selline, et seal said tekkida diktatuurid just sellisel kujul nagu nad tekkisid - fasism Itaalias, natsionaalsotsialism Saksamaal ja kommunism Venemaal. Kuigi muudatuste ja uuenduste abil majanduseelu paranes, tõi see rahvale kaasa ränga katsumuse. Suur hulk rahvast kas hävitati või allutati riigi poliitikale. Välispoliitikas võeti suund relvastumisele ja sõjale. Liis Rekk 9.a
- keevkihi poorsuse sõltuvus õhu kiirusest 5.2 Kirjanduses toodud kriteriaalvõrranditega arvutatud - kriitiline Reynoldsi arvu väärtus Rearv de = 0,00146 m k = 1,207 kg/m3 õhk temperatuuril 20 0C k = 0,000018 Pa·s õhu viskoossus temperatuuril 20 0C g = 9,81 m/s2 Arkr = 72652, 40 Rekr =25,88 kr = = 0,2643 m/s - hõljuva kihi poorsus = 0,378 - kaasakande kiirus , kui = 1 ja , Rekk = 398,27 ja kk = 4,07 m/s - kokkuvõte: Selles töös tutvusime keevkihi seadme ehituse ja tööpõhimõttega. Määrasime katseliselt õhu kriitilise kiiruse ning jälgisime hõljumise kiirust. Võrdlesime katsest saadud tulemusi kirjanduses saadud arvutusvalemite tulemustega ning esitasime graafiliselt kihi poorsuse, kõrguse ja takistuse sõltuvust õhu kiirusest. 6. Kasutatud kirjandus 1. Laboratoorse töö juhend 2. Geankoplis C.J
püsimälu Lühi või lühiajalist mälu vaadeldakse 2 faasis: esmataju, korduvtaju Püsimälus säilib materjal kaua, ilma kadumata Põhiline mäluhäire on amneesia Mäluprotsessid on meeldejätmine, meelespidamine ja meelde tuletamine Unustamine on meelespidamise vastupidine protsess 12 KASUTATUD ALLIKAD 1. Leppik, P. 2003. Mõtlemine on huvitav. Tallinn. REKK 2. Tulving, E. 1994. Mälu. Tallinn. Kupar 3. Uljas, J. Rumberg, T. 2002. Psühholoogia gümnaasiumiõpik. Tallinn. Koolibri 13
gümnaasiumi majapidamisharude naiste kodumajandus- ja täiendkoolile. Tartu: Noor- Eesti Kirjastus. Hujala, E. (2001). Teel kvaliteetlasteaia poole. Koolieelse kasvatuse kvaliteet, 1-4. Üleriigiline alushariduse konverents [konverentsi materjalid]. Tallinn. Hujala, E. (2004). Uuenev alusharidus. Tallinn: AS Kirjastus Ilo. Reinap, L., Luuri, J. (2002). Tea & Toimeta nr. 21. Laste kasvumapp. Tallinn:Ilo. Tuulik, M. (2001). Kasvatusõpetus. Tallinn: REKK Trükikoda. Watson, G. (2003). Koolikäitumise käsiraamat. El Paradiso Käis, J. (1996). Kooliraamat. Tartu: Ilmamaa. 9
Külastatud 20. novembril 2010, aadressil: http://www.lasteaed.net/2006/12/29/mange-lugema-ja-kirjutama-opetamisel/ Laamann, A. Lugema õppimine läbi mängulise tegevuse. Külastatud 21. novembril 2010, aadressil: http://www.lugemisyhing.ee/pesa/ideed/ideedepesa_lugema6ppimine.htm Doman, C. (1992) Kuidas väikelast lugema õpetada. Katherine. Hallap, M., Padrik, M. (2008) Lapse kõne arendamine. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus. Müürsepp, M. (1998) Laps on hakanud lugema. Tallinn: REKK. Ots, L. (2008) Juba kooli! Kuidas last kooliks ette valmistada. Tallinn: Tallinna Raamatutrükikoda.
Muusikaõpetaja* Tehniline abipersonal Õpetaja abid Õpetajad* Tervishoiutöötaja Rakvere KOV ja EV Haridus- ja Rakvere Veterinaar ja hariduskomisjon Teadusministeerium Maavalitsus Tervisekaitse REKK -talitus Päästeamet * - Pedagoogiline personal Joonis 1. Rakvere Lasteaed Täpi struktuur Lasteaia arengukava aluseks on Rakvere valla arengukava aastateks 2007-2013. 3.2.Personal Töötajaid on 34 ja seisuga 01.09.2010 on kõik ametikohad komplekteeritud. Pedagooge on kokku 15 (neist 12 on pedagoogid rühmades).
04.2004). Harro, M. (2001). Laste ja noorukite kehalise aktiivsuse ning kehalise võimekuse mõõtmise käsiraamat. Tartu, TÜ Kirjastus Harro, M. (2002). Sissejuhatus tervise edendamisel kasutatavatesse teoreetilistesse mudelitesse. Tallinn: Eesti Haigekassa, 2002 Hussar, V. (2002). Laste kehaline aktiivsus ja tervis. Õpetajate Leht, 12. [2002, märts 22]. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2002/22.03.02/aine/koik.shtml Laanes, E., Piisang, M., I. Raudsepp (2003). Kehaline kasvatus. Abiks õpetajale. REKK Lokko, J. (2001). Kehaline aktiivsus ja töövõime lastel . http://www.ut.ee/tervis/aastateema/artiklid/lapsaktiivsus.htm Maiste, E., Matsin, T., Utso, V. (1999). Tervise ja kehalise töövõime arendamine noorukieas. Tartu: TÜ Kirjastus. Noormets. J. (2000, märts 01). Sport, kehakultuur ja kehaline kasvatus. Õpetajate Leht, 9. [2000, märts 01]. http://www.opleht.ee/Arhiiv/2001/02.03.01/aine/3.shtml 12 Pantsenko. V. (2005). Tervise ABC tulevastele meistritele ja mitte ainult ..
, Pere, R. Looduslikud värvid ehituses. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus 2006 Linnuste, Ü. Värvid kodus. Tallinn: Ajakirjade Kirjastus 2005 Tammert, M. Värviõpetus. Tallinn: Aimwell 2006 Tšmõr, V. Maalritööde materjalid. Tallinn: Valgus 1985 Ahonen, T., Allikas, H., Sarapuu, A. Maalritööd .Tallinn: REKK 2001 // Leonardo da Vinci Alen, H. Värvid ja nende kasutamine. Tallinn: Ehitame, 2004 Ehitusmaterjalide käsiraamat. Tallinn: Ehitaja Raamatukogu 2005 Mooduli nr MOODULI NIMETUS Maht õppenädalates /EKAP
läbivatest teemadest Ainekavade struktuur RÕK-is sissejuhatus õpetuse eesmärgid õppesisu õpitulemused õppetegevused Regulatsiooni tasand Eesti Vabariigi Haridusseadus (1992) Eesti Riiklik- ja Gümnaasiumiseadus (1993) Eesti Põhikooli ja Gümnaasiumi Riiklik Õppekava (2002) HTM ministri määrused Koolide õppekavad ja arengukava Haridust reguleerivad dokumendid Riigikogu --> EV Haridusseadus HTM, REKK --> RÕK Hariduspoliitika poolt reguleeritavad valdkonnad Koolikohustuslik iga, koolikohustuse sisu, vastutajad (riik, vanemad, kool) Kooliaasta pikkus, vaheajad, tundide arv, ained Ainete jaotus nädalas, päevas – 175 päeva ja 35 nädalat Õppekava sh kooli vabadusaste selles Õppevahendid, valik, finantseerimine, kinnitamine, autoriõiguste omandamine Eksamid, tasemetööd, hindmine, tagasiside
Kursuse erijuhendid (saadaval füüsikaraamatukogus, laborandi käest füüsikahoone ruumist 325 või interneti aadressil http://www.physic.ut.ee/instituudid/efti/loengumaterjalid/elm). 51 17. Kasutatud kirjandus 1. Laaneots, R ja Mathiesen, O, 2002, Mõõtmise alused, TTÜ, 206 lk 2. Plank, T, 2005, Mõõtemääramatuse hindamine, Loodusainete õpetamisest koolis. II osa: Abiks füüsikaõpetajale, REKK, Tln, ?? - ??lk 3. Mõõtemääramatuse väljendamise juhend, RMK, Tartu, 1996, 152 lk 4. US National Institute of Standards and Technology's web site http://physics.nist.gov/cuu/Uncertainty/index.html 5. Sena L, 1985, Füüsikaliste suuruste mõõtühikud ja nende dimensioonid, Tln, 224 lk 6. Laaneots R, 1994, Metroloogia, Tln, 87 lk. 7. Tammet H, Füüsika praktikum, Metroloogia, Tln , 1971, 240 lk 8
Developmental psychology and gifted- dents: What we know and where do ness: Theories and research. In: Heller, we go? Gifted Chid Quarterly, 44 (3), K. A., Mönks, F. J., Sternberg, R. J. & 152–170. Subotnik, R. F. (Eds.). International handbook of giftedness and talent. Ox- REKK (2007). Ülevaade rahvusvahe- ford: Elsevier, 141–153 lise õpilaste õpitulemuste hindamise programmi PISA 2006 tulemustest Mönks, F. J., Pflüger, R. (2005). Gif- (koost. Henno, I., Tire, G., Lepmann, ted education in 21 European countries: T., Reiska, P., Ehala, M.), Tallinn.
Mehaanika Mehaaniline liikumine ühtlane sirgjooneline liikumine - Ühtlaseks sirgjooneliseks liikumiseks nimetatakse sellist liikumist, mille puhul trajektooriks on sirge ja keha läbib mistahes võrdsetes ajavahemikes on võrdsed teepikkused. ühtlaselt muutuv liikumine - Ühtlaselt muutuvaks liikumiseks nimetatakse liikumist, mille puhul keha kiirus muutub võrdsetes ajavahemikes võrdsete suuruste võrra. taustsüsteem - Taustsüsteem on mingi taustkehaga seotud ruumiliste ja ajaliste koordinaatide süsteem. teepikkus - Trajektoor, mille keha läbib teatud ajavahemiku jooksul. nihe - Sirglõik, mis ühendab keha liikumise algusasukohta lõppasukohaga. hetkkiirus Keha kiirus teatud ajahetkel. kiirendus Näitab kui palju muutub kiirus ajaühikus. liikumise suhtelisus Keha liikumine sõltub taustsüsteemi valikust. Ei ole olemas absoluutselt liikumatut taustsüsteemi. Seega mehaaniline liikumine on alati suhteline. liikumisvõrrand Võrrand, mis kirje...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
