REFERAAT Põhjavesi Eestis Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu kapillaarvesi, kilevesi, hügroskoopsusvesi, niiskus mullas ega keemiliselt mineraalide koostisse seotud vesi. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Ülemiste horisontide põhjavesi moodustub peamiselt maasse imbuvatest sademetest ning on seetõttu enamasti mage. Salvkaevudes on vesi stabiliseerunud teatud kõrgusel, mida nimetatakse põhjaveetasemeks. Sellest allpool olev vesi ongi põhjavesi. Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas, mistõttu on selle seisundi jälgimine olulise
5 Kes tegeles jõe vooluhulkader määramisega? A Jaan Tatikas B Rembrant C Leonardo 6 Mida tuleb mõõta, et määrata jõe vooluhulk? A Voolu kiirust ja ristlõiket B Sängi karedust ja gradienti C Ristlõike pindala 7 Kas füüsikaliselt seotud vesi on A Hügroskoopsusvesi B Kilevesi C Kapillaarvesi 8 Kas gravitatsioonivesi on A Infiltreeruv vesi ja põhjavesi B Infiltreeruv vesi C Põhjavee kihis olev vesi 9 Kas kapillaarvesi võib põhjustada mulla sooldumist? A Kuuma kliimaga aladel B Pinnasevesi peab olema soolane
toimib mullas lahustina, mullavesi esineb puhvrina orgaaniliste ja mineraalsete osade vahel Veeliigid: A Keemiliselt seotud vesi (see vesi on keemiliselt seotud mineraalide kristallivõredes ja huumuse molekulides; teda on mullas suhteliselt vähe, liikumatu ning taimedele kättesaamatu), B Veeaur (võrdlemisi vähe, kuid oma suure liikuvuse tõttu etendab tähtsat osa) , C Füüsikaliselt seotud vesi (püsib mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul) – 1)tugevasti seotud ehk hügroskoopsusvesi, 2)nõrgalt seotud ehk kilevesi, CVaba vesi – 1)kapillaarvesi a) liikumatu kapillaarvesi ehk pendulaarne vesi – a) nõrguv vesi, b) põhja- ja ülavesi 3 AJALUGU 1800ndate algul eksisteeris mullateaduses 2 uurimissuunda: 1. agrogeoloogiline suund muldade lähtekivimid toitained, mida ained vajab lisaks looduslikele elementidele 2. agrokultuurkeemiline suund
kipsi) koostises. Ei ole taimede poolt omastatav. · Tahke vesi mullas esineva jääna. · Veeaur mullas. Sisaldus mullas väike, ca 0,001%, kuid liikuvuse tõttu on tähtis (peamiselt lõunapoolsetel aladel, stepis). Liikumine võib toimuda passiivselt ehk liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Veeaur liigub · Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi ehk hügroskoopsusvesi on mullaosakeste ümber olev veekiht, mis on absorbeerunud osakeste pinnale mullaõhus leiduvast veeaurust. Mulla omadust absorbeerida õhust veeauru nimetatakse mulla hügroskoopsuseks. Ei ole taimedele omastatav. · Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi ehk kilevesi on samuti seotud mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul, kuid palju nõrgemini kui hügroskoopsusvesi
MULLA ORGAANILINE AINE-kujuneb lagund.kiiremini kui t°C tõuseb 10 kraadi võrra 3)füüsikaliselt seotud vesi: a)hügroskoopsusvesi- mullatekkeprotsessis.Roheline taim sünteesib org suureneb taimejäänuste lagun.kiirus 2-3 korda. tugevasti seotud vesi. Adsorbitsioon- aineit,päikeseenergia abil lihtsatest mineraalsetest Mulla org aine mineraliseerimisel jäävad mulda molekulaarjõududega take aine pinnale ühenditest(CO2,H2O ja mineraalsoolasid) osad toitaineid. MULLA org aine kvaliteet näitab kinnitumine Hüdroskoopsus-mulla omad
kipsi) koostises. Ei ole taimede poolt omastatav. · Tahke vesi mullas esineva jääna. · Veeaur mullas. Sisaldus mullas väike, ca 0,001%, kuid liikuvuse tõttu on tähtis (peamiselt lõunapoolsetel aladel, stepis). Liikumine võib toimuda passiivselt ehk liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Veeaur liigub · Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi ehk hügroskoopsusvesi on mullaosakeste ümber olev veekiht, mis on absorbeerunud osakeste pinnale mullaõhus leiduvast veeaurust. Mulla omadust absorbeerida õhust veeauru nimetatakse mulla hügroskoopsuseks. Ei ole taimedele omastatav. · Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi ehk kilevesi on samuti seotud mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul, kuid palju
Prismaline Plaadiline Struktuuriagregaatide tekkimiseks ja säilimiseks on vaja saviosakesi, huumust ning kahe-ja kolmevalentseid katioone. Vesi mullas Vesi mullas on väga vajalik, ilma ei eksisteeri taimed ega saa olla ka mulda. Vesi mullas esineb seotud ja vaba veena ning veeaurudena mullaõhus. Keemiliselt seotud vesi kuulub mullamineraalide ja huumuse koostisse ja taimed seda kasutada ei saa. Füüsikaliselt seotud vee hulka kuuluvad hügroskoopsusvesi ja kilevesi, mida hoiavad mullaosakestel molekulaarjõud. Hügroskoopsusvesi ei ole taimede poolt omastatav, kuid vahetu kontakti tõttu mulla tahke faasiga võib temas lahustada mitmesuguseid keemilisi aineid, mis difusiooni (aineosakeste soojusliikumise tekitatud protsess, mille tagajärjel füüsikalise segu komponendid jaotuvad tasakaaluliselt) teel on võimelised üle minema kilevette ja sealt edasi vabasse vette.
A. Kliimakskooslustes? B. Niisketel keskmise toitelisusega muldadel? C. Kuivadel toitainetevaestel muldadel? D. Peamiselt Lääne-Eesti madalikel? Soovikumetsad on E. Lõhmuse metsakasvukohtade klassifikatsiooni skeemil all keskel, s.t. kergelt liigniiskes ja keskmise viljakusega piirkonnas. B on õige. 40. Kas taimedele on hästi kättesaadav? A. Rippuv kapillaarvesi; B. Keemiliselt seotud vesi; C. Jäätunud vesi; D. Hügroskoopsusvesi; E. Mullaõhu veeaur. A on siin õige, muud pole taimedele tarbitavad. 41. Milline neist on diversiteediindeks: A. Simpsoni indeks; B. Gini indeks; C. Semelpaarsusindeks. Gini indeks on Simpsoni indeksi (dominantsusindeksi, anti-diversiteediindeksi) baasil loodud diversiteediindeks (üks miinus Simpsoni indeks). B on õige. 42. Kas mulla huumusesisaldus 17% on? A. Väga madal? B. Keskmine? C. Väga kõrge?
aladel, stepis). Liikumine võib toimuda passiivselt ehk liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Veeaur liigub soojemast külmemasse ossa. Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi on mullaosakeste ümber olev veekiht, mis on adsorbeerunud osakeste pinnale mullaõhus leiduvast veeaurust. Ei ole taimedele omastatav. Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi ehk kilevesi on samuti seotud mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul, kuid palju nõrgemini kui hügroskoopsusvesi. Ei allu maa külge- tõmbejõule. Kileveest on vaid osa taimede poolt raskesti omastatav. Vaba vesi. Vaba vee hulka kuulub kapillaarjõudude mõjul mullas liikuv kapillaarvesi ja raskustungile alluv gravitatsioonivesi. Kapillaarvee liikumine toimub mullakapillaarides, mis kujutab endast korrapäratut ebaühtlase läbimõõduga pooride süsteemi. Mida peenem on kapillaar, seda suurem on kapillaarvee tõus ja vastupidi. Kapillaarvesi
vabalt veepinnalt) • Mulla veere mullast. VEELIIGID MULLAS: 1)keemiliselt seotud vesi:a)konstitutsiooniline vesi,vabaneb 150-200 kraadi juures b)kristallisatsiooni vesi-nõrgemini seotud,eraldub temp 82 kraadil 2) veeaur-mullas u.0,001% suure liikumisvõimega(hästi vähe mullas) 3)füüsikaliselt seotud vesi: a)hügroskoopsusvesi-tugevasti seotud vesi. Adsorbitsioon-molekulaarjõududega take aine pinnale kinnitumine Hüdroskoopsus-mulla omad adsorbeerida õhust veeauru. Maksimaalne hüdroskoopsus-Wmh. Kilevesi e. Kirmevesi(nõrgalt seotud vesi) 4)vaba vesi 4.1)kapillaarvesi: a) rippuv kappillaarvesi-tekib pärast sademeid pindmises kihis. b) toetuv kapillaarvesi- kergesti liikuv,põhjaveest tõusev.suures osas taimedele kahjulik 4
Veeraamdirektiiv). Pinnavee moodustab Maa pinda kattev vesi. Pinnavee hulka kuulub nii soolane kui ka mage, nii tahke kui ka vedel maapinnal olev vesi. Pinnavesi moodustab jõed, järved, ookeanid, mered, liustikud, loodusmaastikus asuvad tehisveekogud, ka lumikatte jne. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu kapillaarvesi, kilevesi, hügroskoopsusvesi, niiskus mullas, keemiliselt mineraalide koostisse seotud vesi jne. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Salvkaevudes on vesi stabiliseerunud teatud kõrgusel, mida nimetatakse põhjaveetasemeks. Sellest allpool olev vesi ongi põhjavesi. Allpool põhjaveetaset on setted ja kivimid veest küllastunud. Seda maakoore osa nimetatakse küllastusvööks, ülalpool küllastusvööd on aga aeratsioonivöö. Aeratsioonivöös olev vesi ei kuulu põhjavee hulka
juuri. (Laas 1967) Suurt tähtsust omab ka suhteline õhuniiskus, mis põhjapoolsemas piirkonnas ulatub kuni 80 kuni 90 protsendini, langedes kuivadel perioodidel harva 50 protsendini., lõunarajoonides põuaperioodidel langev aga isegi kuni 25 protsendini.(Laas 1967) Mullas esinevad veed: 1. Gravitatsioonivesi, mis liigub mullaosakeste-vahelistes suurtes vaheruumides. 2. Kapillaarvesi, mis liigub mulla väikestes kapilaarides. 3. Hügroskoopsusvesi (seotud vesi), kuulub mulla surnud veevarude hulka, kuna seda ei ole taimed võimelised omastama. (Laas 1967) Olenevalt veevarudest jaotatakse kõik taimed kolme rühma: hüdrofüüdid, mesofüüdid ja kserofüüdid. 1. Hügrofüütiteks nimetatakse neid taimi mis kasvavad märgadel kasvukohtadel. 2. Mesofüütideks nimetatakse taimi, mis kasvavad suhteliselt niisketel kasvukohtadel, st. värsketel või niisketel muldadel
Savimineraalide, huumuse, kristallide (näit. kipsi) koostises. Ei ole taimede poolt omastatav. II. Tahke vesi mullas esineva jääna. III. Veeaur mullas. Sisaldus mullas väike, ca 0,001%, kuid liikuvuse tõttu on tähtis (peamiselt lõunapoolsetel aladel, stepis). Liikumine võib toimuda passiivselt ehk liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Veeaur liigub soojemast külmemasse ossa. IV. Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi ehk hügroskoopsusvesi on mullaosakeste ümber olev veekiht, mis on absorbeerunud osakeste pinnale mullaõhus leiduvast veeaurust. Mulla omadust absorbeerida õhust veeauru nimetatakse mulla hügroskoopsuseks. Ei ole taimedele omastatav. V. Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi ehk kilevesi on samuti seotud mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul, kuid palju nõrgemini kui hügroskoopsusvesi. Ei allu maa külgetõmbejõule. Kileveest on vaid osa taimede poolt raskesti omastatav. VI
lagunemata ning ladestub turbana.Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel.Soode tüübid: madalsoo, siirdesoo, kõrgsoo e raba. 22. Põhjavesi, teke ja tüübid. Põhjavee tähtsus. -Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu kapillaarvesi, kilevesi, hügroskoopsusvesi, niiskus mullas, keemiliselt mineraalide koostisse seotud vesi jne. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Ülemiste horisontide põhjavesi moodustub peamiselt maasse imbuvatest sademetest ja on mage. Põhjaveest eristatakse pinnavett, mis paikneb veekogudes ning mille uurimisega tegeleb hüdroloogia. 23. Liustikud (mandrilised ja mäelised), nende teke ja levik. Igikelts. Miks on liustike tundmine tänapäeval nii tähtis?
mullavesi esineb puhvrina orgaaniliste ja mineraalsete osade vahel Veeliigid: A Keemiliselt seotud vesi (see vesi on keemiliselt seotud mineraalide kristallivõredes ja huumuse molekulides; teda on mullas suhteliselt vähe, liikumatu ning taimedele kättesaamatu), B Veeaur (võrdlemisi vähe, kuid oma suure liikuvuse tõttu etendab tähtsat osa) , C Füüsikaliselt seotud vesi (püsib mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul) 1)tugevasti seotud ehk hügroskoopsusvesi, 2)nõrgalt seotud ehk kilevesi, CVaba vesi 1)kapillaarvesi a) liikumatu kapillaarvesi ehk pendulaarne vesi a) nõrguv vesi, b) põhja- ja ülavesi AJALUGU 1800ndate algul eksisteeris mullateaduses 2 uurimissuunda: agrogeoloogiline suund muldade lähtekivimid toitained, mida ained vajab lisaks looduslikele elementidele agrokultuurkeemiline suund uuris, mis toitaineid vaja juurde lisada, et taim end hästi tunneks W.van Hellmant 1699
41. Mullavee liigid I. Keemiliselt seotud vesi- savimineraalide, huumuse, kristallide koostises, ei ole taimede poolt omastatav II. Tahke vesi mullas esineva jääna III. Veeaur- sisaldus väike, kuid liikuvuse tõttu tähtis. Liikumine võib toimuda passiivselt e liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Liigub soojemast külmemasse ossa. IV. Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi e hügroskoopsusvesi on mullaosakeste ümber olev veekiht, mis on absorbeerunud osakeste pinnale mullaõhus leiduvast veeaurust. Mulla omadust absorbeerida õhust veeauru nim mulla hügroskoopsuseks. Ei ole taimedele omastatav. V. Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi e kilevesi on samuti seotud mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul, kuid palju nõrgemalt kui hügroskoopsusvesi. Ei allu maa külgetõmbejõule. On vaid osa taimede poolt raskesti omastav. VI
deformeeruks. 33. Mullavee liigid. I. Keemiliselt seotud vesi- savimineraalide, huumuse, kristallide koostises, ei ole taimede poolt omastatav II. Tahke vesi mullas esineva jääna III. Veeaur- sisaldus väike, kuid liikuvuse tõttu tähtis. Liikumine võib toimuda passiivselt e liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Liigub soojemast külmemasse ossa. IV. Füüsikaliselt tugevasti seotud vesi e hügroskoopsusvesi on mullaosakeste ümber olev veekiht, mis on absorbeerunud osakeste pinnale mullaõhus leiduvast veeaurust. Mulla omadust absorbeerida õhust veeauru nim mulla hügroskoopsuseks. Ei ole taimedele omastatav. V. Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi e kilevesi on samuti seotud mullaosakeste ümber molekulaarjõudude mõjul, kuid palju nõrgemalt kui hügroskoopsusvesi. Ei allu maa külgetõmbejõule. On vaid osa taimede poolt raskesti omastav. VI
40. Mullavee liigid. Keemiliselt seotud vesi- savimineraalide, huumuse, kristallide koostises, ei ole taimede poolt omastatav. Tahke vesi mullas esineva jääna. Veeaur- sisaldus väike, kuid liikuvuse tõttu tähtis. Liikumine võib toimuda passiivselt e liikuva õhuvooluga või aktiivselt tänu rõhkude erinevusele. Füüsikaliselt nõrgalt seotud vesi e kilevesi on samuti seotud mullaosakeste ümber molekulaar- jõudude mõjul, kuid palju nõrgemalt kui hügroskoopsusvesi. Vaba vesi. Siia kuulub kapillaar- jõudude mõjul mullas liikuv kapillaarvesi ja raskustungile alluv gravitatsioonivesi. Kapillaarvesi: pendulaarne vesi omane jämeda mehaanilise koostisega muldadele, kus ühtset kapillaarset süsteemi moodustavad poorid puuduvad. sorbtsiooniliselt suletud kapillaarvesi omane raske lõimisega muldadele. rippuv kapillaarvesi tekib pindmistes mullahorisontides pärast sademeid. toetuv kapillaarvesi tõuseb kapillaarjõudude mõjul põhjaveest üles
Soo teket soodustab kliima, vettpidav pinnas, madal reljeef ja kõrge põhjaveetase. Sood tekivad mineraalmaa soostumisel või järvede kinnikasvamisel.Soode tüübid: madalsoo, siirdesoo, kõrgsoo e raba. 12. Põhjavesi, selle teke ja liigid. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu kapillaarvesi, kilevesi, hügroskoopsusvesi, niiskus mullas, keemiliselt mineraalide koostisse seotud vesi jne. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Ülemiste horisontide põhjavesi moodustub peamiselt maasse imbuvatest sademetest ja on mage. Põhjaveest eristatakse pinnavett, mis paikneb veekogudes ning mille uurimisega tegeleb hüdroloogia. 13. Liustike teke, tüübid ja levik. Liustik on lume tihenemisel ja ümberkristalliseerumisel tekkinud jäämass, mis on
Pinnaseosakeste liigitus nende suuruse järgi vt. lisa p. 2.1. Pinnasevesi. Pinnasevee põhiallikaks on sademed. Lisaks sademetele tungib niiskus pinnasesse ka veeaurude kondenseerumise tagajärjel. Vesi liigub pinnases allapoole kuni vettpidava kihini. Kui vesi kohtab teel savipinnase läätsi, moodustub ülavesi. Vesi võib pinnases esineda seotult, vabaveena, jääna ja auruna. S e o t u d v e s i esineb pinnases hügroskoopsus- ja kilevee näol. Hügroskoopsusvesi sadestub pinnaseosakeste pinnale kondensaadina (niiskus, mille kuiv pinnas imeb endasse õhust). Maksimaalne hügroskoopsus on liivas kuni 1 % ja savis kuni 17 %. Niiskuse edasisel suurenemisel pinnases moodustub kilevesi. Kilevee paksust mõõdetakse mikronikümnendikega. Kui see ületab 0,5 mikromeetrit, tekib vaba vesi. V a b a v e s i esineb pinnases gravitatsiooni- ja kapillaarveena. Gravitatsioonivesi on pinnasevesi kõige harilikumal kujul
Põhjavee vool on küllastunud, kui kõik keskkonnatühikud on täidetud vedelikuga. Kui kõik tühikud pole täidetud vedelikuga, on küllastumata vool. (Ülesannete lahendused on küllastunud ja küllastumata voolu puhul täiesti erinevad). VEE LIIGID KIVIMITES I. Vesi aurununa- suur liikumisvõime, liigub suurema rõhuga alalt madalamale. Eesti tingimustes sellega ei tegeleta. II. Füüsikaliselt seotud vesi: ● hügroskoopsusvesi- (vee molekul on dipool, seob selle kivimi külge), tekib veeaurudest, külmumine -78ºC, eemaldatav 105-110ºC. Hulk sõltub temperatuurist, rõhust, suurem sisaldus peeneteralistes pinnastes ● kilevesi-suhteliselt liikuv, vajalik vedela faasi olemasolu, külmub nullist madalamal tempera- tuuril, eemaldatav ainult aurustumisel. III. Vaba vesi: ● kapillaarvesi- liikumine kapillaarjõudude mõjul, kapillartõus seda suurem, mida peenemad on
Kui teel vettpidava kihini kohtab vesi kohalikke savipinnase läätsi, jääb osa vett sellesse kihti ja tekib nn. ülavesi. Viimane pole püsiv, teda lisandub vihmade järel, väheneb aga pärast seda aurumise ja taimede imamise tõttu. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu kapillaarvesi, kilevesi, hügroskoopsusvesi, niiskus mullas, keemiliselt mineraalide koostisse seotud vesi jne. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Põhjavett uuriv teadusharu on hüdrogeoloogia. Pinnasevesi on põhjavee ülemine kiht, mis lasub vettpidaval kihil, maapinnast esimene alaline veekihind, vabapindne. Ülavesi paikneb aeratsioonivöös (aeratsioonivöö on maakoore ülemine, maapinnast põhjavee pealispinnani
seetõttu ilmnevad jõgede äravoolu erinevused selgemini, kui nähtub sademete ajaline muutlikkus. 20. sajandi veevaestel perioodidel on äravoolutegur olnud keskmiselt 0,34, veerikastel perioodidel aga 0,43. 138. Põhjavesi ja allikad. Põhjavesi on maakoore ülaosa kivimite ja setete poorides ning lõhedes olev vaba vesi. Põhjavesi on maapinnaalune vesi. Vaba vesi tähendab seda, et põhjavee hulka ei kuulu kapillaarvesi, kilevesi, hügroskoopsusvesi, niiskus mullas, keemiliselt mineraalide koostisse seotud vesi jne. Põhjavesi liigub maakoores gravitatsioonijõu ning rõhu vähenemise suunas. Maa sees olevad kivimikihid jaotatakse vee läbilaskvuse järgi: vettkandvateks kihtideks, milleks on liivad, kruusad, moreen, liivakivid ja lõhelised lubjakivid, kus vesi saab liikuda vabamalt nii vertikaal kui horisontaalsuunas; vettpidavateks kihtideks, milleks on savikad lubja- ja liivakivid, mis lasevad vett halvasti läbi
annaabi.ee 
