Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (0)

b>Normaalne ja patoloogiline anatoomia ja füsioloogia (13.09.2013)
(Lihase kestev ehk tetaaniline kontraktsioon, hambuline teetanus: meenutab saehambaid
Sile teetanus: lihas ühtlaselt kokku tõmmanud, platoo on sile)
Ainevahetusprotsessid lihastes töö ajal
Lihas vajab tööks energiat. Energiat mõõdetakse soojusühikutes, kilokalonites. Energiat tööks saadakse glükoosi lõhustamisel.
Glükoosi lõhustamine võib toimuda:
a) hapniku juuresolekul – aeroobne glükolüüs
b) hapnikuta – anaeroobne glükolüüs
Neil kahel on energeetiliselt suur erienevus. Anaeroobsel tekib ainult kaks adenosiintrifosfaati ( 2ATP molekuli), millest saadakse energiat. Aeroobsel tekib 32 ATP molekuli. Aeroobne on 19 korda efektiivsem. Aeroobne on tavaliselt energia vabastamise viis kestva töö puhul. Anaeroobne on ainult intensiivse ja lühiajalise töö korral kasutatav. Anaeroobselt ei lähe glükoosi oksüdatsioon lõpuni: piimhappe laktaadini. Piimhappe laktaat tekitab väsimust, töövõime langeb. (Trepist üles minnes tekib väsimus , peab tempot aeglustama. Tekib hapnikupuudus. Hapniku võlga likvideeritakse hiljem hingamise intensiivistumisega – lõõtsutamine.)
Aeroobsetes tingimutes ja mitte väga suurt pingutust nõudev võib kesta väga kaua järjest.
Täielik glükoosi lõhustumine: C6H12O6 + (6)O2 -----> (6)CO2 + (6)H2O + energia
Lihaste väsimus ja selle kõrvaldamise võimalused

Väsimuseks nim rakuorgani või kogu organismi töövõime ajutist langust, mis tekib töö käibus või selle järgselt ja kaob pärast puhkust. Väsimuse põhjusteks on energiavarude otsasaamine ja ainevahetusproduktide kuhjumine . Intensiivse töö korral ainevahetusproduktide kuhjumine, kestva töö korral energiavarude otsasaamine.

Psüühiline väsimus – teket soodustab monotoonne tegevus. Lastel tekib sedalaadi väsimus kiiremini ja kergemini.
Võimalused väsimuse vältimiseks või sellest ülesaamiseks:
1) Puhkus – töö katkestatakse ja selle puhkuse jooksul suunatakse energia saamiseks vajalikud ained uuesti kasutusse – maks (sinna ladestub söömise järgselt glükogeen – glükoosi defoo; tagavara glükoos muudetakse glükogeeniks – tagavaraks öösel; seda ladestub ka lihastesse; glükogeeni saab glükoosi tekkeks kasutada ka valke ja rasvade lõhustumisel vabanevat glütserooli)
Kui hommikul mitte süüa, siis saabub hüpoglükeenia (?) - peavalu jms. Hommikul peaks seega siiski sööma süsivesikuid sisaldavat toitu.
2) Söömine – energiavarade täiendamine. Kuidas kõige kiiremini glükoosi saada: veeni glükoosi süstida; glükoosi suu kaudu manustada. Suu kaudu süsivesikud , millest suhteliselt kiiresti saadakse seedekulglas glükoos. ( Lipiidid šokolaadis aeglustavad mõnevõrra glükoosi imendumist) Puuviljad , juurviljad, aedviljad , leib-sai jt. Valgud . Lipiidid

3) Massaaž - vereringe elavneb, kudedesse kogunenud jääkained viiakse paremini välja ja kudedesse tuuakse ka uusi aineid paremini. (Samuti liikumine. Eriti teisel päeval pärast intensiivset treeningut, kui piinhape on jäänud lihastesse. Strenokarnia – süda ei saa korralikult verd, südamelihasesse kuhjub piimhape .
4) Saun – higistamisega viiakse välja ainevahetuse jääkprodukte, kõrgem temperatuur intensiivistab vereringet, laiendab veresooni ja aitab jääkaineid välja viia.
-----------------------------------------------
Närvisüsteem

Närvisüsteemi osad:
Närvisüsteem koosneb närvirakkudest. Närvirakud jagunevad a) neuroniteks; b) gliiarakud. Gliiarakkude ülesanne on toitainete kohaletoimetamine närvirakkudele ja ka tugifunktsioon närvikoes. Närvirakke nim ka neuroniteks. Neuron koosneb närviraku kehast ja jätketest. Jätkeid omakorda kahesuguseid: a) aksonid ; b) dendriidid. Aksonite funktsiooniks erutuse juhtimine. Oma funktsioonilt võivad aksonid olla sensoorsed – nende neuronite ülesandeks juhtida tundlikkust vastuvõtvalt retseptorilt. Kui tegemist on bipolaarsete neuronitega, kahejätkelise sensoorse neuroniga, siis juhtida tundlikkust ka teisega. Osad neuronid eferentsed. Need juhivad närviimpulsse närviraku kehalt täidesaatva (efektoorse) elundini. Võib olla ka nii, et mitu eferentset neuronit teineteise järel. c) vaheneuronid – eri laadi närvirakkude vahel. Ülesandeks sidestada erinevaid närvirakke. Dendriitide funktsioon on juhtida erutust üe neuroni kehalt teise neuroni kehale, dendriitidele või aksonile. Dendriidid on mitmeharulised. Dendriidid võivad kontakteeruda aksonitega, teise dendriidiga või teise neuroni kehaga. Erutuse ülekande kohaks on sünaps.
Jätkete pikkus võib olla väga erinev. Erutuse ülekandel seljaajust lihasele võib aksoni pikkus olla kuni meeter. Samal ajal võivad olla (eriti dendriidid) väga lühikesed – mikromeetrites. Osa aksoneid on sellised, mis lisaks erutuse juhtimisele transpordivad ka aineid, hormoone. Et nad seda teha saaksid, on aksoni sees kanal . Sedalaadi transporti nim aksontranspordiks.( Suva pask joonisekohta: Sellised on eriti palju peaajus, hüpotaalamuses. Sünteesitakse neurosekretoorsetes rakkudes Võimalik ka tagurpidi ainete liikumine aksonites – retrokraarne transport – oluline närviraku kehas valgu sünteesiks, toob aminohappeid . Retroraalselt võib transporitda ka viiruseid, toksiine . (lapse halvatuse ja herpese viirus ) Clostridium tetani – säilib kaua mullas)
Närvisüsteem jaguneb:
1) Somaatiline ( soma =keha) ehk tserebrospinaalne NS – funktsiooniks innerveerida (=närviga varustama; närvi kaudu stimuleerima) ülejäänud keha; innerveerib skeletti katvaid lihaseid. Somaatilisse NS-i kuuluvad ka kõik närvid, mis toovad erinevat laadi tundlikkust kehalt (valu, temp.tundlikkus, nägemis-, kuulmis -, maitsmis -, haistmismeel jms) Jaguneb kesknärvisüsteemiks ehk tsentraalseks ja perifeerseks (sisaldab spinaalnärve, osad närvikiududest sensoorsed ehk tundlikkust juhtivad) NS-iks.
2) Autonoomne e vegetatiivne NS (seseisev) – funktsiooniks innerveerida (varustada närvidega) siseelundeid ja veresooni. Sümpaatiline ja parasümpaatiline NS.
Peaaju jaguneb:
Piklikaju ehk lõppaju – kontakteerub seljaajuga, läbib kolju suurt kuklamulku
Tagaaju , mille osadeks sild ja väikeaju
Keskaju
Vaheaju , mille suurimateks osadeks talamus (nägemiskühmud) ja hüpotalamus
Suuraju ehk otsaju , mille osadeks suuraju poolkera , millega ühenduses vatsakesed, külgvatsakesed (sisaldab õhku ja ajuvedelikku)
Vaata ÕIS-ist: tervik.jpg, .. paigutus ; peaaju osad.pdf; peaaju osad.jpg; ajuvatsakesed.jpg;
perifeerne ns.pdf

Erutuse ülekanne närvisüsteemis (erutuse ülekanne.jpg)
Toimub kas närvilt närvile või närvilt innerveeritavale eritile (olgu selleks lihas, näärmerakk, efektor ). Erutuse ülekande kohta nim sünapsiks.
Närv
Presünaptiline osa: eristatakse presünaptilist membraani (presünapsi lõpposa). Sellel membraanil toimub ka erutuse ülekande aine e mediaatori vabanemine . See vabanemine toimub väikestest põiekestest. Mediaator vabaneb kahe membraani vahel olevasse sünapsi pilusse. Mediaatori süntees toimub presünaptilises osas. Põiekestes deponeeritakse sünteesitud mediaator. Vesiiklid ehk põiekesed võivad liikuda koos mediaatoritega presünaptilisele membraanile ja avaneda kahe membraani vahel olevasse sünapsi pilusse.
.............................
Postsünaptiine e sünapsijärgne osa: paiknevad mediaatori suhtes tundlikud moodustised, mida nim retseptoriteks. Retseptori tundlikud just vastava mediaatori suhtes (ükteise vastas)
Kui erutus liigub piki närvi, siis jõuab ta presünaptilisse ossa . Seal paiknevad põiekesed pre. sün membraanile ja avanevad , vabanevad pilusse, puutub kokku post.sün membraanil olevate retseptoritega, tekitab nendes erutuse, mis antakse edasi kas teisele närvile või efektorelundi rakkudele (nt sisesekretoorsele rakule, lihasrakule, nõrele) Mediaator ei jää sünapsi pilusse kauaks, vaid likvideeritakse seal, mistõttu erutuse ülekanne katkeb. See on oluline, et ei tekiks kestvat erutust ja ärritust. Tuleb uus närviimpulss ja jätkub erutuse ülekanne, kuid kogu aeg ei ole. Mediaatori mittelikvideerimine võib viia lihaskrampideni ja spastilistele kokkutõmmetele, mis toovad kaasa endaga suurt valu.
Mediaatori likvideerimine:
a) mediaator difundeerub (levib) verre
b) mediaator difundeerub naabruses olevatesse gliiarakkudesse
c) mediaator lammutatakse ensümaatiliselt – selle tõttu erutuse ülekanne katkeb
d) mediaatori tagasihaare sünapsi pilust presünapsisse – likvideeritakse noradrenaliin ja serotoniin
Kõige enam levinud mediaatoriteks on atsetüülkoliin ja noradrenaliin (sellele ligilähedane adrenaliin ), serotoniin. Atsetüülkoliini lammutab ensüüm – atsetüülkoliini esteraas: ta lammutab mediaatori koliiniks ja esteraasiks. Juhul, kui atsetüülkoliin jääb lammutamata, toimub erutuse ülekanne vastavates sünapsites pidevalt. Atsetüülkoliin on mediaatoriks närviülekandes skeletilihastele. Atsetüülkoliin on ka erutuse ülekandeks vegetatiivseks NS-is. Parasümpaatilist innerversiooni saavatel.... on erutuse ülekandeks atsetüülkoliin.
Neuroparalüütilised mürkained ei lase lammutada mediaatoreid. Seepärast jääb erutuse ülekanne kestma ja lõpeb valulike krampidega. Samasuguse toimega on paljud putukamürgid. Fosfororgaanilised ühendid – enam neid mürkides kasutusel pole. Nende kasutamine ruumis just lastele ohtlik, kuna aine toimib vastavalt kehakaalule. Mürgistusnähud olenevad mürgi koguseks. Esimeseks häireks, mida ei märgata, on silmaava ehk pupilli ahenemine (ahendaja lihas tõmbub kokku). Teiseks häireks tugev süljevoolus. Kolmandaks bronhide ahenemine, silelihase kokkutõmbumine – hingamisraskused. Neljandaks krambid.
Tänapäeval suur osa ravimitest mõjutamiseks erutusülekannet sünapsis närvilt närvile või innerveeritavale elundile. Kas soodustada või takistada mediaatori tagasihaaret. Kehva erutusülekande stimuleerimine või mõjutatakse hoopis retseptorit postsünaptilisel membraanil. Kui retseptor ära blokeerida, siis ei saa õige mediaator vabaneda .
Valu põhjustatud silelihaste spastilisest kokkutõmbest. Kui retseptorit blokeerida, et õige mediaator ei vabaneks, siis sellega likvideeritakse ka kokkutõmme.
Presünaps on pärssivat tüüpi. Kui mõjutada tugvdavalt, siis erutusülekannet olla ei saa.
PS! Arst ei tohi kirjutada ravimeid välja ravimi nime järgi, vaid ainult toimeaine järgi.
Refleksi ja refleksikaare mõiste ja osad
Refleksiks nim organismi vastusreaktsiooni ärritusele. Selle kaudu närvisüsteem reguleerib organismi talitlust. Refleks levib refleksikaart mööda. See on tee, mille erutus läbib vastvõtvalt retseptorilt (sensorilt) kuni täidesaatva elundini. Refleks toimub teatud aja jooksul. Seda aega nim refleksiajaks.
Refleksikaare osad:
Sensor/retseptor -> aferentne e sensoorne tee -> keskus (KNS) -> eferentne tee ->
(võtab vastu erutuse) tundlikkust esilekutsuv motoorseid või sekretoorseid
reaktsioone esilekutsuv
(täidesaatev)
-> efektor e täidesaatev elund -> REAKTSIOON
Keskuses (seljaaajus) võib olla ka vaheneuron. Siis on tegemist juba bisünaptilise refleksiga. ( eelmine oli monosünaptiline reaktsioon)
Seljaaju ehitus ja funktsioon
Paikneb lülisamba kanalis. Segmentaarse ehitusega – justkui üksteise peal paiknevatest sarnase ehitusega osadest ehk segmentidest; tegelikult kompaktse ehitusega, aga segmentaarsuse annavad seljaajunärvid, mis väljuvad (ja sisenevad) iga kahe lüli vahele jäävast vahest.
Seljaaju koosneb hallollusest ja valgeollusest. Ristilõikel hallollus , mis koosneb närvirakukehadest, on liblikakujuline. Hallollust ümbritsev osa kannab nimetust valgeollus , ristlõige heledam. Tema koosneb närvijätketest.
Tentraalne, tagumine ehk posterior
Selgmine
Hallollus
Hallolluse struktuurilt eristatakse eesmisi, tagumisi ja külgmisi sarvi. Külgmised ainult rinna- ja nimmesegmentides.Tagumistes sarvedes paiknevad tundlikkust vastuvõtvate närvide kehad . Tundlikkus siseneb nendesse (tagumiste sarvede neuronitesse) seljaaju tagumiste juurte kaudu.
Läbib tundlikkus seljaaju närvitängu ehk ganglioni (e närvisõlme). Esimesed tundlikkust vastuvõtvad närvide kehad on väljas.
Radikuliit on nende juurte põletik (tagumiste juurte). Lülide vahel on kõhrekettad. Tekitab järsu valu seljas , kui paigast ära. Tagumiste sarvede funktsioon tundlikkuse vastuvõtmine, juhtimine seljaajus. Perifeeriast.
Eesmised sarved koosnevad motoneuronite kehadest. Mononeuronid: a) alfamotoneuronid – juhivad seljaaajust välja lihastele tahtelisi liigutusi – tulevad seljaajju peaaju koorest ;
b) gammamotoneuronid – juhitakse lihaste toonust, ei ole tahtele alluvad.
Mõlema kaudu liikuv informatsioon seljaajust lihastele toimub eesmiste juurte kaudu. Eesmiste juurte funktsioon on seega motoorne .
Külgmistes sarvedes asuvad sümpaatilise NS-i närvirakkude kehad.
Valgeollus
Koosneb närviraku jätketest, ümbritseb hallollust. Valgeollusest eritatakse sambaid, asukoha järigi eesmisi, tagumisi ja külgmisi sambaid. Eesmised sambad jäävad eesmiste sarvede vahele, tagumised tagumiste sarvede vahele, külgmised eesmiste ja tagumiste vahele. Need, mis juhivad infot peaajust seljaaju suunas, on alanevad- destsentreeruvad.. Vastupidi on ülenevad astsenteeruvad. Ülenevad juhteteed juhivad tundlikkust seljaaju siseselt alumistelt segmentidelt kõrgemale jäävate suunas. Need paiknevad tagumistes ja osalt ka külgmistes sammastes. Alanevad juhteteed juhivad motoorselt närviipulsse, motoorikat – peaajust seljaajju ja seljaajust allapoole. Nemad paiknevad eesmistes ja osalt külgmistes sammastes.
Puutetundlikkus : nahk võtab erutuse vastu, erutus läheb sensoorsetele närvikiududele. Esimese neuroni keha. Tagumiste juurte kaudu siseneb tundlikkus tagumistesse sarvedesse. Teise neuroni keha. Edasi juhitakse tundlikkus mööda ülenevaid juhteteid peaajju, talamusse (nägemiskühmudesse). Kolmanda neuroni jätked lähevad peaajukoorde. Peaajukoores tundlikkus läheb tagumisse tsentraalkääru. Tundlikkus kõige suurem näol, kätel ja keelel. Kätel on kõige suurem tundlikkus teisel sõrmel (nimetissõrm).
Retseptorite tundlikkuse väljalülitumisel (külma saanud sõrmed nt) on lihased korras, aga ometi tundlikkust edastavad retseptorid on külma tõttu tundetuks muutunud. Ei saa teha efektiivseid liigutusi, kuna informatsioon õigesti liigutamiseks ei jõua ajju pärale.
Seljaaju funktsioonid:
1) Tundlikkuse vastuvõtmine ja edastamine peaajju, aga aga ka seljaajju alumistelt ülemistele segmentidele.
2) Motoorika juhtimine peaajust seljaajju ja seljaajus ülemistelt alumistele segmentidele.
3) Seljaajus on paljude reflekside keskus – reflektoorne regulatsioon toimub suures osas seljaaju kaudu.
4) Lihastoonuse säilitamine - mõjutab pea, kuid seljaaju viib selle täide.
Kõige hullem kahjustus: ühenduse katkemine pea- ja seljaaju vahel. Kõige hullemad on vigastused nelja ülemise segmendi juures või pea- ja piklikaju vahel. Hingamislihased on roietevahelised lihased ja diafragma . Roietevahelised lihased rinnasegmentidest väljuvate motoneuronite vahel. Diafragma närv väljub neljandast kaelasegmendist. Mida rohkem allpool on vigastus , seda ohutum on.
Piklikaju ja ajusild – ehitus ja funktsioonid
Piklikaju piirneb altpoolt seljaajuga ja ülalt sillaga. Ajusild altpoolt piklikajuga ja ülalt keskkajuga.
Piklikus ajus paiknevad järgmised närvistruktuurid:
a) üheksanda kuni kaheteistkümnenda peaajunärvi keskused, 9. keeleneelunärv (?), 10. uitnärv, 11. lisanärv, 12. keelealune närv – sisenevad piklikku ajju. Nende kaudu juhitakse tundlikkust. Juhitakse kaela- ja näopiirkonna lihaste tööd.
b) piklikaju läbivad kõik selja- ja peaaju ühendavad juhteteed
c) piklikus ajus asuvad hingamiskeskus ja vasomotoorne keskus – juhib veresoonte toonust
d) piklikus ajus paiknevad mitmete kaitsereflekside keskused – köhakeskus, aevastamiskeskus, oksekeskus.
Nendest keskustest tulenevalt on piklikaju funktsioon on mitmekesine.
9. keeleneelunärvi kahjustusega tekivad neelamishäired. 12. kahjustus häirib keele liigutusi.
Piklikaju kahjustused võivad tekkida ajuturse puhul (see omakorda ajutraumast – tekib ajju paistetus)Ajuturse korral esimene hädaoht selles, et hingamiskeskustest närviimpulsid ei jõua enam pärale. ..Nii ülenevad kui ka alanevad juhteteed läbivad piklikaju..
Ajusild – üks osa tagaajust; ühendus ka ajukesega. Sillas paiknevad viienda kuni kaheksanda peaajunärvi tuumad. 5. kolmiknärv (kõige suurem ja olulisem tundlikkuse juhtija näopiirkonnas, kolme haruga , millest 1. otsmikupiirkonnas, 2. kulmukaarest allapoole, 3. kaelapiirkonda tundlikkust. Hammastelt, limaskestalt, keele eesmiselt 2/3-lt ja nina limaskestalt puutetundlikkust, huultelt, laugudelt ja silmakestadelt); 6. eemaldajanärv (innerveerib silmamuna välist sirglihast – pöörab silmamuna küljele ja välja – funktsioon oluline silma kohanemisel kaugelevaatamisel);
7. nöonärv (innerveerib näo lihaseid, innerveerib pisara- ja süljenäärmeid); 8. esiku - ja teonärv (esikunärv saadab tundlikkust sisekõrvast e esikust peaajju; teonärv edastab kuulmisega seotud ärritusi)
Silda läbivad samuti ülenevad ja alanevad juhteteed, mis seostavad pea- ja seljaaju. Ainult osa juhteteid, mis on seotud lihaste toonuse muutumisega, saavad minna silmda läbimata ajukesse.
Sillas asuvad ka neuronid, mis mõjutavad hingamist, just sisse- ja väljahingamise faaside pikkust. Hingamiskeskus pole nii kompaktne, et oleks ainult piklikajus – on ka sillas. Need mõjutavad üksteist ja mõjutavad hingamissügavust ja -sagedust