Crazy Benjamin Lebert Jutu peategelane on 16-aastane ühelt poolt halvatud Benjamin Lebert. Vaatamata nimelisele ja ealisele samasusele autoriga, ei ole tegu tõsieluliste sündmustega. Seljataga on tal neli kooli ja nüüd on ta Neuseeleni lossis asuvas internaatkoolis, lootes, et suudab lõpetada kaheksanda klassi ja «neetud kuue matemaatikas viieks parandada». Oma «kummalisusele» vaatamata arvavad tema uued sõbrad, et «Benni on cool». Esimene crazy ettevõtmine on tüdrukute sektori külastamine ühikas, mille käigus Benni saab esimese seksikogemuse, mis talle suuremat muljet ei jäta. «Kuidas kõik need ütlemised esimese korra kohta käivad? Et pärast esimest korda oled mees? Et seisad siis omil jalul? Õrn noorus on möödas? Oled nüüd täiskasvanu? Hm? Minu esimene kord on nüüd möödas. Ja ma tunnen end ikka veel väikese püksipasandajana.» (lk 57) Liigu...
Õppetöö kestis igal aastal seitse kuud. Tunnid algasid aprillis ja lõppesid saagi koristamisega oktoobris. Ühekorraga kogus Liplapil aiandus-, mesindus-, kodumajandus- ja söögitegemistarkusi 20—24 tüdrukut. Oskar Mölder ei oska seletada, mil kombel on Liplapi tüdrukute vihik Olustvere muuseumi sortimata paberite hulka sattunud. Tegelikult ei ole selles midagi imestamisväärset, sest Liplapil asus väga mainekas kool. Seal oli ka internaat ja sinna sõideti heaks perenaiseks õppima kõikjalt Eestist. «Meil Olustveres on Jürmanne elanud küll,» ütleb Oskar Mölder, kui pilgu vihikukaanel olevale nimele heidab. Tüdrukute erakordsed jutustused «Aga niisuguseid jutustusi nagu siin, ei ole ma varem kusagil mujal kohanud,» imestab Oskar Mölder. «Te lugege vaid, see on erakordne!» Nimelt on Liplapi tüdrukud kirjutanud igast viljast või puust minavormis, vaadanud iseenda tegemisi ühe konkreetse taime silmadega.
Tuli täita igal aastal ühiskondlikke töötunde koolis. Näiteks kartuleid koorida, koristada, rohida jne. Kui poistel täid olid peas või tegid pahandust, viidi katlamaja ja katlamajas aeti juuksed maha. Igal aastal toimus minu emal klassiekskursioonid, Eesti erinevatesse paikadesse. Käidi ka bussiga Tallinnas teatris ja tsirkuses. Minu emal olid kooliajal ka tantsu-kursused, mis polnud kohustuslik. Seal õpetati igasuguseid erinevaid tantsusamme. Kooli ajal oli ka mõnes koolis internaat, kus lapsed said ööbida, kes oli kaugemalt. Minu ema koolis olid spordivõistlused nii tema koolis kui teistes koolides, kes võistluseid korraldasid. Ema koolis toimusid ka klassiõhtud, kes midagi kaasa võttis, osad küpsetasid ise kooke kaasa.
Fjodor Dostojevski 1821-1881 · Sündis Moskvas vaestehaigla arsti peres. · Isa tööl kohusetundlik, kodus sünge ja range, ihne. · ema oli hella hingega, palju lugenud ja elurõõmus,peenetundeline , armastas vene luulet. · Alghariduse (isa õpetudel) sai kodus(koos vennaga). Haridustee jätkus pansionis(internaat). · 1837 suri ema tiisikusse (tuberkuloos) ja vennad läksid 1837 Peterburi sõjaväeinseneride kooli, mis Fjodorile hästi ei sobinud -olid siiski head hinded. · 1839 said teate isa surmast, arvati, et talupojad kägistasid ta. See mõjutas Dostojevskit väga ja sealt sai alguse ta haigus epilepsia (langetõbi krambihood). · 1843 lõpetasid vennad inseneride kooli ja Dostojevskit sai Peterburgis ametnik, töö teda ei köitnud. · 1845 lõpetas oma esikteose ,,Vaesed Inimesed", kirjutas väikeametnike elust- virelus,raha puudus.. · 1847 ühine...
jaoks. Ühes klassis peaksid käima erineva andekustasemega õpilased. Seitsme aastased lapsed ei ole veel täielikult välja arenenud ja nende andekus ei paista veel silma, nii kujuneb sisseastumiskatsetest vanemate vägikaikavedu. Paljudes maakohtades jääb haridusreformi kehtestamisel alles üksnes 6-klassiline kool ja see tähendab, et lapsed peavad 7-ndasse klassi minema kuskile kaugemal asuvasse kooli. Sinna saamiseks on kaks võimalust: koolibussid või internaat. Tekib, aga küsimus, kas 12 13 aastane laps tahab nii noorelt internaadis elada. Samuti on probleemiks raha. Kes peaks maksma koolibussi ja internaadi eest? Kõigil lapsevanematel pole sellist rahakotti, et maksta kinni lapse elamise kuskil mujal kui kodus. Haridusreformis on sätestatud punkt, et lapsi ei jääta enam klassi kordama. Õpiraskustega lastele luuakse tugigruppid ja neist moodustatakse araldi klassikomplektid
Hariduskäik Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. Andeka poisina pääses ta Karksi-Nuia preestri Allika abil Riia õigeusu vaimulikku seminari, kus ta sai alg- ja keskhariduse. See oli õigeusu köstrile kõige kergem ja odavam tee oma poegade koolitamiseks. Vaimulik kool oli neljaklassiline progümnaasium, seminar aga keskkool, kus neljas klassis anti ilmalikku haridust, kahes viimases aga usuteadust. Kummagi juures oli ka internaat, kus õpilased elasid. Õppekeeleks oli vene keel, läti ja eesti keelt õpetati eriainena. Õppureist enamus olid lätlased, eestlasi oli tunduvalt vähem ja venelasi mõni üksik. Eriti rohkesti õpetati vaimulikus seminaris filosoofiat ja loogikat. 1886. aasta kevadel sooritas Jaan eksternina küpsuseksami ja lõpetas seminari, astumata kahte viimasesse klassi. Sama aasta sügisel astus ta Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Aasta hiljem siirdus Jaan
...............................................................5 Minu hinnang...............................................................................................6 KOKKUVÕTE TEOSEST Raamatu peategelasel- Johannesel on raske elu. Ta on pärit Tallinna vaesemast perekonnast ja elab Lasnamäel. Tema kaksikõde Kreete sõitis kaheks aastaks Taisse ja ema on skisofreenik. Seega kodune olukord on üsna halb. Seetõttu läks ta Roosta Gümnaasiumisse kümnendasse klassi, kuid sealne kool on internaat ja ta soovib sealt ära tulla. Keset uut õppeaastat üritabki ta sisse pääseda Tallinna eliitkooli, sest sealne õppekava sarnaneb kõige enam eelmisega. Tal piisab ainult vestlusest direktoriga ning ta ongi koolis sees, kasu tõid ka muidugi tema üsna head hinded. Uued klassikaaslased mõistavad teda hukka, nad ei taipa mis imega ta talvel kooli sisse sai. Tal ei õnnestu klassis sõpru saada ning ta hoiab omaette. Ka õppeained
"Tahaks olla pdja kuristiku serval keset rukkist. Rukkipllul mngivad lapsed ja tema pab nad enne kinni kui nad saada kuristikku langeda. anr: Romaan. 3.)Peategelased: Holden Caugfield- peategelane. Mr.Spencer- ajaloopetaja. D.B-Holdeni vanem vend. Robert Acley- koolikaaslane. Stradlater-Holdeni toakaaslane. Allie-Holdeni noorem vend , kes on surnud. Pheobe- Holdeni de. Antolini-Holdeni endine petaja. Sndmuskohad:Pencey kool, internaat, New York, hotell, pshhiaatrihaigla. Tegevusaeg: 1940, aastate teine pool. 4.) Selles raamtus ksitletakse puberteedi hirmu, igatsust ja trkumist , mida tunneb iga nooruk selles eas.Ta vihkab oma vanemate ja petajate juttu "kasvuraskustest", mis lheb le. Ta tahab vehkat teha ja ksi olla. 5.)Autor tahtis selle raamatuga nidata inimestele missugune neb nooruki elu noore vaatevinklist. Et noored unistavad vabast ja lihtsast elust, tahavad eemal
ajaloolised jutustused rüütel Templar Arn Magnussoni kohta.Guillou on võitnud oma artiklite ning raamatute eest ka arvukalt auhindu. Teose teemad ,,Kurjus" on noorsoo romaan, mille peateemaks on vägivald ühe poisi elus. Vahepeal on teema ka armastusest ning sõprusest. Peategelase iseloomustus Raamatu peategelaseks on üks neliteist aastat vana poiss nimega Erik, kes käib ühes Rootsi Vaasalinna keskel suvas keskkoolis klassis 25 A. Hiljem ta suunatakse Stjärnsbergi internaat kooli. Erik on tumedate juustega ning täiesti tavalise kehaehitusega poiss. Raamatu lõpuks on ta meeter seitsekümmend viis pikk , kaalus 74 kilo, oli 16 ja pool aastat vana ning üsna vinniline. Erik ei omanud Rootsi Vaasalinna keskkoolis tõelisi sõpru, kuna sealsed poisid pigem kartsid teda kuna ta oli ühe kamba liider ning pealekauba veel äärmiselt tugev. Hiljem internaatkoolist leiab ta omale aga hea sõbra Pierre, kes on ühtlasi ka ta toakaaslane.
mida küsimustiku koostaja ei osanud ette näha. Kindlasti tuleb hinge peale jäänud mõtete jaoks panna ankeedi lõppu kommenteerimise võimalus. Vabavastused annavad edasi inimeste emotsioone ja on tihti kõige ilmekamad. Terminite ülevaatamine Enne ankeedi väljasaatmist tuleb kontrollida, kas kasutatud terminid on vastajale üheselt mõistetavad ja kas küsimused on Teie kooli kontekstis kohased. Näited: 1. Näidisankeedis on termin ühiselamu, teie koolis aga kasutatakse terminit internaat. 2. Äsja remonditud ühiselamu korral ei ole mõtet küsida pesemistingimuste kohta, samas võib vabavastuselistest kommentaaridest ilmneda kehva ventilatsiooni teema. 3. Kui ühiselamus ei ole interneti võimalust, siis on kohatu küsida interneti kättesaadavuse kohta ühiselamus. Teadaolevaid fakte ei küsita Hea tava kohaselt ei ole ilus küsida asju, mida me juba teame. Teadaolevate asjade üleküsimine võib ärritada vastajat
hääldamist, oli ta alati suur eesti isamaalane. Jaan Poska. Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. Andeka poisina pääses ta Karksi-Nuia preestri Allika abil Riia õigeusu vaimulikku seminari, kus ta sai alg- ja keskhariduse. See oli õigeusu köstrile kõige kergem ja odavam tee oma poegade koolitamiseks. Vaimulik kool oli neljaklassiline progümnaasium, seminar aga keskkool, kus neljas klassis anti ilmalikku haridust, kahes viimases aga usuteadust. Kummagi juures oli ka internaat, kus õpilased elasid. Õppekeeleks oli vene keel, läti ja eesti keelt õpetati eriainena. Õppureist enamus olid lätlased, eestlasi oli tunduvalt vähem ja venelasi mõni üksik. Eriti rohkesti õpetati vaimulikus seminaris filosoofiat ja loogikat. 1882. aastal, kui Jaan Poska oli 16-aastane, suri ta isa. Ema kolis siis Tartusse, kus üks poegadest, Mihkel, õppis ülikoolis ning ka nooremad pojad ja tütred käisid koolis. Kuna üks vendadest oli läinud
Tema koduseks keeleks oli venekeel. Ta õppis Tuhalaane õigeusu kiriku koolis. Andeka poisina pääses ta Karksi-Nuia preestri Allika abil Riia õigeusu vaimulikku seminari, kus ta sai alg- ja keskhariduse. See oli õigeusu köstrile kõige kergem ja odavam tee oma poegade koolitamiseks. Vaimulik kool oli neljaklassiline progümnaasium, seminar aga keskkool, kus neljas klassis anti ilmalikku haridust, kahes viimases aga usuteadust. Kummagi juures oli ka internaat, kus õpilased elasid. Õppekeeleks oli vene keel, läti ja eesti keelt õpetati eriainena. Õppureist enamus olid lätlased, eestlasi oli tunduvalt vähem ja venelasi mõni üksik. Eriti rohkesti õpetati vaimulikus seminaris filosoofiat ja loogikat. 1886. aasta kevadel sooritas Jaan eksternina küpsuseksami ja lõpetas seminari, astumata kahte viimasesse klassi. Sama aasta sügisel astus ta Tartu ülikooli arstiteaduskonda. Aasta hiljem
a. internaatides) ning osa sooja toidu kuludest tasusid ka majandid ja ettevõtted. 1981 tuli minister Gretskina Rakvere internaatkooli kontrollima ning otsis igal pool puudusi (nt. miks vene õpilasi nii vähe on, miks on tüdrukute tubades ühesugused heledad päevatekid). Juunis toodi käskkiri kooli likvideerimise kohta ning õpilased saadeti oma kodukoha koolidesse, vanemad klassid jaotati Rakvere teiste keskkoolide vahel. Rakvere internaatkool oli esimesena avatud ja viimasena suletud internaat. Vahepeal tekkis 1962. aastal valminud Rakvere ja kadus neid veel. Kuna omavalitsused ei olnud internaadihoone. Keldrikorrusel olid õppeklassid. kohustatud internaatide eest hoolitsema olid lood seal eriti hullud. Seal oli kehv varustus, polnud laudu ega toole, voodipesu ja vahel isegi 6
puhkajal jalutada rahvapargis, mille teed viivad alla orgu. Spordi harrastajate jaoks on puhkemaja kõrval August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi kõrval värskelt renoveeritud staadion, bassein, saun ja spordi- ja jõusaal. Luuka puhkemaja asub Mulgimaa südames Karksi-Nuias. Ta on kesklinnast 700 meetri kaugusel Tartu-Pärnu maantee läheduses, August Kitzbergi nimelise Gümnaasiumi taga, aadressil Kooli tn. 1a, Karksi-Nuia, Viljandimaa. 1863. a. avati Nuia koolihoone (kunagine Nuia Keskkooli internaat, nn. Luuka maja). Juhatajaks jäi Georg Rosenberg. 1847. a. asutati Nuias ka vene õigeusu kihelkonnakool (Pärnu t. 17), mis 1895. aastani töötas erakorterites. Alates 1957 kuni 2002 kasutati Luuka hoonet Karksi-Nuia keskkooli internaadina. 2003 aastal müüs Karksi vald hoone eraisikule majutusteenuse arendamiseks. Puhkemajana hakkas Luuka puhkemaja tegutsema 2011 aasta sügisel (Puhkemaja ajalugu, n.d.) Puhkemaja koosneb kahest eraldi osast ja sissepääsust. Esimene osa mahutab 14
Kurte hakati eristama kuulmislangusega lastest. 1954. aastal nimetati kool ümber Tartu Kuulmishäiretega Laste Kool-Internaadiks. Järjest tuli juurde kõnedefektidega lapsi. 1959. aastal muudeti nimi Tartu Kuulmishäiretega Laste Internaatkooliks. 1958. aastal hakati organiseerima uue koolikompleksi ehitamist Pöögelmanni (praegusele Hiie ) tänavale. 1968 aastal anti koolile nimeks Tartu I Eriinternaatkool ja alustati uues õppehoones tööd. Valmisid internaat, aula-võimla, õppe- ja tootmistöökojad. Alates 1996. aastast kannab kool Tartu Hiie Kooli nime ja koolis õpib umbes 300 õpilast. Tartu Hiie Koolis kasutatakse oraalset õpetusmeetodit. TALLINNA HELENI KOOL Kuni 1994. aastani tegutses praeguse Tallinna Kurtide Kooli (TKK) asukohas lasteaed- algkool "Pääsupesa". Selles oli omaette kurtide laste rühm. Rühmas töötasid kuuljad kasvatajad-õpetajad. Kurtide laste vanemate initsiatiivil käivitus 1994
Õpetajate kvalifikatsioon (kogu info õpetajate kohta) Täiendkoolituse vajadused, ümberõpe, kaadriotsingud (6-7a enne teada laste arv umbes) Kooli materjal-tehniline baas (raamatukogu, võimla, staadion, arvutiklass, kooliaed, jm) – pannakse paika järjekord, kuhu alla raha pannakse Õppekirjandus, tehnilised vahendid Kooli poolt lastevanematele osutatavad teenused (koolisöökla, internaat, huvikoolitus, psühholoogiateenistus, meditsiiniabi jm) Kooli ajaleht, almanahh, kroonika jm trükised Kooli sisehindamine (mida, keda jälgitakse, nt kevadel lõpuklassid; mingi aine) Õpilasomavalitsuse tegevus Arengukava koostab koolis direktsioon koos aineosakonna juhtidega. RÕK ja arengukava on kaks täiesti erinevat dokumenti, arengukava on suunatud eraldi sellele koolile kui institutsioonile. Aineraamatus esitatakse:
aastal vürstinna Auguste Helene Barclay de Tolly'le (kuulsa väejuhi, vürst Mihhail Barclay de Tolly abikaasale), mistõttu kutsuti seda hoonet veel kaua Barclay majaks. Hoone vahetas peagi veel mõned korrad omanikku, kuni 1879. aastal ostis selle apteeker Theodor Köhler, kes rajas maja esimesele korrusele apteegi, mis tegutses majas järjepidevalt enam kui sajandi. Apteegis töötas rahvakirjanik Oskar Luts. 1950. 1960. aastatel asus teisel korrusel kunstikooli noormeeste internaat, kus elasid praegused tunnustatud Eesti kunstnikud Kaarel Kurismaa, Tiit Pääsuke jpt. Sama maja teises trepikojas elas pärast sõda tookord tagakiusatud kunstipedagoog Ado Vabbe. Pisa torni meenutav kalle on tekkinud majale hoone ebaühtlase aluse tõttu. Kogu Tartu vanalinn on rajatud soisele Emajõe kaldale ning majade vundamendid toetuvad enamasti puitparvedele. Sajandite jooksul on põhjavee tase langenud ning üks külg madalamale vajunud
Pikapeale kujunes jazzipalade esitamisel välja kindel vorm. Kõigepealt esitatakse teema, seejärel improviseerivad solistid teemale tuginedes. Põhimõtteliselt sarnanevad improvisatsioonid varieerimisega. TEEMA SOOLO SOOLO - ...(HOT) - TEEMA New Orleansi jazzi väljapaistvaim muusik oli kornetist- trompetist Louis Armstrong (1900-1971). Oma noorusaastad veetis ta Mississippi suure sadama möllus, kreooli kvartalis. Ta saadeti internaat kooli, kui ta uue aasta vastuvõtmisel paukpadrunitega kõmmutas. Sealses koolis sai temast laulja koorikoolis, mis esines matustel ja pidustustel. Omaesimesed muusikalised näpunäited sai Louis kooliorkestri juhatajalt vanal lömmis kornetil. 1922 aastal läks ta Chicagosse, et liituda King Oliver'i ansambliga. Selle orkestri liikmed olid esimesed neegermuusikud , kelle esituses 1923. a. anti välja jazzheliplaat
soovinud vabastada nende kasutada olnud mõisahoonet. Selle tõttu paigutati õpetajad teistesse koolidesse ning võeti jalge ette kohtutee. Praeguses mõisahoones alustaski kool tööd järgmisel - 1926. aasta sügisel. 6-klassiline kool alustas tööd täiskoormusega 1928./29. õppeaastal. Eelpool mainitud õpetajatele lisandus veel Marie Sova. 1934. aastal sai koolijuhatajaks Johannes Laur ning õpilaste arv oli kasvanud juba 100 - 140 ringi. Koolil oli ka oma internaat, et kaugema kandi mehed iga päev pikka koduteed ei peaks käima. Ka õpetajad elasid koolimajas. Ruumide valgustamiseks kasutati petrooleumilampe. Alates 1940. aastast muudeti kool 7-klassiliseks. Kool õitses kuni 1960. aastani, mil Suure-Jaanis avati uus keskkoolihoone. Tagajärjeks oli see, et Lahmuse koolist sai jälle algkool. 1962. aastast lisandusid senistele klassidele ka abiklassid ning 1966. aastast sai Lahmuse koolist täielikult abikool.
Pärit Viljandimaalt, suhted keerulisemad. Sündis 44 ja perekond sattus hullude aega pöördeliste sündmuste kätte, mis tähendab seda, et tema isa-ema olid metsavennad ja isa hukkus, ema tuli välja. EM on pidanud sõdima pidulike juttudega. Anti sugulaste kasvatada, siis sugulasi on igasuguseid ja oli neid, kes tema eest hoolitsesid, aga pidi minema internaatkooli ja sellest ta avalikult ei rääkinud. Keeruline aeg, eriti kui arvestada nõukoguaja internaat, kus rasked kasvatusprintsiibid, aga mingitmoodi Mihkelson selles keskkonnas läbi lõi. Lõpetab kooli ja tuleb õppima TÜ-sse eesti keelt ja kirjandust. 68 lõpetab. Raamatuid ei olnud kuskil näha, asus tööle 70-80ndatel kirjandusmuuseumis uurijana. Uurib ja arvustab kirjandust. Tegutseb kirjanduskriitikuna. Mihkelson kriitikupsotsiooni end ei pane. 80ndatel uurija ametist loobus, tuleb kirjandusmuuseumist ja hakkab vabakutseliseks kuni tänapäevani
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
