Pärimisõigus Vana pärimisseadus (1996) ei andnud selget ja ühest vastust küsimusele, mida peab huvitatud isik tegema siis, kui omanik on surnud, see ei taganud piisavalt pärandvara säilimist, samuti ei olnud piisavalt selgelt reguleeritud pärijate vastutus pärandaja kohustuste suhtes. Uus pärimisseadus jõustus 01.01.2009. Pärimisõiguse küsimused: kas ja kuidas teha testamenti, milliseid korraldusi saab testamendiga teha? mis on abikaasade vastastikune testament? mis on pärimisleping? Kellel on õigus pärand vastu võtta? Kuidas ja millise tähtaja jooksul seda teha? Kes hoolitseb pärandvara säilimise eest kuni pärijad pole selgunud? Kes vastutab pärandaja eluajal võetud kohustuste eest?
................................12 3.KASUTATUD ALLIKAD.....................................................................................................13 2 1. SISSEJUHATUS Antud töös antakse ülevaade notari tegevusest pärimismenetluses läbi järgneva kaasuse. 25.11.2010 suri Leisi vallas, Tamme 1 elanud Malle. Kuna Leisi valla andmetel Mallel abikaasa ja alanejad sugulased puudusid, vanemad olid lahkunud enne pärandaja surma ning ei olnud teada ühegi teise sugulase olemasolust, algatas 29.01.2011 pärimismenetluse Leisi vallavalitsus. Leisi vallavalitsuse esindajal oli olemas ka Malle testament, mille Malle oli ise hooldekodus kirjutanud, kuid see ei vastanud seaduse nõuetele (testamendi tegemise kuupäeva ei olnud testamendil märgitud) ja seega tuli pärimismenetlus läbi viia seaduse järgi. Ametlikes teadaannetes avaldatud teatele (pärimismenetluse algatamise teade ja
Pärijatele lähevad üle surnule kuulunud õigused ja kohustused. Sealjuures läheb pärand üle kui tervik ning pärijate osad määratakse pärandi mõtteliste osadena. See tähendab, et pärijatele üle läinud pärandvara jääb esialgu pärijate kaasomandiks, mille nad hiljem võivad oma kokkuleppega jagada reaalosadeks. Osaõigusjärgluse korral (esineb näiteks annakute puhul) lähevad teistele isikutele üle pärandvara hulka kuuluvad mõned asjad, õigused või muud hüved. Pärandaja kohustused neile üle ei lähe, kui need ei ole ülemineva asjaga vahetult seotud. Osaõigusjärglus tekib testamendi või pärimislepingu alusel. Pärandaja - on isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb. Pärandajaks saab olla ainult inimene ehk füüsiline isik. Juriidiline isik (firma, asutus, ühing jne) pärandajaks olla ei saa, sest tema ei sure, vaid likvideeritakse või ta lõpetab tegevuse.
1. Pärimise mõiste ja liigid 128 lg 1); · testament ja/või pärimisleping tunnistatakse kas tervikuna või teatud osas kehtetuks; Pärimine on seaduse alusel tekkiv õigusjärglus (2002. a. TsÜS § 6 lg 2), mil vara üleminek ühelt · kui pärandaja oma testamendis ja/või pärimislepingus ei pidanud kinni seadusjärgse pärija subjektilt (füüsiliselt isikult e. pärandajalt) teisele või teistele (pärija(te)le) on seotud esimese sundosaõigusest (PärS § 104), siin võib juhtuda, et testamendijärgne (pärimislepingujärgne) subjekti lõppemise e. surmaga (pärandi avanemisega). pärija kutsutakse samaaegselt pärimisele ka seaduse järgi.
· Uus pärimisseadus alates 1.1. 2009 · Pärimise mõiste ja liigid: Pärimine on seaduse alusel tekkiv õigusjärglus (2002. a. TsÜS 6 lg 2), mil vara üleminek ühelt subjektilt (füüsiliselt isikult e. pärandajalt) teisele või teistele pärijatyele on seotud esimese subjekti lõppemise e. surmaga (pärandi vananemisega). · Srnud isiku õigusjärglased (pärijad annakasusaajad) määratakse kindlaks kas pärismiseaduse alusel (seadusejärne pärimine) või pärandaja enda tahte alusel, mis on avaldatud testamindis (testamendijärgne pärimine) või pärimislepingus (pärimislepingujärgne pärimine) (PärS § 9) · Pärandi vastuvõtmisega lähevad pärijale üle kõik pärandaja õigused ja kohustused (=pärimisvara), välja arvatud need, mis oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga või mis seadusest tulenevalt ei saa ühelt isikult teisele üle minna.
Referaat Testamentide liigid Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Kuni 31.detsembrini 1996 kehtinud tsiviilkoodeksi pärimisõiguse sätete kohaselt pidi testament olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus laendas tunduvalt testamendi koostamise võimalusi. Seadusjärgse pärimise korral päriksid esimeses järjekorras pärandaja lapsed või lapselapsed, teises järjekorras pärandaja vanemad, nende lapsed või lapselapsed ning
Ande Andekas-Lammutaja Õiguse alused Pärimisseadus Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Pärand on pärandaja vara koos kõigi õiguste ja kohustustega, mis avaneb pärandaja surma või surnuks tunnistamise korral. Pärimiseks peab pärija pärandi vastu võtma. Pärija on isik, kes saab päranduse, kelle omandusse vara läheb. Pärandaja on isik, kes sureb ehk kelle vara läheb üle teisele isikule. Pärimisvõime on isiku võime pärida. Pärimiskõlbmatu on isik, kes on toime pannud pärandaja vastu surmaga lõppenud isikuvastase kuriteo, isik, kes teadvalt ja
Isik, kes ei ela Eestis, võib Eestis elava eesti kodaniku lapsendada üksnes sotsiaalministri nõusolekul Lapesendamsiel võib kohus lapsendaja avalduse alusel anda lapsele uue eesnime ja lapsendaja perekonnanime 8. PÄRIMINE JA PÄRANDAMINE 8.1. Mida tähendab pärimine ja pärandamine Eestis kehtib (2010. a.) pärimisseadus Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule Pärandaja on füüsiline isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb (juriidiline isik ei sure, vaid lakvideeritakse) Pärand on pärandaja vara Pärand avaneb isiku surma korral Pärija võib olla füüsiline või juriidiline isik Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut 8.2. Pärimine seaduse järgi Seadus seab sugulased 3 järjekorda: 1
Referaat Testamentide liigid Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Kuni 31. Detsembrini 1996 kehtinud tsiviilkoodeksi pärimisõiguse sätete kohaselt pidi testament olema notariaalselt tõestatud. Pärimisseadus laiendas tunduvalt testamendi koostamise võimalusi. Seadusjärgse pärimise korral päriksid esimeses järjekorras pärandaja lapsed või lapselapsed, teises järjekorras pärandaja vanemad või nende lapsed või lapselapsed ning kolmandas
enam lapselise pere vanematoetusÜhekordsed peretoetused:sünnitoetus, mitte alla 5000.- iga lapse kohta al. 2006.a(lindade, valdade poolt juurde). lapsendamistoetus, 20x lapsetoetuse määr (20x150.-). elluastumistoetus, ainult lastekodulastele (40x150) Kord Kvartalis:3 ja enam lapselisele ja ka kolmikutele. Kord aastas: koolitoetus (enne kooli 3x150.-)PÄRIMINE:Pärimine - isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule Pärandaja - isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb Pärija Kui on pärand vastu võetud (on tekkinud õigused) Pärimiskõlbmatus Pärimiskõlbmatu on isik, kes:on toime pannud pärandaja või eelpärija vastu suunatud nende surmaga lõppenud isikuvastase kuriteo, välja arvatud hädakaitses või hädakaitsepiire ületades toimepandu;teadvalt ja seadusevastaselt asetas pärandaja olukorda, milles ta kuni oma surmani oli
teistele isikutele. Õigusjärglus-successio-õiguste üleminek Üksikjärgulisus-successio singula-kui läheb üle osa õigusi Üldjärglus-successio universalis-lähevad üle kõik õigused ja kohustused Roomas isiku surma puhul on tähtsus perekonna võimu üleandmisel.Pärija pidi tasuma surnud isiku võlad-kohustused.Kodukultuse hoidmine, suhete säilimine klientidega. Pärimine-ühe isiku-päriija-teise isiku-pärandaja-õigustesse ja kohustustesse astumist viimase surma puhul. Selleks et isik võiks olla pärijaks: peavad olema aset leidnud pärandaja isiku surm ja pärandamine; surnud isik peab olema võimeline pärandama; pärijal peab olema pärimisõigus; vajalik on pärandaja järglaste pärimisele kutsumine; pärimiseks on üldreeglina vajalik tahteavalduse akt pärandi vastuvõtuks.
Kuid peale päritud võimu ja vara, pidi pärija ka täitma kõik surnud isiku kohustused. Kohustuste hulgas olid näiteks kodukultuse hoidmine ning heade suhete säilitamine klientidega. Selleks, et teatud isik võiks olla pärijaks, peavad täidetud olema ka vastavad tingimused: a) peab olema aset leidnud isiku surm ja pärandi avanemine b) surnud isik peab olema võimeline pärandama c) pärijal peab olema pärimisõigus d) pärimisel peavad olema pärandaja järglased e) tahteavalduse akt pärandi vastuvõtuks. Kõik inimesed ei saanud pärandada. Selline eelis puudus näiteks orjadel, peregriinidel ja piiratud õigusvõimega isikutel. Samuti puudus viimastel ja ka teise isiku võimu alla kuuluvatel isikutel pärimisõigus. Pärandi jagamisel tehti vahet kahe pärijate liigi vahel, kus ühel oli pärandi saamine kergem ning teisel keerulisem. Kõik olenes sellest, kas pärijad on isikud, kes on pärandaja võimu all,
EESTI MAAÜLIKOOL Metsandus- ja maaehitusinstituut Veemajanduse osakond Testament ja selle liigid Tartu 2009 Testament ja selle liigid 1 jaanuaril 1997 jõustunud pärimisseadus (avaldatud RT I 1996, 38, 752) sätestab pärimise korra, st kuidas isiku (pärandaja) surma korral läheb tema vara (pärand) üle teisele isikule (pärijale). Pärimise aluseks on seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimis-lepingus (pärimine pärimislepingu järgi). Alljärgnevalt on käsitletud pärimist testamendi järgi, eriti testamendi liike. Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Testamendi teeb testaator isiklikult. Kuni 31. detsembrini 1996 kehtinud tsiviilkoodeksi pärimisõiguse sätete kohaselt pidi testament olema notariaalselt tõestatud
(1) Hoolduse seab eestkosteasutus täisealisele teovõimelisele isikule, kes vaimsete või kehaliste puuete tõttu vajab abi oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel. (2) Hooldust teostab eestkosteasutuse poolt määratud hooldaja. Hooldus seatakse ja hooldaja määratakse hooldatava nõusolekul. (3) Hooldus seatakse mingi toimingu või teatud toimingute tegemiseks. (4) Hooldaja ei ole hooldatava seaduslik esindaja. 15.Pärand, pärimisvõime, pärimiskõlbmatus: Pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Pärimisvõime on isiku võime pärida. (2) Pärimisvõimeline on iga õigusvõimeline isik. (3) Pärija võib olla füüsiline isik, kes pärandaja surma ajal on elus, või juriidiline isik, kes sel ajal on olemas. (4) Pärast pärandi avanemist elusalt sündinud laps loetakse pärandi avanemise ajal
Pärida saab kolmel viisil: seaduse alusel, testamendi alusel ja pärimislepingu alusel. Seaduse alusel toimub pärimine siis kui testamenti ega pärimislepingut ei ole ja sel juhul kandub vara edasi seadusjärgsetele pärijatele. (abikaasa, lapsed, õed, vennad, vanemad). Pärimisleping erineb testamendist selle poolest, et sellega määratakse pärijale ühtlasi ka mingi kohustus, näiteks hoolitseda pärandaja eest kuni tema surmani vms., testament määrab pärijad ilma tingimusteta. Variant 3 1. Milline on eraõiguse süsteem? Nimetage vähemalt 3 eraõiguse haru. Eraõigus jaguneb: - Tsiviilõiguseks (võlaõigus, asjaõigus, perekonnaõigus, pärimisõigus) - Kaubandus- ja majandusõiguseks (ühinguõigus, väärtpaberiõigus, pangandusõigus, autoriõigus, konkurentsiõigus, tarbijakaitseõigus - Tööõiguseks 2
Objektiivse õiguse tähenduses: Pärimisõigus on normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Subjektiivse õiguse tähenduses: Pärimisõigus kujutab endast konkreetsele isikule seadusega antud mingit võimalust või talle seadusega pandud kohustust surnud isiku õiguste ja kohustuste suhtes. Selleks, et pärida on vaja pärimisvõimet. Pärimisvõimeline on iga õigusvõimeline isik, aga ainult see füüsiline isik, kes pärandaja surma ajal on elus või see juriidiline isik, kes sel ajal oli olemas. Erandiks on laps, kes oli eostatud enne pärandi avamist (avanemise päev on surmakuupäev). Sel juhul loetakse laps pärimisvõimeliseks. Pärijaks ei saa kui ollakse pärimiskõlbmatu. Pärimiskõlbmatu on isik, kes: tahtlikult ja õigusvastaselt põhjustas pärandaja surma või tahtis seda teha 5
Eesti seadusandluse kohaselt on täielik teovõime 18-aastaseks saanud (täisealisel) isikul. inimõigused- iga inimese põhiõigused. põhiõigused- on põhiseaduslikud inimõigused, mis on kaitstud Eesti Vabariigi põhiseadusega. autoriõigused- autorile kuuluvate isiklike ja varaliste õiguste kogum. inimõiguste subject- võib olla ka rahvas või kogu inimkond. Pärimine- isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Pärand- pärandaja vara. Pärimisvõime- selleks, et pärida, peab see isikul olemas olema. Pärimisvõimeline on iga õigusvõimeline isik. Pärimisvõimeline on aga ainult see füüsiline isik, kes pärandaja surma ajal on elus või see juriidiline isik, kes sel ajal oli olemas. perekond- Euroopa kultuurides traditsiooniliselt mõistetud või isikute kooslust, keda ühendab esmalt kas abielu või põlvnemine. Perekonna liikmed jagavad kodu, ühiseid väärtusi,
summa eest. Seega palun käsitleda meie Tallinna korterit kui ühisvara Eesti Vabariigi Perekonnaseaduse §25 alusel, mis ütleb, et varaühisuse puhul lähevad abikaasade ühisomandisse varaühisuse kestel omandatud esemed ning abikaasade muud varalised õigused. 3. Kolmandaks tahaksin toonitada, et Eesti Vabariigi Pärimisseaduse §16 punkti 2.2 kohaselt peaksin mina, Edda, pärima vähemalt poole minu ja minu abikaasa ühisvarast teise järjekorra pärijate (pärandaja vanemad ja alanejad sugulased) kõrval. Kuna meil lapsi (esimese järjekorra pärijaid) polnud, kanduvad pärimisõigused üle pärandaja abikaasale ja teise ringi pärijatele. Kaitsja argumendid: 1. Eddal ei ole mingeid õigusi kõnealusele Tallinna korterile, kuna see on soetatud Mari nimele. 2. Kuigi proua Edda märgib, et tema ja Mari abielu on seaduslik, on see seaduslik ainult Hollandi seaduste järgi, mis lubab samasoolistel isikutel abielluda, ent Eesti Vabariigi seaduste järgi on
lapse nõusolek (arvestada tuleb ka noorema kui 10-a. lapse arvamust) Bioloogiliste vanemate nõusolek Avaldus maavalitsusele Lapsendajate taustakontroll (teris, varaline seisund, eluase, õiguslik käitumine), nõustamine Maakohus kinnisel kohtuistungil Lapsendamissaladuse hoidmine Lubatud muuta lapse nime Õigusõpetus PÄRIMISÕIGUS MÕISTED! Pärimisõigus – reguleerib isiku surma korral tema vara üleminekut teistele isikutele Pärandaja – isik, kelle vara tema surma korral teistele isikutele üle läheb Pärandi avanemine – isiku surm või surnuks tunnistamine Pärija – saavad olla nii füüsilised kui juriidilised isikud Pärand – isikule kuulunud varalised õigused ja kohustused Pärimiskõlbmatus – isik, kes on kohtu kaudu tunnistatud negatiivse isikuna (kuritegu pärandi vastu suunatud, nimelt isiku tapmine; on testamenti sundinud ümber kirjutama) SURNUKS TUNNISTAMINE Tsiviilkohtumenetlus
saneerimiskava kehtib või mis oli olemas enne saneerimiskava kinnitamist. Saneerimiskava kehtivuse ajal vaadatakse pankrotimenetluse algatamise avaldus läbi saneerimismenetluse raames. 227. Mida reguleerib pärimisseadus? V: Reguleerib pärimisõigust. 228. Mis on pärimisõigus? V: Määratleb kellel on seaduslik õigus testamendi järgsele pärandile. 229. Kuidas toimub pärimine seaduse järgi? V: Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi. 230. Milline on abikaasa seisund pärijana? V: Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi: 1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist; 2) teise järjekorra pärijate kõrval poole pärandist.
arengutase seda võimaldab. 14) Eestkoste ja hooldus Eestkoste alaealise üle seatakse lapse kasvatamiseks, tema isiklike ja varaliste õiguste ja huvide kaitseks. Orvuks jäädes on eestkostja lapse seaduslik esindaja, hooldaja määratkase täiskasvanutele. Eestkostja määratakse kohtu kaudu, hooljada aga sotsiaalameti kaudu. Piirangud: eeskostja annab aru kirjalikult sotsiaalametile varalises osas. 15) Pärand, pärimisvõime, pärimiskõlbmatus Pärand on pärandaja vara. Pärandiks ei ole pärandaja õigused ja kohustused, mis seadusest tulenevalt või oma olemuselt on lahutamatult seotud pärandaja isikuga. Pärimisvõime on isiku võime pärida. (2) Pärimisvõimeline on iga õigusvõimeline isik. 3 4 (3) Pärija võib olla füüsiline isik, kes pärandaja surma ajal on elus, või juriidiline isik, kes sel ajal on olemas.
· ei saa võtta sellist perekonnanime, mis on liiga laialdase kasutusega (nt Tamm, Saar, Mägi, Sepp, Ilves, Kukk, Rebane) · ei saa võtta sellist nime, mis on üldiselt kasutatav eesnimena Pärimisseadus (PärS) Hakkas kehtima 2009. Pärimisõigus reguleerib surnud isikule kuulunud vara üleminekut teistele isikutele. Pärandvaraks on varalised õigused ja kohustused. (koos varaga saab ka võlad ja muud kohustused). Poolteks on pärandaja ja pärija. Pärandajaks saavad olla ainult füüsilised isikud. Pärijad võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud. Pärida ei saa isikuga lahutamatult seotud kohustusi ja õigusi. (pensionid ja toetused). Vara ei tohi jääda aga peremeheta. Pärandi avanemine on pärandaja surm. Inimese surnuks tunnistamine saab toimuda ainult siis kui temast pole mingeid elumärke juba 5 aastat. Surnuks tunnistatakse kohtu kaudu. Isik
Hõimlased on omavahel hõimlussuhtes. Hõimusuhted on abiellumise kaudu tekkivad suhted need ei ole veresuguluse suhted. 57. Abielu, abikaasad. Abielu on juriidiline (seadustel või tavadel põhinev) isikute vaheline kestev suhe perekonna moodustamiseks, mis toob kaasa teatud õigused ja kohustused. Abikaasad on abielu pooled, kelle vahel on sõlmitud abielu. 58. Pärimisõiguse alused. Pärimise aluseks on seadus (seadusjärgne pärimine) või pärandaja viimne tahe, mis on avaldatud testamendis (pärimine testamendi järgi) või pärimislepingus (pärimine pärimislepingu järgi). 59. Pärimise vormid, seaduslik, testament, pärimisleping. Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Pärimisleping on pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega
13. (l.194-218) Äriõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nende tegevuse aluseid. 14. (l.286-297) Pärimisõigus on normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Pärimine – on isiku surma korral tema vara üleminek teistele isikutele. Pärandaja – on isik, kelle vara tema surma korral teisele iikule üle läheb. Pärand avaneb isiku surma puhul ja selle avamise aeg on pärandaja surmapäev. Pärija on isik, kellele läheb pärandaja vara üle kas pärajanda tahteavalduse või seaduse aluse. Pärand on pärandaja vara. Selleks et pärida, peab isikul olema pärimisvõime. Pärimisvõime on iga õigusvõimelie isik. Pärimisvõimeline on aga ainult see füüsiline isik, kes pärandaja surma ajal on elus või
14. Pärimisõigus (Õigusõpetus, ptk. 12) Pärimisõigus Objektiivse õiguse tähenduses – normide kogum, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele Subjektiivse õiguse tähenduses – konkreetsele isikule seadusega antud mingi võimalus või talle seadusega pandud kohustus surnud isiku õiguste ja kohustuste suhtes Pärimine – isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule Pärandaja – isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb Surnud isiku õigsusjärgsed määratakse kindlaks: 1) Pärimisseaduse alusel 2) Pärandaja enda tahte järgi, mis on avaldatud testamendis Pärand avaneb isiku surma korral ja selle avanemise aeg on pärandaja surmapäev Pärija – isik, kellele läheb pärandaja vara üle Pärimisvõime – igal õigusvõimelisel isikul; füüsiline isik, kes oli surma ajal elus või
Abikaasade suhted · Abikaasade isiklikud õigused · Abikaasade varalised suhted - ühisvara - lahusvara · Abieluvaraleping 57. Pärimisõiguse alused. Pärimisõiguse all mõistetakse nende õigusnormide kogumit, mis reguleerivad füüsilise isiku surma korral tema vara üleminekut teisele isikule ehk pärimist Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule Pärandaja Pärand Pärija Pärandi üleminek - Pärandi avanemisel läheb pärand üle pärijale Pärija võib seaduses sätestatud korras loobuda 58. Pärimise vormid, seaduslik, testament, pärimisleping. Pärida on võimalik pärimislepingu, testamendi või seaduse järgi. · Seaduse järgi päritakse, kui puudub kehtiv testament või pärimisleping. · Testamendi järgi päritakse, kui pärandaja on teinud testamendi.
kasvatavad oma lapsi. Mees ja naine käivad mõlemad tööl, et teenida perre raha, aga on ka erandeid, kus naised on koduperenaised ja mehed käivad tööl ja peavad pere üleval. Naisel on õigus saada rasedus- ja sünnituspuhkust 140 kalendripäeva. Haigekassa maksab sünnitushüvitist rasedus- ja sünnituspuhkusel olevale naisele, hüvitisele on õigus vaid enne rasedus- ja sünnituspuhkusele jäämist töötanud kindlustatud naisel. Pärimisleping on pärija ning pärandaja vaheline kokkulepe, millega pärija kas loobub oma pärimisõigusest või määratakse pärijaks, kuid pärijaks määramisega võib pärijale panna sellega ka kohustusi pärandaja suhtes. Pärimislepingut ei saa pärandaja iseseisvalt ühepoolselt muuta ning seetõttu on see väga siduv korraldus oma surma puhuks. Pärimisleping peab olema notariaalselt tõestatud. Kasutatud kirjandus http://translate.google.ee/translate?hl=et&langpair=en %7Cet&u=http://www.everyculture
reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Pärimisõigus subjektiivse õiguse tähenduses: Konkreetsele isikule seadusega antud võimalus või talle seadusega pandud kohustus surnud isiku õiguste ja kohustuste suhtes. Pärimise mõiste - isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule 2. Pärimine. Pärimise mõiste. Õigusjärglus pärimise korral. Pärandaja. Pärija. Pärimisvõime. Pärimiskõlbmatus. Pärand. Pärandi avanemine. Isiku surmaga lõpeb küll isiku õigusvõime, kuid tema õigused ja kohustused lähevad pärimise kaudu üle teisele isikule, pärijale õigusjärglus (TsÜS § 6). Pärimine on õigusjärglus surma tõttu. Pärandaja on isik, kelle vara läheb tema surma korral teisele isikule üle (PärS § 1 lg 2).
oleva lapse toetus (kümnekordne) *7 ja enamalapselise pere vanema toetus(2,2kordne). Ühekordselt makstavad peretoetused: *sünnitoetus – 5000 *lapsendamistoetus – 5000 *elluastumistoetus – 40kordne lapsetoetus. Kord aastas makstakse koolitoetust – 3kordne lapsetoetus. Kord kvartalis : *kolme ja enama lapselise perele või kolmikute perele. Kõiki toetusi makstakse pensioniameti kaudu, kõikidel alalistel elanikel on see õigus. 31.Pärimine, pärandaja, pärija, pärimiskõlbmatus. Pärimine on isiku surma korral tema varaliste õiguste ja kohustuste üleminek teistele isikutele. Pärandaja – isik, kelle surma korral pärimismenetlus käima pannakse. Pärandajaks on ainult füüsilised isikud. Pärija on see isik, kellele läheb üle päritav vara. Pärija on see isik, kes on pärandi vastu võtnud ja sellega kaasnenud pärimisõigused ja –kohustused. Pärijad võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud
kuuekordses lapsetoetuse määras) *lapsehooldustasu *üksikvanema lapsetoetus(kahekordne) *ajateenija lapsetoetus(viiekordne) *eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus (kümnekordne) *7 ja enamalapselise pere vanema toetus(2,2kordne). Ühekordselt makstavad peretoetused: *sünnitoetus 5000 *lapsendamistoetus 5000 *elluastumistoetus 40kordne lapsetoetus. Kord aastas makstakse koolitoetust 3kordne lapsetoetus. 33. Pärimine, pärandaja, pärija, pärimiskõlbmatus. Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teistele isikutele. Pärandaja isik, kelle surma korral pärimismenetlus käima pannakse. Pärandajaks on ainult füüsilised isikud. Pärija on see isik, kellele läheb üle päritav vara. Pärija on see isik, kes on pärandi vastu võtnud ja sellega kaasnenud pärimisõigused ja kohustused. Pärijad võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.
kuuekordses lapsetoetuse määras) *lapsehooldustasu *üksikvanema lapsetoetus(kahekordne) *ajateenija lapsetoetus(viiekordne) *eestkostel või perekonnas hooldamisel oleva lapse toetus (kümnekordne) *7 ja enamalapselise pere vanema toetus(2,2kordne). Ühekordselt makstavad peretoetused: *sünnitoetus 5000 *lapsendamistoetus 5000 *elluastumistoetus 40kordne lapsetoetus. Kord aastas makstakse koolitoetust 3kordne lapsetoetus. 33. Pärimine, pärandaja, pärija, pärimiskõlbmatus. Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teistele isikutele. Pärandaja isik, kelle surma korral pärimismenetlus käima pannakse. Pärandajaks on ainult füüsilised isikud. Pärija on see isik, kellele läheb üle päritav vara. Pärija on see isik, kes on pärandi vastu võtnud ja sellega kaasnenud pärimisõigused ja kohustused. Pärijad võivad olla nii füüsilised kui ka juriidilised isikud.
Justianuse järgi obligatsiooni tekkimise alused: o Lepingust o Nagu lepingust o Pahateost ehk deliktist o Nagu pahateost Obligatsioonide põhiliigitus: o Lepingu o Nagu lepingu o Delikti o Nagu delikti Liigitus objektide alusel: o Lihtobligatsioon- on ainult üks objekt(rahasumma maksmine) o Alternatiivne obligatsioon- on võimalus valida üks mitmest objektist Pärimise juures astub pärija pärandaja kõikidesse õigustesse ja kohustustesse. Õigussuhtes saab asendada nii kreeditori kui ka deebitori. Kreeditori asendamine- nõude loovutamine ehk tsessioon. Senine kreeditor- tsedent, uus kreeditor- tsessionaar ja võlgnik- debitor cessus. Nii kaua kui võlgnikule pole teatatud nõude loovutamisest, võib ta maksta vanale kreeditorile. Ei pea võlgnikult nõu küsima. Tsedent ei vastuta võla sissenõutavuse eest, vaid, nõudeõiguse olemasolu eest.
30.10. (L) PÄRIMISSEADUS Kehtib aastast 1997. Õigusvõime õigus omada juriidilisi õigusi ja kohustusi. Tekib pärimisõigus oma surnud lähisugulaste varalistele õigustele ja kohustustele. Pärimisõigus 1) objektiivses mõttes kogu seadusandlus, mis pärimise kohta 2) subjektiivses mõttes tekib pärimisõigus varalistele õigustele ja kohustustele Pärija asunud pärandvara valdama ja kasutama. Pärandaja surnud isik, füüsiline isik peab olema. Testaator inimene, kes kirjutab testamendi. Testament viimse tahte avaldamise vorm. Pärandi avanemine pärandaja surma aeg. Teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamine kohtu kaudu, pole endast märku andnud 5 aastat, kirjutatakse eeldatav surmaaeg. Pärand = pärandvara = varalised õigused ja kohustused Pärida ei ole võimalik a) isikuga lahutamatult seotud õigusi (naist, poliitilisi õigusi)
Tekib pärimisõigus oma surnud lähisugulaste varalistele õigustele ja kohustustele. Pärimisõigus 1) objektiivses mõttes kogu seadusandlus, mis pärimise kohta 2) subjektiivses mõttes tekib pärimisõigus varalistele õigustele ja kohustustele Pärimine isiku surma korral vara üleminek teistele isikutele. Pärija asunud pärandvara valdama ja kasutama. Pärandi vastuvõtnud, sellea seoses tekkinud õigused ja kohustused. Pärandaja surnud isik, ainult füüsilised isikud. (juriidilised isikud ei saa pärandajad olla). Testaator inimene, kes kirjutab testamendi. (teo- ja otsusevõimeline) 12 Testament viimse tahte avaldamise vorm. Pärandi avanemine pärandaja surm või tema surnuks tunnistamine. Teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamine kohtu kaudu, (isiku kadunuks jäämine)
Eestkostja peab hoolitsema teovõimetu ja tema ülalpidamise eest. Hooldus on mõeldud täisealistele teovõimelistele isikutele, kes vajavad kehaliste või vaimsete puuete tõttu abi oma õiguste teostamisel ja kohustuste täitmisel. 10)Pärimisõiguse alused ja põhimõtted. Pärimisõigus on nende õigusnormide kogum, mis reguleerivad füüsilise isiku surma korral tema vara üleminekut teisele isikule ehk pärimist. Pärandaja on isik. Kelle vara tema surma korral ühtse tervikuna teisele isikule üle läheb. Pärand on pärandaja kõik õigused ja kohustused, va need mis lahutamatuly seotud pärandajaga. Pärija on üldõigusjärglane. Pärija või muu pärandist kasu saav isik peab olema pärandi avanemise ajal pärimisvõimeline (õigusvõimeline isik). Pärida on võimalik pärimislepingu, testamendi või seaduse järgi.
f. 7 ja enama lapselise pere vanematoetus 2,2 kordne lapsetoetusmäär 2. ühekordsed makstavad toetused a.sünnitoetus (5000 kr lapse kohta) b.lapsendamistoetus (500kr) c.elluastumistoetus lastekodulastele, kes täisealised 40kordne lapsetoetusmäär (praegu 40*15 3.kord kvartalis makstavad toetused a.kolme ja enama lapselisele perele b.kolmikuid kasvatavale perele (iga lapse kohta) 4.kord aastas makstav peretoetus a.koolitoetus 3kordne lapsetoetusmäär 29.pärimine, pärandaja, pärimiskõlbmatus Pärand = pärandvara = varalised õigused ja kohustused Pärida on võimalik: 1) seaduse alusel 2) testamendi alusel pärimislepingu alusel Pärandaja surnud isik, füüsiline isik peab olema. Pärimiskõlbmatuks muutub isik siis, kui ta on pärandaja vastu korda pannud kuriteo 1)tapmine 2)testamendi mõjutamine 3)testamendi hävitamine 4)pettusega tehtud testament 30.korraldused testamendis: annak, sihtkäsund, sihtmäärang; testamenditäitja
Oma töö käigus mina tihti võrdlesin tänapäeva ja Rooma pärimisõigust. Arvan, et võrdlemise puhul mõned asjad muutuvad rohkem arusaadavateks ja isegi ilmub midagi uut, mis sa lugemise käigus võiksid mitte märgata. Enne seda, kui ma Rooma pärimisõigusest rääkima hakkan, tahaksin selgeks teha, mida tähendab mõiste ,,pärimine". Et oleks rohkem arusaadamav, tsiteerin selle mõiste definitsiooni: ,,Pärimiseks nimetatakse ühe isiku- pärija- teise isiku- pärandaja- õigustesse ja kohustusse astumist viimase surma puhul." Pärimisõiguse peatükki puhul kirjeldatakse pärija ja pärandaja vahelised suhted, kohustused ja pärimise liigid. Loomulikult kaasaegne pärimisõigus väga erineb Rooma pärimisõigusest. Näiteks ,lähtudes meie tänapäeva pärimisõigusest, abielu mitte mingil juhul ei mõjuta pärimisõigust, aga Vana Roomas ,,cum manu" abielu juhul naine ( cum manu-naine täielikku mehe võimu all) kaotab oma absoluutse pärimisõiguse
teistele isikutele. Õigusjärglus-successio-õiguste üleminek Üksikjärgulisus-successio singula-kui läheb üle osa õigusi Üldjärglus-successio universalis-lähevad üle kõik õigused ja kohustused Roomas isiku surma puhul on tähtsus perekonna võimu üleandmisel.Pärija pidi tasuma surnud isiku võlad-kohustused.Kodukultuse hoidmine, suhete säilimine klientidega. Pärimine-ühe isiku-päriija-teise isiku-pärandaja-õigustesse ja kohustustesse astumist viimase surma puhul. Selleks et isik võiks olla pärijaks: peavad olema aset leidnud pärandaja isiku surm ja pärandamine; surnud isik peab olema võimeline pärandama; pärijal peab olema pärimisõigus; vajalik on pärandaja järglaste pärimisele kutsumine; pärimiseks on üldreeglina vajalik tahteavalduse akt pärandi vastuvõtuks.
Rahvusvaheline eraõigus Ülesanne esitada hiljemalt 10. Märtsiks 2010 kirjalikus vormis loengus õppejõule. Otsi vastused küsimustele, kasutades rahvusvahelise eraõiguse seadust (vt Riigi Teataja kodulehekülg). Kõik vastused leiad sellest ühest seadusest. Märgi vastuse järel ka paragrahvi number, kust vastuse leidsid. 1. Inglise kodanik, kes elab Rootsis, sureb. Millise riigi õigust kohaldatakse pärimisele? § 24 alusel, pärimisele kohaldatakse pärandaja viimase elukohariigi õigust. 2. Kas Hollandis sõlmitud kahe mehe omavaheline abielu on Eestis kehtiv? §55 teine punkt ütleb, et välismaal sõlmitud abielu loetakse Eestis kehtivaks, kui see toimus abielu sõlmimise riigi õiguse abielu sõlmimise korra kohaselt ja vastas sisuliste eelduste poolest mõlema abikaasa elukohariigi õigusele. Seega kui Hollandis on omasooliste abielu lubatud ning kõik toimus ,,nagu kord ja kohus", siis on
isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Pärimisõigus subjektiivse õiguse tähenduses: Konkreetsele isikule seadusega antud võimalus või talle seadusega pandud kohustus surnud isiku õiguste ja kohustuste suhtes. Isiku surmaga lõpeb küll isiku õigusvõime, kuid tema õigused ja kohustused lähevad pärimise kaudu üle teisele isikule, pärijale õigusjärglus (TsÜS § 6). Pärimine on õigusjärglus surma tõttu. Pärandaja on isik, kelle vara läheb tema surma korral teisele isikule üle (PärS § 1 lg 2). Pärand avaneb isiku surma korral ja selle avanemise aeg on pärandaja surmapäev (PärS § 3). Sellest ajast algab pärimismenetlus ehk pärimise käik. Pärandi avanemise kohaks on pärandaja viimane elukoht ning seal viiakse läbi pärimismenetlus. Pärija on isik, kellele läheb pärandaja vara üle kas pärandaja tahteavalduse või seaduse alusel.
Pärimisseadus reguleerib seadusjärgset ning testamendiga pärimist, samuti pärimislepingute sõlmimist. Testament peab olema notariaalselt tõestatud, kodune testament kehtib kuus kuud peale tegemist. 228. Mis on pärimisõigus? Pärimisõigus reguleerib isiku vara saatust pärast tema surma. Vara on võimalik pärida nii seadusjärgsel teel kui testamendi või pärimislepingu alusel. 229. Kuidas toimub pärimine seaduse järgi? Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi. Esimese ringi pärijad, teise ringi pärijad, kolmanda ringi pärijad. Pärida on võimalik seaduse järgi, testamendi järgi või pärimislepingu alusel. Seaduse järgi päritakse siis, kui pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping
abieluvaralepingu olemasolust. Lõppemine Abieluvaraleping lõpeb, kui: 1) üks abikaasa sureb või abielu lahutatakse; 2) sõlmitakse uus abieluvaraleping, millega kehtestatakse seaduses ettenähtud muu abieluvarasuhe, või 3) vara juurdekasvu tasaarvestus või varaühisus lõpetatakse abikaasa hagi alusel kohtuotsusega. XIV PÄRIMISLEPING Pärimise mõiste Pärimine on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule. Pärandaja on isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb. Pärimislepingu, samuti selle muutmise või lõpetamise kokkuleppe sõlmib pärandaja isiklikult. Pärimislepingu saab pärandajana sõlmida üksnes teovõimeline isik. Pärandi avanemine Pärand avaneb pärandaja surma või surnuks tunnistamise korral. Pärandi avanemise aeg on pärandaja surmapäev. Avanemise koht on pärandaja viimane elukoht. Pärandi avanemisel tekib pärijal õigus pärida. Pärand
17. Mis on pärimine? Mis on seadusjärgne pärimine, pärimine testamendi järgi ja pärimine pärimislepingu järgi. Testamendi liigid? Pärija õigused ja kohustused? Pärimine - on isiku surma korral tema vara üleminek teisele isikule, see võib toimuda kahel viisil: · täisõigusjärglusena (universaalne õigusjärglus); · osaõigusjärglusena (singulaarne õigusjärglus). Seadusjärgne pärimine-Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. (2) Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi. Pärimine testamendi järgi-Testament on ühepoolne tehing, millega pärandaja (edaspidi testaator) teeb oma surma puhuks pärandi kohta korraldusi. Pärimisleping on pärandaja ja teise isiku kokkulepe, millega pärandaja nimetab teise lepingupoole või muu isiku oma
Objektiivse õiguse tähenduses: Pärmisõigus on normide kogub, mis reguleerib surnud isiku varaliste õiguste ja kohustuste üleminekut teistele isikutele. Subjektiivse õigusena aga kujutab pärimisõigus endast konkreetsele isikule seadusega antud mingit võimalust või talle seadusega antud kohustust surnud isiku õiguste ja kohustuste (üldjuhul vara) suhtes. 229. Kuidas toimub pärimine seaduse järgi? Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut. Kui pärandaja testament või pärimisleping käib ainult pärandi osa kohta, päritakse ülejäänud osa seaduse järgi Seadusjärgsed pärijad on pärandaja abikaasa ja käesolevas seaduses nimetatud sugulased. Pärimisseaduse §-s 18 sätestatud alusel on seadusjärgne pärija kohalik omavalitsusüksus või riik. Kolmes järjekorras on pärijad. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased.
2. Omakäeliselt. Need mõlemad kehtivad siis kui on olemas kuupäev. Need kehtivad 6 kuud. Notariaalsel kehtib tähtajatult. · Pärimine on surnud isikule kuulunud varaliste õiguste ja kohustuste üleminek teisele isikule. Pärand ehk pärandvara varalised õigused ja kohustused. Pärandajaks on füüsilised isikud. · Testaator testamendi tegija. Peab olema teo ja otsuse võimeline. · Pärija füüsilised kui ka juriidiline isik · Pärandi avanemine: 1.pärandaja surma hetk; 2.inimese surnuks tunnistamine.(6 kuud); 3.õnnetus; 4. Sõjategevus või loodusõnnetus(2 aastat) · Abikaasade vastandlik testament: teine abikaasa pärib. · Berliini testament: abikaasade vastastikune testament, kellegi 3nda isiku kasuks. · Testamendis on võimalik ära määrata asepärija. Asepärija määratakse testamendis siis, kui pärija sureb enne pärandi vastu võtmist. Ta loobub pärandist, ei taha pärandit. Osutub pärimiskõlbmatuks
• Õiguse kohaldamisel ei kohaldata REÕ norme, vaid lähtutakse otse vastava riigi sisulist lahendust pakkuvast materiaalõiguse normist • Määruses osutatud riigi õiguse kohaldamisest võib keelduda vaid ilmselge vastuolu korral kohtu asukohariigi avaliku korraga • Määrus ei välista muus ühenduse konkreetset valdkonda reguleerivas õigusaktis sisalduva kollisiooninormi kohaldumist PÄRIMISÕIGUSE ÜLDREEGLID • Pärimisele kohaldatakse pärandaja viimase elukohariigi õigust • Erandina võib testamendiga või pärimislepinguga määrata, et pärandile kohaldatakse kodakondsuse riigi õigust • Pärimisele kohaldatav õigus määrab: - viimse tahteavalduse liigid ja toime - pärimisvõime ja pärimiskõlbmatuse - pärandi ulatuse - pärijate ringi ja nendevahelised suhted - vastutuse pärandaja võlgade eest TESTAMENT JA PÄRIMISLEPING
Kehtib lapsendamise saladus. Eestkoste seatakse kohtu poolt lapse kasvatamiseks ja tema huvide kaitseks. Kui laps on üle 10 aasta vana, on vajalik tema nõusolek. Perekonnaseisu aktid: · Sünniakt tuleb teha kuu aja jooksul · Surmaakt tuleb teha kolme päeva jooksul. · Abieluakt kuu aja jooksul??? · Abielulahutusakt 1 või kuni 3 kuud??? Pärimisõigus Pärimine on surma korral tema vara üleminek teisele või teistele isikutele. Pärand on pärandaja vara. Pärida on võimalik kolmel viisil: · Seadusjärgne. Sugulased pärivad kolmes järjekorras: a) avanejad b) vanemad ja nende avanejad c) vanavanemad ja nende avanejad. Ka abikaasa on seadusejärgne pärija: juhul vähemalt ¼ juhul vähemalt ½ + surnud vanavanemate osad Kui pärijat pole, siis saab vara omavalitsus.
ka selle eest tasuda. Kui keegi aktsiaid omandada ei soovi, siis aktsiaseltsi asutada ei saa. Kui soovis, kutsutakse kokku asutamiskoosolek, kus valitakse juhatus, nõukogu, audiitor, võetakse vastu põhikiri. Esitatakse avaldus äriregistrisse kandmiseks, asutamisleping, asutamiskoosoleku protokoll, põhikiri, teatis sissemakse olemasolu kohta, inimeste andmed. Pärand on pärandajale kuulunud varalised õigused ja kohustused, mis lähevad pärimise teel pärijale üle. Annak on vara, mis pärandaja surma korral kuulub pärandaja korralduse alusel üleandmisele mõnele kindlale isikule, ilma et see oleks pärijaks nimetatud. Asjaõigus on isiku õigus asjale. Päraldis on selline asi, mis on küll iseseisev vallasasi, aga sellel puudub mõte ilma mõne teise asjata peaasjata. Õigusvili on näiteks väljalaenatud rahalt saadud intressid või üür. Omandi õigused on seda vallata(autot garaazis hoida), kasutada(autoga sõita) ja käsutada(autot müüa).
eestkostetav lapsendatakse PEREKONNASEISUAKTID · perekonnaseisuakt haldusakt, millega fikseeritakse riigi poolt kehtestatud korras perekonnaõiguslik õigusseisund ning selle muudatused · perekonnaseisutunnistus dokument, mis sisaldab perekonnaseisuakti andmeid ja tõendab akti olemasolu PÄRIMISÕIGUS Pärimine, pärandaja, pärija, pärimiskõlbmatus Pärija asunud pärandvara valdama ja kasutama. Pärandaja surnud isik, füüsiline isik peab olema. Testaator inimene, kes kirjutab testamendi. Testament viimse tahte avaldamise vorm. 54 Pärandi avanemine pärandaja surma aeg. Teadmata kadunud isiku surnuks tunnistamine kohtu kaudu, pole endast märku andnud 5 aastat, kirjutatakse eeldatav surmaaeg.
10, lk. 194-218) Äriõigus on õigusnormide kogum, mis reguleerib ühiskonnas toimuvat vahetusprotsessi kõige laiemas tähenduses, sealhulgas selles protsessis osalevate majandusüksuste asutamise ja lõpetamise korda ning nede tegevuse aluseid. Äriõiguse esemeks on suhete kogum, mis moodustab ettevõtlustegevuse käigus. Äriõiguse peamiseks õigusaktiks on äriseadustik ja keskseks subjektiks on ettevõtja. 14. Pärimisõigus (Õigusõpetus, ptk. 12) Pärandaja- isik, kelle vara tema surma korral teisele isikule üle läheb Tahteavalduse(pärimisleping) või seaduse alusel(Pseadus määrab ära kes on pärija) Esimese(lapsed,lapselapsed) teise(isa, ema, nende sugulased) kolmanda(vanavanemad, ema-poolsed vanaemaisa ja nende alanejad sugulased ehk tädid, onud) järjekorra pärijad. Abikaasa on seadusjärgne pärandaja Pärimisõigus on tsiviilõiguse haru, toetub Rooma õiguse ja Kontinentaal-Euroopa õigusperekonna aluspõhimõtetele
annaabi.ee 
