suudleja". Tänu erilistele lennulihastele mis teevad 38-78 tiivalööki sekundis, omavad nad võimet lennata ühe ja sama koha peal kaua aega ja isegi lennata tagurpidi. Nad suudavad lennata väga kiiresti. Lisaks nektarile mida nad on võimelised imema kuni 13 tõmmet sekundis, toituvad nad veel ka putukatest, ämblikest ja teistest selgrootutest. Võttes õitest pika noka abil nektarit ja putukaid tolmeldavad nad ühtlasi õisi. Koolibrid söövad tihti ja võivad päevas süüa 2/3(kaks kolmandikku) oma kaalust. Nad söövad iga kümne minuti tagant. Koolibrid on väga väikesed. Kuubas elutsev kimalaskoolibri on maailma väikseim lind ja kaalub kõigest kaks grammi. Suurim (suurkoolibri) on seevastu umbes 20 cm pikk. Koolibri pesa on veidi suurem kui kreeka pähkel ja on tehtud männiokastest, kuivanud lilledest, samblast ja rohust. Pesa välispind on vastupidav ja veekindel.
sellepärast langeb ta öösel tardumusse. Cynathus latiorostris elutseb rohkem põhjapool kui enamus koolibri liike. Ta pesitseb Mehhikost kuni Arizionaseni Ameerika Ühendriikides. Koolibri eelistab kuivi ja kiviseid piirkond ja ka kõrbesid. Tihti leiab neid kanjonitest ja sügavatest jõe orgudest. Koolibri Cynathus latirostris veedab suurema osa päevast õhus, seetõttu vajab ta hulgaliselt energiat sisaldavat toitu. Õienektarit imevad koolibrid lennu ajal. Tiibu kiiresti liigutades "peatub" ta õhus lille ees ja pistab oma pika ning pisut kõvera noka õietuppe. Siis aga liigub edasi järgmisele õiele. Koolibrid imevad nektarit, oma pikka keelt kiiresti sisse-välja lükates ja tõmmates. Valku saavad nad väikesi putukaid ning ämblikulaadseid korjates. Koolibri rapleb ühe koha peal õhus, kuni märkab möödalendavat putukat, keda siis kärmelt ja osavalt ründab. Ta on
org/wiki/Koolibrilased) http://blog.audubon.org/cs/blogs/birdscapes/archive/2008/07/31/hummingbird- festivals.aspx KESKKOND Koolibri pesitsuskohad ulatuvad Mehhikost kuni Ameerika Ühendriikide lõunapoolsete alade, näiteks Arizonani. Harilikult võib teda kohata kanjonites ja sügavates jõeorgudes. Ta elab samuti kuivadel ja kivistel ning kõrbealadel. Nad eelistavad eluks pigem avamaastikku kui Kesk- ja Lõuna-Ameerika metsi. Enamik koolibrilasi elab troopikas. Põhja pool pesitsevad koolibrid rändavad sügisel lõuna poole. (http://www.miksike.ee/docs/referaadid2005/koolibri_annesulg.htm) ELUVIIS Koolibrid on kõigusoojased ja jäävad jaheduses tardunne. (Eneke, 2 osa) Koolibrid veedavad suurema osa päevast õhus. Täiskasvanud koolibri kulutab päevas 155 000 kilokalorit. Niisugune eluviis nõuab palju energiat. Et päeval piisavalt jõudu jätkuks, langeb koolibri öösel tardumusse. 2 Õienektarit imevad nad lennu ajal
pärast. järvega. Vanalinnud asuvad peagi Koorunud pojad söövad vanemate toodud toitu. õpetama poegadele toidu Linnupojad peavad pesas otsimist. olema kuni kolm nädalat. Vanalinnud kaitsevad poegi vihma, tuule ja päikese eest. Maakeral elab umbes 9600 linnuliiki, neist kõige väiksemad on kimalasesuurused koolibrid ja suurim jaanalind. Kui palju on Eestis linde? Eestis elab 328 liiki linde. Kõige arvukamalt on esindatud värvuliste selts 128 liigiga. Lindude tähtsus: Paljud linnud on inimesele kasulikud kahjurputukate või näriliste hävitajatena. Linde kasvatatakse kodulindudena munade ja liha saamiseks. Maitsva liha tõttu on osa linde jahilindudeks. Kuidas linde aidata?
· Jaanuar on kõige jahedam ja kuivem kuu · Maist septembrini on vihmaperiood · Vesi- 24°C Kliima diagramm Taimed · Liigirohke ja mitmekesine · Ferralliitmullad · Erinevaid taimeliike on loetletud üle 8 tuhande · Palmiliike on säilinud üle 30 · Kuuba rahvuspuu- kuningpalmid · Veel: mahagonipuu, eebenipuu, pappel Loomad · Loomastik pole liigirikas, pole kiskjaid: kuid on krokodillid ja moskiitod · ~300 troopikalinnuliiki: koolibrid, tocororo · ~900 kalaliiki: pagrus, saagrai · Kõrges hinnas on ka krevetid, krabid Tocororo Kuuba krokodill Kuuba rahvas · 2/3 kuubalasi on Hispaaniast sisserännanute järeltulijad · Põlisrahvaid pole · Inimesed on musikaalsed ja rõõmsad · Kuuba on salsa päritolumaa Tegevused Kuuba ekspordib · Suhkrut ja selle saadusi · Tubakat · Niklit · Vasemaaki · Toiduaineid Probleemid · Orkaanid · Kõrbestumine · Happevihmad
Kuivamaaloomi on vihmametsas vähe, see-eest aga palju kaimane, kilpkonnasid, krokodille, väga mitmesuguseid konni jt. loomi, kes elavad nii maal kui vees. Puudel elab tohutult sipelgaid ja muid mürgiseid putukaid. Amazonas ja tema lisajõed on erakordselt kalarikkad. Siinsetes vetes elavad ohtlikud kalad piraajad. Vihmametsadele tüüpilised loomad elutsevad puudel. Tavalised on ahvid ja laisikud, kiskjatest jaaguarid ja puumad, lindudest tuukanid ja koolibrid, maod nagu anakondad, boad ja võrkpüütonid. Loomastik on rikas ka maapinnal. Seal elutsevad massiivsed loomad paksu nahaga: metssead, pühvlid, kääbusjõehobud, okaapid, ninasarvikud, taapirid jt. 4 4 IMETAJAD 4.1 Jaaguar Välimus Jaaguari kere on 150-180 cm pikk, jässakas saba on 40–70 cm pikk. Täiskasvanud isendid kaaluvad 70 kuni 110 kilogrammi. Emasloomad on kergemad kui isasloomad.
kõrgused. Madalrinne: 20m või madalamad. Fauna Loomastik vihmametsades on üsna värvikirev. Seal leidub imetajaid, roomajaid, linde kalu ja ka selgrootuid. Imetajatest elab seal kõige rohkem primaate ja kasslasi. Näiteks primaatidest gorillad, orangutangid ja simpansid ning kasslastest puumad, leopardid ja jaaguarid. Roomajatest elutsevad seal boamaod, anakondad, võrkpüütonid, sisalikud, krokodillid jpt. Lindudest elavad seal koolibrid, tukaanid, paradiisilinnud, papagoid jpt. Kaladest on kõige tuntumad piraajad ja elektriangerjad. Selgrootutest on kõge laialdasemalt levinud liblikad. Praeguseks on teada üle 30,000 liigi liblikaid. Veel midagi Vihma sajab kuni 2000 mm aastas. Temperatuur püsib 25 kraadi ringis. Ekvatoriaalsetes vihmametsades võib leida enamiku maailma loomadest ja taimedest. Suurim jõgi selles kliimavöötmes on Amazonas.
Ekvatoriaalne vihmamets Kadi 8b Ekvatoriaalsete vihmametsade levik ja kliima Ekvaatori lähedal, Lõuna-Ameerika põhjaosas (Brasiilia, Amazonas), Aafrika keskosas, Kesk-Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatani ps. lõunaosas), Indoneesia (Aasia). Ekvatoriaalsetes vihmametsades on koguaeg palav ja niiske, aastaaegu ei ole.Kuude keskmised õhutemperatuurid on +25 kraadi või rohkem ja aastas tuleb sademeid umbes 2000mm. Loomastik Loomastik on väga mitmekülgne. Vihmametsade tüüpilised loomad elutsevad puudel.Tavalised on : Ahvid (Näiteks: Aafrikas gorillad ja simpansid, Aasias orangutangid ja makaagid). Kiskjad (Jaaguarid ja puumad) Linnud (Tuukanid ja koolibrid) Maod (Anakondad,boad ja võrkpüütonid) Loomastik on rikas ka maapinnal.Näiteks: metssead, pühvlid,kääbusjõehobud,okaapid, ninasarvikud,taapirid ja teised. Loomade kohastumused Hea ronimis-ja hüppamisvõime, Hästi ar...
Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole üliaeglaste liigutustega laisiklased, lenddraakonid (väikesed sisalikud), lendkonnad jt. Kelly Ilp Lindudest on levinumad papakoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jne. Väga rikkalik on jõgede ning järvede loomastik. Veekogudes elavad paljud kalaliigid, arvukalt on krokodille, jõehobusid, mitmesugused veelinde. Inimtegevus- Ekvatoriaalne kliima ei ole inimesele eriti tervislik. Pidevalt lämbe õhk väsitab ja kurnab, väga palju on igasuguseid parasiite ja haigustekitajaid. Külma ja põuda, mis nende arvu vähendaks, siin ju ei esine. Põliselanikud tegelevad peamiselt alepõllundusega. Ekvatoriaalkliimas
Loomad : lõvid, aafrika elevandid, kaelkirjakud, sebrad, jaanalinnud, vöölased, must- ninsarvikud, suur-sipelgaõgijad Inimtegevus : karjakasvatus, põlluharimine, Probleemid : savannid kõrbestuvad karjatamise, puude ja põõsaste maha võtmise ja tulekahjude tõttu Ekvatoriaalsed vihmametsad Geograafiline asend : Kesk- ja Lõuna-Ameerikas, Aafrikas ja Kagu-Aasias Kliimavööde : ekvatoriaalne Mullad : ferraliitmullad Taimed : viigipuud, rotangpalm, pipar, orhideed, samblad Loomad : koolibrid tuukanid , laisikud, jaaguarid, anakondad, simpansid, kapibaarad, okaabid, boad Inimtegevus : alepõllundus, vähesel määral loomakasvatusega, Probleemid : vihmametsade rüüstamine
Ekvatoriaalne vihmamets Vihmamets ehk hülea on mitmerindeline ja liigirohke kooslus, millele on iseloomulikud kõrgeproduktiivsus, kiire aineringe, igihaljaste taimede rohkus, kõrged puud, liaanide ja epifüütide rohkus, hõre rohurinne ja liigirikas võrastikukooslus. Vihmametsad on maailma looduse väga oluliseks komponendiks, kuivõrd neis paikneb suur osa maailma elurikkusest. Nad mõjutavad oluliselt Maa kliimat, puhverdades atmosfääri koostise muutusi ja ühtlustadesveeringet. Levik Ekvatoriaalsed vihmametsad on levinud ekvatoriaalse ja niiske troopilise kliimavöötme piirkondades. Vihmametsad moodustavad ekvatoriaalse metsa vööndi Lõuna-Ameerika põhjaosas (Amasoonias neid nimetatakse ka selvadeks, Aafrika keskosas (Kongo nõos), Kesk- Ameerikas (Nicaraguas ja Yucatáni poolsaare lõunaosas) ja Malai saarestikus. Subtroopilisi ja parasvöötme vihmametsi leidub sademeterikkais piirkondades (nt Lõuna- Austraalias, Tansaanias, Kanad...
VIHMAMETSADES ELAVAD LOOMAD Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole üliaeglaste liigutustega laisiklased, lenddraakonid (väikesed sisalikud), lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papagoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Maailma suurim madu ANAKONDA
Tallinna Mustamäe Humanitaargümnaasium Ekvatoriaalsed vihmametsad Referaat Koostaja:Daniil Brant TALLINN 2018 1 SISUKORD 1. ASUND...........................................................................................3 2. KLIIMA............................................................................ ...............3 3. MULLASTIK...................................................................................4 4. TAIMED.........................................................................................4 5. LOOMASTIK........................................................................................5 6. HUVITAVAID FAKTE........................................................................5 7. KASUTATUD ALLIKAD....................................
loorberipuude, kreeka pähklipuude, araukaariate ja lõuna-ameerika lehistega. Lõuna suunas aga on taimkate kohastunud külmema kliimaga- Patagoonias valitsevad araukaaria ning lõunapöök. Tulemaal näeb tihedaid kuuse-, männi-, küpressi- ja seedrimetsi, kasvab ka teisi puid. Loomastik Loomastik on piirkonniti erinev. Põhjas elavad säärased suured imetajad nagu puuma, otselot, sipelgkaru, taapir ja mitut liiki ahvid; seal näeb palju ka värvikirevaid linde nagu flamingod, papagoid, koolibrid. Pampas elab arvukalt väiksemaid imetajaid- rebaseid, vööloomi, metskasse,
Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole üliaeglaste liigutustega laisiklased, lenddraakonid (väikesed sisalikud), lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papakoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses. Ahv Lenddraakon Papagoi
Loomastik Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole üliaeglaste liigutustega laisiklased, lenddraakonid, lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papakoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses.
pikimad maod anakondad. Maapinnal tegutsevatest suurtest imetajatest väärivad tähelepanu taapirid, kapibaarad ja vööloomad. Neile peavad jahti leopardid, kes tihtipeale armastavad varitseda ka puude madalamatel okstel. Sealt ülespoole algab ahvide ja lindude kuningriik. Linnud on enamasti erakordselt värvikirevad. Papagoid ja kakaduud äratavad tähelepanu ka oma kriiskavate häälitsustega. Maailma kõige väiksemad linnud koolibrid toituvad enamasti epifüütsete taimede nektarist, mida nad imevad oma pika nokaga, rippudes paigallennul õie ees. Koolibrid ühtlasi ka tolmeldavad õisi. Troopiliste vihmametsade levik: Kesk-Ameerika Amazonase jõgikond Guinea lahe rannik Kongo jõgikond Madagaskari saare idarannik Hindustani ps. läänerannik Sri Lanka saar Indo-Hiina ps. läänerannik Malaka pool saar Okeaania Austraalia põhjarannik 2
sisalikud ja karihiired. Vihmametsade loomad Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole laisiklased, lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papagoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses.
105 106 Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. 107 Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil 108 hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg 109 allapoole üliaeglaste liigutustega laisiklased, lenddraakonid (väikesed sisalikud), 110 lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papakoid, tukaanid, paradiisilinnud, 111 imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida 112 vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi 113 peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad 114 saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki 115 kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, 116 paljud mardikad helendavad ööpimeduses.
Vihmametsad Ekvatoriaalsed vihmametsad laiuvad ekvaatorilähedastel aladel Aafrika keskosas, Lõuna- Ameerikas ja Kagu-Aasias. Vööndis valitsevad parimad kasvutingimused: piisavalt sademeid ja aastaringselt soojust. Taimestik on lopsakas ja loomariik väga kirju. Pooled Maal elavatest looma- ja taimeliikidest arvatakse elavat just vihmametsades. Palju liike on veel määramata, seda just väiksemate loomade (eriti putukate) seas. Sellise rikkaliku elu nägemine viib mõtted viljakale mullale, kuid mullad on seal vaesed j...
Loomastik Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole üliaeglaste liigutustega laisiklased, lenddraakonid (väikesed sisalikud), lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papakoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses.
Rohkesti on hirvlasi, veislasi, oravaid, kanalisi. Rohkesti elutseb seal lennusega loomi. Inimahvidest elab seal ainult orangutang. Neotroopilise regiooni loomastik on rikkalik ja omapärane. Imetajaist on endeemsed kukkurvõhnlased, vampiirlased, napihambulised, laamad, laianinalised ahvid, lindudest nandulised, tuttkana, kannushaned, tuukanlased. Iseloomulikud on ka okaslased, tapiirid, nabasead, suurtsest kaslastest puuma ja jaaguar, pesukaru, tinamulised, kondorid, koolibrid, iguaanlased, suured putukad ja ämblikud. Austraalia regioon on ürgseim. Pärisimetajate alamklassi esindajad peaaegu puuduvad, kui jätta arvetamata mõned hiirlased, käsitiivalisedja liigid, mis inimene on aklimatisserinud. Seevastu elutseb seal rohkesti kukkurloomi. Endeemsed on ürgimetajad, kaasuarilised ja kärsspealised. Rohkem kui kuskil mujal on papagoisid. Maailmameri jaguneb loomastiku alusel 7 regiooniks. Arktilise regiooni loomastik on liigivaene, kuid isendirohke. Kaladest on
Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole üliaeglaste liigutustega laisiklased, lenddraakonid (väikesed sisalikud), lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papakoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses.
Luunja Keskkool Aafrika-ja Kagu-Aasia vihmametsad Referaat Klass: 8.klass Koostaja: Loolo Treial Juhendaja: Katrin Saart, Ragnar Vutt Luunja 2009 SISUKORD SISUKORD .................................................................................. 2 SISSEJUHATUS ............................................................................ 3 1. VIHMAMETSADE TAIMESTIK......................................................4 1.1 Vihmametsade rindeline ehitus...........................................................4 1.2 Taimede kohastumine vihmametsades................................................4 1.3 Omapäraseid taimi........................................................................6 2. VIHMAMETSADE LOOMASTIK.....................................................7 2.1 Kus ...
maht väheneb. 4. Homonüümid on samakujulised, aga erineva tähendusega sõnad. Sõna samakujulised taga on õieti kolm võimalust: a. sama hääldus- ja kirjakuju, nt tint `kala' ja tint `kirjutusvedelik', b. sama häälduskuju, c. sama kirjakuju. Sama häälduse, aga erineva kirjapildi ja tähendusega sõnu (b) nimetatakse homofoonideks, nt baar ja paar, hais ja ais, hale ja ale, meiereis jameie reis, koolibrid ja koolipriid (lapsed). Sama kirjapildi, aga erineva häälduse ja tähendusega sõnu (c) nimetatakse homograafideks, nt tulp (tulba) ja palataliseeritud tulp (tulbi), nutt(nutu) ja palataliseeritud nutt (nuti), looma (sõna loom II-välteline omastav) ja looma (sõna loom III- välteline osastav ja verbi luua ma-tegevusnimi). 5. Paronüümid ehk sarnassõnad on kõlalt sarnased, sageli morfeemkoosseisu poolest osaliselt kattuvad sõnad, mis keeletarvitajal võivad segi minna
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Majandusteaduskond Rahvusvaheliste suhete instituut Kommunikatsiooni ja kultuuri õppetool REFERAAT Kas intellekt saab olla tehislik? Juhendaja: professor Peeter Müürsepp Tallinn 2010 Olen koostanud töö iseseisvalt. Töö koostamisel kasutatud teiste autorite kõikidele töödele, olulistele seisukohtadele ja andmetele on viidatud. ..................................... Üliõpilase kood: Üliõpilase e-posti aadress: SISUKORD Sissejuhatus.......................................................................................................................3 Mida mõeldakse intelligentsi all?......................................................................................4 Intellekt: tegevuse valitsemine mõtte poolt.......................................................................5 Käitumise seletamise viisid...............................
kindlasti nägid vallutajad. Tasandikel on peaaegu kogu looduslik taimkate asendatud mitmesuguste kultuurtaimedega. Siiski on tasandikel säilinud umbes 30 liiki palme. Kohaliku taimestiku esindajad on veel mahagonipuu, eebenipuu, palisander ja pappel. Kuuba rahvuslill on mariposa. Kuuba loomastikule on iseloomulik inimestele ohtlike loomade puudumine. Mitmekujulised molluskid, keda ainult Kuubal kohata võib, äratavad tähelepanu oma imeliselt värvirikka kojaga. Kuubal elutsevad koolibrid kõige väiksemad linnud maailmas, aga ka tocororo riigi rahvuslind. Kuuba metsades on arvukalt laululinde. Meres võib kohata umbes 900 kalaliiki, enamus neist on söödavad. Kõige hinnalisemad neist on pagrus, saagrai ja sinine marliin. Kõrges hinnas on ka krevetid, krabid ja langustid. Rahvastik Kuubas elab umbes 11 miljonit inimest, neist pealinnas Havannas üle 2 miljoni.
Kapokipuu on Kuuba rahvuspuu Loomastik Loomastik on liigivaene; ei ole kiskjaid ega mürkmadusid. Seeeest on palju nahkhiiri, linde ja putukaid. Vähestest imetajates võib välja tuua rooroti ja kuuba pilukoonu (väga haruldane putuktoiduline loom, mis sarnaneb rotiga). Saarel elab suurel hulgal nahkhiiri ning ligi 300 liiki linde. Peamisteks lindudeks on raisakotkad, metsikud kalkunid, vutid, vindid, kajakad, makoad, pikasabalised papagoid ja koolibrid. Väheste roomajate seast võib leida kilpkonni, kaimane, kuuba krokodille ja boa madusid (võivad kasvada kuni 3,7 m pikkusteks). Kuuba vetest on leitud üle 700 kala ja kooriklooma liigi. Tähelepanuväärsemad nende seast on krabid, haid, mõõkkalad, angerjad ja tuunikalad. Arvukalt on ka putukaliike. Nendest kõige ohtlikumad on liivakirbud ja moskiitod (malaaria kandjad). Kuuba piilurkoon 7 Kliima Kuubal valitseb troopiline passaatkliima
rohkuse tõttu on lühiajaline erakordne edu. Lakkamatu võitlus konkurentidega haaremiperemehe staatuse eest kurnab ta aga harilikult nii, et harva peab omanik eriti kaua vastu. Isasdominantide polügüünia Selline polügüünia tüüp on omane liikidele, kellel esinevad nn pulmaturniirid. Neid teatakse esinevat vähemalt seitsmel imetajal (üks nahkhiir, viis sõralist), 35 linnul (mõned kurvitsalised, kanalised, koolibrid, paradiisilinnud, suurtrapp jt), mõnel konnal ja putukal. Seega ei ole see tüüp loomariigis eriti tavaline. Mänguplatsidel võitlevad niisuguste liikide isased omavahel tillukeste territooriumide pärast, millel pole ressursside seisukohast emastele mingit tähtsust. Ometi saabuvad viimased mänguplatsidele, et seal dominantsete isastega kopuleeruda. Isasdominantide polügüünia arvatakse põhinevat tingimustel, kus ei emased ega territooriumid ole ökonoomselt kaitstavad
[1] Vihmametsade loomad Loomadel on maapinnal vähe süüa, sellepärast elavad nad enamasti puude otsas. Selleks, et puudel liikuda, on nad tavaliselt hea ronimis- ja hüppevõimega või on neil hästi välja arenenud küünised. Puudel elab palju erinevaid ahviliike, okstel ripuvad selg allapoole laisiklased, lendkonnad jt. Kõikjal on palju värvikirevaid linde (papagoid, tukaanid, paradiisilinnud, imetillukesed koolibrid jt.), liblikaid ja putukaid, kes toituvad peamiselt viljadest, mida vihmametsades alati leidub. Erksad värvid aitavad neil nii maskeeruda, sookaaslasi peibutada kui ka märku anda, et tegu on mürgise olendiga. Puude otsa roomavad saagi järele maod, mõned neist on ülimalt mürgised. Puulatvade kohal luuravad saaki kotkad. Ööloomadel on hiiglasuured silmad (ööahv) või väga tundlikud kõrvad ja nina, paljud mardikad helendavad ööpimeduses.
Kohastumused avalduvad ka sellistes keerulistes käitumisiseärasustes nagu talveuni, ränne, hoolitsus järglaste eest. Toome näiteid loomade enesekaitse (kohastumuste) kohta. Loom võib olla väga väike ja elada ökoniššis, kus tal vaenlasi ei ole. Vagelvastsed naftaloigus, kus nende olemasolust ei tea teised liigid. Tagasi ju keegi sealt ei pääse. Liblike tiibadel pisut hallitanud ja vana puukoore muster, Suruliblikas trooplises Ameerikas matkib koolibrid, ta võib lennata 54-56 km/tunnis ja on väga hea manööverdamisvõimega, suudab teha paigallendu, pika kärsa abil suudab tankida end nektariga õhus olles nagu koolibri. Liblikad, kelle tagatiibadel on päraniaetud suured silmad. Silmamustreid kasutavad ka korallriffidel elavad paljud kalaliigid, näiteks ingelkala. Metsades kaitsevad end niiviisi näiteks sisalikud (lenddraakon) ja maod (india kobra). Ellujäämissõjas on väga head võtted ka peitmine ja ehmatamine. Ehmatamine eriti
ja 3.-le. N. hallpapagoi ehk jako, amatsoonpapagoid Selts käolised – ka ronijalg. Paljud pesitsusparasiidid N. kägu. Selts kakulised – lühike tugev nokk, tugevad küünised, öise eluviisiga. Sulestik pehme ja kohev, lendamine kahinata. Kael võimaldab keha pööramata vaadata igas suunas. N. kassikakk, kodukakk, kõrvukräts Selts öösorrilised – N. öösorr Selts pikatiivalised – väga pikkade ja teravate tiibadega, kõige paremad lendajad. N. piirpääsuke ehk piiritaja, koolibrid, jäälind, kakssarvvares Selts rähnilised – enamasti metsalinnud. Nokk tugev, kooniline, peitelja otsaga. N. suur- kirjurähn, väike-kirjurähn, roherähn, väänkael, toko, habe-udelind 16 Selts värvulised – Enamasti väikesed. Iseloomulikuks haardjalg- 3 varvast ette ja 1 tahapoole suunatud. Kõikide pojad pesahoidjad. Jagunevad nelja alamseltsi: lainokalised (N. lainokk), türannilised (N
B. Ühel juhul on organismi mass diameetri ruudu ja teisel juhul diameetri kuubi funktsioon; C. Malthuse seadus ühel juhul kehtib ja teisel juhul ei kehti; D. Gause reegel on ühel juhul primaarne ja teisel juhul sekundaarne. Õige on B. 121. Õhulämmastiku fikseerijatega elavad sümbioosis: A. Enamik loomaliike? B. Nematoodid? C. Tsüanobakterid? D. Arhed? E. Lehtlalinnud? F. Liblikõielised taimed? G. Koolibrid? Teadagi kõik liblikõielised taimed, F on õige; 122. Millise ringe puhul assimileeritakse organismide poolt aasta jooksul umbes kuuendik atmosfääri fondist? A. Veeringe; B. Süsinikuringe C. Lämmastikuringe; D. Fosforiringe. Taimed assimileerivad aasta jooskul ca kuuendiku atmosfäärsest süsinikust, B on õige; 123. Milline järgnevatest võiks olla händikäp-käitumine? A. Noorukite riskikäitumine inimesel; B
Loomad ei fotosünteesi, liikumisvõime, meeleelundid, raku väliskiht õhuke, rakukest puudub, vakuoolid väikesed ja ajutised, taimedel 1 suur ja püsiv, taimerakkudes plastiidid Zooloogia - sõnasõnalises tõlkes kreeka keelest loomateadust (zoon loom, logos õpetus). ZOOLOOGIA teadus loomadest Morfoloogia teadus loomade ehituse muutumistest Embrüoloogia loomade individuaalsest arenemisest Füsioloogia organismis toimuvatest protsessidest Ökoloogia organismide, nende populatsioonide ning koosluste ja keskkonnatingimuste vastastikustest suhetest Zoogeograafia loomade geograafilisest levikust Paleozooloogia väljasurnud loomadest Geneetika pärilikkuse seaduspärasustest loomadel Süstemaatika loomade mitmekesisusest ja klassifikatsioonist Protozooloogia ainuraksetest loomadest Malakoloogia limustest Helmintoloogia parasiitsetest ussidest Entomoloogia putukatest Ihtüoloogia kaladest Herpetoloogia kahepaiksetest ja room...
Veelindudele on ujumisel abiks varvaste vahel asuvad ujulestad. Paljud linnud suu- davad kulgeda nii vees, õhus kui ka maismaal. Lõualuudest on moodustunud nokk. Noka kuju sõltub linnu toitumisviisist. Nii on näiteks röövlindudel suur ja tugev nokk, putuktoi- dulistel lindudel väike nokk, rähnil puude trummeldamiseks sobiv tugev nokk jne. Suuri- mad teadaolevad linnud on tänapäeval jaanalinnud (kehamassiga kuni 150 kg), kõige pise- mad aga koolibrid (alates 1,6 grammist). Eesti lindudest on suurim kühmnokk-luik (kuni 13 kg) ja väikseim pöialpoiss (alates 3,5 grammist). Linnud elavad kõrbetes, mägedes, metsades, tundras, veekogude ääres, asulates jm. Paljud linnud elavad aastaringselt ühes ja samas paigas, teised aga rändavad ebasoodsate ilmastikutingimuste saabudes mujale. Rändel olles võivad linnud läbida kümneid tuhan- deid kilomeetreid.
Samas võivad osa taimi kärbseid ligi meelitada ebameeldiva haisu ning oranži või pruuni värvi õitega. Oluliseks tolmendajaks, kui muid putukaid napib. Mardikad: tolmendavad semiariidsetes piirkondades. Õied on suured, lamedad ja tugevalõhnalised, valkjad, kollakad või rohekad. Herilased: mesilastega kohati võrdsed või isegi olulisemad tolmendajad Loomtolmlemine Nahkhiired: taimedel suured heledad õied, avanevad öösiti, toodavad palju nektarit ja lõhnavad tugevalt. Koolibrid: õied suured, enamasti punased või oranžid, kroonlehed tagasi käändunud, et nektarile paremini ligi pääseda Veega tolmlemine Tolmlemisviis, mis esineb mõnedel veetaimedel ja mille korral õietolm vabaneb vette: Epihüdrogaamia – õietolm kandub edasi vee pinnal (esineb harvem; penikeel) Hüpohüdrogaamia – õietolm kandub edasi vee sees (merihein, neptunrohi) Õied on väiksed, vabaneb väga palju
nelgid Mardikad Palju õietolmu või ka mahlakad Kibuvits, magun, õrnad maitsvad kroonlehed naiste-puna Kärbsed Avatud lamedad õied või Sarikalised (heinputk, raipehais till), raitlill, stapeelia Lindtolmlemine Koolibrid, Sagely puhas punane värvus (eestis pole), aaloed, nektarilinnud jt (seda ei näe putukad), eukalüptid, akaatsiad, papagoikirju, lõhnata fuksia, bromeelialised, kanna Nahkhiir-tolmlemine Suured, hästinähtavad, heledad, Baobab, durian,
mardikad Palju õietolmu või ka Kibuvits, magun mahlakad õrnad maitsvad naiste-puna kroonlehed Kärbsed Avatud lamedad õied või Sarikalised (heinputk, raipehais till jt.) /raitlill, stapeelia Lindtolmlemine Koolibrid, Sageli puhas punane värvus (Eestis pole), aaloed, nektari- (seda ei näe putukad), sageli eukalüptid, akaatsiad, linnud, ka "papa-goikirju", lõhnata fuksia, mitmed teisi bromeelialised, kanna 40
mardikad Palju õietolmu või ka Kibuvits, magun mahlakad õrnad maitsvad naiste-puna kroonlehed Kärbsed Avatud lamedad õied või Sarikalised (heinputk, raipehais till jt.) /raitlill, stapeelia Lindtolmlemine Koolibrid, Sageli puhas punane värvus (Eestis pole), aaloed, nektari- (seda ei näe putukad), sageli eukalüptid, akaatsiad, linnud, ka "papa-goikirju", lõhnata fuksia, mitmed teisi bromeelialised, kanna Nahkhiir- Suured, hästinähtavad õisikud, Baobab, durian,
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
