vooluhulga G ja niiskuskindluse teguri µ. 4. Tulemused Katsekehi testiti kolme erineva välistemperatuuri (Te=- 20°C, Te=-15°C, Te=-10°C) korral, kui samal ajal sisetemperatuur oli kogu aeg Ti=+20°C. Sensorid salvestasid informatsiooni iga kahe minuti tagant, iga mõõtmine kestis 100 tundi. Aja jooksul kogunenud vesi katsekeha ülemises osas oli jäätunud. Katsekeha A Välistingimused Sisetingimused µ Te=-20°C RHe=63% Ti=+20°C RHi=72% 3,05 Te=-15°C RHe=66% Ti=+20°C RHi=75% 2,03 Te=-10°C RHe=72% Ti=+20°C RHi=78% 1,94 Katsekeha B
Tundra ja metsatundra Tundra asub vaid põhjapoolkeral, kus põhja-atlandi hoovus soendab tundra euroopa osa ja põhja-ameerikat jahutab külm labradori hoovus. Tundras esineb tugev kivimite murenemine, mida põhjustab temp. suur kõikumine ja kivimiosades vee jäätumine. Tundrale on iseloomulik igikelt-pinnas, mis on jäätunud ega sula kunagi. Suvi on tundras lühike, vaid kaks kuud. Sademeid langeb väga vähe, vaid 200mm aastas. Kuid needki põhjustavad pinnase liigniiskust, sest madala temp. tõttu on aurumine väike ja pinnasesse pääsenud vesi ei pääse igikeltsilt edasi. Taimestik koosneb puhmastest ja sammaldest, põõsastest kasvavad paju, lepp ja kask. Marju on väga palju: mustikad, metsmurakad, sinikad ja pohlad.
nõrgenenud. Lahenduseks hakatakse sügisel aknaraamide ja piitade vahele toppima vatti, kaltse või muud tihendavat materjali ning vahed teibitakse ka paberteibiga kinni. Selline tihend aga kogub niiskuse endasse ja märgub ka puit. Jäätudes vesi puidus paisub ja aken saab kahjustada. Teadmatusest tehtud parandustööd on riskantsed. Kaasneda võib rohkem kahju kui kasu. Toon ühe näite korterist kuhu ise mõned kuud tagasi sisse kolisin. Joonis 3. Jäätunud välisklaasiga puitaken. Joonis 4. Silikooniga täidetud raami ja piida (autori foto) vahed. (autori foto) Aken (joonis 3) on eelmise elaniku poolt tihendatud täies mahus silikooniga. Seda on lastud nii välimistele ja sisemistele aknaraamidele igasse vahesse, kuid ei saa olla kindel kas aken on täiesti õhutihe (joonis 4). Akna sooja- ja tuulepidavuse parandamiseks on rikutud ära õhuvahetus raamide vahel (Joonis 5). Välimises raamis puuduvad
mille tõttu paljud hüdroloogilised, keemilised ja bioloogilised protsessid avalduvad neis kihtides erinevalt. Vee pinnatemperatuur on talvel mere keskosas 1-2°C, jääga kaetud lahtedes ja rannavetes veidi alla 0°C (Eesti rannikumere vesi külmub 0,2 kuni 0,4°C juures). Maksimumi saavutab veetemperatuur juulis-augustis, mil see on saartest läänes ja Soome lahe suus 16-17°C, sügavast merest eraldatud Väinamere ja Liivi lahe rannikuvetes 18-19°C. Pea täielikult jäätunud Soome laht 2003.a. jaanuaris. Eesti rannikumeri jäätub igal talvel. Esimese jää tekkimise, samuti teiste jäänähtuste esinemise aeg kõigub talve iseloomust sõltuvalt väga suurtes piirides. Mõnel aastal on Eesti kõige karmimate jääoludega lääneranniku lahed osaliselt jäätunud juba oktoobri lõpul või novembri algul, väga sooja sügise järel aga alles jaanuari lõpul, Vilsandil ja Ruhnus isegi märtsi algul. Väga karmidel talvedel võib Väinameri kinni külmuda juba
Talvisel ajal on külma autoga sõitmine ohtlik, keskkonda saastav, automootorile ja -akule kurnav ning sõitjatele ka ebameeldiv. Seda kõike saab vältida eelsoojendussüsteemi abil. Eelsoojendussüsteemid jagunevad laias laastus kaheks: autovälise ja -sisese energiaga töötavad soojendid. Mõlema abil saab auto salongi ja mootori juba enne sõidu algust soojaks kütta ning jääkraapimise ja jäätunud aknad unustada. Eelsoojendatud mootor kulub käivitusmomendil tunduvalt vähem, kasutab vähem kütust ja eraldab vähem kahjulikke heitgaase. Elektril töötav sõiduki eelsoojendussüsteem (näiteks Defa WarmUP või Calix) Elektrilise soojendussüsteemi ühteaegu pluss ja miinus on vajadus autovälise vooluvõrgu järele, kuhu kütteelement ühenduskaablite abil ühendatakse. Soojenduselement paigaldatakse mootoriplokki, kus see soojendab üles
välk lüüa äikesepilvest kümneid km eemale! Kuidas äikesepilve ära tunda? Väga oluline on tunda äikesepilvi visuaalselt. Areneva ja aktiviseeruva äikesepilve puhul võivad esimesed välgulöögid tekkida alles siis, kui pilv on otse pea kohal. Kui kihilisi pilvi pole, siis on äikesepilv üldiselt kergesti äratuntav: iseloomulikeks tunnusteks on rünklikud tipud, kusjuures välgud tekivad vaid siis, kui pilv on muutunud kahefaasiliseks, mis tähendab, et pilvetipp on jäätunud. Jäätunud pilvetipp muutub ,,pehmemaks" ega ei ole enam nii konkreetse kuju või servadega kui enne. Edasi muutub see jääliustikutaoliseks, sealt hakkavad välja venima kiudpilved või võtab pilve ülemine osa alasi kuju. Kui taevas on selliseid pilvetippe näha, tuleb alati valmis olla äikeseks. Muidugi on vaja jälgida pilvede arengut ja pilvede liikumissuunda -tuul ei pruugi suuna seisukohast kuigi palju tähendada, sest äikesepilved liiguvad
ilma selleta oleks tunduvalt hõlpsam lihtsalt hommikuti skafandris kooli hõljuda, selle asemel, et loksuda liikumiseks hõõrdejõudu vajavas bussis. Mõnikümmend minutit hiljem lõpetab "Scania" veidikeseks liikumise maapinna suhtes Vabaduse platsi juures, kus kasutan võimalust ühissõidukist väljuda. Niivõrd lühikese ajaga on paljugi juhtunud. Kõige silmatorkavam (-jäävam) muutus on taevast langevad kohevad lumehelbed. Kristallilise ehitusega jäätunud vee tükid lendlevad õhuvoolude mõjul kaootiliselt, moodustades maale jõudes paksu, valge, jalge all krudiseva kihi. Jäätunud ja pooljäätunud vee segu on ideaalne tihedate peopesasuuruste sfääride vormimiseks, millele käega õige algkiiruse ja lennunurga andes võib hetke pärast kuulda sellega pihtasaanud liiklusmärgi vibratsioonist tekkinud kõminat (või sellega pihtasaanud juhusliku mööduja jõminat).
Maarja-Liis Ilus 24.Detsember 1980 Karjäär · ETV laululaps · Muusikafilm `'Õnneseen'' 1984. · `'Laulukarussell'' · `'Täht sügistaevas'' · `'Uus Laul 1984 `' · Muusikal `'Miss Saigon'' · Muusikal `' Cats'' · Muusikal `'Helisev muusika'' · Muusikal `'Evita'' · Muusikal `'Rent'' · Zürii `' Kaks takti ette'' 2005. · 2007 Naisartist Eurovisiooni Muutke teksti laade lauluvõistlus Teine tase Kolmas tase Neljas tase Maarja-Liis Ilus on Viies tase osalenud kaks kord Eurovisioonil. 15 aastaselt koos Ivo Linnaga esitas ta laulu `'Kaelakee hääl `' mis saavutas 5. koha. Aasta hiljem esitas ta Eurovisioonil loo "Keelatud maa", mis pälvis 8. koha. Debüütalbumid & kuulsamad laul...
Jäätunud võõras Kristiine Kurema Jutustaja: Peategelane Maria, jutustus on mina vormis Tegelased: Ema, Isa, Joosep, Gerda, Andrus, tädi Olga, Sirkka, klassikaaslased, klassijuhataja Kuplike ja teised õpetajad Peategelane: Maria Aegruum: XXI sajandi algus Eestis Süzee: Maria kodu põleb maha ja ta ema sureb, isa enam lapsega ei suhtle Ainestik (teema): noorte elu Probleemistik: vanema surm, kodu maha põleng ja pärast seda hakkama saamine Kokkuvõtte: Kodu põles, päästjad ema ära ei päästnud. Naaber Olga, keda nad kutsuvad Olga tädiks kutsub ta enda juurde elama. Järgmisel päeval lähevad linna riideid ja kooli asju ostma, kuna kool algab varsti. Linnas ta kohtub oma klassikaaslastega ja ka nemad saavad õnnetusest teada. Samuti kohtub ka ta ühe poisiga, kes uuest õppeaastast nende klassi tuleb. Paari päeva pärast tüdruk saab aru, et isa temaga enam suhelda ei taha. Samuti kuuleb ta, et isal on uus naine. Kes on, tem...
Läbimõõt 1,4 mljn km Kiirgab valgust ja soojust Kõrge temperatuuri ja rõhu tõttu toimuvad tuumas termotuumarekatsioonid Sisaldab endas 98% kogu Päikesesüsteemi massist MAA Päikesesüsteemi kolmas planeet Keskmine temp. +23 kraadi Keemiliselt koostiselt metalliline Maa kaaslaseks on Kuu Tiirlemisperiood on 365 ööpäeva ja KOMEET Tavaline läbimõõt mõni km. Koosneb peamiselt jäätunud gaasidest ja vähesest osast mineraalidest. Enamike orbiidid on kas väga suure ekstsentrilisusega ellipsid või hoopis paraboolsed või hüperboolsed. ASTEROID Väikesed Päikesesüsteemi kehad, mis koosnevad põhiliselt mineraalidest ja metallidest. Kujult ebakorrapärased, suuruselt jäävad alla planeetide kaaslastele. Enamus asteroidide läbimõõt ei ületa 100 km-t Enamike orbiit jääb
kaunimaid. Kahekorruselise keskosa ees paiknes nelja massiivse sambaga portikus, millel oli astmikfrontoon. Ühekorruselist kelpkatusega hoonet iseloomustas esifassaadil paiknev kõrge astmikfrontooniga portikus. Külgmised madalamad risaliilid kandsid kolmnurkfrontoone. Peasissekäigu ees asus pandus. 1942. aasta jaanuaris põles momendil tühjana seisnud mõisahoone maha ning järele jäid vaid kiviseinad. Tulekahju põhjustas päeval jäätunud torude üles sulatamine leeklambiga. Soojustamiseks kasutatud saepuru süttis hilja õhtul. Paraku avastati tulekahi liiga hilja ning hoonet ei õnnestunud enam päästa. 1955. aasta paiku taastas vene sõdurite ehitusrood hoone, kuid mitte enam endisel kujul. Sellisena, kahekorruselise elumajana, on ta säilinud tänapäevani. Praegu on hoone juba pikemat aega olnud elaniketa ja laguneb. Tapa mõis umbes 1926 Klõpsake juhtslaidi teksti laadide redigeerimiseks Teine tase
Mõnel aastal on Eesti kõige karmimate jääoludega lääneranniku lahed osaliselt jäätunud juba oktoobri lõpul või novembri algul, väga sooja sügise järel aga alles jaanuari lõpul, Vilsandil ja ruhnul isegi märtsi algul. Väga karmidel talvedel võib Väinameri kinni külmuda juba detsembri esimesel poolel, enamasti toimub see aga kuu aega hiljem. Avamere suunas jääkate õheneb ning ainult külmadel talvedel kaanetub avameri rannast 510 km kauguseni. Üleni on meri jäätunud vaid erakordselt karmidel talvedel. Jää hakkab lagunema tavaliselt märtsis ja kaob Eesti rannikuvetest aprilli lõpuks. Soojadel talvedel võib see toimuda ka märgatavalt varem ja külmadel talvedel hiljem. 4 Hoovused Läänemere hoovused olenevad tuule suunast ja tugevusest. Sagedamini esineb veevool piki Eesti rannikut ida suunas. Veetaset tõstavad tugevad läänekaarte tuuled, seda alandavad idatuuled
Lääne-Eesti madala lubjakivitasandiku osa. Saared - endise merepõhja kõrgemad osad Saarte keskosa moodustunud otsmoreensest materjalist Saarnaki vanus 2000 aastat, teised saared kerkinud hiljem merest Maa kerkib 2-3 mm aastas Saared madalad Rand kruusane, kohati liivane Palju rändrahne, saartel esineb endist rannavallide vööndit Kliima Mereline Sügised on pikad ja soojad Kevaded kaua jahedad kui meri on olnud talveperioodil jäätunud Sademeid vähem kui mandril Vetevõrk ehk siseveed Muld- ja taimkate Aluskivi-paekivi Mullad on toitaineterikkad, kuid õhukesed ja seetõttu põuakartlikud Tundlik reostuse suhtes Enamlevinud niidud, kadastikud ja metsad Rannaniidud enamasti kitsa ribana saartel, v.a Saarnaki, kus ulatuslik tuderloa niit
VIRMALISED Gerli Kokk 12 A Virmalised dirigeerivad graatsiliselt päikeseballetti, mis etendub jäiselt taevarannalt, saates valgusest moodustunud laineid ja figuure ebamaise sujuvusega tantsima maailma suurimale näitelavale, Soome jäätunud tasandiku kohal kummuvale süsimustale taevale. Lõikav tuul kihutab üle polaarjoone, lüües hambad põhjavalgust imetlema kogunenud inimeste ninadesse ja kõrvadesse. Talvisel imedemaal on kõik vaikne ja rahulik. C.A. Hendren Virmalised Aurora Aurora Borealis & Aurora Australis Virmaliste Teke Päikese ja Maa vaheliste sidemete põhjal Virmaliste tekkes osalevad : * Päike *päikesetuuled * planeetidevaheline magnetväli * Maa magnetväli * magnetosfäär * Maa atmosfäär ja ...
• Obi alguseks loetakse Bija ja Katuni jõgede ühinemiskohta • Ülemjooksul puuduvad Obil lisajõed • Alles kesk- ja alamjooksul kannavad veerikkad lisajõed oma vee peajõkke • Eriti võimsaks 3-4 km laiuseks jõeks muutub Ob pärast vasakpoolse lisajõe Irtõši suubumist Ob voolab parasvöötme mandrilises ja lähisarktilises (alamjooksul) kliimavöötmes. • Ülemjooksul vabaneb jõgi jääkattest varem, suurvesi on aprillis • Põhjaosas on jõe alamjooks jäätunud ja takistab veemassi edasiliikumist, tekivad jääummistused • Kesk- ja alamjooksul on kevadeti suured üleujutused, sest jõekaldad on madalad ja pinnas on veel külmunud. Inimtegevus • Inimesed kasutavad Obi jõge enamasti niisutamiseks, joogiveeks ja kalapüügiks • ( seal on umbes üle 50 kalaliigi) Novosibirsk • Obi kaldal asub elanike arvult Venemaa suuremate linnade hulka kuuluv Novosibirsk. • Siberi raudtee ületab Obi jõge (see on maailma pikim
Päikesesüsteem Planeet Päike Merkuur Veenus Maa Marss Temperatuur 15milj.°K (pinnal 6milj. 452°K 480 °C 15°C +25 kuni -125 °C K°) Kaugus Maast 149,6×10km 82×10km 42×10km 0 55400×10 km Pindala 6,078×1012 km² 75×10km² 284,702 km2 144,8×10km² Mass 1,989×1030 kg 3,303×1023 kg (18 korda 1,19472×1024 kg (5 5,9736×1024 kg 6,4219 x 1023 kg väiksem Maast) korda väiksem ...
Mul on vaja keskenduda kontrolltööks, kuid ma ei suuda. Koridoris on ülemeelikud lapsed saavutamas läbi naerupahvakute aina kõrgemaid helikõrguseid. Minu ees istub mu mäletsev klassivend, kes sööb oma võileiba valjemini, kui keegi teine. Aknast paistab lumetuisune tänav lugematu hulga kiirustavate inimestega. Märkan ülekäigurada ületavat veripunase baretiga vanaprouat. Samal ajal kihutab mööda mattmust BMW nii kiiresti, et ka vanaproua juuksed, mis on külmast jäätunud, tarduvad hetkeks. Heliseb tunnikell ja hetkeks mõistan, et kontrolltööks kordamise asemel olin vajunud 20 minutiks mõttesse. Õpetaja jalutab minu poole. Tal on seljas must pintsak, mille reväärid ja nööbid on kaetud siidiga. Ta ulatab mulle paberilehe, mille peal on 10 ülesannet. Võtan paberilehe lähemale, otsin pinalist sinise pastapliiatsi ja kirjutan parema nurga peale oma nime ning hakkan ülesandeid lahendama. Olen segaduses ning ei suuda ühtki numbrit paberile kirjutada
0,2 kuni 0,4°C juures). Maksimumi saavutab veetemperatuur juulis-augustis, mil see on saartest läänes ja Soome lahe suus 16-17°C, sügavast merest eraldatud Väinamere ja Liivi lahe rannikuvetes 18-19°C. Eesti rannikumeri jäätub igal talvel. Esimese jää tekkimise, samuti teiste jäänähtuste esinemise aeg kõigub talve iseloomust sõltuvalt väga suurtes piirides. Mõnel aastal on Eesti kõigekarmimate jääoludega lääneranniku lahed osaliselt jäätunud juba oktoobri lõpul või novembri algul, väga sooja sügise järel aga alles jaanuari lõpul, Vilsandil ja Ruhnus isegi märtsi algul. Väga karmidel talvedel võib Väinameri kinni külmuda juba detsembri esimesel poolel, enamasti toimub see aga kuu aega hiljem. Avamere suunas jääkate õheneb ning ainult külmadel talvedel kaanetub avameri rannast 510 km kauguseni. Üleni on meri jäätunud vaid erakordselt karmidel talvedel (1939/1940, 1941/1942, 1946/1947)
Mina käisin suvel 25. juunil veefestivali water-gate lõppkontserdil. ,,Teisel pool vett´´. Kontsert toimus Pärnu sadamaangaaris, mis oli puupüsti rahvast täis. Mina ei ole varem niisugusel kontserdil käinud. Ansambel Ruja solistist Urmas Alendrist olin kuulnud, vaid vanematelt , kuna ta uppus kui parvlaev Estonia põhja läks. Konsterdil kõlasid ansambli Ruja parimad palad. Nüüd tunnen minagi mõne loo raadiost ära. ,,Nii vaikseks kõik on jäänud ´´ ,,Suudlus läbi jäätunud klaasi ´´ ,,Must Ronk ´´ ,,Eesti muld ja Eesti süda ´´ ,,Eile nägin ma Eestimaad´´ jpt Kontserdil laulsid mulle juba tuttavad lauljad ja ka superstaarisaatest - Taavi Peterson ja Rosanna Lints. Mulle meeldis kõige rohkem laul ,,Eesti muld ja Eesti süda´´ Rosanna Lintsi esituses. Rahvas plaksutas mitu korda Rosannat tagasi ja tänas tugeva aplausiga. Tal oli väga tugev ja võimas hääl. Veel esinesid Liisi Koikson, Indrek Patte, Priit Võigemast ja Evelin Pang
või " Veerännak"(1999) https://www.youtube.com/watch?v=39G_rXkJanw WALTER DE MARIA – Pani kõrbesse piksevardad, mille kaudu on äikese ajal näha imelisi vaatemänge ANDY GOLDSWORTHY kasutas materjalidena kive, puulehti ja oksaraage ning valis tegevuspaigaks metsa või ranna Monumentaal maakunst Osad maakunstnikud läksid nii kaugele, et nihutasid buldooserite abil paigast suuri pinnasekoguseid kujundades kraavidega mustreid põldudele või jäätunud jõgedele. Nende aktsioonide tunnistajateks jäid jällegi fotod. ROBERT SMITHSON sai eekõige tuntuks oma monumentaalteosega "Spiraalmuul"( 1970) Maakunsti linnavariatsioon Abielupaar Christo ja Jeanne- Claude`i paelus sissepakitud esemetes peituv salapära. Nad valisid sissepakkimiseks suuremõõtmelisi ehitisi või maastikuelemente nagu puud, sillad, hooned jne. Sissepakkimiseks kasutatud kangas ja sissepakitud objektid moodustasid täiesti uusi
laul "Kevadunelm" laul koosneb kahest muusikalisest salmist, salm koosneb omakorda kolmest erinevast meeleolulõigust. Esimene lõik on lootustandev ja mazoorne rändurile meenub kevad, lilled ja linnulaul. Kui aga unelmast ärkab saabub reaalsus talvekülmus, pimedus ja kraaksuv must lind surma sümbol? Kolmas lõik on rahulikum, peamiselt rõõmsa koloriidiga, kuid kibedust toob taas reaalsus: lilled (mida esimeses salmis on kujutatud) on külmunud ja neid on kujutatud jäätunud aknaklaasidel. · 24. laul "Leierkastimees" see õnnetu ja vaene, tühine ning nähtamatu leierkastimees, kelles näeb enda saatusekaaslast. Pimeda mehe taldrik on alati müntidest tühi, isegi hulkuvad koerad ei pane teda tähele, aga vana mees mängib oma leierkasti nii hästi, kui väsinud ja kohmetunud sõrmed suudavad. · Tsükli lõpp jääb justkui õhku rippuma mis nendest kahest mehest edasi saab, mis neile saatus toob, jääb kõigil ise fantaseerida.
Nende tihe kehakate koosneb läikivatest vettpidavatest sulgedest, see tagabki pingviinidele kuivuse ja soojuse. Peale selle aitab külma vastu alusnaha paks rasvakiht, mis on 7 cm paks. Pingviine on ligi 17 liiki. Nendest kõige väiksem on kääbuspingviin, kelle kõrgus on ainult 40 cm. Suurim pingviin on 115 cm pikk keiserpingviin. Pingviinid on enamasti väga sarnased seljasulestik on must ja kõhusulestik valge. Liuglemine Maismaal kulgemine pole pingviinide tugev külg. Üle jäätunud maapinna kakerdades libastuvad nad väga tihti. Nad on sellega harjunud ning siis, kui see peaks juhtuma, viskavad pingviinid end kõhuli, et liuelda. Nii saavad nad ka kiiremini edasi. Sukeldumine Kuningpingviinid sukelduvad sageli saagi püüdmiseks sügavale, umbes 45 meetristesse sügavustesse. Suurim teada olev sukeldumissügavus on 250 meetrit. Sukeldumiseks kasutavad nad oma ujujalgu ja tüüriks saba. Pingviinide pesitsus Pingviinid pesitsevad kolooniatena
järgnesid "Kaua veel" ja teine rahvusvaheliselt müüdud plaat "City Life" (2001). 2004. aasta algusest tegutses Maarja ansambli Hinkus vokalistina, 2005. aasta märtsis ilmus neilt album Hinkus feat. Maarja "Look Around". Plaadil on kokku 8 lugu. Hiljem algas pikk ja edukas koostöö Rein Rannapiga, mis päädis plaadi "Läbi jäätunud klaasi" ilmumisega (2006). Album "Homme" ilmus aastal 2008. MaarjaLiis Ilusast sai 1999. aasta 1. juunist UNICEFi hea tahte saadik. Maarja elab Tallinnas. Maarja elukaaslane on muusikaprodutsent Fred Krieger. Tal on olnud pikem suhe laulja Koit Toomega. Ilusa muusikaõpetajast ema Merle Ambre oli nooruses samuti võrdlemisi menukas laulja.
läks müüki 1954 Ameerikas. Mikrolaineahi soojendab toidu sees olevaid polaarseid molekule, enamasti veemolekule, mikrolainekiirguse tekitatud elektromagnetvälja abil piltlikult pidevalt ümber pöörates, tekitab rohkelt soojust ning toit soojenebki tunduvalt kiiremini kui harilikus ahjus. Seetõttu sobib mikrolaineahi ennekõike nende söökide soojendamiseks, mis sisaldavad rohkelt vett. Rasvast, suhkrurikast ja jäätunud toitu soojendab mikrolaineahi tunduvalt ebaefektiivsemalt. Mikrolaineahi soojendab toitu nii seest kui ka väljaspoolt, sees poolt ta soojendab juhul kui mikrolainekiirgus jõuab sinna. Mikrolaineahjul ei ole ka omadust toitu pruunistada. Mikrolainekiirgus ei põhjusta toidule mingeid ohtlikke kõrvalnähte, kuna see mõjutab toitu ainult soojendamise kaudu. Üldiselt on halvim, mis teha saab, toidu ärakärsatamine seda liiga pikalt kuumutades.
Selle avastasid Michael E. Brown, Chad Trujillo ja David L. Rabinowitz 5. jaanuaril 2005 21. oktoobril 2003 tehtud ülesvõtete põhjal. Avastusest teatati 29. juulil 2005. Alguses nimetati seda päikesesüsteemi kümnendaks planeediks. Vastavalt 24. augustil 2006 heakskiidetud definitsioonile kvalifitseerus Eris kääbusplaneediks. Kaugus päikesest - 14,4 miljardi km. Tiirlemisperiood - 556,7 aastat. 1. Kaaslane (Dysnomia) Diameeter 3100 km. Arvatakse et pind on kaetud jäätunud metaaniga Makemake See avastati 31. märtsil 2005. Kääbusplaneediks kuulutati 2008. Kaaslased puuduvad Arvatakse et selle pind on kaetud metaani-, etaani- ja võib-olla ka lämmastikujääga Pinnatemperatuur on -243.2 °C Raadius - 739 x 710 (Selle diameeter on umbes 3/4 Pluto omast (umbes 1790 km.)) Mass - 3 × 10*21 kg Tiirlemisperiood - 309.88 aastat Haumea avastati 2005. aastal 2003. aastal tehtud fotode analüüsil
2015-dal aastal sinna jõudma. Aga võrdlemisi madal tihedus viitab 70% jää ning 30% kivi segule. Pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast orbiidil -235°C ja -210°C vahele. Pluuto atmosfäär koosneb põhiliselt molekulaarsest lämmastikust, teiste gaaside (metaan, CO) panus on väike. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. 1978. aastal selgus, et Pluutol on kaaslane, mis tiirleb ainult 19 000 km kaugusel taevakeha keskmest, tiiru teeb peale 6 päevaga. Leitud kaaslase sai nimeks Charon. Pluuto äbimõõduks arvutati 4000 km, tema kuu Charoni läbimõõduks 2000 km. 2005. aasta lõpus leiti Hubble'i Kosmoseteleskoobi abil Pluutol kaks uut kaaslast, mis said esialgsed nimed S/2005 P1 ja S/2005 P2. Nüüdseks on neile omistatud nimed vastavalt Nix ja Hydra.
ANNA KARENINA FILMIARVUSTUS Vaatasin filmi ’’Anna Karenina’’, mis on tehtud Lev Tolstoi romaani ainetel. Tegevus toimub 19.sajandi teisel poolel Venemaal. Teose keskmes on Anna Karenina, kes on abielus targa ja eduka Aleksei Alexandrovitš Kareniniga. Tal tekib armusuhe teise mehega ning see keerab ta elu pea peale. Filmist kuulsin esmakordselt enne vaatama asumist, kuid raamatust olin juba varem kuulnud. Sisust ei teadnud ma midagi ning ei osanud mitte midagi sellest filmist arvata. Filimis teevad kaasa kuulsad näitlejad nagu Matthew Macfadye, Kelly Macdonald, Keira Knightley, Jude Law jpt. Režissööriks on andekas Joe Wright. See on linateos, mis on visuaalselt võimas ja mille sisu on visuaalse poolega võrdväärne. Sisu on tõesti huvitav, kordades intrigeerivam ja kaasahaaravam kui ma algul arvasin. Filmi suurimateks plussideks on kindlasti see kuidas seda lahti mängitakse ning huvitavad karakterid. Keira Knightley ei ole ...
vürstiriikide vastu. 1240. aastal vallutati Ingerimaal Koporje ning Peipsist lõunas Irboska ja Petseri. Novgorodi vürsti Aleksander astus kogu oma sõjajõuga vastu, samal aastal lõi ta Neeva lahingus tagasi Rootsi ristisõdijad, seejärel vallutas tagasi Koporje ning tungis 1242. aastal Tartumaale. Tartu piiskop Hermann suutis umb 1000 meest koondada. Kuna eestlased korraldasid vene eelüksustele Mooste juures eduka varitsuse, võttis Aleksander Nevski peavägi üle jäätunud Lämmijärve suuna tagasi Venemaa poole. 5. aprillil 1242 põrkasid ristisõdijate ja Vene vägi Varesekivi lähedal Lämmijärve idakaldal kokku. Liivi ordu suhted Leeduga olid rasked, sest nende käest saadi korduvalt lüüa. Leedulased korraldasid Vana-Liivimaale lahingu laastavaid rüüsteretki. 1270. aastal ründasid orduväed Karuse lähedal Saaremaa rüüsteretkelt tagasi pöörduvaid leedulasi, kuid ebaõnnestusid. Vastuolud võõrvõimude vahel 1297
"Contrarünnak" Autor: Margus Kannula ehk Contra Koostaja: Pillerin Palo Margus Konnula elulugu 1/2 Click to edit Master text styles Second level Contra on Third level Fourth level Fifth level sündinud Võrumaal Urvastes agronoo mi ja raamatupidaja pojana. · On õppinud Urvaste Algkoolis 19811984 · Kuldre 9-klassilises koolis 1984- 1989 · Antsla Keskkoolis 19891992. · Viibis sõjaväeteenistuses Eesti piirivalve Piusa kordonis 1993 1994. Margus Konnula elulugu 2/2 Click to edit Master text styles · Töötas 1...
Maksimumi saavutab veetemperatuur juulisaugustis, mil see on saartest läänes ja Soome lahe suus 1617°C, sügavast merest eraldatud Väinamere ja Liivi lahe rannikuvetes 1819°C. Jäätumine... Eesti rannikumeri jäätub igal talvel. Esimese jää tekkimise, samuti teiste jäänähtuste esinemise aeg kõigub talve iseloomust sõltuvalt väga suurtes piirides. Mõnel aastal on Eesti kõige karmimate jääoludega lääneranniku lahed osaliselt jäätunud juba oktoobri lõpul või novembri algul, väga sooja sügise järel aga alles jaanuari lõpul, Vilsandil ja Ruhnus isegi märtsi algul. Väga karmidel talvedel võib Väinameri kinni külmuda juba detsembri esimesel poolel, enamasti toimub see aga kuu aega hiljem. Avamere suunas jääkate õheneb ning ainult külmadel talvedel kaanetub avameri rannast 510 km kauguseni. Üleni on meri jäätunud vaid erakordselt karmidel talvedel.
masinale kott taha ja tõmmata lehed sinna sisse. Selle tõttu ongi mõndadel lehepuhuritel taga väike kott, kuhu masin heidab peenestatud lehed sisse. Seega sobivad need masinad hästi oma aias kasutamiseks. Tänava ääri puhastades saab kott liiga ruttu täis ja seda peab iga natukese aja tagant tühjendama. Siiski sobivad puhurid eelkõige äsjalangenud lehtede koheseks koristamiseks. Suurte lehekoguste tõmbamine võib olla raskendatud, samuti ei suuda lehepuhur imeda jäätunud lehti ning ka märja ilmaga ei ole soovitatav tööriista kasutada. Samuti peaks töötades kasutama kõrvaklappe. Siiani pole lehepuhurid eriti populaarsed olnud, on ju need suhteliselt kallid ja inimesed eelistavad rohkem riisuda. Hind joondub masina võimsuse järgi, viimasest sõltub nii selle töövõimekus kui ka ka otstarbekus konkreetsetes oludes. Siiski soovitaks elektrilise lehepuhuri asemel kasutada hoopis bensiinimootoriga
Aasia piiril. ∗ Uuralid moodustavad pika (umbes 2500 km), kuid võrdlemisi madala ning erodeeritud mäestiku Venemaa lääneosas. ∗ Keskmine mägede kõrgus on 600m. ∗ Kõrgeim mägi uurali mäestikus on Narodnaja mägi (1894m). Veekogud ∗ Paljud jõed saavad oma alguse Uurali mäestikust ja enamik lõpetavad kuskil suuremas veekogus. ∗ Vishera, Chusovaya ja Belaya jõgi läbivad Uurali nii Läänest kui ka Idast. ∗ Mägedes on jõed jäätunud vähemalt pool aastat külma kliima ja aeglase voolu tõttu. ∗ Lääne-Uurali jõed on kiirema vooluga kui Ida- Uurali omad. Veekogud ∗ Mäed on paljudele sügavatele järvedele koduks. (Näiteks Uvildy, Itkul, Turgoyak ja Tavatuy järv) ∗ Paljudes järvedes asetseb ravimuda ja puhas kristalne vesi. ∗ Veekogudega on samuti tekkinud paljud orud. Kliima ∗ Kliima on vägagi erinev ja muutuv ∗ Mägede keskmine temperatuur talvel on -2
Kontrolltöö teemal hüdrosfäär 1. Vaadake üle kaardi mõõtkava, selle eriliigid, liigitamine, koostamine Kaardi mõõtkava näitab mitu korda on kaardile kantud objektide mõõtmeid vähendatud võrreldes tegelikusega. Olenevalt mõõtkava suurusest jaotatakse kaardid kolme rühma. Mida suurem on kaardil kujutatud ala, seda väiksem on kaardi mõõtkava. Mõõtkava vähenemisega kahaneb detailsus ja kaardil tehtavate mõõtmiste täpsus. Väikese - (mõõtkava üle 1: 1 000 000), keskmise (mõõtkava 1: 200 000 kuni 1: 1 000 000) ja suuremõõtkavalised (mõõtkava 1: 200 000 või suurem) kaardid. 2. Veeringe. Veeringe tähtsus. Tähtsus: *Tagab elu maal: vesi mida elustik vajab eluks *elupaik kaladele ja paljudele taimedel SADEMED ATMOSFÄÄR AURUMINE...
Mulle väga meeldis, et kontsert toimus vabas õhus. Mäletan selgelt, et tol päeval oli külm ilm kuid olenemata sellest sai orkester ning dirigent suurepäraselt hakkama. Ürituse tegi minu jaoks eriliseks see, et ühe Ruja laulu ajal hakkasid kaks vanemat inimest tantsima, sel hetkel tulid mul külmavärinad ihule. Kogu kuulajaskond jälgis neid, kahjuks keegi neist eeskuju ei võtnud. Nii kuulajaid kui mind kõnetas kõige rohkem ilmselt laul ''suudlus läbi jäätunud klaasi'', orkestri esituses kõlas see lugu superhästi ja mõjus väga kaasahaaravalt. Politsei- ja Piirivalveorkester on Siseministeeriumi haldusalas tegutsev kutseline puhkpilliorkester, mille koosseisus on 34 inimest. Politseiorkester ja Piirivalveorkester ühinesid aastal 2010, mis tähendab, et selle aasta alguses on neil juba kaheksas tegutsemisaasta. Politsei- ja Piirivalveorkester esineb oma organisatsioonide kui ka Sisekaitseakadeemia üritustel, tseremooniatel ja aastapäevadel
keeles ??? või ??? 'valgepeamägi`, Baekdoosan; Hiina keeles ??? Changbai Shan 'igavesti valge mägi`, Baitoushan, Hakuto. Paektu San on Korea kõrgeim mägi (2744 m). Korealased peavad mäge pühaks ja arvavad, et sealt on pärit nende esivanemad. KIVIKUHILA TAEVANE JÄRV Ümbermõõt on 1214 km. Keskmine sügavus 213 m, sügavaim koht 384 m. Oktoobri keskelt juuni keskpaika välja on järv tavaliselt jäätunud. Paikneb 16 tipu vahel. Järvest saab alguse juga Hyongje, mille suudme osas asub 70 m kõrgune kosk. KOSK KASUTATUD MATERJAL SISU: http://na.unep.net/atlas/webatlas.php?id=25 http://na.unep.net/digital_atlas2/google.php http://et.wikipedia.org/wiki/Paektusan http://en.wikipedia.org/wiki/Baekdu_Mountain http://www.volcano.si.edu/world/volcano.cfm?vnum=1005 06 http://www.chinadaily.com.cn/china/2007 09/07/content_6090346.htm PILDID: http://images.google.ee/imghp
Vaatamisväärsuste TOP 5 Eestis Nimi Jägala juga Joa kõrgus on 7,8 või 8,1 meetrit ja laius üle 50 meetri. Tegemist on kõige kõrgema loodusliku joaga Eestis. Jägala joa varasem rahvapärane nimi on Joarüngas. Kõige huvitavamat vaatepilti pakub juga kevadise suurvee ajal ning talvel, kui juga on jäätunud. Juga langeb PõhjaEesti pangalt. Jägala juga asub Harju maakonnas Jõelähtme vallas Jägala jõel. Jägala juga Tuhala Nõiakaev Tuhala Nõiakaev hakkab keema 100 liitrit sekundis vaid siis kui Tuhala jões vee vooluhulk on vähemalt 5000 liitrit sekundis Kaevu sügavus on 2,4 m ja selle vesi on soopäritolust tingituna veidi pruunikas. Teadlaste arvates on Nõiakaev unikaalsemaid loodusnähtusi Euroopas seetõttu, et veesurve tekib maa aluses jões.
Saabudes sinna 2004. aastal, hakkas ta tiirlema ümber Saturni ja uuris seda 4 aastat, ning saatis Titani atmosfääri väikese sondi. SATURNI RÕNGAD Kõik neli gaashiidu on ümbritsetud rõngaste süsteemiga, kuid Saturnil on see kõige ulatuslikum ja tähelepanuväärsem. See lai, kuid õhuke süsteem paistab olevat jagatud mitmetesse laiadesse rõngastesse, kuid igaüks neist koosneb tuhandetest kitsastest eraldi rõngakestest. Iga rõngakese moodustavad jäätunud kivimitükid, mis ulatuvad tillukestest kübemetest majasuuruste rahnudeni. Rõngaste süsteem on kohati ainult meetreid paks, kuid ulatub peaaegu 500 000 kilomeetri kaugusele kaugemale kui meie Kuu Maast. Rõngad pole nii vanad kui planeet. Arvatakse, et nende vanus on ainult mõnisada miljonit aastat ja nad on jäänukid kuust või komeedist, mis laiali rebiti. Saturni pöörlemistelg on orbiidi tasandi suhtes kaldu, mistõttu rõngad on näha erinevate nurkade all
1Millisesse klaasi on kõige parem vett kallata? TÜHJA 2Milline lind võib lennata kõrgemale kui maailma kõrgeim mägi? KÕIK LINNUD SEST MÄED JU EI LENDA 3Miks vasikas nutab? SEST TAL ON AINULT ÜKS EMA JA SEE ON KA LEHM 4Mitu sammu teeb varblane aastas? MITTE ÜHTEGI, SEST TA JU HÜPPAB 5Mis juhtub siis, kui inimene läheb vett täis vanni? TELEFON HELISEB 6Miks ei saja kunagi 2 päeva järjest?SEST ÖÖ ON VAHEL 7Miks on panga akna ees trellid?ET PANGA DIREKTOR KIIREMINI ÄRA HARJUKS 8Miks jääkarud ei söö pingviine? SEST NA ELAVAD ERINEVATEL POOLUSTEL 9Kes oskab maailma kõiki keeli? KAJA(INIMESE KAJA) 10Mitu suutäit saab tervest leivast?1, SEST KUI SA ÜHE OLED ÄRA HAMMUSTANUD SIIS EI OLE SUL JU ENAM TERVE LEIB 11Mida ühist on surnuaial ja WC-l?KUI TULEB MINNA SIIS TULEB 12Kunas on tagajärg ees ja põhjus taga?KUI ARST KÕNNIB OMA PATSIENDI SURNUKIRSTU TAGA 13Millal saab sõelaga vett kanda? SIIS KUI VESI ON JÄÄTUNUD 14Kumb on tähtsam - kas päike või ...
Ülemistes atmosfäärikihtides põhjustab Päikese ultraviolettkiirgus metaani fotokeemilist lagunemist, mis annab tõuke süsivesinike keemilisteks ahelreaktsioonideks, mille saadusi viivad alla hoovused ja difusioon. Seda fotokeemilist tsüklit kujundab Saturni aastaaegade käik. Pilvede koostis varieerub sõltuvalt nende kõrgusest ja rõhust. Ülemistes pilvekihtides, kus temperatuur on 100160 K (-173,15 kuni -113,5 ºC ) ja rõhk 0,52 baari vahemikus, koosnevad pilved jäätunud ammoniaagi osakestest. Veest ja jääst koosnevad pilved algavad tasemel, kus rõhk on 2,5 baari ja ulatuvat 9,5 baari tasemeni, temperatuurivahemikuks on 290253 K (16,85 kuni -20,15 ºC). Madalamatel tasemetel, kus rõhk on 1020 baari ja temperatuur 270330K (-3,15 kuni 56,85 ºC), on piirkond, kus veepiisku moodustab ammoniaagi vesilahus. Saturni tavapäraselt ühesuguses atmosfääris on näha pikaajalisi ovaale ja teisi kujundeid, mis on omased ka Jupiterile
Kõige kuivemaks aastaks oli aga 1964, kui Narvas sadas aasta jooksul maha ainult 355 mm. KLIIMADIAGRAMME Tallina ja Tartu kliimadiagrammid on parasvöötmelisele kliimale iseloomulikud. 3 PILDID: Eesti keskmine talv. Aasta 2003, Eesti üks kõige karmimatest talvedest. On näha, et Soome laht on enamasti ära jäätunud. 4 KASUTATUD KIRJANDUS: 1.http://koolielu.edu.ee/mallepeedel/veeb/eesti_turismigeograafia/?Eesti_ %FCldine_iseloomustus::Eesti_geograafiline_asend 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Eesti_kliima 3. http://www.360.ee/matkainfo/matkad-hooaja-jargi.html 4. ,,Läänemeremaade geograafia 9. klassile", autor Tiit Rummo, Avita 1993 5
New Horizons mis saadeti teele 19.01.2006. Pluto diameeter on 2274 km, Maa oma on aga 12 765 km. Ta on väiksem isegi Kuust. Ümber Päikese teeb Pluuto tiiru 248,09 aastaga. Ümber oma telje teeb ta pöörde 6 päeva 9h ja 18 minga. Oma orbiidil pöörleb Pluuto külili. Pluuto koosneb arvatavasti 70% kivist ja 30% jääst. Pinnatemperatuur jääb sõltuvalt asukohast 235°C ja 210°C vahele. Atmosfäär koosneb põhiliselt lämmastikust, on äärmiselt hõre ja enamasti jäätunud. Avastamine Pluuto avastas 18.02.1930 USA amatöörastronoom Clyde Tombaugh. Oma nime sai Pluuto VanaRooma jumala Pluto järgi, kellele vastab VanaKreeka mütoloogias allmaailma jumal Hades. Selle nime sai Pluuto, sest asub nii kaugel Päikesest, et on pidevalt pimedas. Nime pakkus välja 11aastane inglanna Venetia Burney. Pluuto kaaslased 1978. aastal avastatud Charon, mis sai oma nime surnuid üle jõe allmaailma
deforestation metsa lageraie demand nõudma diameter diameeter drawback puudus, tagasilöök drift triivima, hulkuma emit eraldama, kiirgama endangered species ohustatud/hävimisohus liigid energy use energia kasutus epic eepiline, kangelaslik face vastu astuma, silmitsi olema fairy land muinasjutumaa filter filter, sõel fluorescent helendav fossil fuel fossiilkütus (põlevkivi, kivisüsi, nafta vms) fragile habras, õrn frozen külmutatud, jäätunud, tardunud gadget (väike spetsialiseeritud) tööriist, asjandus gas mask gaasimask generate tootma, tekitama global warming globaalne soojenemine (power) grainmill/grain mill teraviljaveski grateful tänulik greenhouse gases kasvuhoone gaasid hold still paigal püsima, vankumatult seisma 1 hue värvitoon, värvus hum ümisema, sumisema, kihama humming fly mesilane hydropower hüdroenergia
mereröövlitütar; K. Salu: Viljaküla Brita lood Tüdrukuteraamatud • teismeliste ja noorte tekstides rõhutatakse täiskavanuks saamise ja (tärkava) seksuaalsusega seotud küsimusi (emotsionaalne, sotsiaalne ja füüsiline küpsemine) • S. Rannamaa: Kadri. Kasuema; • A.Vallik: Anni lood (2001-2007); • E. Uus: Kuu külm kuma (2005); • E. Jaaniste: Elu on ilus (2009); • S. Laidla: Pärnaõietee-lood (al 2006); • E. Sepp: Medaljon (2009); • K. Kurema: Jäätunud võõras (2009) Tüdrukuteraamatud • K. Priilinn: Maarjamäe kägu (2007); • M. Sabolotny: Kirjaklambritest vöö (2007); • L. Tungal: Varesele valu (2002) jpt Poisteraamatud • poisteraamatu keskmes on poiss või poistekamp, suunatud enamasti poistele, kuid poistekaid loevad meelsasti ka tüdrukud. Põhjus: sageli on ühtlasi tegu seiklusjuttude, koolilugude, ulmekirjanduse, detektiivromaanide vms. teemad ja
Lainetuse tugevus Kivimite vastupidavus lainetusele Tektoonilised liikumised (maapinna tõus ja vajumine) Lisaks võivad veel eelnevale kaasa aidata mõned teised tegurid TEGUR MÕJU RANNIKULE Lainetus järskrannikutel kulutav tegevus, laugrannikutel kuhjav tegevus Hoovused paigutavad setteid ümber (transportiv tegevus) Tuul kuhjevormid rannikul: luited Merejää rannikule jõudes kulutav tegevus; kui meri on jäätunud - kaitsev funktsioon - lained ei saa mõjutada rannikut Taimed kinnistavad liivasid (rannakaitsefunktsioon) Loomad tallavad või lõhuvad taimejuuri Jõed toovad setteid (-> ilusad deltatasandikud) Inimene ehitustega muudab (muulid, sadamakaid. kui ei arvestata ühesuunalisi tuuli - kasvab kinni); teeb liivaranda Jõgede toitumine ja veereziim Jõgede toitumine: Vihmavesi Lumasulamisvesi Põhjavesi liustikuvesi
oma telje teeb ta täispöörde 6 päeva 9 tunni ja 18 minutiga. atmosfäär Astronoomid veendusid Pluuto atmosfääri olemasolus esmakordselt 1989 aastal Atmosfäär koosneb tõenäoliselt peamiselt lämmastikust, millele lisaks veidi metaani ning süsinik monooksiidi. Atmosfäär on äärmiselt hõre, kuna pinnarõhk on vaid paar mikrobaari. Gaasina saab atmosfäär esineda vaid vastasseisus Päikesega, enamuse aja Pluuto pikast aastast on atmosfäär jäätunud. New horizons New Horizons on esimene kosmoselaev, mis uurib Pluutot. Startis 19. jaanuaril aastal 2006. Kosmoselaev uurib Charonit, Pluutot ja Kuiperi vööd (pisiobjektid, mis paiknevad päikesesüsteemi äärealadel). Pluuto lähedusse jõuab see alles ajavahemikus 2015 kuni 2017. Kuupäevaks arvatakse olevat 14. juulil 2015 ning siht punktist möödub see 9600 km kauguselt. Kiiruse kogumiseks lendas New Horizons 2007. aas
eraldatud ja moodustavad laguunide ahelikke. Skäärrannik Rannikutüüp, millele on iseloomulikud kaljusaared, silekaljud või silekaljustikud. Skäärrannik on iseloomulik Soome, Rootsi, Kanada ja Karjala rannikule. Mandriliustik Ulatuslik ja paks liustik, mis tekib polaaraladel ja paikneb mere tasemel. Mägiliustik Vastused 1) Vee jaotumine maal: 97% soolane ookeanide ja merede vesi. 3% magevesi, millest: 75% on jäätunud (liustikud, igilumi, jää), 24% põhjaveena maakoore kivimites, 1% on ülejäänud, millest: järvedes 60%, mullas 35%, veeauruna atmosfääris 4,5% ja jõgedes 0,5% 2) Analüüsi kaardi ja jooniste järgi! 3) Hoovused on vee suunatud liikumised, mida liikumise suuna järgi jaotatakse vertikaalseteks ja horisontaalseteks. Hoovusi tekitavad: Tuuled, vee tiheduse erinevused, veepinna kallakus. Hoovuste seaduspärasused:
Taimed : kasvavad vaid arktilistel saartel ja mererannikutel ; vetikad, samblikud Loomad : sinivaalad, morsad, rikkalikult kalu, jääkarud, pingviinid, hülged Inimtegevus : kalapüük, küttimine, polaaruurijad, maavarade kaevandamine Probleemid : liiga külm, liigelda ei saa, teid pole, osooniauk(Antarktikas) Tundrad ja metsatundrad Geograafiline asend : paikneb põhjapoolkeral Põhja-Jäämerd ümbritseval maismaal Kliimavööde : lähispolaarne Mullad : igikeltsa tõttu on maapind jäätunud ; mulla paksus väike Taimed : kidurad, madalad ja üldiselt vähe Loomad : põhiliselt põhjapõdrad Inimtegevus : mereloomade ja kalade küttimine, põhjapõtrade kasvatamine, maavarade kaevandamine Probleemid : kavanduste ja asulate alla on jäänud endised karjamaad ; torusid ei saa maasse paigaldada Parasvöötme okasmetsad Geograafiline asend : Põhja-Ameerikas ja Euraasias Kliimavööde : parasvööde Mullad : leetmullad
Tähed on taevakehad, mis koosnevad põhiliselt vesinikust ja heeliumist. Nad on gaasilised, mille tihedus kasvab keskpunktile lähenedes. Tähe keskel toimuvad termotuumareaktsiooni, see tõttu ühinevad vesiniku aatomid, tekib heelium ja tähed muutub järjest punasemaks. Päikese pinna temperatuur on 6000 C, keskmes on 15 miljonit C. Päikese pind on teraline, sest tõusva gaasi voolu tipp on kõrgema temperatuuriga kui langeva gaasi voolu tipp. Osad Päikese alad on madalama temperatuuriga ja need on Päikesel plekid ehk laigud. Tähtede värvus kõigub punasest kuni sinakas-valgeni, see tähendab et temperatuur kõigub 3000- 30000 C. Päike on kollane ja läheb järjest punasemaks, mida rohkem tema koostisse tekib heeliumit. Päikese vanus on 5,5 miljardit aastat ja ta elab veel sama kaua. 5 miljardi aasta pärast on ta punane ja paisunud hiiuks. Kõikidel tähtedel on 3 elufaasi.1. proto täht e. Kiiresti pöörlev gaasi pööris, mis tõmbub järjest väiksemaks ...
Arved Viirlaid 9a KSG Pauletta Talmon Sissejuhatud Arved Viirlaid on Eesti kirjanik. Ta sündis 11. aprillil 1922 Harjumaal taluniku pojana. Tuntuks sai proosakirjanikuna. Tema looming rääkis enamasti Teisest maailmasõjast. Loomingud on sündinud vihast, valus, armastusest ja igatsusest. Kanada pressis on teda sõjakirjeldajana Hemingwayga võrreldud. Võitlus Eesti eest. Liitus 1941. aastal metsavendadega ja osales Suvesõjas. Aastatel 19431944 sõdis vabatahtlikuna Soomes eesti üksuse koosseisus. Naasis augustis 1944 Eestisse, kus võitles 20. Eesti RelvaSS diviisis. Auhinnad ja teenetemärgid 1954., 1979., 1981. ja 1992. aastal pälvis Viirlaid Henrik Visnapuu kirjandusauhinna. 1997. aastal määras president Lennart Meri talle Riigivapi III klassi teenetemärgi, millest ta loobus. Kahel korral Kanada Eesti Kunstide Keskuse kirjandusauhinna. Aastal 1991 ka kod...
Referaat Aine agregaatolek (tahke, vedel, gaasiline) Õpilane: Õpetaja: Klass: Aine agregaatolek on aine olekuvorm, mille määrab soojusliikumise laad.Kui välistingimused muutuvad (rõhk, temperatuur, ruumala) siirdub aine pidevalt või hüppeliselt ühest agregaatolekust teisele. Aine olek on aine omadus hetkelisel perioodil. Oleku muutus sõltub aine temperatuurist. Tuntumad põhiolekud on vedel, tahke ja gaasiline olek. Tahke olek jaotatakse omakorda · tahkisteks aineteks (kindel sulamistemperatuur) · amorfseteks aineteks (kindel sulamistemperatuur puudub, aine omab vedelikele sarnaseid omadusi) Lisaolekuteks on kaamforteersis ja plasma Näiteks ve...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
