Tegelikult on igas põhjuslikus olukorras peaaegu alati võimalik eeldada vahepõhjuste olemasolu. Põhjuse ja hiaguse vahelist seost võib illustreerida mudeline- põhjuslikkuse ahelana. Põhjus, mis omaette pole piisav põhjus, on kaaspõhjus. Haiguse tarvilik põhjus on põhjus, mis peab olema, et haigus tekiks. Epidemioloogia uuringukavad. (1) Kohortuuring. Ekspositsioon (ehk eksponeeritus). Eksponeeritud ja eksponeerimata kohort. Randomiseerimine (uuring, kus eksponeerituse määrab uurija). Kohtuuring ehk tegurilähtne uuring pakub lahendusele lähenemiseks otsemat teed. Uuringu alguses rühmitatakse uuringurahvastiku kõik liikmed ekspositsiooni järgi. Seda laadi rühmitamisel võidakse rahvastik jagada kaheks või mitmeks kategooriaks. Kui on tegemist eksperimentaalse tööga, määrab uuritavate eksponeerituse uurija, kes järgib protokollis selleks
rahvatribuun, diktaator), senat ja komiitsid. Rooma keisririik: Keisririigi kujunemine. Institutsioonid ja võimu teostamine. Provintsid ja nende valitsemine. Lääne-Rooma keisririigi lõpp. - Elanikekihid: kodanik ja poliitik, preester, sõdur, ori, talupoeg, käsitööline, kaupmees. - Rooma sõjavägi: Leegioni ülesehitus (tsentuuria, maniipul, kohort). Relvastus. - Rooma linn ja ehituskunsti areng. - Usund: Vana-Rooma jumalad ja nende austamine. Kodune usund (laarid, penaalid). - Ristiusk Rooma riigis: Jeesuse elu ja tegevus. Varakristlik kirik. Apostlid Paulus ja Peetrus, nende tegevus. Kristlaste tagakiusamine Rooma riigis. Ristiusu legaliseerimine. Sakramendid. Pühakirja kujunemine. - Kaart: Rooma riigi laienemine. - Isikud: Caesar, Augustus, Nero, Traianus, Hadrianus, Marcus Aurelius, Constantinus I,
lambijalg harrastaja *Plebei (lk 53) - vanarooma lihtkodanik *Falerii(63)- Etruria linn Ptk X-XII *Kokott(67) - lõbunaine, *Ediil (87) Vana-Rooma vabariigi kõrge pool(maa)ilmadaam riigiametnik, algselt rahvatribuuni abi. *Piinia (68) lõunamaine okaspuu *Audients (77) - jutulevõtt, jutulolek *Tuunika (78) - vanade roomlaste rõivas *Tooga (78) vanarooma meeste üleriie *Kohort(85) - kümnendik Rooma leegioni Ptk XIII-XIV *Otoman ( 91) Türgi diivan *Juno(100) vanarooma abielu ja *Epistel ( 91) - noomitus- v õpetuskõne sünnituse jumalanna *Sofist (96) - filosoofiakoolkonna liige *Amor(100) vanarooma armastusjumal *Jupiter(100) - vanarooma peajumal Teine raamat Ptk I-III *Sõjatribuun (106) - leegioni ülem Rooma *Printseps (109) esimene, pealik,
Varased keisrid said tuntuks oma ülekohtu poolest. NERO oli eriti karm, tappis oma ema ja hunniku senaatoreid. TRIANUSE ajal saavutas Rooma tipphetke, vallutati Daakia ja võim oli kindlustatud. Diocletianus jagas riigi valitsemise 4-ks, mis lõpuks lõhestas riigi. Erinevus LÄÄNE- ja IDAPROVINTSIDE vahel oli see, et esimest iseloomustas ladina kultuur ja teist Kreeka kultuur. Lääneprovintsid jäid arengus järjest maha. Jalaväe põhiüksusteks olid LEEGION ja KOHORT. Leegionis oli 5000-6000 meest ja koosnes 10 kohordist. Leegionid oli väljale paigutatud malelauakujuliselt ja see muutis nad painduvaks ning liikuvaks. SENAATORID Jõukad ja suurte maavaldustega, kelle kätte koondusid tähtsamad riigiametid. RATSANIKUD Teine seisus, kes olid saavutanud teatud varandusliku seisuse. PROLETAARID Püsiva töö ja alukohata inimsed, kes olid siiski õigustega kodanikud. ORJAD Kuulusid seisustest välja, nende hulk suurenes pidevalt.
rühmitamistunnuse järgi, milleks on tavaliselt sugu, vanus, perekonnaseis, elukutse vms loomulik iive mingiss piirkonnad aasta jooksul sündinute ja surnute vahe absoluutarvudes rändesaldo sisse ja väljarännanute vahe leibkond majapidamisüksus, mille moodustavad ühise eelarve ja majapidamisotsusteid langetavad inimesed. perekond ühiseid väärtusi ja vastutust teineteise suhtes omavate isikute kooslus. põlvkond ehk generatsioon ligikaudu ühevanuste inimeste kogum kohort ühel ja samal hetkel, sama demograafilise sündmuse läbinud inimesed. Rahvastikutunnused: demograafilised põhitunnused sugu, sünniaeg/vanus, sünnikoht/põlisus (tulevad sünniga kaasa, pole meie teha, ning peame sellega leppima) sotsiaalsed põhitunnused haridus, amet (enda vastutus, enda teha) Peamised protsessid ja sündmused alusprotsessid: sündimus, suremus, ränne sündmused: sünd, surm, elukohavahetus kaasprotsessid: vananemine, linnastumine
Esimeses liinis võitlesid kõige nooremad, vähe kogenud sõdurid, hastati (enne ümberkorraldusi 4.sajandil eKr olid nad teiseks liiniks). Teises liinis võitlesid kogenenumad (hilistes kahekümnendates, varajastes kolmekümnendates) mehed, principes (enne ümberkorraldusi 4.sajandil eKr olid nad esimeseks liiniks). Viimases liinis olid veteranid, triaarid (lad. triarii). Iga leegion jagati kümneks kohordiks, esimene kohort oli suurem ning koosnes kaheksast, iga järgmine kohort kuuest tsentuuriast. Kohorti juhtis üks tsentuuriotest. Iga liin oli jaotatud maniipuliteks, millest igaüks koosnes kahest tsentuuriast, kummaski 60 meest. Maniipulit juhtis kahest tsentuuriost (tsentuuria ülem) vanem. Ühes maniipulis oli 120 meest. Tavaliselt oli leegionis 10 maniipulit hastati, 10 maniipulit principtsi ja 10 maniipulit triaare. Triaaride maniipulid koosnesid tsentuuriatest, milles oli vaid 30 meest. Mariuse reformiga (1. ja 2
................................................................. 4 1. ARENGU MÕISTE, ANDMETE KOGUMISE MEETODID JA NENDE ANALÜÜSIMINE...5 1.1. Läbilõikemeetod........................................................................................... 5 1.2. Longituudmeetod......................................................................................... 5 1.3. Kohortmeetod............................................................................................... 6 1.4. Kohort-järjestikune meetod..........................................................................6 1.5. Kvalitatiivmeetodid...................................................................................... 6 1.6. Kvantitatiivmeetodid.................................................................................... 6 1.7. Lapse arengu vaatlemine............................................................................. 7 2. UURINGU EETIKA...........................................
Õige on A. 5. Kas saarte biogeograafia teoorias vaadeldakse liigirikkust saarel kui: A. Evolutsioonilise aktiivsuse lõpp-produkti? B. Liikide immigratsiooni ja ekstinktsiooni tasakaaluseisundit? C. Konkurentsitasakaalu seisundit? D. Primaarsete produtsentide ja lagundajate tasakaalu seisundit? MacArthuri ja Wilsoni teoorias vaadeldakse saare liigirikkust kui sisserände ja väljasuremise tasakaalu. Õige on B. 6. Milline järgnevatest on sünonüümipaar? A. kohort – kooslus; B. genet – genoom; C. konsortsium – ökosüsteem; D. deem – panmiktiline populatsioon. Mõistagi on D-s toodud sünonüümipaar. 7. Millises variandis on õieti loetletud tolerantsikõvera parameetrid? A. optimum, maksimum, tolerants; B. kandevõime, erikasvukiirus, keskväärtus; C. ülemjooks, keskjooks, alamjooks. Tolerantsikõvera parameetrid on loendatud A-s. 8. Kas niširuumi dimensioonideks (telgedeks) on: A. isendid? B
Majanduslikult hakkasid Lääne provintsid Ida provintsidest järjest ena m maha jääma NT: Ida provintsides olid suuure mad linnas. Hilje m m o odustus selle jaotuse alusel kaks eraldi keisririiki. Rooma sõjavägi 14.10. Vallutuste ja refor mide käigus kujunes roo ma sõjavägi järjest tugeva maks. S õjaväes oli pea mine roll jalaväel ja olulisel kohal olid : distsipliin , paigutus ja lahingu taktika. Jalav äe põhiüksusteks olid : kohort ja leegion (oli umbes 6000 m e e st, igas leegionis oli 10 kohorti). Erinevalt varase mast traditsioonist paigutusid leegionid lahinguväljal malelaua mustrit järgides. Se e muutis leegioni liikuvaks ja paindlikuks ja maastiku suhtes v ähe m nõudlikuks. Rooma keisririik(30e.Kr.-476p.Kr.) Augustuse valitsusaeg oli stabiilne ja rahulik , nii ei avaldatud ka eriti protesti , kui Augustus valitses ainuisikuliselt
Kasutada olevad ressursid. KKRH dok. Kava- Vajalik, et hindamise ajal ei unustataks esialgseid kavatsusi Probleemi formuleerimine-ohjaja, hindaja ja huvipooled teevad koostööd. Täpsustatakse vajadusel KKRH ülesannet ehk otsuseid mida hind. Peab toetama. Toimub asjakohase info kogumine ja analüüs. Analüüsi pühjal määratakse- riski sihtobjektid, koostatakse kontseptuaalne mudel. Infoallikad, Inimuuringud, Vaatlused- ökoloogilised uuringud(uurib haiguse seoseid)- kohort uuringud- Retrospektiivne-võrdleb haigestumissagedust toime all olevates rühmades eelisteks on : kasulik suure mõju hindamiseks, odavam ja vähe aega nõudev kui prosp.. puudused järeldusi võivad mõjutada mud tegurid Prospektiivne- analüüsib haiguste arengut tulevikus nende inimeste hulgas kes praegu on terved, esitatakse risk mida saab otse hinnata, mõju hulgad on määratletavad ja reaalsemad, aega mõju ja aiguse
Näiteks kõrge kumulatiivsete kõne aja korral esines glioomi rohkem. Huvitav seos, mida leiti, oli ka see, et glioom esines enamasti sellel ajupoolkera poolel, kus mobiili hoiti peamiselt kõnelemisel. Tulemuste analüüsimise käigus selgus, et regulaarsete mobiilikasutajate hulgas esines väiksem ajuvähi risk. 2 Põhjuseks võib olla uuringu käigus tehtud vead, nagu näiteks mäluvead vastamisel. Sama teemal viidi läbi ka uuring Taanis. Tegemist oli kohort uuringuga, mis hõlmas rohkem kui 420 000 mobiiltelefoni kasutajat. Info mobiiltelefoni kasutajate kohta saadi kahelt taani mobiilteenindusfirmalt. Saadud nimekiri kasutajate kohta kõrvutati andemetega, mis saad vähiregistrist. Jälgiti kui palju esines vähijuhte alates 1982 aastast kui 1995 aastani. Antud üleriigilise uuringu käigus leiti, et nende kasvajate esinemissagedus, mis kõige enam huvipakkusid, nagu aju, närvisüsteemi, leukeemi ja süljenäärme kasvajad, ei esinenud
Väärtus loetakse statistiliselt tõepäraseks kui p on väiksem või võrdne 0.05. See tähendab, et tulemus ei ole juhuslik ja on seotud uuritava teguriga Viies läbi ühe andmebaasi alusel mitukümmend erinevat analüüsi, võib mõni tulemustest osutuda ka juhuslikuks. Epidemioloogiline uuring: peamised uuringud Juht-kontroll uuring:haigest lähtuv uuring, võrreldakse1. haigusjuhud vs. 2. terved Kohort uuring e. faktori lähtene uuring, kus võrreldakse 1. eksponeeritud vs. 2. mitte-eksponeeritud; I faas: ühendi toksilisuse kindlakstegemine II faas: kliinilise efekti olemasolu kindlakstegemine III faas: ravimi võrdlus parima leiduva alternatiiviga IV faas: turustamisjärgsed pikaajalised uuringud 11. Rakk-elusa looduse väikseim ühik, millel on kõik elule iseloomulikud ja vajalikud omadused:
inimeste proportsioon algselt terves rahvastikus Analüütiline epidemioloogia Kasutab kirjeldava epidemioloogia andmestikku Koos laboratoorsete andmetega püstitab hüpoteese haiguse põhjuste kohta Kavandab, viib läbi ja analüüsib saadud tulemusi haigestumise põhjuste kohta püstitatud hüpoteesi(de) suhtes Uuringu kavand Juht-kontroll uuring. Haigelähtene uuring: uuring haigusjuhud vs. terved Kohort uuring e. tegurilähtene uuring Uuringu alguses rühmitatakse:eksponeeritud vs. mitte-eksponeeritud Kohortuuring 1. Edasivaatav e. Prospekiivne - Mood. kohordid; jälgitakse haigestumist (suremust) eelseisvate aastate kestel 2. Tagasivaatav e. Retrospetiivne - Tugineb ekspositsiooni ja haigust iseloom. infole (kutsehaigused) Juht-kontroll uuring (case-control) Võrdleb diagnooside alusel määratletud erinevaid rühmasid diagnoos>uuring>ekspositsioon
põhjustagajärje kohta • Raske leida suurt hulka vastajaid, kes oleks sarnased nt taustateguritelt • Uuritavad võivad olla mõjutatud kohordile iseloomulike mõjutuste poolt (nt samal ajal sündinud inimesed mingi ajaloosündmuse poolt vms) • Ei saa uurida individuaalseid erinevusi Pikilõike uuring (longitudinal) • Samu uuritavaid jälgitakse pikema perioodi vältel ja uuritakse korduvalt teatud ajaperioodide järel • Samad uuritavad, meetodid; või ka erinevad (nt üks kohort) PLUSSID: • Võimaldab uurida muutusi aja jooksul • Head just arengu uurimiseks • Individuaalseid erinevusi saab uurida MIINUSED: • Aeganõudev • Kallis • Enamasti väike valim • Suured kaod perioodi jooksul • Tulemuste üldistamisprobleemid VAATLUS Mida väiksem laps seda enam Näeb tegelikku käitumist Kaks põhitüüpi: Struktureeritud vaatlus • Mingi spetsiaalselt ettevalmistatud olukord • + Kontrollitud
Keskpäeval tungis Spartacus Crassusele kallale, ründas ootamatult ja purustas kolmetunnises lahingus tema leegionid. Ta käskis piki teed üles puua kaks tuhat kuussada Rooma sõdurit, kes olid Rubi lahingus vangi võetud, jättes ellu ainult nelisada vangi, kes peaaegu kõik kuulusid Rooma patriitsiperekondadesse. · Detsimatsioon (lk 378) - iga kümnenda tapmine paljudes sõjavägedes. Need, kes sõjas ära jooksid või kelle kohort ära põgenes, püüti kinni ja iga kümnes tapeti. Hirmutati, et sellist asja enam ei korduks. · Reserv (lk 386) tagavara, varu. · Kvestororid (lk 394) Vana-Rooma riigiametnikud. Ühed neist valitsesid riigikassat, teised saatsid väejuhti sõjakäigul ja nende hoole all oli sõjaväekassa. · Tartaros (lk 394) kreeklaste uskumuste kohaselt sünge kuristik allmaailmas, kus piinlesid patused.
ressurssi. Kui päikest palju siis hakkab limiteerima vesi, seega kasvatab suuremad juured. Valgust vähe, juured väiksed, vars pikk, et jõuda valguseni. Loeng 30.03.09 Populatsiooniökoloogia Üksiku populatsiooni kasv milliste reeglite järgi toimub populatsiooni arvukuse muutumine ja regulatsioon. Kasv populatsiooni muutus ajas. delta N/delta t=kasvu kiirus K kandevõime Kohordimeetod saab kasutada lühikese elueaga organismide puhul. Kohort ühe populatsiooni sama põlvkonna kõik liikmed. Põlvkond, mida jälgitakse sünnist surmani. Elumus e ellujäämus tõenäosus saavutada vanus x. Staatiline meetod Elumuse kõverad ehk Deevey kõverad. X-tljele eluiga(vanus) ja y-teljele elumus. Y- telg on logaritmiline. Näitab kui palju algsest kohordist alles on jäänud. Kolme tüüpi. Esimene kogu suremus koondub vanasse ikka(nt tänapäeva tsiviliseeritud riigi inimene või ka nt vaalad).
x-telg: külvitihedus y-telg: saagiks saadud biomass pindalaühiku kohta Saagikus paraneb kui on alla 2500 seemne, kuid sealt edasi on lisakülv seemnete raiskamine. Saagikus paraneb ka viljakama mullaga. W – ühe taime keskmine mass N – taimede arv pindalal kogu taimede mass, WN = const (c) W=cN-1 => logW = logC – 1logN hüperbool logaritmidega taandub lineaarseks: Konstantse saagi seadus on üldisema seaduse – isehõrenemisseaduse – erijuht. Kohort – ühevanune osa populatsioonist. nt: raiesmikule tihedalt istutatud kuused. Seal on liigisisene konkurents suur, kus enamus sureb. Edukamad haaravad resursi – ruumi. Tekib konkurentsi poolt tekitatud suremus. Järeldus - metsakihtide arv peab olema lõplik suurus! Mets koosneb lehekihtidest ja kuna ka kõige alumina kiht peab saama valgust – peab olema lõplik suurus. Kui kihte oleks lõputult – alumised kihid valgust ei saaks.
patriitsi villa juures. Sealt lahkus Spartacus kahe tunni pärast, võttes kaasa veel viiskümmend orja ja gladiaatorit. Ta peatus kõigi teel ettetulevate villade juures ainult niikaua, kui oli vaja, et varustada end relvadega ja uute meestega. Koidu ajal jõuti Vesuuvi jalamile. Kogunud veel mõninga hulga relvi ja suurendanud oma salka, moodustas Spartacus oma viiesajast mehest ühe viie maniipuli suuruse kohordi. Sel ajal, kui kohort hakkas liikuma Vesuuvi tipu suunas, varustas Spartacus üheksa gladiaatorit suurte rahasummadega ja käskis neil kiiresti teele asuda eri suundadesse kolm pidid minema Rooma, kolm Rivennasse ja kolm Capuasse. Lõpuks leidsid gladiaatorid sobiva laagripaiga. Metsa saadetud mehed tõid puid lõkete jaoks ning oksi ja hagu telkide ja tõkete ehitamiseks. Varsti jäid kõik magama peale Spartacuse
Need mõjutussusteemid on interaktsioonis ning erinevad oma kombineerimis viisi poolest erinevate indiviidide ja käitumisviiside puhul. · KOHORTMEETOD selle meetodi puhul võrreldkse erinevaid kohorte (nt erinevatel aegadel sündinud lastre valimid) samas vanuses. See meetod annab aimu ajaloolisete muutuse mõjust arengule. Näiteks televisiooni loomine ja arvutimängude teke. · KOHORT-JÄRJESTIKUNE MEETOD võimas analüütiline vahend arenguprotsesside uurimiseks. Kas ajalooiline areng on mõjutanud inimsete arengut. Väga aeganõudev meetod. · BRONFENBRENNERI ÖKOLOOGILINE INIMARENGU MUDEL ta kujutab ökoloogilist keskkonda kui nelja üksteise sees olevate süsteemide kogumit. o Mikrosüsteem inimesed mõjutavad üksteist ühes keskkonnas. Nt väikelapsele kodukekskond koos vanemate ja õdede- vendadega
Ja nende kahe protsessi võrdsustamisel kujuneb välja kandevõime (K). Pidurdav mõju [PM] Populatsiooni sigmoidse kasvu võrrand: Kui N=K, siis , nullkasv, populatsiooni kasv on ajas konstantne 13. Populatsiooni iseloomustavad parameetrid - populatsioonitihedus, puhas kasvukiirus, elumus, suremus, vanuseline suremus, viljakus, paljunemisväärtus, Deevey kõverad, demograafilised püramiidid; Kohort moodustavad sama põlvkonna kõik liikmed, keda jälgitakse sünnist surmani. Saab kasutada lühikese eluega organismide uurimiseks. Paljunemisväärtus hinnag, kui kasulik on üks või teine populatsiooni liige populatasiooni taastootmise seisukohalt; kui väärtuslik mingis vanuses populatsiooniliige on. t aeg tulevikus, Vx paljunemisväärtus vanuses x. lt elumus tulevikus ajahetkel t, l x elumus praegu, m t
15. Ainete toksilisuse hindamise meetodid epidemioloogilised uuringud, loomkatsed, rakukatsed 5 põhimeetodit · Ainele eksponeerunud inim- (looma-, taime)populatsioonide epidemioloogilised uuringud · Loomkatsed kõrgemate organismidega (in vivo). Võimalikult vähe · Katsed alamate organismidega (in vivo) · Katsed rakukultuuridega (in vitro) · Arvutuslikud (in silico) epidemioloogilised uuringud 1. Kohort uuringud, milles eksponeerunuid jälgitakse teatud aja jooksul (prospectively); 2. Juhtumi kontroll- (case-control) uuringud, milles eksponeerunud indiviide, kellel võib olla välja arenenud teatud haigus, võrreldakse tagasivaatavalt (retrospectively) kontrollgrupiga, kellel seda haigust ei ole (tubaka suitsetamise või tööalase eksponeerumise lenduvatele ainetele seos kopsuvähi ja südamehaigustega); 3
cognsc, nv, nitum, ere märkama, tajuma; matma, mulda sängitama; vaigistama, tundma õppima, teada saama; mõistma, lõpetama taipama comprehend, prehend, prehnsum, ere cg, cog, coctum, ere kokku ajama v kinnitama; (kinni) haarama v võtma; koondama, koguma; sundima tabama, paljastama; hõlmama; väljendama cohors, rtis f kohort (üksus Rooma sõjaväes, concd, cess, cessum, ere eemalduma, 500600 meest) lahkuma; järele andma, alistuma; lubama, collig, lg, lctum, ere (kokku) koguma, soostuma; möönma; loovutama koondama; saama, saavutama concid, cid, , ere kokku langema v collis, is m küngas, kink varisema; hukkuma, hävima colloc, v, tum, re paigutama, asetama, concilium, i n kogunemine, koosolek
• Longituud-uuringute alaliike: – Retrospektiivne uuring – lähimineviku sündmuste uurimine (nt. Eesti osalus Iraagi sõjas 2004). Väga levinud riigiteadustes! – Trendi ehk ajaseeria uuringud – ühe kindla muutuja vaatlemine eri ajaperioodidel (nt. erakondade toetuse muutused kuude kaupa, institutsioonide usalduse muutused 2000 - 2013, jne.) – Paneel-uuring – ühtesid ja samu inimesi küsitletakse või intervjueeritakse erinevatel ajaperioodidel – Kohordi-uuring – “kohort” – grupp, kes on sarnase kogemusega, sarnaste joontega (nt. põlvkond, ühes klubis käijad) Juhtumi-uuring ja võrdlevuuring • Juhtumiuuring – väikese arvu (enamasti 1 või 2) juhtumi sügavuti uurimine – Juhtum: organisatsioon, poliitika, reform, sündmus, protsess, sotsiaalne grupp, erakond, liikumine… • Võrdlev uuring – üksteisest eristuvate juhtumite süstemaatiline võrdlemine, mille eesmärgiks on oluliste erisuste ja sarnasuste tuvastamine
nad suutma ka kõnet tajuda. Sellevastu Eimas’i katsed imikute hea foneemitaju kohta - Sünkroontõlgid kuulavad kõnet ühes keeles ja ise räägivad teises keeles – teooria järgi ei peaks sel juhul kõne mõistmine võimalik olema Kohorditeooria - Paralleelselt toimuva töötluse teooria - Esmalt kui sõna esitatakse aktiveeruvad need tuttavad sõnad mis vastavad kuuldud häälikutekombinatsioonile. Nee don sõna kandidaadid – sõna algne kohort - Siis elimineeritakse järjest kohordi sõnu, kuna nad ei vasta kuuldavale sõnale või nad ei ole kooskõlalised semantilise või muu kontekstiga - Sõnataju protsess kestab nii kaua kuni jääb alles üks sõna – siis tuntakse sõna ära. - Reaalselt tähendab ka seda, sõna äratundmine võib toimuda enne kui sõna on lõpuni või üldse välja öeldud (kiire protsess tegelikult)