvad tsivilisatisooni tekke algusaegadesse. Filosoof Locke oma kirjelduses hüpoteetilisest looduseisundist väitis, et inimesed on algselt huvitatud koostööst. Tulemuslik koostöö aga eeldab vastastikku arusaadavat kommunikatsiooni - seega suhtekorraldust.
Supervisioon - nõustamine, interaktsiooni protsess, mis käivitab refleksiooni ja enerefleksiooni ja aitab viimast üleval hoida. Individuaal - , paari- , grupi-, organisatsiooni s. Superviisor ei ole sama organisatsiooni liige, nn kolmas silm, erapooletu.
Süvaõpe - süvendatud õpetamine toimub lisatundide kaudu. Lisatunnid võimaldavad klassi- või aineõpetajal õpitulemuste saavutamiseks vajalike meetodite valiku kaudu pöörata süvendatud tähelepanu üld- ja valdkonnapädevuste saavutamiseks.
Tagasiside – on protsessi karakteristik, ülevaade sellest, kuidas püstitatud eesmärgid on saavutatud, mis on õnnestunud, mis vajab tõhustamist. Tagasisidet ei anta , vaid võimaldatakse õpilasele, õpetajale, lapsevanemale , koolijuhile, õppevahendite autoritele jne. Tagasisidet ei saada, vaid selleks kogutakse andmeid, saadud vastuste alusel peab inimene ise tegema järeldused.
Teave – informatsioon.
Teavik – infot kandev objekt raamatukogus nt trükis, foto, elektrooniline teavik jne.
Täiendusõpe - erineva pikkusega kursused erialase või ametialase pädevuse tõstmiseks ning huvialakoolitused, koolitusseminarid, õppepäevad, arenguprogrammid, e-õpe, suveülikooli ja talveülikooli kursused, loengusarjad ning tellimuskoolitused.
Vaatlus - tähelepanekute tegemine füüsilisest maailmast meeltetaju abil. Vaatlus on üks tähtsamaid uurimismeetodeid empiirilistes teadustes loodusteaduses ja teistes reaalteadustes.
Valdkonnapädevus - üldpädevuste (õpi-, tegevus-, väärtus-, enesemääratluspädevus) ja õppeainepädevuste ning õpetuse integratsiooni tulemusena kujunevad õpilasel ulatuslikumad valdkonnapädevused nagu nt loodus-, sotsiaalne, refleksiooni- ja interaktsiooni-, kommunikatiivne, tehnoloogia , kultuuri ja matemaatika pädevus.
Vilistlane - õppeasutuse lõpetanu.
Vilumus – kogemustega omandatud kindlus midagi teha, tegutsemise juures ei ole vaja enam pidevalt mõelda, saab tegeleda muude asjadega.
Virtuaalne keskkond - interaktiivne õpikeskkond nt Moodle või simulaatorid, kus matkitakse reaalset elukeskkonda nt maastikku jne.
Välishindamine - Institutsionaalne akrediteerimine on välishindamine, mille käigus hinnatakse kõrgkooli juhtimise, töökorralduse ning õppe- ja teadustegevuse ning õppe- ja uurimiskeskkonna vastavust õigusaktidele, kõrgkooli eesmärkidele ja arengukavale. Õppekavagrupi kvaliteedi hindamine on välishindamine, mille käigus hinnatakse õppekavade ning nende alusel toimuva õppe ja õppealase arendustegevuse vastavust õigusaktidele, riigisisestele ja rahvusvahelistele standarditele ja arengusuundadele eesmärgiga anda soovitusi õppe kvaliteedi parandamiseks.
Väärtuskasvatus - I kooliastmes (1.-3.kl) kasutatakse ülesandeid, kus on vaja järgida käitumisreegleid, teha väärtushinnangutel põhinevaid otsustusi või järeldusi. II kooliastmes (4.-6.kl) on tähtsal kohal väärtuste selginemist ja ideaalide kujunemist soodustavate õppesituatsioonide loomine. III kooliastmes (7.-9.kl) asetub tähtsale kohale kodaniku kasvatamine , mis toetab ühiskonnas toimetulekut. Gümnaasiumiastmes pööratakse suurt tähelepanu inimese ja looduse, inimese ja ühiskonna ning inimese ja kultuuri vahelistele suhetele.
Väärtuspädevus - suutlikkus tajuda oma seotust teiste inimestega, oma ja muude rahvaste kultuuriga , loodusega, inimese looduga, hinnata inimsuhteid ja tegevusi üldkehtivate moraalinormide seisukohalt.
Õpikeskkond - reaalne või virtuaalne keskkond iseõppimiseks või õppuri ja õpetaja vaheliseks suhtluseks , mille levinuimaks vormiks on kool. Õpikeskkond võib olla institutsionaliseeritud või institutsionaliseerimata.
Õpiväljundid - õpitulemused - õppimise tulemusel omandatavad teadmised, oskused ja hoiakud, mis on kirjeldatud õppekava, mooduli või õppeaine läbimiseks vajalikul miinimumtasemel.
Õppeperiood - õppeperioodi arvestusühikud on õppetund, õppepäev, õppenädal, kursus , õppeveerand ja poolaasta. Õppeperioodis on vähemalt 175 õppepäeva (35 nädalat).
Ümberõpe - ümberõppe käigus omandab õppur uue kutse-, eri- või ametialase kvalifikatsiooni.
9