Nimede käänamine ja nimetuletised Nime tähtsus: Nime tuleb kasutada korrektselt, valekasutamine võib olla solvav. Ees- ja perekonnanimi: Eesti keeles eelneb eesnimi perekonnanimele. Perekonna nime kasutatakse eespool ainult nimekirjades, st et perekonnanimele järgneb koma. Nime käänamine: Käändelõpud lisatakse, kui see on võimalik, nime algkujule. Kirjutatud tekstis võib nime algkuju eristamiseks kasutada ülakoma. Kohanimede kohakäänamine: Kohanimi võib esineda sisekohakäänetes või siis väliskohakäänetes. Võõrnimede kirjutamine: Võõrnimesid kirjutatakse nende algupärasel kujul, kui nime algupäraselt ladina tähtedega kirjutatud. Kui nime algupärane kuju on mingis teises kirjas, siis translitereeritakse see ladina tähestikku. Võõrnimede käänamine: Võõrnimede käänamisel tuleb käändkonna, st õigete käändelõpuvariantide valikul lähtuda nime hääldusest, mitte kirjapildist. Võõrnimede käänamisel kasut...
Eesti keel Inglise keel Tähestik Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Aa, Bb, Cc, Dd, Ee, Ff, Gg, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Hh, Ii, Jj, Kk, Ll, Mm, Nn, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Ss, Zz, Oo, Pp, Qq, Rr, Ss, Tt, Uu, Zz, Tt, Uu, Vv, Ww, Õõ, Ää, Vv, Ww, Xx, Yy, Zz. Öö, Üü, Xx, Yy. Vokaalid a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü.(9) a, e, i, o, u (mõnikord ka y). (6) Konsonandid b, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, r, b, c, d, f, g, h, j, k, l, m, n, p, s, s, z, z, t, v.(18) q, r, s, t, v, w, x, y, z.(21) Liitsõnad Eesti keeles kirjutatakse Inglise keeles võib liitsõnu liitsõna osad alati kokku, ...
Nimisõna.The noun. Oma ülesehituselt jagunevad inglise keele nimisõnad kolme liiki: 1) lihtnimisõnad nt: man, bird, apple, steam, love, pigeon, button 2) tuletatud nimisõnad (sisaldavad sufikseid) nt:teatcher, sailor, artist, building, translation, astonishment, friendship, childhood, lazines 3) liitnimisõnad nt: blackbird, newspaper, seaman, income, appletree, ballpoint, keyhole, rainbow, steamboat Tähenduselt on nimisõnad kas üldnimed või pärisnimed: 1) üldnimed (common nouns) nt:boy, tree, forest, people, family, air, cheese 2) pärisnimed (proper names) nt: Jane, Jack, Estonia, the United Kingdom, the Mississippi, New York, the Savoy (hotel), Oxford Street, Westminster Abbey, The Times Üldnimed on kas loendatavad või loendamatud nimisõnad. Loendatavaid nimisõnu (countables/count nouns) võib kasutada koos umbmäärase artikliga a/an, neil on mitmuse vorm ning neid saab ...
Eesti õigekeelsus ja väljendusõpetus September 2016 Keelehooldeallikate kasutamine 1. Mida tähendab, et õigekeelsussõnaraamat on kirjakeele normi alus? Õigekeelsussõnaraamat on kinnitatud Vabariigi Valitsuse määruse alusel eesti keele õigekirjutuslike, grammatiliste ja sõnavaraliste normingute alusena. See tähendab, et korrektse keelekasutuse tagamiseks tuleks järgida raamatus esitatud soovitusi ja reegleid. 2. Võrdle õigekeelsussõnaraamatu ja eesti keele seletava sõnaraamatu abil sõnade enamik ja enamus tähendust. Otsusta, kumb sõna sobib lausesse ......................... meist oskab vene keelt, ja põhjenda otsust. Korrektne on kirjutada: ,,enamik meist oskab vene keelt.", sest enamik tähendab suuremat osa, samas kui enamus tähendab arvulis...
NEED TO DO, NEED DOING 1. Väljendit need to do tõlgitakse eesti keelde ´on vaja midagi teha': You need to be more careful. Sul on vaja olla hoolikam. 2. Väljendit need (doing) sth tõlgitakse eesti keelde ´vajab midagi/ millegi tegemist' Our house needs painting. Meie maja vaajab värvimist. USED TO DO, BE USED TO (DOING), USE Mõlemas väljendis hääldatakse used to [´ju:st t] Tegusõna use minevikuvormi used hääldatakse [ju:zd] 1. Väljendit used to do kasutatakse muutunud minevikukoldest rääkides. Väljendil on olemas ka küsiv (Did you use to...?) ja eitav vorm (I didn't use to.../ I never used to...) Eesti keelde tõlkimisel kasutatakse sõnu´tavaliselt, varemalt, sageli' I used to play alone when I was a child. Ma mängisin lapsena tavaliselt üksi. Did he use to vist you? Kas ta käis sageli teil külas? I didn't use to li...
Interneti-portaalide aadress kirjutatakse läbiva väiketähega Nt: www.rate.ee ~ rate.ee, www.youtube.com ~ youtube.com. Neid käänatakse sidekriipsu abil: suhtleb www.rate.ee-s, luges postimees.ee-st, saatis everyday.com-i kaudu meili. Kuna see hääldub [reit], siis käänama ülakoma abil, nt suhtleb Rate'is, Rate'i konto Teised portaalinimed: Delfi, Skype, Youtube, Everyday jt, kirjutatakse suure algustähega ning püstkirjas. Neidki käänatakse nagu tavalisi võõrnimesid: kasutab Skype'i, luges Delfist ja Everydayst, kuulas Youtube'is muusikat. Portaalinimesid kirjutatakse suure algustähega. Nt: Rate on suhtlusportaali nimi, mistõttu peab selle kirjutama suure algustähega Tsitaatsõnad teised portaalinimed, nagu Delfi, Skype, Youtube, Everyday jt, kirjutatakse suure algustähega ning püstkirjas. Neidki käänatakse nagu tavalisi võõrnimesid: kasutab Skype'i, luges Delfist ja Everydayst, kuulas Youtube'is muusikat.Tsitaatsõnad kirjutatakse eest...
Praktiline eesti keel 1. vihik 10.klassile VÕÕRNIMED Ülakoma märgib nime põhikuju piiri, kui põhikuju lõpeb häälduses täishäälikuga, aga kirjas kaashäälikuga, või vastupidi. ·Apple'it, · Nokiat ·Skype'i, ·Google'ist · Madeleine [madleen]: Madeleine'i kook · Renault [renoo] : Renault'ga, · Versailles [versai] : Versailles' rahu, · Marat [maraa] : Marat' surm, · Bordeaux [bordoo]: Bordeaux' vein HÄÄLK VAHETUB, KUID ÜLAKOMA EI TULE. · Strasbourg (strasbuur) Strasbourgi · Marseille (Marssei) - Marseillesse · Rousseau (Russoo) - Rousseaule 11. märts 2006 · Politsei ajas laupäeva öösel Pariisis Sorbonne'i ülikooli hõivanud üliõpilased pisargaasiga välja. · Üliõpilased hõivasid prestiizse ülikooli juba kolmapäeval, et protesteerida valitsuse uue noortele suunatud tööhõiveplaani vastu, mis võimaldaks alla 26-aastastel töötada kaks aastat ilma püsiva lepinguta, vahendab ETV24 Reuter...
Nimisõnatuletus 1.Asju ja nähtusi märkivad tuletised 2.abstraktse tähendusega nimisõnad -us -lus -mus -ndus -lik+us = likkus 3.Isikunimetused : sööma sööja 4.Eset, looma, taime või muud sellist märkivad tuletised 5.Rühma ja kogu märkivad tuletise 6.Naissugu väljendavad tuletised 7.Suhtumist ja väiksuse mõõdet väjendavad tuletised -lane liide 1.Nimest moodustatud tuletised: Dehli = dehlilane, Muhu = muhulane 2.Võõrnime kuju säilib üldjuhul ka tuletises: Rostock = rostocklane, Taiwan = taiwanlane Võib kasutada ka ülakoma : Bordeaux = bordeaux'lane 3.Sidekriipsuga nimest moodustatud üks sõna : Kohtla-Järve = kohtlajärvelane 4.Mitmesõnalisest nimest moodustatud tuletis on üldjuhul üks sõna: Must meri...
Isikunimed Isiku- või pärisnimed kasutatakse saksa keeles 0-artikliga. See tähendab, et artikkel on kui ei kirjutata välja. Nt: Max, Marcus, Käändelõpp on ainult genitivis. Vaatamata soolisele kuuluvusele, saavad kõik nimed genitivis -s lõpu. Genitivi asemel võib kasutada eessõna von+D. Die Arbeit von Mark Die Arbeit von dem Vater Mark Marks Arbeit Die Arbeit des Vater Mark der Vater Marks Arbeit Kui isikunimi koosneb mitmest nimest siis on genitivi lõpp -s ainult viimasel nimel. Karl-Robert Jakobsons Buch Kui isikunimi lõpeb -s, -ss, -x, -z, siis kasutatakse kõnekeeles von+Dativ, kirjakeeles kasutatakse isikunime lõpus ülakoma. Die Mutter von Max ...
Nimede kasutamine ja võõrnimed · Ametlikus kontekstis tuleb asmtevahelduslikel perekonnanimedel säilitada nimetav kuju · Kui nimi lõppeb vokaaliga siis lisatakse vaid käändelõpp · Kui nimi lõppeb konsonandiga, siis tuleb kõige pealt lisada i ning seejärel käändelõpp alaleütlev A. Kuusepuu Kuusepuule K. Nõgu Nõgu'le T. Mägi Mägi'le M. Vaher Vaher'ile Erandid · -ne lõpulised perekonnanimed, mida käänatakse kui vastavaid mõiseid A. Raudne > A. Raudsele · -s lõpulised nimed (va. Ühesilbilised) kasutatakse tüvevokaali e M. Saukas > M. Saukas'ele A. Saar > A. Saar'e / A. Saar't / A. Saar'ele Võõrnimede käänamine · Võõrnimede käänamisel lähtutakse hääldusest a) kui nimi lõppeb tummavokaaliga, siis lisatakse ...
NIMEDE KÄÄNAMINE 1. Nimede käänamisel lisatakse käändelõpud nime algkujule kui see on võimalik. Mägi Paju Lagi Mägi Paju Lagi Mägit Paju Lagit Mägisse Pajusse Lagisse Nimi lõpeb vokaaliga ja käändelõpu lisame vokaalile. 2. Ne-lõpulised nimed käänduvad nagu vastavad sõnad. Rebane Puine Rebase Puise Rebast Puist 3. Kui nime lõpus on konsonant, siis tuleb lisada tüvevokaal i+käändelõpp. Roht Vaht Kask Rohti Vahti Kaski Rohti Vahti Kaski Rohtisse Vahtisse Kaskisse 4. S-lõpulistele nimedele (välja arvatud ühesilbilised) lisatakse tüvevokaal e. Sipelgas Ahas Sipe...
Omadussõnaliitd -ne liivane -lik mehelik -kas taibukas -tu taibutu -jas usjas -mine seesmine -ik metsik -lane haiglane -ldane vanaldane -ur pahur -ke(ne) nooruke noorukene Ortograafia: I lik liide 1. Pärisnimed a) võtab nime kokku ja kirj. väiketähega b) kirjapidist erinevat hääldust või konsonantühendi eiramist markeerib ülakoma c) pikemates nimedes võib kasutada lugemise hõlbustamiseks sidekriipsu a) Ida-Virumaa+lik = idavirumaalik Balzac+lik = balzaclik b) Degas+lik = degas'lik Schumann+lik = schumann'lik c) Alain Delon+lik = alain(-)delonlik Brigitte Bardot+lik = brigitte(-)bardot'lik 2. Tsitaatsõnad a) nõuavad kursiivi ja kirj. alati ülakomaga b) pikemates sõnades võib lugemise hõlbustamiseks kasutada sidekriipsu a) crescendo+lik = crescendo'lik performance+lik = performance'lik b) self made man+lik = self...
Tsitaatsõnad Praktiline eesti keel I 10. klassi eesti keel Tsitaatsõnad ja -väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse ja hääldatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnad kirjutada teises, nt kursiivkirjas, käsikirjas kasutatakse jutumärke või lainelist joont. Tsitaatsõnade käänamisel lisatakse käändelõpp ülakoma abil (mängib petanque'i, maitsestab curry'ga, Eesti yuppie'd). Keeles kodunenud sõna muutub võõrsõnaks ja siis kirjutatakse häälduspäraselt ega eristata enam muust tekstist. Tsitaatsõnu on sobiv kasutada siis, kui emakeeles vastav sõna/väljend puudub või stiilivõttena. Valik üldtuntud tsitaatkeelendeid: exclusive (ld) -(viimane) välja arvatud inclusive (ld) - (viimane) kaasa arvatud in corpore (ld) - terves koosseisus de iure (ld) - õiguslikult deus ex machina (ld) - jumal masinast (olukorra lahendamine kunstliku abimehe toel) all right (ingl) [ool rait] - hüva, hea k...
KÄÄNAMINE Ainsuse nimetavas (kes? mis?) on õiged vormid puder, kohv, kehv, kiik, arvuti, kuivati, osuti, küps, pliit, pluus, mõis, nukk, palitu, angiin, (sõrme)küüs, (poti)kaas. Ainsuse omastavas (kelle? mille?) on õiged reisi, tanki, raporti, peenra, küünla, õudse, kümmekonna, sadakonna, vilu, nüri, mõru, südi, tragi, kurioosse, grandioosse. Ainsuse osastavas (keda? mida?) on õiged viit, kuut, üht(e), kaht(e), au, (vande)nõu, Tallinna, ohtlikku, nüri, vilu. Mitmuse omastavas on õiged kontsertide, teemantide, ohtlike, akende, peenarde, peente, paeste, videote. Mitmuse osastavas küüsi, kaasi, ohtlikke, kontserte, nürisid, videoid. mitu – parem ainsuses (mitmeid autoreid, mitmetel juhtudel > mitut autorit, mitmel juhul) ohtlik lapik kontsert ohtliku lapiku kontserdi ohtlikku lapikut kontserti ohtlikusse e ...
Kirjandite analüüs Sisu on nõrk, kuhjan väiteid, kuid ei tõesta neid, analüüs puudub, milles sissejuhatuses rääkisin. Püstitasin endale hüpoteesid, kuid ei lahendanud neid. Palju põhjendamata väiteid. Tekib küsimus, miks ma üldse kirjandit kirjutasin, kui lahenduseni ei jõudnud. Mõningates kohtades kipun liialt lahmima ja alusetuid süüdistusi esitama. Vahel kordan ennast. Selle põhjuseks võib pidada asjaolu, et väite kirjutamisel olen unustanud varemalt sõnastatud mõttekäigu ning kordan sama ideed teiste sõnadega. Kasutan oma olemuselt sisutühje lauseid, mis ei anna midagi juurde, vaid risustavad teemat ning muudavad selle ebahuvitavaks. Kasutan vaid ühte argumenti, mille peale toetub terve kirjandi ülesehitus. Liiga palju lihtlauseid. Kokkuvõttes toon väite, mida pole sisus kajastanud. Kirjutan nagu katkendit ajalooõpikust, kuid ei analüüsi kirjutatud väiteid ega too endapoolset arvamust teema kohta...
KIRJAVAHEMÄRGID Samaväärsed määrused kirjutatakse komaga, nt küünlapäeval, 2. veebruaril; ülehomme, 5. aprillil; reedel, 21. aprillil. Eriliigilised määrused kirjutatakse komadeta, nt Vanaisa haigestus raskelt öösel suvilas. Eriliigilised täiendid kirjutatakse komadeta, nt Meil on kodus suur must pikakarvaline koer Sultan. Kapis on uus moodsalõikeline villane kleit. Samaväärsed täiendid eraldatakse komadega, nt tasane, arglik koputus; õnnelik, muretu lapsepõlv. Rindlause osalaused ühendatakse enamasti koma või sidesõnaga (Üheksa korda mõõda, üks kord lõika; Maarja laulab ning Rein mängib klaverit) või mõlemaga (aga, kuid, vaid, ent, kas...või puhul: Algul ta rõõmustas, ent siis hakkas nutma). Põimlause on liitlause, mis koosneb pealausest ja ühest või mitmest sellele alistatud kõrvallaus...
Riigieksamiks valmis 12. klass ne- ja line-lõpulised sõnad KOKKU · leheküljesuurused reklaamid · abieluväliselt · suhtlevad endasugustega · 18-aastane / 18aastane · inimestevahelised suhted · rootsikeelne Sidekriipsuga või ilma? Reini-äärne · Eesti-aineline · Rootsi-sisene poliitika · jagatakse Darwini-nimelist preemiat · Eesti Vabariigi aegne · Windows XP põhine · Atlandi ookeani äärne Sidekriipsuga · A-vitamiin · PIN-kood · GSM-võrk · PDF-fail · hatha-jooga ! täht, täheühend, sõnaosa või tsitaatsõna Kohanimed · Mandri-Soome · Muinas-Eesti · Vana-Kreeka · Põhja-Jäämeri · Balti meri AGA: Suurbritannia, Suur Munamägi, Baltimaad, Läänemere maad Ohtlikud sõnad · kas või · mis tahes · just nimelt · võib-olla · kogu aeg · minu arvates · tohutu suur pool, poole, poolt · Käändsõnast LAHKU · kummale poole · omalt ...
Hääldusalus, veaohtlikud hääikuühendid, võõrsõnade ja nimede hääldamine. Hääldusalus on iga keele eriomane viis häälikuid hääldada. Hääldusalust iseloomustatakse tavaliselt nelja tunnuse abil: keele asend, häälduskoht, hääldusintensiivsus ja huulte asend. Eesti keeles on keele asend hääldamisel suhteliselt madal, häälduskoha poolest on eesti keel suhteliselt eespoolne, hääldusintensiivsuse poolest keskmine. Aktsent võõrkeele kõnelemisel avalduv emakeele hääldusaluse mõju. g,b,d,s häälduvad eesti keeles helitult. Vaid heliliste häälikute vahel on nad poolhelilised. Häälikut f tuleb hääldada vaid sõnades, mille kirjapildis ta esineb. Sõnades süüa, lüüa, müüa, tuleb häälikujärjendit üü hääldada üi. Sõnaalguline jä-on sõnades jätkama, jätkuma, jänn JA jändama. Rõhk, välde, palatalisatsioon. Rõhk on suurenenud hääldusintensiivsus, mis avaldub sõna teatud silpide hääldamisel. Rõhu põhiülessanne on muuta kõne rütmiliseks. Eesti keeles ...
Üleminekueksami kordamine 11.kl 1.Suur ja väike algustäht *Nimi Kirjutatakse Läbiva Suurtähega.(v.a.side-ja abisõnad,nt.Keel ja Kirjandus) *nimetus kirjutatakse väikese algustähega(väljendab liiki v tüüpi, nt.kass, aktsiaselts) *"Pealkiri kirjut. esisuurtähega ja jutumärkides." Erireeglid:*Kui Nimetust Kasutatakse Nimena,Võib Ta Kirjutada Läbiva Suurtähega. Sümbolireegel tühistab nimetusreegli:1.kui nimetusele omistatakse sümboli tähendus (nt.Poiss,Tüdruk,Saatan(jutus)) 2.kui rõhutatakse nimetuse kandja ainulisust 3.kui soovitakse esile tõsta nimetuse kandja erilisust *Juriidiliste Isikute Ametlikud Nimekujud Kirjutatakse Läbiva Suurtähega. Ametlikkuse reegel tühistab nimetusreegli: 1.kui asutusel ei olegi nime ja teda kutsutakse nimetuse järgi(nt. Tartu Ülikool, Eesti Vabariik) 2.kui asutuse nimega kaasneb nimetus (nt. Starman Kaabeltelevisiooni AS) *Ajaloosündmuste nimetused kirjutatakse esisuurtähega(vahel ka ülemaailmsed üritused) *...
PANEME EI PANE Kui räägime spetsiifilisest Loendamatute ja mitmuses asjast,mida on enne mainitud-the loendatavate nimis kui räägime house, üldiselt- koalas,monkeys Unikaalsete nimis-the sun,the moonNimede ette-Anna KÕIK MÄRJAD KOHAD v.a järved Riikide nimed-Brazil aga The Netherlands Mäestikud-the Andes Kõrbed-the Linnad-Glasgow Sahara Grupp saari-the Virgin islands Tiitlitega kui inimese nime pole Tänavad-Oxford Street aga The mainitud the Prince,aga Prince High Street Charles Kui last,first,only on kasut Pargid-Hyde Park omadussõnana Riigid,kui sisaldavad sõnu: Mandrid-Europe, saared-Rhodes, state,kingdom,republic...-The United järved- Lake Geneva, Lake Peipsi, Kingdom jaamad- Charing Cross Station Muusikariistad-the guitar Kahesõnalised nimed,kui I ...
KIRJANÄIDISED Letter to uncle, letter 1 06.06.2002. Estonia Dear Uncle Hello uncle, I had a very nice time at your place, not like at home where I can't do the cool stuff like I did with you for example: mountain climbing. I would like to see you at my place next summer. Best wishes, Mart 2,5 punkti. Korrektne algus- (Dear) ja lõppfraas (Best wishes). Kuupäeva esitamises on kaldkriipsude asemel kasutatud punkte, Estonia peaks olema rea võrra allpool. Letter 2 July 17 Dear uncle, Thank you very much for having me in your place. It was realy wonderful and fun. I hope to come back sometime. I am inviting you and your family to my place next summer. Your's Jüri 2 punkti. Lõpufraasis (Your's) üleliigne ülakoma, samuti ei ole kuupäevale lisatud aastanumbrit. Õigekirjaviga sõnas realy. Letter 1 Dear pen-friend 6. June, 2002 Thank you for your letter! I will try to answer your questions now. I do like films, but I think I am n...
Albu Põhikool Käänded Euroopa keeltes Emakeeleolümpiaadi I vooru töö Albu 2003 SISUKORD SISUKORD..........................................................................................................................................................1 SISSEJUHATUS..................................................................................................................................................3 1. KÄÄNDE DEFINITSIOON.............................................................................................................................4 2. EUROOPA KEELED.......................................................................................................................................5 2.1. Euroopa keelte räägitavus..........................................................................................................................5 2.2. Euroopa keelte grupid......
EESTI KEELE KORDAMINE KATSETEKS Elusolendite Pärisnimed Üldnimed Mart Saar, Märt, Annika inimene, loom,mees, tütarlaps, ema, koer, hobune, merisiga Loodusobektide Kohanimed Nimetused Pühajärv, Emajõgi, meri, mägi, kõrgustik, laht, Sõsarsaared, Linnamägi, juga, saar, jõgi, järv, oja Kolga laht, Annimatsi Riikide, linnade, külade, Keeled ja rahvused talude nimed emakeel, eesti keel, soome Eesti Vabariik, Rootsi keel, lätlased, venelased, Kuningriik, USA, Paide, inglased, iirlased Järvamaa, koolitare tänav, Kuud, päevad, pühad Nõuni küla, Tiirike talu august, detsember, reede, Pealkirjad ...
NIMEKORRALDUS 06.09.2013 Mis nimi on? Kuidas me nimesid eristame? Õppides õigekirjareegleid, on reegel, et nimed kirjutatakse suure algustähega. Nimeteoorias on see, et mida nimetatakse nimeks ei kattu sellega, mis õigekirjareeglites nimedest rääkida. Lõpuks sõltub kavast ja reeglitest, mitte niivõrd teooria alusest. Sellest hoolimata tuleb seda tunda. Mis on nimi? Esmalt silme ette tüüpilised nimed: isikunimed, kohanimed, planeetide nimed, edasi ilmastikunähtuste nimed, kalliskivide, ordenite nimed, ka raamatutel on nimed (pealkirjad). Onomastika on leksikoloogia haru, oma uurimisobjekti järgi määratletud. Kooliõpikute seletus: nimisõnad jagunevad üldnimedeks ja pärisnimedeks. Üldnimed märgivad olendeid, esemeid, liigi järgi: inimene, klass, olend, mees, puu jne. Pärisnimed on üheainsa olendi nimed Kalevipoeg, Moskva, Kohtla-Järve, ,,Tasuja" jne. Üldnimi ja pärisnimi üldnimi e apellatiiv termini lähe on kreeka keeles kus apellati...
2008 Klaviatuur, hiired, mängupuldid, puutetundlikud seadmed, skännerid, mikrofonid, magnetkaardilugeja, veebikaamera. Printerid, kuvarid, videoprojektorid, kõlarid, kõrvaklapid. Mälukaardid, kontorikombainid. Andmesisestuse all mõistetakse protsessi, mille käigus operaator kasutab sisendseadet andmete otseseks sisestamiseks või informatsiooni edastamiseks arvutisüsteemi. Üks arvuti olulisemaid komponente. On arvude või teksti otseseks sisestamiseks. Klaviatuuri valimisel tuleb lähtuda töö mugavusest, seega on soovitav klaviatuuri ennem proovida. · Tüüpiline klaviatuur ja tähtsamad klahvid. · Mõningate erimärkide nimesid · ~ tilde ` rõhumärk (graavis) ´ rõhumärk (akuut) # numbriosund ' ülakoma (apostroof) * tärn & "ja"märk ¤ rahamärk % protsendimärk ^ katusemärk (tsirkumfleks) _ alajoon Suitsetamine, söömine ja joomine klaviatu...
Kairi Laur IK 12 AÜ Õigekeelsusallikate kasutamise ülesanne Lugege läbi ÕS 2013 „Kuidas sõnaraamatut kasutada“ (http://www.eki.ee/dict/qs/qs2013.html) ja leidke sõnaraamatust vastused järgmistele küsimustele. Kui pole nõutud teisiti, vastake palun täislausega ja ärge tehke sõnaraamatu lehelt ctrl-C ctrl-V (või kui teete, siis vahetage kirjatüüp ära). 1. Missugune rõhumärk on väljendis [aa la] a peal? Kirjutage selle väljendi korrektne vorm siia: Rõhukriips à la võõrsõnade pearõhu märkimiseks, asub rõhulise silbi täishääliku ees. 2. Kuskus ja kuskuss: kumb on taime-, kumb loomariigist? Kuskus- loomariigist, kuskuss- taimeriigist. 3. Seletage järgmisi väljendeid: Augeiase tallid, Gordioni sõlm, Pandora laegas. Augeiase tallid- lohakusest tekkinud suur korralagedus. Gordioni sõlm- keerukas, lahendamatuna näiv olukord v. probleem, Pandora laegas- kõigi õnnetuste ja murede allikas 4. Mida t...
Materjalid riigieksamikirjandiks. Kirjandikirjutaja meelespea. Koostanud Anu Kell; 2008 KIRJANDIKIRJUTAJA MEELESPEA nr 1 · Tekstiloomet pole võimalik selgeks õpetada näiteks poole aastaga; saab hoiatada vigade eest, pöörata neile tähelepanu, püüda neid parandada. · Õpetajal pole võlukepikest J; kogu eelnev elu koos talletatud muljete, teadmiste, kogemuste ja lugemusega on eelduseks nõuetekohase (küpsus)kirjandi loomiseks. Riigieksami kirjand kontrollib gümnaasiumilõpetaja... · ...silmaringi · ...maailmanähtuste mõistmist · ...arutlemisoskust, loogikat · ...lugemust · ...nähtuste seostamise võimet · ...üldpädevusi (sotsiaalsed, ajaloo- vm alased teadmised) · ...teadmisi ja kirjutamisoskust Hea kirjandi eeldused: · Ajalehtede lugemine / uudiste vaatamine · Eestis/maailmas toimuvaga kursis olemine ...
VÕÕRNIMEDE KIRJUTAMINE Võõrad isiku-, koha- jm nimed kirjutatakse nii nagu lähtekeeles. Võõrnimede käänamisel kasutatakse ülakoma, kui nimi lõpeb häälduses vokaaliga, aga kirjapildis konsonandiga või vastupidi. Nt Renault'ga, Joyce'ile, Balzacile, Sydneysse, Seattle'is, Dumas'le. TSITAATSÕNADE KIRJUTAMINE Tsitaatsõnad ja väljendid on puhtvõõrkeelsed ning neid kirjutatakse nagu võõrkeeles, kust nad on võetud. Muust tekstist eristamiseks tuleb tsitaatsõnu kirjutada teises, nt kursiivkirjas. Käänata tuleb neid ülakoma abil. Liitsõnas tuleb tsitaatsõna ühendada omasõnaga sidekriipsu abil. Nt performance'eid, macho-mees, moe-show, boutique'is, benji-hüpe, after-party'l, reality- show'sid VÕÕRNIMETULETISTE KIRJUTAMINE Võõrnimetuletised kirjutatakse nime ortograafiat säilitades. Üldsõnastumist näitab väike algustäht. Liited lik, -lane, -lus, -ism, -ist liidetakse nimele harilikult ilma ülakomata. Nt balzaclik, goethelik, kreutzwal...
Eesti Lennuakadeemia Eesti keele häälikuortograafia probleeme Referaat Juhendaja Karin Kaljumägi Sisukord Referaat.................................................................................................................. 1 Sissejuhatus....................................................................................................................3 Tsitaatsõnad ja võõrsõnad.............................................................................................. 4 Häälikute õigekiri...........................................................................................................4 Lõppsilbi kirjutamine..................................................................................................... 6 Tuletised.........................................................................................................................6 Kaashäälikuühendid..........
Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Haridusteaduste instituut Annika Vesselov Inglise laenud eesti keeles Referaat Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2015 SISUKORD Sissejuhatus........................................................................................................... 3 1. Inglise keelest laenamiNE JA SELLE põhjused.....................................................4 2. Mugandamine..................................................................................................... 6 2.1. Mugandamise mõiste ja moodused..............................................................6 2.2. Mugandatud sõnade käänamine ja pööramine.............................................7 3. Tsitaatsõnade kasutamine.................................
Kodutöö Tehke kõik harjutused ÕSi abil. 1. Soovitamine. Sõnaraamat näitab märksõnade ning artiklisiseste liitsõnade, tuletiste ja väljendite hulgas selliseidki, mille asemel on keeles paremaid väljendusvõimalusi. Nende juurest viitab soovitatava keelendi juurde sõna parem. Nt sub sõbralik: Keskkonna+sõbralik rajatis, parem: keskkonnahoidlik rajatis. Vahel kasutatakse ka teist pidi osutust, näidates hea keelendi juures ära väga levinud, aga kehvema väljenduse. Nt .taide+ana.toomia, parem kui plas'tiline ana.toomia; müügi+.näitus, parem kui .näitus+müük. Teine soovitamismoodus on karmim. Sõnad või väljendid, mida ei peaks kasutama, on looksulgudes ja väiksemas kirjas. Nende järel on alati esitatud sobivam kirjakuju või väljendus. Nt {drel'l+puur} trel'l, trel'l+puur, sub spetsi.aalne: {spetsiaalse ettevalmistusega} eriväljaõppe saanud v eriväljaõppega turvamehed. (Allikas: ÕS 2006) Pakkuge parem lahendus: (pa...
INGLISE KEEL Sisukord Sisukord.................................................................................................................................. 2 Ajavormid Tense vorms.......................................................................................................3 Lihtolevik The present simple..................................................................................... 3 Lihtminevik The past simple....................................................................................... 3 Lihttulevik The future simple...................................................................................... 3 Kestev olevik The present continuous......................................................................... 3 Kestev minevik The past continuous...................................................................
INGLISE KEEL Sisukord Sisukord 2 Ajavormid Tense vorms 3 Lihtolevik The present simple 3 Lihtminevik The past simple 3 Lihttulevik The future simple 3 Kestev olevik The present continuous 3 Kestev minevik The past continuous 4 Kestev tulevik The future conrinuous 4 Täisminevik The present perfect 4 Enneminevik The past perfect 4 Ennetulevik Future perfect 5 Üldminevik Past tense 5 Üldtulevik Future indefinite 5 Artiklid ja eessõnad 7 Eessõnad 7 Kesksõnad 8 Prefiksid ehk eesliited ...
Kontoritöö tarkvara Kordamine kontrolltööks nr 1 Kontrolltöö hõlmab teemasid: arvutikasutus ja failihaldus ning tekstitöötlus Mõisted: Minimeerima (Minimize) Akna peitmine Akna peitmist nimetatakse selle minimeerimiseks. Kui te soovite paigutada mõnda akent ajutiselt teiese kohta seda sulgemata, minimeerige see. Akna minimeerimiseks klõpsake nupul Minimeeri . Aken kaob töölaualt ja on nähtav ainult nupuna tegumiribal, pikal horisontaalsel ribal teie ekraani allosas. Tegumiriba nupp Minimeeritud akna taas töölaual kuvamiseks, klõpsake selle nupul tegumiribal. Aken kuvatakse täpselt nii, nagu ta oli enne minimeerimist. Märkus. Akna või Microsoft Office'i dokumendi puhul saate kasutada järgmisi klahvikombinatsioone. ALT+TÜHIKUKLAHV+N Akna minimeerimine Windowsi logoga klahv+M Kõigi akende minimeerimine Nende suuruse taastamiseks vajutage klahvikombinatsiooni Windowsi logo klahv + SHIFT + ...
Tartu Ülikool Inglise keele mõjud eesti keelele Referaat Tartu 2012 Sisukord Sissejuhatus ........................................................................................... 3 Inglise keelest laenamise peamised põhjused .................................................... 4 Tsitaatsõnade kasutamine ........................................................................... 5 Mugavdamine ........................................................................................ 6 Muutused sõnade tähendustes ........................................................................ 7 Kirjandus .............................................................................................. 9 2 Sissejuhatus Referaat on kirjutatud Tiina Leemets...
Keelealased andmebaasid ja keeleabi internetis Eesti keele hooldamise ja korraldamisega tegeletakse põhiliselt Eesti Keele Instituudis. Ühispäring keeleinfot sisaldavatest allikatest ehk e-keelenõu asub aadressil http:/kn.eki.ee. Kolm peamiselt kasutatavat sõnaraamatut on: ,,Eesti õigekeelsussõnaraamat ÕS 2013" Universaalne kirjakeele sõnaraamat, annab infot nii sõnade õigekirja, käänamise-pööramise, tähenduse, kokku-lahkukirjutamise, lauses kasutamise kui ka sobivuse ja stiili kohta. Annab normiinfot ÕS suunab, hindab ja soovitab paremat kirjakeelt. ÕS on abiks ka kohanime- ja lühendiküsimustes. ,,Eesti keele seletav sõnaraamat" Annab eesti keele sõnade tähendused. Sisaldab ka murdesõnu, lühendeid, vananenud sõnu, tsitaatsõnu, oskussõnu, samuti ühendväljendeid. Sõnadele on lisatud muutmisinfo ning kasutusnäited. See on kirjeldav, mitte normiv sõnaraamat. ,,Võõrsõnade leksikon" Suur valik võõrsõnu koos häälduse, ...
Üksikhäälikute õigekiri bool külm veini või mahlajook, marjade või puuviljaga buur Lõuna-Aafrika rahvus blokk - ühendus tiisel veopuu kramm kriimustus boor keemiline element dokk sadamarajatis laevade remondiks gild keskaegne ametiühendus kaasitama pulmalaule laulma krillima jonni ajama duur heliredeli osa, muusika termin Sõna keskel kirjutatakse helitu hääliku kõrvale K, P, T Tähtsad kapsad uhkelt ohtlik üksnes Erandid on: 1. Liitsõnad - NT: varbsein, kõrgkiht, umbsõlm 2. Liidete liitumiskohad NT: kukkki, jalgsi, argsi 3. Sama sõna muutevormid NT: jõudma, jõudsin, jõudke (nimetav: kärbes kärbse) NB!: hõlbus , hõlpsa 4. Võõrsõnades NT: gangster, röntgen Helitute häälikute kõrvale võivad G, B, D jääda Hääliku ühendid Kaashääliku ühendi põhireegel · Kaashääliku ühendis kirjutatakse kõik...
Eesti Lennuakadeemia Eesti keele häälikuortograafia probleeme Referaat Reigo Tamm Juhendaja Karin Kaljumägi Tartu 2009 Sissejuhatus Oma referaadi teemaks olen valinud ,,Eesti keele häälikuortograafia probleeme". Teema valikut kaalusin pikalt, kuid lõpuks otsustasin selle teema kasuks, kuna tundus et mul endal võib häälikuortograafiaga kõige enam probleeme olla. Oma referaadiga soovin ma anda oma kaasõpilastele väikese ülevaate eesti keele õigekirjast ja sellega kaasnevatest reeglitest.Allikatena olen kasutanud erinevaid artikleid internetist. 1 Võõrsõnade õigekiri 1.1 Tsitaatsõnad ja võõrsõnad Keelendid jagunevad kolmeks: tsitaatsõnadeks, võõrsõnadeks ja omasõnadeks. Tsitaatsõnad on võõrkeelsed sõnad eestikeelses tekstis ja neid kirjutatakse selliselt nagu nad on oma algses keeles.Nende sõnade häädlus peaks sar...
ANDMEBAASI LOOMINE Start/Programs/Microsoft Access Käivitades programmi MS Access, ilmub avaaken, kus on järgmised osad: Create a New Database Using o Blank Access database - luua tühi andmebaas. o Access database Wizard - luua andmebaas kasutades targa abi. o Open an existing file- avada olemasolev fail. Vali Blank Access database ja klõpsa OK. Ilmub File New Database-aken. Enne, kui Te saate midagi tegema hakata, tuleb andmebaas luua. Access salvestab kõik Teie poolt tehtud objektid (tabelid, päringud jne.) sellesse andmebaasi (ühte faili). MS Accessi andmebaas on .mdb-laiendiga fail. Loo uus andmebaas u-kettale ja failinimeks pane Raamatukogu. Klõpsa Create. Avaneb andmebaasiaken. UUE TABELI LOOMINE Uue tabeli loomiseks aktiviseeri andmebaasiaknas objekt Table, seejärel anna korraldus New ja Design View (või Create table in Design view). Tabeli loomisel tuleb määrata igale väljale nimi (Field Name) ja andmetüüp ...
EESTI KEEL 1.KOKKU-LAHKU KIRJUTAMINE PÖÖRDSÕNAD lihtverb - kirjutama liitverb- allkirjastama ühendverb- alla kirjutama väljendverb- kana kitkuma Liitsõna- määrsõna + tegusõna Liit- ja ühendverb puhul pööran `'mina'' vormi: 1) allkirjastama- allkirjastama e liitverb=kokku 2) alla kirjutama- kirjutan alla ehk ühendverb=lahku KÄÄNDSÕNAD om+nim= lahku (ilus poiss, tubli koer) nim+nim= kokku- liik/missugune? (nt pildiraam) = lahku- kelle/mille oma? (nt ema raamat) -ne/-line lõpulised omadussõnad on ALATI kokku (nt Toomase-pikkune, Koidula-nimeline) VA kui lisandub määrsõna, siis on lahku (nt Lembitu Toomase pikkune, Lydia Koidula nimeline) OMADUSSÕNAD Kokku kirjutatakse tüved eht-, puht-, liht-, ime-, puru-, püsti-, uhi-, võhi-, üli-, eba-, ala-, vaeg-, pool- jts, mis tugevdavad või nõrgendavad omadussõnaga väljendatud omad...
Eesti keele allkeeled Transkriptsioon 17.09.2013 Litereerimine (10 min) põhitasandil Esitamise tähtaeg 20. november! CD ümbrisel on kirjas, missugune osa tuleb litereerida Transkriptsioon · Kasutatakse vestlusanalüüsi transkriptsiooni · Kirjutatakse nagu kõneldakse · Tuuakse välja need seigad, mis on olulised suhtluse jaoks Transkriptsioon · sõnad ja mitmesugused suhtlushäälitsused · suhtlusüksused · pausid · kõne omadused (intonatsioon, venitused, katkestamised, rõhud, valjus jne) · pealerääkimised ja haakumised · transkribeerija kahtlused (nt halvasti kuuldud sõnad) · niisuguste nähtuste kirjeldused, mille kohta puudub transkriptsioonimärk või mida ei taheta transkribeerida, kuid mida on vajalik ära näidata (hääle omadused, kõrvalised hääled, nutt vms). Litereerimisel tuleb igal juhul ära märkida järgmised nähtused: · sõnad (vastavalt hääld...
ERAND-1 ERAND-2 Ülipikk S LIIT- L, M, N, R järel SÕNADES kirss pannkook valss linttraktor marssima metssiga pulss võrkkiik põrsa e põrssa nullkorrus kärss sukkpüksid ressurss pumppudel konkurss purskkaev purssis alianss allkiri bilanss kontrolllask fajanss nonsenss ekstrasenss renessanss balansseerima forsseerima PÕHIREEGEL kaashäälikuühendis kirjutame kõik häälikud ühekordselt Pikk piklik Metall metalne Kass kaslane Tallinn - tallinlane karameljas marslane mäslev (tabas) kümnesse türanlik printseslik fänkond pastelsed (toonid) ruljas, kausjas põmdi, karsumdi klirdi ERAND-3 ERAND-4 LIIDE või Rõhuliide TUNNUS algavad sama tähega, ...
Perekonna- ja varasuhted Perekonnaseadus Hakkas kehtima 1. juuli 2010. Abielu sõlmimine: abielluda saavad ainult mees ja naine. Abielluda saab alates 18 eluaastast. Alates 15 eluaastast saab abielluda, kuid selleks peab pöörduma kohtu poole. Kohus annab loa, st. laiendab nende õigusi ja teovõimet. Abielu sõlmimise takistused: samasoolised, veresugulased (otsejoones ülenejad- vanemad ja vanavanemad- ja otsejoones alanejad-lapsed ja lapselapsed. Veresugulasteks on veel ka õed ja vennad, poolõed ja -vennad. Sugulaseks loetakse ka lapsendatud last), keegi juba on abielus. Abielu saab sõlmida: perekonnaseisuametniku juuresolekul, vaimulikud saavad sõlmida abielusid al 2001a, notarid. Abiellumiseks esitatakse avaldus ja märgitakse ära, millist varasuhet nemad abielus olles soovivad. Abielu saab sõlmida avalduse esitamisest mitte varem kui 1 kuu jooksul ning mitte hiljem...
Gustav Adolfi Gümnaasium Referaat Samojeedi rahvad Koostas: Katariina Ingerma G1 RE-LO Juhendaja: Jane Markus Tallinn 2018 Sisukord 1 Sissejuhatus................................................................................................ 3 1.Neenetsid 1.1 Nimetus................................................................................................. 4 1.2 Asuala...................................................................................................4 1.3 Neenetsi keel...........................................................................................4 1.4 Neenetsite tegevusalad...............................................................................5 2. ...
INGLISE KEELE GRAMMATIKA Present Simple Lihtoleviku moodustamine Jaatav vorm Eitav vorm Küsiv vorm I make I do not make Do I make? He/she/it speaks He/she/it does not speak Does he/she/it speak? We/you/they go We/you/they do not go Do we/you/they go? NB! ERANDID! · Verbidele, mis lõpevad ss, h, ch, tch, x või oga, lisatakse ainsuse kolmdandas pöördes es. he does he goes he misses he watches he mixes · Verbid, mis lõpevad yga, mille ees on konsonant, muudavad y iks enne es lisamist. fly he flies carry he carries Võrdle: say he says Lihtolevik väljendab: · Antud momendil toimuvat tegevust, mis ei väljenda kest...
Tasemetöö kordamine (eesti keel) 1. Rindlause, põimlause - tea mõistet, tunne ära.(õp lk 179) Liitlause koosneb rindlausest või põimlausest. Rindlaused on sellised liitlaused, mille osalaused on suht sõltumatud ( Päike paistis, linnud laulsid), Põimlause on jagatud pealauseks ja kõrvallauseks. Põimlause kõrvallause algab tavaliselt alistava sõnaga: et, kes, mis, kui, kuhu, kuna, kas jne...(Mees teadis, mida teised ei teadnud). (Sõna nagu komad lauses) Öeldis, nagu öeldis öeldis nagu --- 2.Lisand erinevad asukohad ja komastus.(õp lk 178 ja 194) Lisand iseloomustab mingit nimisõna teiste sõnade abil.(Hillar, minu hea semu, on alati rõõmus.) Eeslisand- Eesti keele õpetaja(eeslisand) Epp Priimägi(põhi) Eeslisandi puhul koma ei käi. Järellisand- Mesilastel, usinatel meekorjajatel(järellisand), algab kevadel kibe töö.Järellisand eraldatakse komadega. Lisand olevas käändes ei üh...
RETSENSIOON INGLISE KEELE ÕPPEKOMPLEKTILE I LOVE ENGLISH 2 Ülle Kurmi ja Ene Sooleppa õppekomplekt I Love English 2 on oluliselt uuendatud versioon samanimelisest õpikust. Õppekomplekt koosneb õpikust, töövihikust, CD-st kuulamisülesannetega, kontrolltöödest ja õpetajaraamatust. Õppekomplekt on mõeldud kasutamiseks A-võõrekeele õpikuna 4. klassile ning on loogiliseks järjeks varemilmunud komplektile I Love English 1. Õpik koosneb 20 õppeühikust, millest iga viies on mõeldud kordamiseks. Õppetükid kajastavad laia teemavaldkonda (Unit1: kool ja keeled; Unit 2: numbrid ja aeg; Unit 3: viisakus; Unit 4: loomad; Unit 5: reeglid koolis ja mujal; Unit 6: sõbrad ja sõprus; Unit 7: päev ja tegevused; Unit 8: riietus; Unit 9: sport; Unit 10: hobid; Unit 11: piknik, toiduained; Unit 12: turvalisus; Unit 13: hädaolukorrad; Unit 14: külaskäik; Unit 15: ilm ja aastaajad; Unit 16: sünnipäev; Unit 17: matkamine; Unit18: tee juh...
Tartu Ülikool Filosoofiateaduskond instituut osakond Nimi LAEN- JA TSITAATSÕNADE PÄRITOLU JA KASUTAMINE Referaat Juhendaja Egle Pullerits Tartu AASTAARV SISSEJUHATUS Minu töö eesmärgiks on selgitada, kust pärinevad eesti keelde laenatud sõnad ning kuidas tuleks laen- ning tsitaatsõnu kasutada, et nad vastaksid õigekirja reeglitele. Töö jaguneb kolmeks suuremaks peatükiks. Esimeses peatükis räägitakse, mis üldse laen- ja tsitaatsõnad on. Teises peatükis uuritakse sõnade päritolu ja kolmandas, kõige mahukamas peatükis vaadeldakse sõnade kohanemist eesti keelde ning praeguseks välja kujunenud õigekirjareegleid. Peamisteks allikateks on kolm artiklit. Kaks neist on Tiina Leemetsa artiklid ,,Inglise laenud sajandivahetuse eesti keeles" ja ,,Mullivann, peenema nimega jaccusi" ni...
Kirikus abielludes peab olema ristitud ja leeritud 1 kuu peale avaldise andmist saab abielluda. Abielluda ei saa siis kui : On juba abielus Teovõimetud Samasoolised Sugulased Ühte perre lapsendatud lapsed Lapsendaja ja lapsendatu ei tohi ka abielluda Lahtutakse perekonnaseisuametis ja kohtus Perekonnaseisuametis lahutatakse siis kui mõlemad osapooled on nõus puuduvad vaidlused perekonnaseisuametis toimub 1-3 kuud lahutus Perekonnaseisuamet annab välja akti ja tunnistuse kohus 1 kuulise leppimisaja. Perekonnanimi otsus: ühise nime kasuks , enda perenimi säilib enda nimi sidekriipsuga ja mehe nimi sellist nime saab valida ainult 1 pooltest. Lapsele topelt nime panna ei saa, Varalised õigused :ühisvara abielu ajal soetatud vara ja lahusvara enne abielu soetatud vara ja saadud enne abielu sõlmimist . Lahusvaraga teeb isik mida tahab, ühisvaraga tuleb teiselt ka nõusolekut küsid ja Kui üks isik on elanud teise kulul siis kohus seda ka arvest...
Sisukord EESTI KEEL 1 HÄÄLIKUÕIGEKIRI 1.1 Üksikhääliku õigekiri 1. Helitud häälikud: g, b, d, k. p, t, s, h,f, s, z, z, helilised: a, e, i, o, u, õ, ä, ö, ü, I, m, n, r, v. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrvale k,p,t: võtsin, heitsin, kaktus. Selle reegli järgi tuleb helitu hääliku järele kirjutada rõhuliide -ki: mütski, karpki, leibki, helilise hääliku järele -gi: laulgi, koergi. Erandina võib helitute häälikute kõrval olla g, b, d järgmistel juhtudel: 1) liitsõnades ei muutu üksiksõnade kirjapilt: raudtee, kingsepp, kaudkõne; 2) liite ees säilib sõnatüvi muutumatuna: jalgsi, kodakondsus, õudsed; 3) sama sõna eri vormides säilib sõna tüvi muutumatuna: leidma - leidsin, kärbes - kärbse; 4) võõrsõnades: absoluutne, röntgen. 2. Kahekordse täishääliku järel kirjutatakse üks k, p, t: vaatan, kõiki. 3. Kahe- või en...
annaabi.ee 
