Närvisüsteem (0)

III NÄRVISÜSTEEM
Organismi integratiivne süsteem. Koordineerib kogu organismi talitlust. Mõjutab erinevate elundkondade tööd, kooskõlastab seda. Jaguneb peaajuks ja seljaajuks. Närvid paiknevad väljaspool kesknärvisüsteemi. Närvid varustavad kudesid . Koosneb närvirakkudest. Närvirakul (neuronil) eristatakse raku keha ja jätkeid. Jätkeid on kahte liiku: taksonid ja dendriinid.
Aksoni funktsioon on juhtida erutust närviraku kehast innerveeritava elundi/rakuni … Osa taksoneid on sensoorse (tundlikust juhtiva) iseloomuga . Erutust juhitakse erifeeriast närviraku kehani. Nt naha puutetundlikkus, nägemine. Erifeerias on retseptor , mis reageerib mingile ärritusele. Võtab vastu ja saadab taksonit mööda edasi.
Dendriitide funktsioon on seostada erinevaid närvirakke omavahel. Dendriidid hargnevad. Need on kontaktis teise neuroniga. Kontaktid erinevate neuronite vahel toimuvad sünapsite kaudu. Sünaps - moodustis , mille kaudu toimub erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvi innerveeritavale elundile.
Igale neuronile on närvisüsteemis on olemas gliiarakud. Need ümbritsevad närvirakke. Neid närvirakkudest rohkem. Nende vahel on ruum(interstitsiaalne ruum)-rakkude vaheline ruum. Gliiarakkude funtsioon on tugifunktsioon närvirakkudele ja kaitsefunktsioon.
1. Närvisüsteemi üldine jaotus
Närvisüsteem jaguneb kaheks suureks osaks:

Somaatiiline (keha tserebrospinaalne). Innerveerib soomat. Kõik see, mis katab skeletti+ meeleelundid .

Autonoomne ( vegetatiivne ). Inneveerib siseelundeid ja veresooni.
Seljaaju vedelik pääseb vatsakestesse .
2. Erutuse ülekanne närvisüsteemis. Sünapsi ehitus ja omadused. Mediaatorid
Sünaps on moodustis, mille abil toimub erutuse ülekanne ühelt närvilt teisele või närvi innerveeritavale elundile. Kaks osa: presünaptiline ja postsünaptiline.
Presünaptilisel osal eristatakse presünaptilist membraani. Postsünaptilisel postsünaptiline membraan . Postsünaptilisel membraanil paiknevad retseptorid . Presünaptilisel paiknevad põiekesed e vesiiklid.
Erutuse ülekanne toimub järgmiselt: Erutus jõuab piki närvikiudu presünapsisse ja vabastab põekestest mediaatorid. Mediaator täidab sünapsi pilu ja puutub kokku postsünaptilise membraanil olevate retseptoritega ja tekitab neis erutuse, mis kantaksee üle sünapsi postsünaptilisse ossa .
Meditaatoreid on erinevaid. Enamlevinud atsetüülkoliin (ACH) ja noradrenaliin . Serotoniin ülekandeaineks skeletilihastele. Mediaator ei jää sünapsi pilusse kauaks, vaid ta likvideeritakse ja erutuse ülekanne katkeb. Selline mehhanism kindlustab olukorra, et ei tekiks erutuse pideva katkematut ülekannet, mis viiks skeletilihaste krampideni või silelihaste kestva kokkutõmbeni e spasmini. Üks viis mediaatori kõrvaldamiseks on mediaatori lammutamine ensümaatiliselt.
Viisid mediaatori kõrvaldamiseks :

Mediaatori lammutamine ensümaatilisel teel. Selliselt toimutakse atsetüülkoliiniga, seda lammutab ensüüm koliinesteraas. Ained, mis seda blokeerivad on olemas.

Mediaator hajub vereringesse ja närvisüsteemi gliasse

Mediaatori tagasi haare presünapsisse
3. Refleksi ja refleksikaare mõiste ja osad
Refleks - organismi vastus ärritusele. Refleks realiseerub erutuse leviku tulemusel piki refleksikaart. Refleksikaareks nimetatakse teed, mille erutus läbib vastuvõtvalt retseptorilt kuni täidesaatva elundini. Retseptorid ehk sensorid juhitakse erutust mööda afarentsed ehk sensoorseid närvikiude keskusesse.
Retsiprookre innervatsioon - see näitab kuivõrd mitmekesine peab olema närvisüsteemi talitlus, et tegevus saaks olla efektiivne ja koordineeritud.
Refleksikaare osad:

• Retseptor ehk sensor - võtab ärrituse vastu. Sealt juhitakse mööda aferentsed ehk sensoorseid närvikiukde keskusse (on enamasti KNS)
  
• Keskus, sealt läheb mööda täidesaatvaid ehk eferentseid kiude efektorini
  
• Efektor , sealt tagajärjeks on reaktsioon .
  

Kui need lähevad lihastesse, siis need on motoorsed
Kui lähevad näärmele, siis need on sekretoorsed
Refleks juhtimise seisukohalt ei saa olla efektiivne ilma tagasisideta, selle teel informeeritakse keskust sellest, kas toimunud reaktsioon oli piisav või mitte, kas lähte olukord taastus või mitte või pidigi see muutuma ja kas see oli piisav või mitte.

• Sisekõrvas paiknevad retseptorid on väga olulised
  
• Silmadelt päriv info
  
• Naharetseptorid
  

4. Seljaaju ehitus ja funktsioonid
Seljaaju jaguneb neljaks osaks: kael , rind , nimme, ristluu . Seljaajust väljuvaid närve nimetatakse spinaal närvideks. Tagumised juured toovad erutust seljale – sensoorsed , kuna juhivad tundlikkust. Eesmised juured juhivad erutust seljaajust välja, lihastele – motoorsed, kuna nende kaudu saadetakse närviimpulsse lihastele, mis põhjustavad motoorikat . Seljaaju koosneb valge ollusest ja hall ollusest (seljaaju ristlõikel on näha).
Hallolluse tagumised juured on paksemad kui esimesed. Hallolluse moodustavad närvirakkude kehad ja valgeolluse moodustavad jätked. Hallollusel eristatakse eesmini, külgmisi ja tagumisi sarvi. Tagumistes sarvedes paikneb tundlikkust juhtivate teiste närvirakkude keha. Tagumisi kutsutakse ka sensoorseteks. Eesmistes sarvedes olevaid kutsutakse motoneuronid. Neid on kahesuguseid: alfa motoneuronid ja gamma motoneuronid. Alfa motoneuronite kaudu juhitakse tahtelisi liigutusi, need on saanud vastava käskluse saanud peaajukoorest. Gamma motoneuronite kaudu juhitakse seljaaju poolt lihaste toonust.
Hallollus on liblika kujuline. Seljaaju on segmentaalse ehitusega, igas seljaaju lülis paikneb üks segment.
Enne seljaajju sisenemist on tagumiste juurte koostises moodustis, mida kutsutakse spinaal kambjoniks.
Aferentseteks kutsutakse selliseid juhteteid, mis lähevad keskustesse Eferentsed – täidesaatvad, nende kaudu saadetud närviimpulss moodustab mingisuguse .
Valgeollus ümbritseb hallollust ja koosneb närvijätketest. Närvijätked moodustavad juhteteid, mis laiaslaastus jagunevad ülenevates ja alanevateks juhteteedeks. Paiknevad seljaajus tagumiste juurte vahel ja neid kutsutakse ka tagumisteks sammasteks. Osa ülenevaid juhteteid paiknevad ka külgmistes sammastes. Ülenevate kaudu juhitakse tundlikkust pikiselja aju üles poole. (joonisel rohelisega ). Alumistel seljaaju segmentidel juhitakse ülemiste suunas.
Alanevad juhteteed kulgevad hallolluse eesmiste juurte vahel, nad moodustavad eesmisi sambaid, osa alanevaid juhteteid on külgmistes sammastes. (Lad: destsendeeruvad juhteteed). Funktsioon on juhtida motoorikat. Alanevate juhteteede kaudu tulevad närviimpulsid ülemistest allapoole seljaajju ja seal need lõppevad erinevate segmentide eesmistes sarvedes. Alfamotoneuronite kehadel ja sealt edasi nende kaudu juhitakse lihastele. Juhivad motoorseid närviimpulsse seljaaju siseselt ülemistelt alumistele (sinisega joonisel)
Seljaaju funktsioonid:

Juhtida tundlikkust seljaaju piires ja seljaajust peaaju suunas.

Juhtida motoorseid ehk liigutusi esile kutsuvaid närvi impulsse seljaaju piires ja peaajust pärit närviimpulsse seljaajus.

Reflekside juhtimine

Seljaaju võib nõrku sinna saabunud erutusi liita

Erutuse divergents e harvenemine
Radikuliit – seljaaju juurte põletik
5. Piklikaju ja ajusild , ehitus ja funktsioonid
Piklik aju- peaaju kõige alumine osa, mis paikneb seljaaju ja silla vahel. Sild aga omakorda paikeb piklikaju ja keskaju vahel. Piklikaju läbib suurt kuklamulku. Suur kuklamulk on luuline avaus koljus. Ajuturse korral on hädaoht, et piklikaju võib litsuda…. Ja selle tagajärjel võivad saada viga need funktsioonid, mida piklikaju seljaajule avaldab (hingamise lakkamine).
Piklikus ajus paiknevad üheksanda kuni 12nda peaajunärvi tuum. Kaheksas peaajunärv jääb silla ja piklikaju piirile.
Pikliku aju läbivad ka kõik peaajju suunduvad juhteteed. Sillas paiknevad 5-8 peaaju närvi tuumad . Sillas asuvad ka hingamissagedust reguleerivad närvirakud. Need on hingamiskeskust mõjutavad.
6. Keskaju ehitus ja funktsioonid
Keskaju paikneb altpoolt sillaga ja ülaltpoolt vaheajuga. Teda läbib ka suur osa ülenevaid kui ka alanevaid juhteteid. Seal paiknevad 2-4 peaaju närvi tuumad.
Tuum on närvirakkude kehade kogumik. Lisaks on seal närvirakkude kogumikud tuumade kujul (punatuum ja must aine). Keskaju läbivad ka need teed, mis suunduvad vaheajju ja peaaju koorde .
Punatuuma ja mustaine funktsioon on mõjutada painutajate ja sirutajate lihaste toonust ja nende omavahelist normaalset toonust, mis võimaldaks sujuvaid liigutusi. Juhul kui aga punatuum ja mustaine ei saa allapoole jäävatelt närvisüsteemiosadele impulsse saata, satuvad sirutajad ülemäärasesse pingesse, nende toonus on liiga tugev. Paljud liigutused häiritud. Rigiitsus – jäikus. Tuumad saavad innervatsiooni ka ajukeselt ja peaajukoorest.
7. Vaheaju ehitus ja funktsioonid
Vaheaju altpoolt piirneb keskajuga ja ülaltpoolt otsajuga. Vaheaju koostisse kuuluvad kaks suuremat osa: nägemiskühmud e. thalamus ja hüpothalamus (nägemiskühmu alune piirkond). Hüpothalamus on ühenduses ajuripatsiga.
Thalamust läbivad kõik tundlikust juhtivad juhteteed v.a. haistmistundlikkus. Tundlikkuse juhtimine peaaju koorde on kolme neuroline. Thalamuses on kolmanda neuroni keha ja need kolmanda keha jätked suunduvad thalamusest peaaju koorde. (puute, temperatuuri, valu, lihaste tundlikkus, kuulmine , nägemine, tasakaal, peaasendi). Thalamuse kahjustusel tekivad tundlikkuse häired, võivad olla piiritletult, oleneb kahjustuse suurusest . Kahjustused võivad esineda ka ülitugevate peavaludena (talaamilised valud ).
Hüpothalamus on mitmekesisema funktsiooniga. Hüpothalamuses paikneb esiteks termoregulatsiooni keskus, mille kaudu juhitakse keha temperatuuri. Püsisoojasel (ka inimene) hoitakse kehatemperatuuri suhteliselt konstantsena. Saab informatsiooni nii keha sisemuse kui ka keha pinnalt informatsiooni temperatuuri kohta. Mõlemal pool on termoretseptorid, mis annavad närvide kaudu selle info hüpothalamse keskusesse edasi. Kui ähvardab mahajahtumine, siis saadetakse hüpothalamusest impulsid lihastele, kus soojusteket suurendatakse. Samal ajal lähevad närviimpulsid naha ja siseelundite veresoonde. Naha veresooned ahanevad ja siseelundite veresooned laienevad , et mitte kaotada rohkem soojust. Termoregulatsiooni keskus reguleerib ka kilpnäärme …, mis omakorda reguleerib ainevahetust.
Hüpothalamuse asub toitekeskus, millele on kaks keskust: nälja keskus ja küllastus keskus. Nälja keskus asub hüpothalamuse lateraalses (välimises) osas. Küllastus sisemises osas. Keskus on närvirakkude kogumik, mis vastavalt kujutavad nälja või küllastustunde teket. Üksteist vastastikku mõjutavad. Üks domineerib . Keskused saavad püsivalt informatsiooni erinevatest keha piirkondadest. Eelkõige seedekulglast. Informatsioon ajju võib jõuda, kas närvisüsteemi kaudu, seega siis seljaaju vahendusel, mõõda ülenevaid juhteteid või vere kaudu. Veres ringlevad ained jõuavad sammuti ajju ja mõjutavad siis hüpothalamuses paiknevate keskuste talitlust. Näljatunnet esilekutsuvateks signaalideks on seedekulglast pärit signaalid tühja kõhu korral ja samuti tühja soolestiku korral (kuigi see pole tavaliselt päris tühi). Need signaalid antakse edasi ajule uitnärvi tundlikust juhtivate kiudude kaudu. See informatsioon jõuab kõigepealt piklikku ajju, seal on uitnärvi tuumad, sealt hüpothalamusse, kus ta stimuleerib nälja keskuse seisundit ja tööd. Tühja kõhu korral tekivad mao limaskestas aga ka hormoonid, konkreetselt greliin. See läheb verre ja vere kaudu jõuab samuti hüpothalamusele, stimuleerib nälja tunde teket. Sunnib toitu otsima . Ka ajus endas tekivad hormoonid või mediaatorid, mis mõjutavad näljatunde teket. Kõige tugevamaks näljatunde tekitajaks aju on aine, mille nimi on neuropeptiid Y (NPY). Rohkem pidada mediaatoriks.
Küllastustunde tekkes on samuti olulised seedekulglast pärit signaalid ja veres ringlevad ained. Söömise järgselt vabaneb rasvkoes hormoon nimega leptiin, see vere kaudu jõuab ajju ja stimuleerib küllastustunde teket. Küllastustunde teket stimuleerib ka toidu mõjul ka peensoole limaskestas tekkinud hormoon koletsüstokiniin (CCK). Üks võimalus on, et stimuleerib uitnärvi retseptorit ja see info antakse piklikajju ja sealt hüpothalamusse küllastuskeskusesse. See võib tekkida ka ajus endas, seal stimuleerib küllastustunde teket. Küllastustunde teket stimuleerib ka mao ja soolte seinte venitust. Bulimia, anoreksia
Angiotensiin II, on kõige tugevam janu teket stimuleeriv aine, mis organismis tekkida saab.
8. Ajukese ( väikeaju ) ehitus ja funktsioonid
Cerebel ajuke. Paikneb kukla piirkonnas, sillast taga pool. On sagaraline ehitus, nii nagu otsaajulgi. Kaks poolkera on omavahel ühendatud moodustisega, mida kutsutakse ussiks. Sellesse ajuossa tulevad ülenevad juhteteed seljaajust ja alanevad juhteteed peaaju kõrgemal paiknevalt vaheajust ja peaajukoorest. Ajuke saab pidevalt informatsiooni keha asendi kohta, lihaste toonuse kohta ja ka tasakaalu kohta. Seljaaju kaudu saab lihaste toonuste kohta informatsiooni. Funktsioon on lihaste liigutuste koordineerimine. Teiseks vaheaju kaudu mõjutatakse vegetatiivse närvisüsteemi talitlust. (mõjutab siseelundite ja veresoonte talitlust). Kolmandaks hüpotaalamus on seotud ajuripatsiga. Ajuripatsil on kaks sagarat, kolmas ehk vahesagar on inimesel väga tagasihoidlikul arenenud, teised on eesmine ja tagasagar . Hüpofüüsi tagasagara hormoone sünteesitakse hüpotaalamuses. Nad sealt hüpotaalamusest laskuvad piki hüpofüüsi vart tagasagarasse. Varres kulgevad taksonid. Aksonite keha on hüpotaalamuses, seal sünteesitakse tagasagara jaoks kahte hormooni: antidiureetiline (ATH) ja oksütotsioon (soodustab sünnitust ja piima väljutamist). Neis kahes tuumas sünteesitakse: nukleus supraobtius tuum, n. paraventrieularis tuum. Liberiinid ja satiinid ( pidurdavad )
Häired, mis tekivad kahjustusel (räägivad kõige paremini funktsioonist). On seotud lihaste toonuse ja koordinatsiooniga. Ataksia – liigutuste koordinatsiooni häiret. Liigutused on kohmakad, ei ole sujuvad. Astaasia – pea ja jäsemete värisemine Asteenia – lihaste kiire väsimine. Atoonia – lihaste toonuse langus
9. Peaaju närvid ja nende funktsioonid
LISA LEHEL!!!
10. Suuraju koor ja selle keskused
Parkinsonism – pea ja käte värisemine. Käed värisevad suure amplituudiga.
Peaaju koor on kihilise ehitusega. Maksimaalne on kuus kihti ja selline on neokorteksis.

kiht on molekulaarne e. fleksitoorne kiht. Palju kiude vähe rakke.

kiht kannab nimetust väline granuloos kiht. Iseloomulik on suure hulga väikeste närvirakukehade paiknemine

kiht on väline püramiidrakkude kiht, kus paiknevad väikesed püramiidrakud

kiht on sisemine granuloos kiht.

kiht on sisemine püramiidrakkude kiht, kus asuvad keskmised ja suured püramiidrakud.

kääritaoliste rakkude kiht
Erinevad ajupiirkonnas koondavad sarnaseid rakke ja on erinev funktsioon.
Economo jaotab koore osad viide rühma, kolm on sellised, kus on kõik kuus rakukihti ja kaks on sellised, kus on vähem kui kuus, need on heterotüüpsed. Need kus on kuus homotüüpsed, need on seotud vaimsete ja psüühiliste protsessidea (2,3,4). Economo rühm üks on põhiliselt liigutusi kordineeriv koor, sellel väljal ei ole kranuloos rakkude kihti. 5 rühm on iseloomulik tundlikkust vastu võtvale koorele (puutetundlikkust, sensoorne koor).
Peaajukoor jaotatakse nelja suuremasse ossa, mida kutsutakse sagarateks. Otsmikusagar, kiirusagar , kuklasagar ja oimusagar . Väiksemad moodustised on ajus sammuti olemas ja neid kutsutakse aju käärudeks., sulkused eristavad neid üksteisest.
Ajukoore seosed võivad olla allapoole jäävate ajuosadega ja võivad olla vastaspoolkeral samade osadega.
On kolme liiki seoseid:

projektsiooni teed, need seovad peaaju kooreosi allapoole jäävate ajuosadega, enamus samal poolel olevate ajuosadega.

assotsiatiivsed teed lähevad sama poolkera poole teistele aladele

komissuraalsed teed, mis ühendavad mõlemat poolkera (kogu poolkera). Need ühendusteed kulgevad sellise moodustise koostises, mida nimetatakse korpus gallosum.
Peaajukoore keskustest kaks suurt rühma:

Sensoorsed- tundlikkust vastuvõtvad keskused

• Somatosensoorne keskus, asub tagumises tsenraalkäärus; Tundlikkus nahalt nii lihastelt kui ka liigestelt; Esimene somatosensoorne tsoon
  

-Siseelundite tundlikkus

• Maitsmiskeskus – tagumine tsenraalkäär. Maitsmistundlikkus paikneb keelel.
  
• Haistmiskeskus – asukoht pole täpne.: hipokampus , mandletuumas, pirnikujuline sagar; seotud limbilise süsteemiga.
  
• Nägemiskeskus – kuklasagaras asub. iformatsioon sellesse keskusesse jõuab silma võrkkestalt, nägemisnärvi ja nägemisjuhtetee kaudu. 17 välja nimetatakse ka esmaseks nägemiskooreks, sinna saabub kõige esimene info. 18. ja 19. väli on seotud ka teiste tundlikkuse liikumisega, puute ja kuulmistundlikkusega. Kolme välja omavaheline soes võimaldab saada täielikumat ettekujutust nägemisega seotud stiimulist. 18. ja 19. välja kahjustused tekivad erinevat laadi häired, nt kirjasõnade äratundmise häired. Annab nägemis hallutsinatsioone. Nägemiskeskusel on seos ka kiirusagara 7.nda väljaga. Ja tänu sellele seosele pööratakse vaatlemisel silmi ja pead objekti suunas. Oimusagaral on samuti seos, see võimaldab näo ja näoosade ära tundmist.
  
• Kuulmiskeskus – oimusagar
  

Oimusagarate kahjustusel on kõne vastuvõtt raskendatud, heliasukohta määramine ja heli omaduste kvaliteedi kindlakstegemine . Sagedust ja intensiivsust tavaliselt eristatakse

Motoorsed keskused

• Somatomotoorne- eesmine tsentraalkäär. Toimub keha liigutuste juhtimine.
  
• Kõnekeskus- kõne koosneb folatsioonist(hääle moodustamine).; artikulatsioonist(häälikute ja nende kombinatsioonide moodustamine)
  

Kõnekeskus koosneb kolmest osast.

Motoorne kõnekeskus e broca – selle piirkonna kahjustusel tekib kõnekaotus.

Sensoorne kõnekeskus e wernicke - oimusagar; sekundaarne kõnekeskus. Kõnest aru ei saa..

Sekundaarne motoorne ala – eesmine tsenrtaalkäär
Motoorseid keskusi on sensoorsetest vähem
11. Kõnekeskuse struktuur. Kõne neurofüsioloogiline mehhanism
Kõnekeskus. Pole ainult puhtalt motoorne funktsioon. Koosneb kolmest keskusest: 1)motoorne kõnekeskus ehk Broca – paikneb vasaku otsmikusagara tagumises alaosas. … Inimene saab kõnest aru, aga vastata ei suuda. Samuti ei suuda oma mõtteid kirjas väljendada.
2) sensoorne ehk sekundaarne ehk Wernicke keskus. Paikneb oimusagaras. Tekib sensoorne afaasi, kõnest ei saada aru, aga rääkida saab. Spontaane kõne.
3) Sekundaarseks ehk teisaseks motoorseks alaks, motoorse ala mokaliseerimise piirkond. See paikneb eesmises tsentraalkäärus, seal kus kogu somatomootoone koor oli, ala osas. Selle piirkonna kahjustusel tekib võimetus rääkida (afaasia), see kestab ainult mõne nädala.
Kõne neurofüsioloogiline mehhanism
Kaks varianti :
1. kõne mis tekib/kujuneb kuulmisel, teise inimese jutu kuulamisel või raadio/televiisori kuulamisel. Kõne on integratiivne funktsioon, ta koosneb fonatsioonist ehk hääle moodustamisest, toimub häälepaelte abil ja artikulatsioonist mis tähendab häälikute ja nende kombinatsioonide moodustamisest, toimub keele pehme suulae lihaste ja näo lihaste võtu abil. Kui kõne formeerub vastusena teisele kõnele, siis erutus kõigepealt jõuabki vernike alasse oimusagaras, kus toimub kõnest aru saamine. Broca keskuses formeerub vastuse neutraalne mudel närvirakkudes just kui siis kujuneb juba vastus. Mudel edastatakse kõrval olevasse sekundaarsesse motoosesse alasse. Närviimpulsid lähevad keele alusele närvile, suulae lihastele ja ka häälepaeltele. Need on juba täidesaatvad närviimpulsid, nende abil tekitatakse heli ja õeldakse vastavad sõnad välja.
2. kõne formeerub vastusena kirja sõnana. Silma võrkkest võtab … mõõda … liigub erutus kuklasagarasse nägemiskeskusesse. Kolme piirkonna ühise talitlusena … Sellest nägemiskeskusest läheb erutus edasi nurkkääru. Sellest kaarkibu abil läheb Broca keskusesse kus formeerub vastuse neutraalne mudel. Broca keskuses informatsioon edastatakse vokaliseerimise piirkonda, sealt lähevad närviimpulsid keelealuse närvi tuumadele piklikusajus, 7.peaaju närvituumadele, neelamisnärvile ja siis neelamislihastele ja nendele lihastele … Formeerub vastus kõnena. Kui inimene oma vastuse paneb kirja, siis peab erutus minema ka sellesse aju piirkonda, mis juhivad käetööd.
Aleksia – lugemishäire
Algraafia – kirjutamishäire
Akalkuliia – arvutamisehäire
Kui lastel tekib esimestel eluaastatel ajutrauma , siis kõnekeskus võib ümber paikneda paremalt poolt, see on võimalik kuni 10 eluaastani. Sümmeetriliselt vastaspoolele, see ei jäta mõju talitamata.
12. Elektroentsefalograafia (EEG)t
Aparaat , mille abil registreeritakse kutsutakse elektroentsefalograafiks, üleskirjutaja elektroentsefalogrammiks. Selle üleskirjutamise tegemiseks kinnitatakse peanahale elektronid, juukseid maha ei pea võtma. Elektroodid fikseeritakse kas vastava liimiga või pannakse võrgu moodi müts pähe, mis hoiab elektroode kinni. Elektroodid võtavad biovoolud vastu ja juhivad neid aparaati , kus nad võimendatakse. Biovoolud on väga nõrgad. Võimendatud biovoolud kirjutatakse üles, kas liikuvale paberile või vaadeldakse ainult ekraanil . e..grammil on näha mitmesuguse kuju ja sagedusega laineid. Sageduse määrab ära võngete ehk lainete arv sekundis. Sarnase kuju ja sagedusega lained esinevad rühmiti, neid nimetatakse rütmideks. Eristatakse nelja rütmi: alfa, beeta, teeta ja delta . Erinevad rütmid iseloomustavad teatud aju seisundit, peale selle nad esinevad rohkem teatud aju piirkondades, alfa iseloomustab ajukoore puhkeseisundit ja paikneb kuklasagaras.
EEG – meetod aju biovoolude registreerimiseks
EKG - elektrokardiograafia
Alfa rütmi sagedus on 8-13 hertsi (võnget sekundis). Teine iseloomulik tunnus on, see et nad on korrapärased sinusoidaalse (amplituut vaheldub). mV mõõdetakse amplituudi. Alfa rütm ärkvel oleval inimesel esineb kinniste silmadega. Alfa rütm silmade avamisega asendub beeta rütmiga, seda kutsutakse alfa rütmi depressiooniks .
Beeta- ebakorrapärase kujuga, madala amplituudiga laineid, sagedusega 14-30 hertsi. Domineerib otsmiku sagarates, iseloomustab ajukoore aktiivset seisundit st ärkvel olles. Orientatsiooni refleksi …
Teeta rütm- suure amplituudiga 100-150 mV. Ebakorrapärase kujuga, sagedus 4-7 hertsi. Ajukoore pidurdusseisundit. Täiskasvanul esineb ka aegajalt uneajal, aga ka narkoosis. Lastel uneajal ja imikutel võib vahepeal ärkvel olles ka esineda.
Delta - on veelgi suurema amplituudiga. Sagedus 0,5-4hz, väga aeglase amplituudiga. Ebakorrapärase kujuga. Moodustab sügavat pidurdusseisundit. Narkoosis. Väikelastel sügava uneajal.
EEG kasutatakse:

Psühhofüsioloogilised uuringud, aju talitluse objektiivsed näitajad.

Psühhofarmatoorilistes uuringutes,

Diagnostikas.

Nt epilepsia langetõbi– tavaliselt erutus koldest ei välju, võib teistele ajualadele minna.Võib levida haistmis, kuulmis või nägemisaladele ja tekivad pettekujutused, hiljem võivad järgneda krambid , epilepsiakolle võib olla tingitud sünnitraumast, kus võib olla tekkinud väike vigastus , mis muutub hiljem armiks, millest saabki koldekoht; mõnikord võib olla põhjuseks ajupõletik ehk entsefaliit; mõnikord pole põhjust võimalik kindlaks teha
Kuidas ära tunda?

• Korrapärased, iseäraliku kujuga lained(nt suured laned, mille vahel on teravikud) väga iseäralikud graafikule ilmuvad ogad.
  

Alkohol on välistatud; ravimite abil ärahoida;

Kasvajad - esineb vasaku ja paremapoole vahel asümmeetria EEGs, kasvaja piirkonnas on suhtelised aeglased võnked; kompuutertomograafia

Läbipõetud traumad juhul kui trauma on jätnud ajju sisekoe kahjustuse(?)
13. Vegetatiivse närvisüsteemi ehitus ja funktsioonid
Vegetatiivne närvisüsteem juhib siseelundite ja veresoone taliltust. Veresoontes toimub see siselihaste innervatsiooni teel. Kaks põhiosa on sümpaatiline ja parasümpaatiline NS. Kolmas osa on metasümpaatiline ehk enteraalne närvisüsteem ehk soolenärvisüsteem- siseelundite seintes paiknev närvisüsteem millel pole kesknärvisüsteemis närvirakkude kehasid.
Vegetatiivses närvisüsteemis on olemas aferentne ja eferentne osa. Aferentne viib infot elunditelt ja veresoontelt kesknärvisüsteemi. Eferente kesknärvisüsteemist elunditele ja veresoontesse.
Vegetatiivse närvisüsteemi eferentne osa on kahest neuronist koosnev. Esimene neuron kannab preganglionaarse neuroni nimetust, selle neuroni keha paikneb KNSs. Selle neuroni jätke lõpeb närvikängus ehk ganglionis. Ganglionis asub teise ehk postganglionaarse neuroni keha, mille jätke ulatub innerveeritava elundini.
Sümpaatiline närvisüsteem:

• Preganglionaarsete neuronite kehad paiknevad seljaaju rinna- ja nimmesegmentide külgmistes sarvedes
  
• Preganglionaarsed jätked siiruvad seljaaju vahetus laotuses olevatesse ganglionitesse, mis paiknevad üksteise kohal ülalt alla ja moodustavad sümpaatilise piirväädi, kus paiknevad postganglionaarsete neuronite kehad
  
• Kõik reganglionaarsed jätked ei lõpe piirväädis, vaid lähevad elundite läheduses paiknevatesse närvipõimikutesse, kus on teiste neuronite kehad
  
• Asukohad?
  
• Erutusülekande preganglionaalselt postganglionaalsele on vahendatud mediaatori atsetüülkoliiniga
  
• Adrenoretseptorid – noradrenaliini või adrenaliini vastu tundlikud; jagunevad alfa- ja beetaadrenoretseporiteks; alfaretseptorid on tundlikumad noradrenaliinile, beetaretseptorid aga adrenaliinile; alfa1, alfa2, beeta1, beeta2 , beeta3
  
• Erutust stimuleerib emotsionaalne ja füüsiline pinge
  

Sümpaatilise NS toimed ja erutuse efektid organismis:

• Mõju veresoontele – pole kõigile veresoontele ühesugune; naha ja limaskestade veresooned ning siseelundite veresooned ahenevad sümpaatilise erutuse korral, skeletilihaste ja ajuveresooned ning pärgarterid (?) aga laienevad; peenise ja kliitori veresooned ahenevad, peenise puhul takistab see erektsiooni , aga soodustab ejakulatsiooni
  
• Naha ja karvapüstitajalihased – kontraktsioon, karvad tõusevad püsti
  
• Silmaava ehk pupill laieneb
  
• Stimuleerib südametegevust – rütm kiireneb , kokkutõmmete ulatus ja tugevus suureneb, erutuse juhtivus südamest paraneb
  
• Kiireneb vere hüübimine
  
• Hingamine kiireneb ja bronhid laienevad, see suurendab kopsude ventilatsiooni
  
• Seedeelundite talitlus pidurdub, mis avaldub selles, et seedeelundite motoorika pidurdub
  
• Suureneb vere glükoosi tase, intensiivistub lipolüüs (rasvarakkude lammutamine)
  
• Domineerib kusepõie täitumist
  

Parasümpaatiline NS:

• Pregangionaalsete neuronite kehad paiknevad KNSs ajutüve piirkonnas ja seljaaju ristluu segmentides
  
• Pregangionaalsed kiud on alati pikad, sest ganglion on elundi vahetus naabruses või koguni innerveeritava elundi seinas
  
• Erutuse ülekanne toimub nii ganglionis kui postganglionaalsel defekotri atsetüülkoliini vahetusel, neid retseptoreid kutsutsakse koliinoretseptorid
  
• Koliinoretseptorid jagunevad kaheks alarühmaks: N-koliinoretseptorid ehk nikotiinitundlikud ja M-koliinoretseptorid
  
• Erutus domineerib või on suurenenud puhkeolukorras söömise ajal ja söömise järgselt ning lühiajaliselt tugeva külma ärrituse ajal
  

Erituse suurenemisel:

• Südametegevus aeglustub ja kokkutõmmete ulatus väheneb
  
• Hingamine aeglustub
  
• Pupillid ahenevad
  
• Seedeelundite talitlus intensiivistub
  
• Tugeva erutuse korral südame kärgarterid ahenevad
  
• Ahenevad skeletilihaste ja aju veresooned
  
• Laienevad naha ja siseelundite veresooned
  
• Domineerib põie üle tühjenemisfaasis