Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (0)

b>Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia
3. loeng (20.09.2013)
8. Ajukese ( väikeaju ) ehitus ja funktsioonid

Ajuke on tagaaju osa
Neil omavahel närvi juhtetee. See seob silla ja väikeaju nii ehitust kui funktsionaalset talitlust. Ajuke ise meenutab väliselt kogu ülejäänud aju ( suuraju ). Tal on vasak ja parem poolkera . Väikeajuks nim teda mõõtmete pärast.
Seda osa, mis kontakteerub sillaga, nimetatakse ussiks (ld k vermis). Ajuke saab informatsiooni keha erinevatest piirkondadest. Seotud kas informatsiooni juhtimisega lihaste toonuse kohta, ja seotud info toomisega sisekõrvast ja seal paiknevast vestibulaaraparaadist (= tasakaaluelund kõrvas). Vestibulaaraparaat koosneb poolringkanalitest ja esikust (kolmas osa tigu , aga see seotud kuulmisega). Poolringkanalites ja esikus tundlikud sensorid ehk retseptorid kehaasendi ja eriti kehaasendi muutuste suhtes. Kehaasend mõjutab peaasendit (tigu on peaasendi muutustele tundlik). Tekib erutus ja see edastatakse juhteteede kaudu ajukesse. Poolringkanalites olevad retseptorid on eriti tundlikud pöörleva liikumise suhtes, nt karussellil. Esikus olevad retseptorid on eriti tundlikud kehaasendi muutustele vertikaal - ja horisontaaltasapinnas (nt pea kallutamine külgedele, ette-taha). Kogu informatsioon läheb ajukesse ja peaajukoorde.
Mis ajukeses toimub?
Ajukeses toimub saadud informatsiooni vastuvõtt ja analüüs. Analüüsi tulemusena formeeruvad ajukeses käsklused, mis edastatakse lihastele , nii skeletilihastele kui ka peaasendit muutvatele lihastele (põhiliselt kaelalihased ). Kui ärritus oli tingitud tasakaalu kaotusest, siis toimuvad liigutused, mille abil püütakse endine asend ja tasakaal taastada.
Kuna informatsioon kehaasendi muutudes läheb peaajukoorde, siis peaaajukoores olevad närvirakud, mis juhivad tahtelisi liigutusi, võimaldavad ka juhtida erutust seljaaju kaudu skeletilihastele – nende kaudu toimuvad tahtelised liigutused. Väikeaju tahtelisi liigutusi ei võimalda.
Väikeasjust väljuvad närvijuhteteed. Võivad minna kohe silda, piklikku ajju ja seljaajju.
Teine osa närviimpulsse võib minna väikeajust keskajju ja peaaju koorde .
Kui väikeaju on kahjustatud, või on kahjustatud närvijuhteteed (väikeaju ja teiste aju osade vahel), siis tekivad iseloomulikud muutused, mida kokku nimetatakse nelja a-sündroomiks (?):
* atoonia - lihastoonuse langus
* asteenia - lihaste kiire väsimine
* astaasia - pea ja käte värisemine
* ataksia - liigutuste koordinatsiooni häire (liigutused muutuvad kohmakaks)
Kui loomadel – koertel – on väikeaju kahjustatud, siis ta tõstab esikäppasid kõrgele, jalad on laiali – ebaloomulik vaatepilt.
KESKAJU ehitus ja funktsioonid
Keskaju piirneb altpoolt sillaga ja ülalt vaheajuga. Keskaju läbivad ka suure osa nii ülenevad kui alanevad juhteteed . Kesajus paiknevad osade peaajunärvide tuumad – need on II-IV.
2. nägemisnärv , 3. silmaliigutaja, 4. plokinärv
II Nägemisnärv – aferentne ( motoorsed ) sealt lähevad nägemisnärvi juhteteed läbi. Osalised nägemishäired võivad lähtuda keskaju kahjustusest. Tundlikkust juhtiv närv, tema kaudu juhitakse ajju nägemistundlikkust. Esialgu läbi keskaju, siis läbi vaheaju .
III Silmaliigutajanärv – aferentsed (juhib aju tundlikkust) ja eferentsed (motoorsed) – nelja silmamuna liigutavat lihast, mille kaudu silmamuna pöörab ennast (ülemine ja alumine sirglihas – ülemine sirglihas kinnitub silmamuna ülaossa ja pöörab silmamuna üles ja veidi sissepoole; alumine sirglihas pöörab silmamuna alla ja veidi sissepoole; sisemine sirglihas – pöörab silmamuna nina poole ehk sissepoole; ülemine põikilihas – pöörab silmamuna üles ja väljapoole) – need lihased asuvad keskajus.
Silmaläätse läbimõõtu muuta ja sellega lähemal ja kaugematel asuvate esemete vaatlemiseks – akkommodatsioon – seda võimaldab ripslihas: vastavalt sellele, kas ta kontraheerub, siis võimaldab lähemale vaadata; kui lõõgastub, siis kaugemale. (??????) Silmaava ehk pupilli ahenemist nim mioosiks (laienemist nim müdriaasiks) Kokkutõmme saavutatakse vastava närvi erutusega, lõõgastuse vastava närvi pingutusega. Aferentsed kiud, mille kaudu juhitakse tundlikkust – retseptoritega, mis paiknevad silmalihastes. Info, kuidas silmamuna pööratakse, põhjustab erinevat pinget.
IV Plokinärv – tuumad keskajus – nii aferentsed kiud kui eferentsed kiud (juhivad ühte lihast – alumist põikilihast – pöörab silmamuna alla ja väljapoole)
Keskajus paiknevad närvituumad (närviraku kehade kogum; närvituumad: punatuum e n. Ruber; mustaine ehk substantia nigra). Nende närvituumade funktsiooniks juhtida sirutajate- ja painutajatelihaste toonus : kooridineerida seda toonust vastastikku. Nad paiknevad keskaju ülaosas ja kui ühendus nende tuumade ja allapoole jäävate ajuosade vahel katkeb, siis saavad sirutajatelihased suurde ülekaalu. Liigutused on häiritud, kui mitte võimatud.
Loomal kujuneb välja seisund, mida nim detserebratsiooni rigiidsuseks. - aju eemaldamisjäikus. See avaldub sirutajatelihaste toonuse tõusus – esimesed ja tagumised käpad välja sirutatud, saba püsti ja pea kuklas .
Suuremad on kahjustused juhteteedes, mis viivad informatsiooni seljaajust peaajju.
VAHEAJU ehitus ja funktsioon
Vaheajul on kaks suuremat osa. Ühte osa kutsutakse nägemiskühmudeks ehk taalamuseks (thalamus). Teiseks osaks taalamuse alumine piir ehk hüpotalamus. Piirneb altpoolt keskajuga ja ülalt otsajuga. Hüpotalamus on seotud ajuripatsi ehk hüpofüüsiga – sellel kaks sagarat. Taalamuse funktsioon: selleks närvirakkude kehade kogumikuks, mida läbivad kõik tundlikkust juhtivad juhteteed v.a haistmine . Tundlikkuse juhtimine peaajukoorekeskustesse on kolme neuroni kaudu: 1. väljaspool seljaaju spinaalkambrionis; 2. puutetundlikkusel seljaajus; 3. taalamuses. 3. neuroni jätked viivad erinevatesse ajupiirkondadesse (nt maitmistundlikkus tagumise tsentraalkääru alumisse ossa ). Ainsana ei lähe taalamusest läbi haistmistundlikkus.Tundlikkust juhtivaks ajukeskuseks on.
Hüpotalamuse funktsioonid:
* seos hüpofüüsi tagasagaraga – hüpofüüsi tagasagara hormooni produtseeritakse neurosekretoorsetes tuumades. Neurosekretoorne tähendab seda, et tuumadel on nii erutust juhtiv kui sekretoorne (hormoonide süntees) funktsioon. Hüpotalamuse poolt sünteeitud hormoonid laskuvad mööda närvijätkeid ehk aksoneid hüpofüüsi varre kaudu tagasagarasse. Tagasagart nim ka neurohüpofüüsiks.
Hüptalamuse neurosekretoorsed tuumad:
1) Nucleus paraventricularis ( paraventrikulaarne tuum – ajuvatsakese kõrval olev tuum)
2)Nucleus supraoptieus
Andidiureetiline hormoon (ADH) ja oksütotsioon – need kaks hormooni produtseeritakse hüpotalamuse neurosekretoorsetes tuumades.
* hüpotalamuses sünteesitakse hormoone, mis laskuvad eessagarasse ja mõjutavad eessagaras seal sünteesitavate hormoonide teket. Produtseerda stimuleerivaid eessagara hormoone riliising (release) hormoonid (RH) ehk liberiinid ja statiine ehk inhibeerivaid hormmoone (IH).
* hüpotalamuses paikneb termoregulatsiooni keskus – kehatemperatuuri regueeriv keskus. Inimene kuulub püsisoojaste hulka (+37) – võim alikke nihkeid reguleeritakse hüpotalamuses paikneva termoregulatsiooni keskuse kaudu Muutustest saab teada keskus ja käivitab mehhanismi, mis ähvardava alajahtumise korral võimaldab soojusteket suurendada. Selleks intensiivistub ainevahetus – rohem süsivesikuid osüdeeritakse – tekib rohkem soojust. Kõige enam soojust tekib lihastes (80%), maksas , neerudes. Soojustekke suurendamiseks saab inimese tahteliselt oa lihased tööle panna, mittetahteliseks lihastööks onkülmavärinad . Kui ähvardab ülekuumenemine, siis käivituvad soojust äraandvad mehhanismid nagu naha veresoonte laienemine ja seeläbi suurem seeläbi katmata kehaosal. Samuti juhtivuse teel – kehaga kontaktis olevate pindade kaudu soojuse eemale juhtimine. Kummitallaga jaltsid on nt hea soojusjuht , kivipõrand samuti. Villased riided ja vildid on halvad soojusjuhid. Kolmas soojuse äraandmisvõimalus on higistamine – higi aurumise teel keha pinnalt. Naha veresooned laienevad ja higinäärmete talitlus suureneb, suureneb hingeaur. Kui väline temperatuur ületab kehatemperatuuri, siis enam kiirgust ei toimi. Väikelapsed on kõigusoojused – termoregulatsioon ei ole välja arenenud. Neid ähvardavad nii alajahtumine kui ka ülekuumenemine kõige enam. Palaviku alandamiseks füüsikalised meetodid – jahedad mähised jms.
* hüpotaalamuses asub toitekeskus – see on toite käitumist reguleerv keskus, mis koosneb kahest erinevast neuronite rühmast- nälja- ja küllastuskeskusest. Vastavalt sellele, kumma erutus domineerib , on teise erutus allasurutud. Kui on söönud , siis näljakeskuses erutus vaibub ja suureneb küllatus – ei taha enam süüa. Need keskused omakorda saavad stiimuleid, mis pidurdavad ühte ja stimuleerivad teist. Stiimulid jõuavad hüpotalamusse.
Näljaskeskust stimuleerivad mõjud pärinevad seedekulglast ja verest. Nt glükoosi sisalduse langus veres tekitab erutuse näljakeskuses. Tühi kõht ja tühi soolestik stimuleerivad näjakeskust. Info läheb ajju mööda uitnärvi kiude (X peaaju närv) – esialgu piklikku ajju ja sealt vaheajju. Tühja kõhuga vabanevad seedekulglas hormoonid, mis jõuavad vere kaudu ajju ja tekitavad samuti näjatunde. Üheks tugeaimaks näljatunde tekitajaks hormoon nimega greliin – see tekib tühja kõhuga mao limaskesta rakkudes, läheb verre ja vere kaudu jõuab ajju ning stimuleerib hüpotalamuse näljakeskuse neuronite talitlust. Osa näljatunnet stimuleerivad hormoonid tekivad ajus endas, vabastavad stimulaatoraineid.
Küllastustunde teke: stiimulid pärinevad seedekulglast, tekib seinte venitus. Toidu liikumine läbi neelu mõjutab küllastust. Mao järk-järguline täitumine põhjustab küllastustunde teket, kuid see võtab aega – sp soovitatakse aeglaselt süüa, muidu võid süüa rohkem kui tarvis. Seedekulglas vabanevad söömise ajal ja selle järgselt nii hormoonid kui ka mediaatorained. Hormoonidest olulisim on leptiin, mis tekib rasvkoes (kutsutakse ka rasvkoe hääleks seda hormooni). Koleotsüstokiniin (CCK)– tekib peensooles valkude ja rasva mõjul; Koleotsüstokiniin läheb verre ja puutub kokku uitnärvi lõpmetel vastavate retseptoritega ja see info edastatakse piklikajju ja sealt vaheajju – hüpotalamuse küllastuskeskusele – põhjustab küllastustunde.
* Janukeskus – osmootset rõhku reguleeriv keskus. Osmootse rõhu tõus tekitab janu. Nt soolase toidu söömisel või vedelikukaotusel (ka verekaotusel). Põhjus selles, et hüpotalamuse piirkonnas on osmootse rõhu suhtes tundlikud osmoretseptorid, mille ärritus põhjustab janutunde tekke. Kõige tähtsamaks janutunde aineks, mis organismis vabaneb, on angiotensiin 2 – see aine vabaneb organismis vedelikukaotusel. Suurem vedelikukaotus põhjustab ka veremahu vähenemist ja vererõhu langust. Andiotensiin 2 omakorda stimuleerib janu teket tugeval higistamisel, oksendamisel, kõhulahtisuse puhul. (Angiodensinigeen??)
* hüpotalamuses paiknevad närvistruktuurid, mis mõjutavad sugulist käitumist. (Oksütotsiin, mis läheb eessagarasse, mõjutab teatud määral ka sugulist käitumist – soodustab paarissuhte teket positiivselt. Stimuleerib ka sünnitust, soodustab piima väljutust, tekitab ematunde teket.)
PEAAJU NÄRVID ja nende funktsioonid (vt faili peaaju- ehk kraniaalnärvid – kõik selgeks!!!)
Aferentne TOOB erutust
Eferentne VIIB erutust välja
I Haistmisnärvid – Aferentsed – Osaju – Juhivad haistmis...
VII Näonärv . Eferentsed kiud on motoorsed – tuumad on ajusillas – juhivad nii miimilisi kui ka neelamislihaste tööd; Parasümpaatilised kiud lähevad näärmeteni – nina, pisarad, sülg; Aferentsed ehk tundlikkust juhtivad kiud – juhivad tundlikkust keele eesmiselt osalt ja suu limaaskestalt
VIII
Retikulaarformatsioon ja ajutüvi . Ajuüvi võtab kokku kolm aju osa: 1) piklikaju ; 2) sild ; 3) keskaju. Ajutüves on üks eriline neuronitevõrgustik, mida nim võrkmoodustliseks ehk redikulaarformatsioon. Omavahel ühendatud nagu võrk, mis kulgeb vajutüves. Terikulaarformatsioon võib omada nii aktiveerivat kui pidurdavat mõju teistela aju osadele, k.a seljaajule. Võib välja saata alanevaid aktiveerivaid ja pidurdavaid impulsse seljaajule; samuti ülenevatega. Une tekkes omistatakse suurt tähtsust just ülenevatele pidurdavatele närviimpulssidele. Ärkvelolles peaksid domineerima ülenevad aktiveerivad närviimpulsid. Suuremad muutused leiavad aset siis, kui ühendus pea- ja seljaaju vahel päris katkenud või häiritud. Pärast seljaajutraumat, kus ühendus tugevalt häiritud või katkenud, on seljaaaju refleksid puudu. Seda seostatakse alanevate aktiveerivate (?) impulsside mõju ärajäämisega. (Hüperrefleks – liiga tugevalt väljenduv refleks . Spinaalšokk ?? )
SUURAJU KOOR JA SELLE KESKUSED
Suuraju koor on otsaju suurem osa. Teise osa otsajust moodustavad koorealused tuumad ehk basaalganglionid .
Basaalganglionid:
1) sabatuum (nucleus caudatus);
2) läätstuum ehk putamen:
Need kaks kokku moodustavad juttkeha - korpus striaton (?);
3) kahvatukeha (globus pallidum)
Juttkeha ja kahvatukeha moodustavad striopallidaarse süsteemi. Parkinsoni tõbi on tingitud selle süsteemi häiretest (suurema amplituudiga käte ja pea värisemine; algusfaasis väikemad – haigus progresseerub; hammasratta fenomen – liigestest sujuvalt liigutusi teha ei saa – robotlikud liigutused). Põhjustavad ka tavalisi lihaste liigustuste häireid . Basaalganglionid kuuluvad ka kstrapüramidaalsüsteemi – osalevad liigutuste koordinatsiooni süsteemis. Neil tuumadel seaos substancia nigra'ga (mustaine).
Suuraju koor
Vasak- ja parem poolkera, mis on sümmetrilise ehitusega. Ühendus kahe poolkera vahel pole kogu ulatuses, vaid allpool. Ühendusi ühendavad närvijuhteteed (???) Juhteteed, mis ühendavad ajukoore alaossa jäävat vasakut ja paremat ajupoolkera . Seda moodustist, mis kahte poolkera ühendab, nimetatakse corpus gallosum'iks ehk mõhnkehaks. Ühendavatel juhteteedel ka omad üldised terminid; Need, mis ühendavad sama poolkera eri piirkondi, nim assotsiatiivseteks teedeks. Need, mis ühendavad vastandpoolkerade samu struktuure, nim komissurraalseteks (?????) teedeks. Neid juhteteid, mis ühendavad ajukoore osi koorealuste piirkondadega, nim projektsiooniteedeks.
Ajukoores paiknevad närvirakud kihiti – kusjuurs erinevates piirkondades kihtide arv varieerub . Maksimaalselt võib kihtide arv olla 6, kuid saab olla ka 4 või 5. Brodmann (????) jagas ajukoore 50-ks väljaks ja nummerdas need ära – üks väli koosneb sarnastest närvirakkudest, mis on lähestikku ja kindla funktsiooniga. Brodmanni väljade kaart. (VAATA KA ECONOMO KAARTI – netist?) Economo kolm rühma: homotüüpilised, kus on kõik 6 närviraku kihti ja kaks rühma heterotüüpilised, kus on närviraku kihte vähem. Heterotüüpsed I väli on motoorseid protsesse juhtiv ja V väli on iseloomulik tundlikkust vastuvõtvale (sensoorsele) koorele. Seal lõpevad tundlikkust juhtivad juhteteed. (Meie kasutame edaspidi Brodmani väljade numbreid )
Peaaju koor jaguneb neljaks sagaraks:
* Kuklasagar
* Otsmikusagar
* Oimusagar
* Kiirusagar
Sagarad (ld k lobus) jagunevad omakorda käärudeks (ld k gyrus ). Ajusagaraid lahutavad teineteisest vaod (ld k sulcus 'ed). Mõned vaod on suuremad – nt tsentraalvagu .
Peaaju koore keskused
Võib jagada kahte suuremasse rühma:
1) Sensoorsed kesused (tundlikkust vastuvõtvad keskused) :
* somatosensoorne keskus – keha tundlikkust vastuvõttev keskus (temperatuur, valu)
Somatosensoorne keskus paikneb tagumises tsentraalkäärus
* maitsmiskeskus – paikneb tagumises tsentraalkäärus, kuid selle alaosas
Puutetundlikkus , mis pärineb keelelt ja suu limaskestalt; Spetsiifiline maitseretseptoritelt pärit
tundlikkus (hapu, soolase, maguse ja mõru suhtes) – osad ka temperatuuri ärrituse suhtes
(kuum ja külm jook/ söök maitseb erinevalt)
* haistmiskeskus – haistmistundlikkus on see tundlikkuse liik, mida edastavad neuronid ei lähe
taalamusest läbi. Haistmisretseptorid paiknevad nina limaskestal, need võtavad ärrituse vastu ja
edastavad selle n-ö haistmissibulale, mis asub otsmikaju piirkonnas eesmise otsmikusagarate
all. (?) Haistmiskeskused on vana aju osades, mille nimed on mandeltuum, hippokampus .
Pirnikujuline sagar . Osa haistmistundlikkust vastuvõtvaid närvirakke paiknevad siis naabruses
olevates ajustruktuurides. Haistmistundlikkust vastuvõtvad neuronid on seotud ka n-ö
limbilise süsteemiga – see omab olulist tähtsust emotsioonide tekkes. (Teatud lõhnad tekitavad
positiivseid tundeid, teised negatiivseid)
* nägemiskeskus – paikneb kuklasagaras. Esmasesse 17. nägemiskoore välja saabub
informatsioon otse silma võrkkestalt (võrkkestal tundlikuimad nägemisretseptorid).
18. ja 19. väli on seotud teiste tundlikkust vastuvõtvate väljadega nagu nt puute- ja kuulmis -
tundlikkus. Nende väljade kahjustusel tekivad näiteks kirjasõnade (kirjutatud sõnade)
äratundmise häired. Tekivad nägemishallutsinatsioonid – keerulisem pettekujutlus kui aura .
Seos kiirusagara 7. väljaga võimaldab silmade ja pea pööramist objekti vaatlusel. Oimusagarate
seos nägemisväljadega võimaldab näo ja näoosade äratundmist. Seoseid teiste väljadega
nim seoseid assotsiatiivsete väljadega.
* kuulmiskeskus – paikneb oimusagaras, väljak 41. ja 42. Selle piirkonna närvirakkude
funktsioon: närvirakud võivad reageerida erinevale helipikkusele, -sagedusele, -kõrgusele;
reageerivad ka üheaegsetele ja eriaegadest pärit olevatele helidele. Müra on laia spektriga
ärrituste poolt tekitatud. Suurem osa närvirakke reageerib vastaspoole kõrvast pärit ärritusele.
Osad reageerivad sama poole ärritusele, ja osad lausa mõlemast kõrvast pärit ärritusele.
Kuulmiskeskuse kahjustusel raskendatud kõne vastuvõtt, kõnest arusaamine, heliallika asukoha
määramine ehk lokaliseerimine ja heli ajaliste omaduste kindlakstegemine (kestus). Selle
piirkonna närvirakkudel on seosed motoorse kõnekeskuse neuronitega.