03.2018 Estonian Nature Tours. (2014). Linnuralli Estonian Open uus rekord 167 liiki 14 tunniga. Kättesaadav: http://estoniannature.blogspot.com.ee/2014/08/linnuralli-estonian-open-uus- rekord-167.html Külastatud: 22.03.2018 EstBirding. (2018). Võistlused. Linnuvaatlejate ökoralli 2018. Kättesaadav: http://www.estbirding.ee/voistlused/linnuvaatlejate-okoralli-2018 Külastatud 22.03.2018 Hõrak, P. (s.a.). Kurna suuruse evolutsioon. Lõivsuhe järglaste hulga ja kvaliteedi vahel. Kättesaadav: http://kodu.ut.ee/~horak/loengud/loeng8.html Külastatud: 21.03.2018 Kotkaklubi. (s.a.). Tegevused. Lindude jälgimine saatjate abil. Kättesaadav: http://www.kotkas.ee/tegevused/lindude-jaelgimine-saatjate-abil Külastatud 22.03.2018 Pehlak, H. (2018). Eesti linnuteaduse ajalugu, ornitoloogiline kirjandus, linnuharrastus. Loengumaterjal. Sepp, T. (2012). Miks on linnud värvilised? Eesti Loodus. Väljaanne nr. 1
toimet ehk vananemist - fuck logic!) Karotenoidid - rasvlahustuvad - kasutatakse nii ornamentides (annavad kollased, oranzid ja punased...) Endogeensed antioksüdandid (väljastpoolt saadavad): Melaniin - pigment, oganismid ise sünteesivad neid. Madal glutatiooni tase on vajalik tumedama melanniinse värvuse sünteesi. · Lõivsuhe Lõivsuhe (trade-off, eestikeelseks vasteks pakutud ka kompromiss-sõltuvus) evolutsioonilise ökoloogia kontekstis on olukord, kus ühe funktsiooni kaudu realiseerunud kohasus on negatiivses põhjuslikus seoses teise funktsiooni kaudu realiseerunud kohasusega. Kujutagem ette taime, mis võib paljuneda nii vegetatiivselt kui ka generatiivselt ning mõlemad paljunemisviisid on piiratud sama ressursi poolt
· keskkond · grupi suurus · populatsioonide- ja sugudevahelised erinevused · isenditevahelised erinevused Amügdala ehk mandeltuum kontrollib nii kaasasündinud kui ka õpitud hirmureaktsioone. Selle vigastused vähendavad hirmutunnet ja emotsionaalsust, selle stimuleerimine suurendab stressihormoonide tootmist, seega ka hirmutunnet. Parasiidid ja ornamendid Parasiidid evolutsioneeruvad kiiremini kui nende peremehed. Lõivsuhe erinevad kohasuse komponendid omavahel negatiivselt seotud ühte suurendades teine väheneb. Konflikt tekib siis, kui ressursid on piiratud. Immuunsus: · kaasasündinud mittespetsiifiline (fagotsüteerivad rakud), esmane immuunvastus, kulukate tagajärgedega · omandatud spetsiifiline (rakuline ja antikehaline immuunsus), jätkuv immuunvastus. Ülemäärane ja kontrolli alt väljunud immuunvastus võib olla organismile ohtlik (allegria, autoimmuunhaigused).
paigutus ühte või teise funktsiooni, mis on seotud kohasusega. Kohasus on seda suurem, mida rohkem kasvatakse ja mida rohkem paljunetakse. Vasakpoolne joonis on iteropaaria(elu jooksul paljunetakse korduvalt), parempoolne semelpaaria(elu jooksul üks paljunemispingutus). Kurna suurus on munade arv pesas. Paljunemise hind - näitab kui palju vanem energiat, aega ja oma tervist kulutab selleks, et järglaskond üles kasvatada. Paljunemise hind on seda suurem, mida rohkem järglasi on. Lõivsuhe(trade-off) ja allomeetriline seos Lõivsuhe negatiivne seos võimekuste vahel ehk negatiivne seos alternatiivse ressursi paigutuste vahel. Allomeetriline seos on positiivne seos erinevate organismi tunnuste vahel ja see näitab et need tunnused on mõlemad on ühe ja sama ressursipaigutuse viljad. Elukäigutunnus(life-history character) Elukäigutunnused on organismi elutsükliga seotud omadused, mis otseselt mõjutavad sündivuse ja suremuse näitajaid ja seeläbi organismi kohasust
suudaksid andmeid õigesti töödelda. Kuna sisendandmed on kiires muutumises, on keeruliseks osutunud ka seniste koostute kvaliteedi hindamine. Kui genoom saab assembleeritud ehk taas kokkupandud, mille alusel võivad teadlased väita, et tegemist ongi absoluutselt õige koostuga? Meetrikud, mille alusel antakse koostutele kvaliteedihinnanguid ei ole sugugi mitte alati üksteist võimendavad. Esineb lõivsuhe õigsuse (vigade puudumise) ja pikkuse parameetrite vahel. Järgmiseks oluliseks hetkeks on otsuse langetamine, kumb iseloomustaja on olulisem, kas pikkus või vigade puudumine? Koostu tegemine algusest peale ehk de novo assembly Koostuid on võimalik üles ehitada kahel erineval viisil. Vastavalt sellele, kas on olemas referents- sekventsid, jagatakse koostuid referentsi alusel koostatuks või de novo-ks (ld ,,uus"). De novo
Enese säilitamine on oluline! c) Paljunemine hind – tuleb kontrolli all hoida. Võimalikult suur summaarne kohasus järglastele ja ema säilitus. Koht, kus optimumaalse kunra suuruse vahe on suurim. 66 LÕIVSUHE - Negatiivne seos erinevate võimekuste vahel piiratud ressursi tingimustes - Seos, mis tuleneb lõpliku hulga ressurside ümber paigutamisest erinevate ressursside vahel Kuidas toimub lõivsuhe? Allomeetrilised seosed – Positiivne seos, nt kaal ja käte pikkus. Lõivsuhe pole paratamatu, väike ploomipuu – vähe lapsi. Varieeruvus lookuses A tekitav varieeruvuse Lõivsuhe ja allomeetriline ressursihõlvamise seos. ja viib allomeetsilise seose edukuses Varieeruvus
o Ka söödavad liigid võidavad hoiatusvärvusega sarnasusest liikidega, petturite osakaal mõjutab nii modelli kui mimeedi ellujäämist (Bates'i mimikri) Parasiidid ja ornamendid U. Karu 22.11.11 · Parasiidid evolutsioneeruvad kiiremini kui nende peremehed · Peremeeste poolt arendatud kaitsemehhanismid on keerukad ja organismi teiste funk. Seotud Immuunsüsteemi kulukus Konkureerib organismi teiste funktsioonidega Lõivsuhe erinevad kohasuse komponendid omavahel negatiivselt seotud ühte suurendades väheneb teine Konflikt tekib siis, kui ressursid on piiratud Immuunsus · Kaasasündinud o Mittespetsiifiline (fagotsüteerivad rakud) o Esmane immuunvastus o Kulukate tagajärgedega · Omandatud o Spetsiifiline (rakuline ja antikehaline immuunsus) o Jätkuv immuunvastasus
A. Sest lagundajad ja detritivoorid ei mõjuta toiduobjektiks olevate liikide populatsioonitihedust; B. Sest lagundajad ja detritivoorid on aineringes mineraalelementide doonoriks rohelistele taimedele; C. Sest kõrgematel troofilistel tasemetel olevate organismide produktsiooniefektiivsus sõltub otseselt assimilatsiooniefektiivsusest laguahelas. A on õige. Laguahela liigid võtavad ainult seda, mida doonorid neile lahkelt annavad. 36. Lõivsuhe on: A. Negatiivne seos erinevate võimekuste vahel; B. Positiivne seos erinevate võimekuste vahel; C. Ajutine seksuaalsuhe seriaalse polügaamia korral; D. Pikaajaline seksuaalsuhe monogaamia korral. Lõivsuhe on seotud ressursside ümberjagamisega erinevate võimekuste vahel, seega A on õige. 37. Kas tundra laguahelas on: A. Mikrofauna suhteline osatähtsus suurem kui vihmametsas? B. Selgroogseid kõigusoojasi loomi rohkem kui vihmametsas? C
Täiskasvanute suremus Intervall paljunemispingutuste vahel R- valiku vastus (response) kui intensiivselt on valik mingit tunnust mõjutanud. R h2S S valiku surve erinevus hetkeolukorra ja ideaali vahel. H on tunnuste päritavus. 56. Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemis hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu determinatsioon kui optimumülesande lahendus. Semelpaaria vs iteropaaria? 57. lõivusuhete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel? Lõivsuhe trade-off negatiivne seos erinevate võimekuste vahel ehk alternatiivsete ressursipaigutuste vahe. Kasv ja paljunemine. Kui kasvad kiiresti, ei paljune, kui paljuned kiiresti, ei kasva. Keha muskulatuur ja IQ. Kõik, mis toimub teise arvelt. Allomeetriline seos positiivne seos erinevate organismide tunnuste vahel. Tunnused on mõlemad ühe ja sama ressursipaigutuse viljad. Suur pea palju juuksekarvu. Pikk keha pikad jäsemed.
1) Juhuslik levik iga organismi paiknemine sõltumatu teistest, nt. kõrbede ja poolkõrbede umbrohud. 2) Regulaarne levik organismidevaheline ruum ära jaotatud nii, et distants oleks maksimaalselt suur, nt. pesitsevad linnud, kiskjad (tahavad oma territooriumi). 3) Agregeeritud levik organismid rühmades, tihedates kogumites, nt. kalad, linnu parved, karjad, ühiselulised pered. Leviku tüübid sõltuvad ka vaatlustaseme valikust. Lõivsuhe e. trade-off negatiivne seos kahe alternatiivse kohastumise omaduste vahel. Levimine on kohastumus, see tihti soodustab paljunemist (loodus hakkab neid valima). Mõned seaduspärasused: levimine on isastel ulatuslikum (suguline dimorfism); üldse imetajatel uudishimu. Migratsioon suure hulga isendite või populatsiooni liikumine ühest kohast teise. Migratsiooni liigid: 1) Multiple return ticket e. kuupilet korduv migratsioon ühest kohast teise ja tagasi, nt.
valgust nii paremalt kui vasakult samapalju ja peegeldus ei eristu taustast. Õhukeskkonnas see üldjuhul nii ei ole ja seetõttu kasutavad peegeldamist kaitsekohastumusena väga paljud kalad, kuid mitte maismaaloomad. Krüptilisuse tagamiseks peab peegeldav pind olema vertikaalne, mis kala puhul tähendaks seda, et keha peab olema väga lapik. Seda teed on mõned kalad ka läinud, aga siin on mõistagi lõivsuhe ujumisvõimega. Alternatiiviks on tagada üksikute soomuste vertikaalsus ja seetõttu ei liibu paljude kalade küljesoomused mitte vastu kumerad külge, vaid on ühekaupa vertikaalasendis, mis viib kala külgede soomuskatte astmelisusele. Ja seda ka, et kuna peegeldamine on efektiivne vaid külje pealt vaadates (nt pealt vaadates ei tasu põhja foonil peegeldada heledat taevast), on just kalade küljed hõbedased, mitte seljad ja kõhud. Veel üks alternatiiv on läbipaistvus
eest ära liikunud koos tingimustega. Konkurentsi tasakaalu ei saabugi. Nn tasakaalu muster keskkond on alati laiguline, koosneb väikestest millegipoolest erinevatest laigukestest ja igaühele neist on omane mingi tasakaalu seisund, mis on erinev. Liigid saavad koos eksisteerida, kui nende minimaalsed vajaliku ressursinõudlused on lõivsuhtes (negatiivne sõltuvus organismide erinevate võimekuste vahel. Lõivsuhe tekib juhtumil kui ressurssi on võimalik kasutada kas ühe või teise võimekuse arendamiseks, aga ressursside koguhulk on const. Kahte korraga ei saa: kui tahad olla tark, saad vähe trenni teha ja vastupidi). Mittetasakaaluline käsitlus koosluste terviklikkust tuleb seletada kohalike interaktsioonide abiga, tähtsad on häiringud. Reaalses maailmas ei ole konkurentsi tasakaalu, sest konkurentsi mõjutavad ka häiringud. Häiringuteks võivad olla
Elukäigutunnused vaadeldavad, kuidas organismid oma ressursse erinevate funktsioonide vahel ümberjaotavad (suunavad kasvu või paljunemisse) Mida rohkem järglasi, seda rohkem tuleb ressurss suunata nende kasvatamisele. Optimumülesande lahendus on leida paljunemiskordade arv, mis oleks kõige kasulikum, et ressurss ei läheks raisku (Laste kasvatamiseks tööga end tappa) 46. Lõivsuhtete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel; Lõivsuhe on negatiivne seos kahe võimekuse vahel, nt kasv ja paljunemine kaht korraga ei saa. Allomeetriline seos paremini ressurssi haaravad isendid kasvavad paremini ja paljunevad rohkem. 47. Soolise determinatsiooniga seotud elukäigutunnused (hermafrodism, protoandria, protogüünia), Fisheri 1:1 sugudevahelise suhte reegel, kõrvalekalded sellest (haplodiploidia); Sooline determinatsioon- soovahetuse mõistlikkus ja ajastatus sõltub paljunemisedukuse ja
· Keha suurus · Kasvukiirus · Suguküpsuse ajastus · Eluea pikkus · Paljunemiskordade arv elu jooksul 42. Elukäigutunnuste kujunemine, paljunemise hind, pesakonna suuruse ja paljunemiskordade arvu determinatsioon kui optimumiülesande lahendus; levimiskauguse evolutsioon kui optimumiülesanne; Evolutsioneerumine ühe suurema kohasuse suunas on optimumi ülesanne. 43. Lõivsuhtete ja allomeetriliste seoste kujunemine elukäigutunnuste vahel; Lõivsuhe trade-off negatiivne seos erinevate võimekuste vahel ehk alternatiivsete ressursipaigutuste vahe. Keha muskulatuur ja IQ, kasv ja paljunemine. Allomeetriline seos positiivne seos erinevate organismide tunnuste vahel. Tunnused on mõlemad ühe ja sama ressursipaigutuse viljad. Suur pea palju juuksekarvu. Pikk keha, pikad jäsemed. 44. Soolise determinatsiooniga seotud elukäigutunnused (hermafrodism, protandria, protogüünia), Fisheri 50:50
Laktoosi süntaas on tekkinud kahe valgu liitumisel. Kõik uued tunnused tekivad vanadest sammhaaval LV tulemusena. Nõuab suuri populatsioone ja palju aega. 10. Kuidas tekivad uued tunnused? Preadaptatsiooni mõiste. Too näiteid. Kohastumus, mis tekkis ainult väikeste ehituslike muutuste varal eelmisest kohastumusest. Vaata eelmist küsimust. 11. 13. Seleta geneetilisi/arengubioloogilisi/ajaloolisi/ piiranguid kohastumustele. Too näide. (eelpool vastatud) 14. Mis on lõivsuhe? Too näiteid evolutsiooniliste tagajärgedega lõivsuhetest Vastsündinu suurus (ja eriti pea) on ohtlik emale, aga vajalik, et ta ellu jääks. 1. Milline on soo hind liigis, milles a) on 1 isane 2 emase kohta; b) 1 emane 2 isase kohta; c) 1 emane 1 isase kohta? a) 1/3 = 0,33 33% b) 2/3 = 0,67 67% c) 1/2 = 50% 2. Kirjelda sugulise paljunemise miinused. Genoomi lahjendamise kulu ainult pooled geenid emalt. Seega peavad partneri geenid olema
Seega punasest kurgualusest tulenev kasu ületab hinna. Seevastu madalas, valguseküllases vees on röövluse oht väga kõrge ja punase silmatorkava kurgualusega kaasnev hind (risk) kaalub üles sellest tuleneva kasu. Niisugused ökoloogiliste elutingimuste erinevused ilmselt tingivadki alternatiivsete värvustüüpide kõrvuti eksisteerimise ogalikel. Sellised näited, kus looma käitumisotsustuse äratasuvus sõltub konkreetsetest keskkonnatingimustest ja otsustusmuutujate vahel esineb lõivsuhe, selgitavad meile veelkord seda, miks loodusliku valiku käigus kinnistuvad organismidel mitte niivõrd optimaalsed otsustusmuutuja väärtused, kuivõrd pigem optimaalsed otsustusreeglid. Viimases näites kõlaks selline reegel ogalikel järgmiselt: kui elad sügavas vees, siis kogu oma kurgualusesse rohkesti punaseid pigmente; kui elad madalas vees, siis väldi liiga eredat kurgualust. Kuid kui elupaikade erinevused on ajas püsivad ja isendite migratsioon elupaikade vahel piiratud,
erinevad peptiidahelad, sadenevad välja ja see on pöördumatu. Valkude stabiilsus Valgud on kergesti denatureeritavad. 100 am.happe jäägi kohta on vaja 40kJ/mol. G on suhteliselt väike G=H-TS. Väike G tuleb kahe suure numbri erinevusest. Stabiilsuse eest vastutav G on väike number võrreldes kahe teise suure numbriga. Kui G on 50kJ/mol kohta, siis H on 500kJ/mol kohta umbes. Valkude puhul on nõrgaks kohaks aktiivtsenter või mõni muu oluline osa. Aktiivsuse ja stabiilsuse vahel on lõivsuhe. Denaturatsioon on kooperatiivne protsess kui valgu stuktuur kuskilt juba käriseb, siis käriseb lõpuni. Väga vähe on osaliselt denatureeruvaid valke. Pöörduv denaturatsioon Kooperatiivset denaturatsiooni iseloomustab järsk temperatuurisõltuvus. Y-teljel on denatureerunud valgu osakaal ja x-teljel temp. Küllalt kitsas vahemikus toimub üleminek täielikult denatureerunud olekusse, sama on ka DNA puhul (üleminek 2ahelalisest 1ahelaliseks toimub kitsas temp vahemikus)
annaabi.ee 
