Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse Registreeri konto
Ega pea pole prügikast! Tõsta enda õppeedukust ja õpi targalt. Telli VIP ja lae alla päris inimeste tehtu õppematerjale LOE EDASI Sulge

"Närvid" - 501 õppematerjali

thumbnail
6
doc

Närvid

Meeleelundid muudavad neid kehasisesteks signaalideks, mis juhitakse peaajju. Aju saadab tegutsemis käsud elunditesse. Kõiki neid tähtsaid signaale kannavad edasi närvid , mis läbivad kogu meie keha. Nad koosnevad suurest hulgast kiududest, mille läbimõõt on 1/100 millimeetrit. Meie närvisüsteemi peajuhe on seljaaju. Tunde- ehk sensoorsed närvid juhivad signaale meeleelunditest ajusse kiirusega 15-60 meetrit sekundis. Liigutus e. motoorsed närvid toovad käsud ajust lihastesse üle 100 meetri sekundis. Korralduste edastamine siseelunditele läheb veidi aeglasemalt, 1-5 meetrit sekundis. NÄRVISÜSTEEM Närvisüsteem on kogu keha talitlust reguleeriv ja koordineeriv süsteem. 19.saj. alguses polnud veel teada, kas rakuteooria on rakendatav ka närvisüsteemi puhul. 1836.a...

Bioloogia
158 allalaadimist
thumbnail
3
odt

Meeled, aju ja närvid

Seejärel reageerib inimene vastavalt saadud ärritusele. Silm on nägemiselund. Silm on meeleelund, mille abil saame kujutise ümbritsevast maailmast. Nägemine on inimesele väga tähtis, sest silmade abil saame ligikaudu 90% meeltega vastu võetavast informatsioonist. Mingi eseme vaatamine mõlema silmaga korraga annab sellest ruumilise kujutise. Samuti võimaldab see täpselt hinnata vahemaid ja kaugusi. Aju ja närvid Aju on keha juhtimiskeskus. Närvid kannavad sõnumeid aju ja ülejäänud keha vahel. Närvid ulatavad sinu seljaajust üle kogu keha. Aju ja seljaaju moodustavad närvisüsteemi. Närvid Närvid kannavad ajju informatsiooni, neid teateid õmbritsevat, mida saadakse silmade ja teiste meeleelundite kaudu. Selle informatsiooni põhjal otsustab aju, kuidas keha peqab käituma. Aju saadab kehale käsklusi närvide kaudu. Neuronid...

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
11
ppt

Närvid ja refleksid

Koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest , mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga Mööda närve liigub info väliskeskkonna ja keha seisundi kohta peaajusse Närvirakkudes toimuv lühiajaline ja väga nõrk elektriline muutus Impulsid antakse edasi ühelt närvirakult teisele Moodustavad liikumis- ja meeleelundite närvid Reguleerib meie tahetele alluvate skeletilihaste tööd ja juhib organismi tahtlikke liigutusi Juhtimine toimub peaaju kõrgematest keskustest Juhib tahetele allumatut siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust Vegetatiivse närvisüsteemi talitus on automaatne ja seda tegevust me endale ei teadvusta Organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele...

Bioloogia
27 allalaadimist
thumbnail
8
ppt

Närvid ja rakud

*Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevatest närvidest ,mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. *Närvirakul on kaht tüüpi jätkedi:üks neuriit ja mitu dendritiiti. *Närvirakkude pikade jätked moodustavad närve. *Närvidel on Dendriid ja Neuriit.Dendriid on enamasti närviraku lühikesed jätked,mis võtavad teistelt rakkudelt närviimpulsid vastu ja juhivad närvirakku kehasse. *Neuriit on närviraku üks jätke,mida mööda närviimpulsid liiguvad närvirakust välja. Närviimpulsid · Närviimpulss on mööda närvirakku liikuv elektriline signaal.Impulsid antakse edasi ühelt närvirakult teisele.Kahe närviraku jätked ei puutu omavahel kokku,nende vahekl on pisut ruumi.Et erutus teise närvirakku edasi kanduks tuleb see vahemik ületada.Seda ait...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
3
docx

Näärmed, närvid ja meeleelundid

NÄRVISÜSTEEMI EHITUS JA TALITLUS Närvisüsteem jaguneb kaheks osaks: kesknärvisüsteem ja piirdenärvisüsteem. Kesknärvisüsteem (peaaju ja seljaaju) ­ juhib kogu organismi tegevust. See võtab vastu meeleelunditelt saabunud informatsiooni, analüüsib seda ja edastab närve mööda organitele vajaliku informatsiooni. Piirdenärvisüsteem ­ moodustavad närvid , mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Peaaju ­ juhib ja kontrollib kogu organismi talitlust Kesknärvisüsteemis saab eristada hallainet ja valgeainet. Hallaine koosneb peamiselt närvirakkude kehadest. Valgeaine moodustavad närvirakkude pikad jätked. Suuraju on kõige suurem peaaju osa. Vasak ajupool juhib parema kehapoole ja parem vasaku kehapoole tegevust. Ajukoore närvirakud juhivad nii nimese kehalist kui ka vaimset tegevust. Ajukoore eri...

Bioloogia
17 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Inimese ehitus ja närvid

*Rakud on väikesaimaid organismi ehitusosad, millel on kõik elu tunnused. Vt. Vih raku ehitus. *Sarnase ehituse, talituse ja päritoluga rakud koos rakuvaheainega moodustavad KOE. *Inimkehas võime leida neli põhilist koetüüpi: epiteelkude, sidekude, lihaskude ja närvikude. *EPITEELKOE rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja moodustavad keha pealispinda ning keaõõnsusi katva kihi. *SIDEKOE eripäraks on see, et rakuvaheainet on rohkesti. *LUU- ja KÕHRKUDE täidavad tugiülesannet ja neist kujuneb keha toes . *RASVKUDE on samuti sidekude. *Väga eriline sidekude on VERI. Veri on vedel kude, sest selles on väga palju vedelat rakuvaheainet ja suhteliselt vähe rakke. *LIHASKOE moodustavad kokkutõmbevõimelised lihasrakud. *SILELIHASKUDE paikneb veresoonte ja õõneselundite seintes. *VÖÖTLIHASKUDE koosneb pikkadest ristipidi vöödi...

Bioloogia
6 allalaadimist
thumbnail
6
docx

Närvid

- mediaalne nahaharu - lateraalne nahaharu I kaelanärvi vent haru neelulihased, peapikklihas, peasirglihas, kilpnääre II kaelanärvi vent haru: * suur kõrvalestanärv – n. auricularis - kõrvalesta nahk magnus - kõri * kaelaristinärv – n. transversus colli III-V kaelanärvi vent haru kaela lihased & nahk, turja nahk rangluuülesed närvid – nn. õlaliigese ja rinnapiirkonna nahk supraclaviculares abaluuülene närv – n. suprascapularis harjaülene ja harjaalune lihas abaluualused närvid – nn. subscapulares abaluualune lihas lihase-naha närv – n. musculocutaneus prox haru: õlavarre-kakspealihas, kaarnajätke õlavarre lihas; dis haru: õlavarrelihas mediaalne küünarvarre-nahanärv – n...

Bioloogia
12 allalaadimist
thumbnail
2
doc

Ainevahetus, närvid

Selgitage mõisted: HISTOLOOGIA - Histoloogia = õpetus kudedest uurib rakkude, kudede ja ka organite ehituse ja talitluse uurimisega mikroskoopilisel tasandil. KUDE - on ühtse ehituse, arengu, spetsialiseerumise ja ülesandega rakkude ja nende tekiste süsteem. Regeneratsioon - ehk taasteke. Nimetage kudede põhiliigid * Epiteelkoed * Tugi-/sidekoed * Lihaskoed * Närvikoed 2. Kuidas jaotatakse sidekoed? Lisage näited koe liikidest Troofilised koed - veri ja lümf, retikulaarne sidekude, rasvkude, kohev sidekude Toetavad koed - tihe sidekude, kõhrkude, luukude 3. Kuidas jaotuvad lihaskoed? Tooge näited lihaskudede liikidest ja nende erinevustest Silelihaskude: - moodustab liigutusi tagavad lihased - lihaskiud ehk lihasrakud on paigutunud lihase pikisuunas. - tege...

Bioloogia
2 allalaadimist
thumbnail
2
pdf

Närvid ja närvisüsteem

autonoomse närvisüsteemi alla kuuluvad... Näärmetesse, eluditesse ja skeletlihastesse signaale viivad närvid Kuidas toimib parasümpaatiline närvisüsteem? Aktiveerub puhkeolekus. Kontrollib seedeelundite tahtust. Igasse elundisse suunduvad nii sümpaatilise kui ka parasümpaatilise närvisüs. närvikiud. Mis aitab kahjustunud aksonil taastuda? müeliintuppe tekivad närvikiu ümber neuroglüarakud. See toimib isoleerkihina ümber neuriidi. Kiirendab impulsi kulgemist ja aitab aksonil taasutuda. Mille abil toimub ioonide liikumine läbi rakumembraani?...

Bioloogia
1 allalaadimist
thumbnail
4
rtf

Biolooga närvid

Refleks - kiire tahtmatul toimuv vastusreaktsioon ärritusele Refleksikaar - tee närvisüsteemis, mida mööda refleksi korral erutus kulgeb Närviimpulss - mööda närvirakku liikuv elektriline signaal Uimasti - Kollatähn - koht võrkkestal pupilli vastas, kus asuvad ainult kolvikesed ja kus nägemisteravus on kõige suurem Pimetähn - valgustundlike rakkudeta koht võrkkestal, kus nägemistugevus seostub silma võrkkestaga Kepikesed - valgustundlik rakud silma võrkkestal, mis eristavad musta valgest Kolvikesed - valgustundlikud rakud silma võrkkestal, mis võimaldavad näha värviliselt Daltonism - värvipimedus Närvisüsteemi ülesanne ja jagunemine Ülesanne on vastu võtta infot nii väljast kui ka organismist ning selle põhjal juhtida ja kooskõlastada kõigi elundite talitlus Kesknärvisüsteem Seljaaju: ühendab peaaju enamiku piirdenävisüsteemi närvidega liigub info närvide ja peaaju vahel seljaaju juhib tahtele allumatuid ligutus...

Bioloogia
5 allalaadimist
thumbnail
15
pptx

Närvisüsteem

Koostajad: NÄRVISÜSTEEM Aulika ja Marit NÄRVISÜSTEEM: Vahendab informatsiooni väliskeskkonnast Töötleb ja salvestab saadud informatsiooni Seob ja kooskõlastab kõigi teiste elundkeskkondade tööd Reguleerib organismi talitust vastavalt elukeskkonnast toimuvate muutustele NÄRVISÜSTEEM JAGUNEB KAHEKS: 1) Kesknärvisüsteem- pea-ja seljaajus- toimub informatsiooni töötlemine 2) Piirdenärvisüsteem- moodustavad närvrakkude kimpudesse ühendatud dendriidid ja neuriidid. Neid kimpe nimetatakse närvideks NÄRVISÜSTEEM INIMESE NÄRVISÜSTEEM Koosneb: 12paarist kraniaalnärvidest 31 paarist seljaajunärvidest NÄRVID MEELEELUND Meeleelundite abil saame informatsiooni väliskeskkonna kohta. Meeleelundites asuvad spetsiifi lised retseptorrakud, mille ühiseks omadusteks on võime muunduda välismõju närvisüsteemis töödeldavateks närviimpulssideks. Erinevad ret...

Bioloogia
3 allalaadimist
thumbnail
1
rtf

Närvid, refleksid ja silm

Närvid ja refleksid Piirdenärvisüsteemi moodustavad närvid , mis ühendavad peaaju ja seljaaju kõigi keha piirkondadega. Info liigub närvisüsteemis nõrkade elektriliste signaalidena, s.o. närviimpulssidena. Somaatiline närvisüsteem: liikumis- ja meeleelundid. Vegetatiivne närvisüsteem juhib tahtele allumatult siseelundite, silelihaste ja mitmesuguste näärmete talitust. Refleks on organismi kohanemisreaktsioon, mis on vastus väliskeskkonnast või organismist pärinevale ärritusele. Üks osa reflekse on kaasasündinud ehk pärilikud....

Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
4
doc

9. klassi bioloogia

Kujunevad tunded, mõtted, mäli. Väikeaju- kooskõlastab liigutusi. Keskaju- toonuse säilitamine. Vaheaju- ainevahetus, paljunemis, eritamis, temp. Reguleerivad keskused. Piklikaju- juhib hingamist ja süda. Seljaaju- vahendab infot, juhib kaasasündinud käitumisi, tingitud refleks. Närvirakkude arv väheneb. Hallaine- närvirakkude kehadest. Valgeaine- närvirakkude pikad jätked. Närvid ja refleksid Piirdenärvisüsteem- närvid , mis ühendavad pea- ja seljaaju. Info liigub närviimpulssidena. Jaguneb somaatiliseks- liikumis-, ja meelelunditenärvid. Vegetatiivne- juhib tahtele allumatut näärmete talitust. Refleks- kohanemisreaktsioon, refleksikaar- tee. Tingimatud- pärilikud, kaassündinud. Tingitud- omandatud elu jooksul....

Bioloogia
72 allalaadimist
thumbnail
9
doc

Neurobioloogias sönade seletus, ingl keelne

NEUROBIOLOGY AUXILLARY GLOSSARY ACETYLCHOLINE – A neurotransmitter in both the brain and peripheral nervous system* (PNS). In the brain it helps regulate memory, whilst it controls the actions of skeletal and smooth muscle within the PNS. ACTION POTENTIAL – An electrical phenomenon which occurs when a neurone is activated and temporarily reverses the electrical state of its interior membrane from negative to positive. An electrical charge travels along the axon to the neurone’s ending (terminal) where it triggers the release of a neurotransmitter* and then disappears. ADRENALINE (U.S. - Epinephrine) – A hormone released by the adrenal medulla* and a neurotransmitter acting at the level of the autonomic nervous system and the brain. ADRENAL CORTEX – The outer layer of the adrenal, a small endocrine gland located near the kidney. It produces and secretes several horm...

Psühholoogia
31 allalaadimist
thumbnail
20
doc

Inimene

5­ 6­ 7­ 8­ www.ut.ee/KK/spendo/joonis1.jpg Organismi kudede ja elundite talitlust reguleerivad lisaks närvidele veel hormoonid. Hormoone toodavad sisenõrenäärmed. Sisenõrenäärmed eritavad hormoone verre. Hormoonid kannavad infot edasi aeglasemalt kui närvid, kuid nende ainete mõju on pikaajalisem. Hormoonid reguleerivad organismi ainevahetust, muutes ensüümide hulka veres. Hormoonid on väga aktiivsed, ka väike hulk ainet mõjutab elundite talitlust. Igal hormoonil on oma ülesanne, mõjutab kindlat kude või elundit. Hormoon toimib ainult sellele rakule, millega ta sobib. Tähtsamad sisenõrenäärmed on ajuripats, käbikeha, kõrvalkilpnäärmed, kilpnääre, kõhunääre, neerupealised, munasarjad, munadid....

Bioloogia
55 allalaadimist
thumbnail
28
ppt

Närvisüsteemi tutvustav esitlus

(a'la põlverefleks) · 31 paari seljaajunärve läbib seljaaju Seljaaju vigastusega võib kaasneda halvatus Kontrollküsimused · Mis on kesknärvisüsteemi osad? · Millest sõltub parema ja vasakukäelisus? · Mis kaitseb peaaju? · Mis kaitseb seljaaju? · Kas mälu on ­ A) seljaajus? ­ B) ajukoores? ­ C) vaheajus? Ajukahjustused Loksutatud beebi sündroom Piirdenärvisüsteem · Koosneb närvidest ! · Närvid ühendavad keha organeid kesknärvisüsteemiga · Inimesel on kehas 75 km närve... Närvid ja refleksid · http://www.youtube.com/watch? v=xRkPNwqm0mM · Oskad selgitada, kuidas liiguvad kehas närviimpulsid! · Tead, mis on refleksid ja refleksikaar! · Tead, miks hingamine ei lõppe, isegi kui sul läheb meelest ära hingata! Närvid (närvirakke on kehas 100 000 000 000,...

Bioloogia
19 allalaadimist
thumbnail
1
docx

Inimese närvisüsteem meeleelundid konspekt

Inimese närvisüsteem:juhib ja kooskõlastab kõigi hingamine ja südametegevus) Seljaaju liigutuste vilumus, kahel jalal kõndimine elundite talitlust ja ka hormoone, jag.:kesk- ja ül:1.vahendab infot peaaju ja ülejäänud keha refleksikaar:tee närvisüsteemis, mida mööda piirdenärvisüsteemiks Kesknärvisüsteem:juhib kogu vahel, 2.juhib seljaaju lihtsaid kaasasündinud erutus kulgeb Silm-valgustundlik meeleelund, organ. tegevust, koosneb pea- ja seljaajust, peaaju: käitumisi, mida kutsutakse tingimatuteks seda kaitsevad: ripsmed, kulmud, silmalaud, juhib ja kontrollib organismi refleksideks, need aitavad kiiresti reageerida vesivedelik, kolju kepikesed: võrkkestal talitust(jaguneb:1.suuraju-suurendab ajukoore...

Bioloogia
30 allalaadimist
thumbnail
3
rtf

Anatoomia eksami küsimusi

16. Seljaajunärvid: a) millistest seljaaju segmentidest on pärit närvikiud, mis innerveerivad ülajäset; b) mis nimega põimiku nad enne närvideks jagunemist moodustavad; c) nimeta vähemalt 3 ülajäseme suurt närvi Seljaajunärvid: a) innerveerivad ülajäset - segmentidest C5...Th1 b) nad moodustavad enne närvideks jagunemist õlapõimiku c) suuremad närvid: kaenlanärv, küünar(luu)närv, kodar(luu)närv, lihase-nahanärv, keskpidine närv 17. Aju: nimeta peaaeju osad (5) Aju: otsaju (ka suuraju), vaheaju, keskaju, tagaaju (ka väikeaju), piklikaju 18. Peaajunärvid: nimeta närv, mis innerveerib järgmisi piirkondi: a) ninaõõne lagi; b) enamik silmamuna pööravaid lihaseid; c) näonahk; d) miimilised lihased; e) rinna- ja kõhuõõne elundid...

Anatoomia
127 allalaadimist
thumbnail
8
docx

Närvisüsteemi referaat

3 · Kesknärvisüsteem (KNS) ...............................................................................................4 · Närvirakud ja närvid ......................................................................................................6 · Piirdenärvisüsteem (PNS) ja refleksid ...........................................................................7 · Autonoomne närvisüsteem .............................................................................................9 · Kasutatud kirjandus ......................................................................................................10...

Bioloogia
24 allalaadimist
thumbnail
4
docx

Erituselundite süsteem

vastavalt tema täitumisastmele: kui tekib põie seinte venitus- siis tõmbuvad põie seinalihased automaatselt kokku, sulgurid lõõgastuvad, uriin väljub. Tahteline kontroll puudub, kuna info ei lähe peaaju koorde. · Nende närvide vigastused, mis innerveerivad põit ja sulgurlihaseid- kui seljaaju on terve, viga on saanud sulgurlihaseid või põieseinu innerveerivad närvid, siis vastavalt närvide kahjustusele võib kujuneda välja põie automatism, kui on kahjustatud nt häbemenärv. · Sulgurlihaste vigastused- tahteline kontroll ei ole võimalik, sünnitustrauma. · Naistel vananedes tekib sulgurlihaste lõtvus, põis võib tühjeneda väikese täitumise astme juures, kontroll puudulik või kaob täielikult, nt naermine võib põhjstada põie tühjenemise....

Anatoomia ja füsioloogia
60 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun