headuse kehastus. Sonjat Peetakse ka vene rahvuse sümbolkujuks kirjanduses, selline leplik ja ohvrimeelne. Sonja karakter tuleb väga hästi välja suhtumises Raskolnikovi kuritöösse. Sonja oli alguses väga suures sokis ja ei suutnud uskuda seda. Lizaveta oli ju ka tema tuttav. Siiski on Sonja oma olemuselt selline andestav ja muidugi andestab ta Raskolnikovile ja armastab teda edasi. Viimaseks toon välja Arkadi Ivanovis Svidrigailovi, kes on antud romaanis minu arust kurjuse kehastus. Ta üritab meeleheitlikult Dunjat endale saada (Raskolnikovi õde). Arkadi jälitab teda ja Dunja isegi üritab meest tulistada, et selgeks teha, et ta ei armasta teda kunagi. Arkadi kuulis pealt ka seda kui Raskolnikov tunnistab oma teo Sonjale üles. Pärast mees piinab Raskolnikovi ja Sonjat selle teadmisega. Üritab nagu välja pressida vms
ning lõpetas 1951 Eesti Riikliku Teatriinstituudi. Ta on olnud Draamateatri, Leningradi Komöödiateatri, Eesti Filharmoonia, Leningradi oblasti filharmoonia ning Leningradi Music Halli näitleja. Teinud kümneid estraadilavastusi, sh Moskvas ja Leningradis, lavastanud Soomes, esinenud estraadikunstnikuna, loonud Eesti Raadio saatesarja «Meelejahutaja», lavastanud teleteatris, mänginud telelavastustes, kuuldemängudes ja filmides. Tema loomingud on mõjutatud kuulsa vene estraadinäitleja Arkadi Raikini loomingust. Ta asutas 1980.aastal ,, Vanalinnasstuudio" ja oli selle pikaaegne kunstiline juht ja aastast 1997 ühtlasi selle direktor. Vanalinnastuudios on ta lavastanud enam kui 30 lavastust, sealhulgas ZSvanetski ja Aimla "Ei mingit kahtlust", Suhhovo-Kobõlini "Toimik", Rostandi "Cyrano de Bergerac", Gogoli "Revident", Kalli "Prügikast ehk alguse asi" ja "Prügikast 2 ehk põhi paistab". 2005 aasta veebruaris asutas ta Vana Baskini teatri. Ta on avaldanud 1993
Vlady Prantsusmaale), käies aeg-ajalt teineteisel külas. NSV Liidu kodanikel oli raske välisviisat saada ja ka välismaalastele ei antud väga kergesti viisat. Seetõttu astus Marina Prantsusmaa Kommunistlikku Parteisse, mis andis talle piiramatu pääsu NSV Liitu ja pakkus Vladimirile teatud kaitset võimude tagakiusamise vastu tema laulude varjatud riigivastasuse tõttu. Kaugsuhte probleemid kajastusid paljudes Võssotski lauludes. Pojad Võssotski vanem poeg Arkadi Võssotski on Venemaal tuntud filmilavastaja. Nikita Võssotski on aga endine teatri Sovremennik näitleja. Ta on mänginud peaosi filmides «Värdjas» ja Agatha Christie näidendi järgi vändatud «Hiirelõksus». Nikita Võssotski, kes nüüdseks on näitlejakarjäärist loobunud, läks üle haldustööle - ta juhib direktorina Võssotski muuseumi. Oma sõnul oli Nikita äärmiselt tõsine laps. Temaga vesteldes on tõsidust igati tunda: harva
Kuradi igaõhtune terror hakkas muutuma väljakannatamatuks. Ühel õhtul varustasid küla julgemad mehed end ristimärkidega ning läksid külatänavale. Nad kandsid teele palke, risu ja kive ning jäid kaikad peos ootama. Peagi kostiski hirmus ragin ja mütsatus. Mehed lõid risti ette ja kargasid kaigastega keset teed lamavale kuradile kallale. Äkki karjatas kohale saabunud külavanem: „Jumal andesta, see on ju meie kreisiülema poeg Arkadi Aleksandrovitš!“. Peagi selguski, et kreisiülema üliõpilasest poeg, kes suvel maal viibis, oli toonud linnast kaasa jalgratta ning käis sellega igal õhtul külateel sõitmas. Külamehed, kes polnud jalgratast varem näinud pidasid teda aga kuradiks, purustasid ratta ja peksid õnnetu noormehegi poolsurnuks. Joonista, missugune võiks jalgratas välja näha 50-aasta pärast. Lisa juurde ka jalgratta lühikirjeldus.
"Hukkunud Alpinisti" hotell Hukkunud Alpinisti hotell on vendade Arkadi ja Boriss Strugatski samanimelise romaani põhjal 1979. aastal valminud Tallinnfilmi film, mida peetakse üheks Eesti kultusfilmiks. Film ise üritab olla põnevik, kus olukord peaks olema pingeline, kuid minul seda tunnet ei tekkinud. Film ise on liiga aeglane ja kohmakas et olla põnevik ja millegi pärast on seal ka ulme elemente, mis minu jaoks tegi filmi liiga absurdseks ning ma ei saanud seda tõsiselt võtta. Film algab sellega, et inspektor
Seliliujumisel on oluline painduvus – sel juhul saab ujuja end õlgade abil pisut väiksemaks teha ja niimoodi vees kiiremini edasi liikuda. Kehaasend peab olema sirge, puusad veepinna lähedal, õlavöö pöörleb hästi ja pea püsib pinnal, väljahingamine on tugev, rütm peab olema õige ja käteliikumine vastassuunaline. Jalalöök algab puusast ja põlved ei riku veepinda ja jalalöök on tugev ja terav, veidi sissepoole surutud. Pöiad on lõdvad, käsi asetatakse vette järsult ja haaret alustatakse küllalt sügavalt, tõmme algab küünarliigese kõverdamisega, käelaba peab olema õiges asendis ja juhtima liikumist. Tõukel küünarliiges surutakse vastu külge ja käsi sirutub. Tõuge lõppeb labakäe vajutusega allapoole. Õlavars tõuseb ja käsi tuleb lõdvalt veest välja. Üleviimine sirge käega, suunaga üles- taha-alla. Kõige tähtsam on voolujooneline asend, käte vastassuunaline liikumine, pöörlemine, hästi liikuvad hüppeliigesed. Start toimub veest ja võistlejad...
hinnatud maailma rikkuselt 51. inimeseks. Ta ei armasta avalikke esinemisi ega meedia tähelepanu (nii ei olnud mitte ühelgi telekanalil ega ajalehel kuni 1999. aastani isegi tema fotot), kuid raamatu ,,Abramovits miljardär ei kusagilt" autorid Dominic Midgley ja Chris Hutchins on pärast pikaajalist uurimistegevust suutnud välja kaevata piisavalt infot, et anda ülevaade selle avalikust elust kõrvale hoidva mehe kujunemisest selleks, kes ta täna on. Abramovitsi vanemad Irina ja Arkadi Abramovits elasid Komi pealinnas Sõktõvkaris, kuid oma esimest poega läks naine sünnitama hoopis Saratovisse oma ema juurde. Seal linnas on aegade jooksul sündinud palju kirjanikke, mõtlejaid, lauljaid ja dirigente ning seetõttu peavad venelased seal ilmale tulnuid õnnetähe all sündinuiks. Kuid noore Abramovitsi elu ei läinud sugugi roosiliselt. Enne kui ta oli saanud üheaastaseks, suri ta ema abordi tagajärjel veremürgitusse
Valitud luuletusi 19591988" (1990) Koondkogu: · "Alateadvus on alatasa purjus" (2000) Kuulamisraamat(ööülikool): "Eestlaste identiteet ja naaberrahvad" (2006) Romaanid: · "Rummu Jüri mälestused" (1996) · "Seljatas sada meest" (1998) Lühipalade kogumik: · "Ajaviite peerud lähvad lausa lõkendama" (1980) Näidendid: · "Karske õhtupoolik" (Lembit Vahaku varjunime all) · "Tagaaetav" (Rummu Jürist, etendatud suvelavastusena 2000) Tõlked: · Arkadi ja Boriss Strugatski. "Tigu nõlvakul" (1968) · Fjodor Dostojevski. "Ülestähendusi põranda alt" (koos Lembe Hiedeliga, 1971) · Heinrich Hoffmann "Kolumats" (1982) · Valimik "Tuhat üks ööd" (koos Ly Seppeliga;1984) · "Kaarsild". Soome luulet 19201950 (koos Ly Seppeliga; 1997) · James Oldham, Tony Key, Igor Yaro Starak. "Risk olla elus. Sissejuhatus gestaltteraapiasse" (1998) · Carol Shields. "Kivist päevaraamatud" (1999) · P
üle kiilkirja ja osa kultuurist. Semiidi keel tõrjus sumeri keele 14. Egiptuse kirjatüübid käibelt. Sulasid sumeritega ühte, sumerid kadusid ajaloost. Käibel oli 3 kirjatüüpi: 1. Hieroglüüfkiri (esinduslikud tekstid) 17. Mesopotaamias asunud suurriigid 2. Hierootiline kiri (preestritel) Arkadi riik, Vana-Babüloonia, Assüüria, Uus-Babüloonia 3. Demootne kiri (rahval) 18. Mesopotaamia eluolu Kuninga võim oli piiramatu 15. Egiptuse arhitektuur ja kujutav kunst Mesopotaamias oli linnatsivilisatisoon. Kitsad kõverad tänavad,
Saabub maag oma saatjaskonnaga ning etendus saab alguse juba riietusruumis inimlikul kombel käituv kass Peemot ja Fagotti trikk Rimski uuriga. Lavaline etendus saab alguse kaarditrikiga, millesse kaasatakse ka publikut. Järgneb rahasadu, mille vastu Zorz Bengalski (tüse, lapselikult rõõmus, teatri teadustaja) meelt avaldama hakkab. Peemot rebib viimasel pea otsast. Jant jätkub moodsa kauba kinkimisega naispublikule ning paljastustega Arkadi Apollonovits Semplejarovi eraelust. Lõpuks on lava tühi, esinejad kadunud, orkester mängib marssi, Semplejarovi loozi jookseb miilits, rahvas tormab meeletuna ringi. Bezdomnõi rõdul olev mees on samuti kliiniku patsient, kuid temal on õnnestunud näpata võtmekimp hajameelse õe käest. Bezdomnõi lubab luuletamise maha jätta ning jutu käigus selgub tõsiasi, et mõlemad mehed on asutuses ühe sama teguri tõttu Pontius Pilatuse. Bezdomnõi räägib tundmatule
Uulu põhikool Kirjandus Oliver Stimmer 8. klass ,,VÄIKESED METSLASED" Referaat Juhendaja: Ly Kukk Uulu 2006 Sisukord SISUKORD.........................................................................................................................2 SISSEJUHATUS................................................................................................................3 SELLE REFERAADI PÕHITEEMAD ON: SARI ,, SEIKLUS JUTTE MAALT JA MERELT" , ,,VÄIKESED METSLASED" JA SELLE AUTOR ERNEST SETON- THOMPSON. .................................................................................................................... 3 SEIKLUSJUTTE MAALT JA MERELT....................................................................... 4 SARJA RAAMATUD ILMUMISE KRONOLOOGILISES JÄRJESTUSES:.......5 ,,VÄIKESED METSLASED"................
Nipernaadi imetleb naisi ja loodust, püüab neid mõista ja tunda. Ta tajub ängistust, mida toovad kaasa ilusad sõnad ja puuduvad teod, mängleva kergusega loodud suhted muutuvad lõpuks koormaks ja ta põgeneb. See on lugu looja loomuga tundlikust inimesest, kes otsib ja ootab mehe-naise suhete tundmaõppimise teel oma Seeba kuningannat. Aga peamine, mis ta inimestele annab, on lootus ja hetkerõõm. Hukkunud Alpinisti hotell "Hukkunud Alpinisti" hotell on vendade Arkadi ja Boriss Strugatski 1970. aasta romaani ""Hukkunud Alpinisti" hotell" põhjal valminud 1979. aasta Nõukogude Liidu film. Sisu Inspektor Glebsky saabub väljakutse peale üksildasse mägihotelli. Juhataja teada pole midagi märkimisväärset juhtunud, kuid olude sunnil peab inspektor veetma õhtupooliku hotelli kummaliste külalistega. Kui laviin katkestab ühenduse maailmaga, vallandub rida salapäraseid sündmusi
Firma juht: Per Lindberg Põhitegevusala: Elektrijaotusseadmete ja juhtaparatuuri tootmine, veoautode ja busside elektroonikaseadmete tootmine. Kõrvaltegevusala: Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode tootmine VOLTA AS Tööstuse 47, 10416 Tallinn e-post: [email protected] kodulehekülg: www.volta.ee telefon: (+372) 6120600 faks: (+372) 6120660 Mootorite müük: telefon: (+372) 612 0616 Arkadi Hiie - Müügijuht telefon: (+372) 612 0616 GSM: (+372) 50 93 605 e-post: arkadi.[email protected] Firma juht: Aivar Reivik Põhitegevus: Elektrimootorite, -generaatorite ja trafode tootmine Kõrvaltegevus: Metalli sepistamine, pressimine, stantsimine ja rullvaltsimine; pulbermetallurgia, mõõte-, kontroll-, katse-, navigatsiooni- jms riistade ja seadmete tootmine, v.a tootmisprotsesside juhtseadmed, metallkonstruktsioonide ja nende osade tootmine, metallitöötlus ja metallpindade katmine, mehaaniline metallitöötlus, kergmetallide valu, muude värviliste metallide valu
Varenuhha ei mäletanud. XI peatükk Tegelased: Nikolajevits Nikolajevits püüab oma palatis politseisse kirja kirjutada. Viimaks ta mõistab ja arutleb, et miks ta üldse Berliozi surma peale nii närvi läks, kui ta viimast pea ülse ei teadnud. Äkitselt ilmus rõdule üks must kogu. XII peatükk Tegelased: Rimski, konferansjee Zorz Bengalski, mustkunstnik Woland, Wolandi abilised näpitsprillidega Fagott ja must kass Peemot, Moskva teatrite Akustikakomisjoni esimees Arkadi Apollonovits Semplejarov Toimub Wolandi etendus. Rimski sellest eriti huvitatud ei ole. Eelnevalt esinevad jalgratturid soojendusesinejatena. Järgnevalt tulevad lavale Woland ja ta 2 abilist, peatselt Woland aga lahkub. Tehakse erinevaid trikke: kaardipakkide ja rahaga, raiutakse Bengalski pea otsast ning pannakse tagasi. Semplejarov soovib, et trikid avalikustaks, kuid seepeale avalikustatakse hoopis tema armusuhe. Etendus saab läbi. XIII peatükk
Temas oli justkui uus ja vana Ivan korraga. Ivan jäi magama. Äkki ilmus rõdule üks mees. Ivan kergitas end kohkumata voodist üles, et külalist uurida. Kaheteistkümnes peatükk: Must maagia ja selle paljastamine Laval esitati jalgratta etendus. Lava taga tegi näpitsprillidega mees Rimskile tema uuriga triki. Etendus oli menukas. Tehti trikk kaardipakiga, pandi raha sadama, naised said uusi kingi ja riideid, paljastati tõsiasi(naise ees), et Arkadi Apollonovits kohtus näitlejanna Militsa Andrejevna Pokobatkoga. Samuti võeti ühel mehel pea otsast, kuid pandi see ka hiljem tagasi. Esinenud seltskond haihtus peale etenduse lõppu õhku. Kolmeteistkümnes peatükk: Kangelase ilmumine Ivani juurde tuli mees kõrvalpalatist. Ta oli hooldaja hajameelsuse tõttu endale võtmekimbu hankinud. Ivan rääkis kuidas ta oli haiglasse sattunud. Meister (külla tulnud mees) arvas, et Ivan kohtas Saatanat
kohale nii Pelé, Eusébio kui ka Franz Beckenbauer. Muide, Jasin oleks omal ajal jalgpallist jäähoki kasuks peaaegu loobunud. See oli aastal 1953. Jasinil oli kõrini pidevast Moskva Dinamo varumeeste pingil istumisest legendaarse Aleksei (Tiiger) Homitsi asendajana. Lev oli tollal ju kõigest 23-aastane ning Dinamo jäähokitreenerid anusid teda nende juurde kolima. Siis sai Homits äkki vigastada ning Dinamo treener Arkadi Tsernõsev kutsus väravasse kannatamatu asendaja. Jasin haaras aga ohjad nii kõvasti pihku, et tegi järgmisel aastal juba oma rahvusvahelise debüüdi NSV Liidu koondise võidukas 3:2 matsis Rootsi üle. Kaks aastat hiljem, 1956, valvas Jasin riikliku koondise väravat Melbourne'is ning pälvis olümpia kulla. 1960 võitis ta koondise kooseisus esimesed Euroopa meistrivõistlused, mida tollal nimetati rahvaste karikavõistlusteks. Pärast saatuslikku 1953
"Jugoslaavia tragöödia". Sõjajutte aga luges hoolega, sest nende sündmustik oli vahel põnev ja neis ei olnud pikki abstraktseid arutlusi poliitikast. Tänini on Jaanil meeles Ilja Kazakevitöi "Kevad Oderil" ja Viktor Nekrassovi "Stalingradi kaevikutes", mis mõlemad pärinevad kahtlemata andekate kirjanikkude sulest .Õige mitu korda luges Aleksei Tolstoi "Peeter Esimest". Puht sõjaraamatutest olid lemmikuid partisanikomandör Kovpaki "Putivli st Karpaatideni". Arkadi Gaidari teosed talle erilist muljet ei jätnud, küll Lev Kassili "Mu kallid poisid", Kaverini "Kaks kaptenit" ja Katajevi "Valendab üksik puri". Vanaisa kõrvalt luges ka Vene-Jaapani sõjaromaane "Tsusima" ja "Port-Artur". Mitu korda luges ka Gorki lapsepõlve- raamatuid. Eesti kirjandusest meeldis Kaplinskile kõige paremini Lutsu "Kevade" ja mõned muinasjutu- ja muistendiraamatud, meeldis ka Tuglase "Väike Illimar". Üldmulje eesti
,,Kuritöö ja karistus" - inimhinge peegeldus või lihtsalt igav ila? Tegevus toimub juulist sügiseni.Vaene juuratudeng tapab vastiku vanamuti ja tema rõveda õe, varastab nende raha ja väärtesemed, aga ei tunne sellest rõõmu, läheb hulluks ja lõpuks mõistetakse ta üle kohut ja määratakse sunnitööle kuid teda ei morjendanud sunnitöölise halb toiut, paljakspöetud pea ja riideräbalad ümberpöördult ta tundis rõõmu töö üle: tööl kehaliselt surmani väsides oli ta kindel, et on teeninud endale mõne tunni rahulikku und. Ja mis tähendas temale toit vedel kapsasupp prussakatega! Üliõpilaspõlves ei olnud tal sageli sedagi! Välimus ja nigel elu ei alandanud teda, hoopis halb enesetunne, riivatud väärikus. Sunnitöö ei ole tema karistus, hoopis süümepiinad on. Tegelased: Rodion R. Raskolnikov juuratudeng, õnnetu, depressiivne, vaene ja võib öelda irratsionaalne, raamatu alguses ta läheb ja ostab oma viimaste kopikate eest saia ja õlut (m...
Arkadi Pristavko MATM10 130479 Õigusõpetus Tsiviilõiguse Ül. 1-25 1. Aadu M.ei valinud õiget sõidukiirust ja sõitis oma sõiduautoga Nissan Primera vastu Rein R.-i kodu aeda. Aed purunes 6 m pikkuselt. Aadu M.tegi ettepaneku kannatanule, et ta remondib ise täielikult aia. Kannatanu sellega nõus polnud. Siis Aadu M. tegi ettepaneku, et ta hüvitab rahas aia parandamise. Kannatanu ei olnud ka sellega nõus. 1.1
Saabub maag oma saatjaskonnaga ning etendus saab alguse juba riietusruumis inimlikul kombel käituv kass Peemot ja Fagotti trikk Rimski uuriga. Lavaline etendus saab alguse kaarditrikiga, millesse kaasatakse ka publikut. Järgneb rahasadu, mille vastu Zorz Bengalski (tüse, lapselikult rõõmus, teatri teadustaja) meelt avaldama hakkab. Peemot rebib viimasel pea otsast. Show jätkub moodsa kauba kinkimisega naispublikule ning paljastustega Arkadi Apollonovits Semplejarovi eraelust. Lõpuks on lava tühi, esinejad kadunud, orkester mängib marssi, Semplejarovi loozi jookseb miilits, rahvas tormab meeletuna ringi. Bezdomnõi rõdul olev mees on samuti kliiniku patsient, kuid temal on õnnestunud näpata võtmekimp hajameelse õe käest. Bezdomnõi lubab luuletamise maha jätta ning jutu käigus selgub tõsiasi, et mõlemad mehed on asutuses ühe sama teguri tõttu Pontius Pilatuse.
"Kaugel Moskvast" või "Jugoslaavia tragöödia". Sõjajutte aga luges hoolega, sest nende sündmustik oli vahel põnev ja neis ei olnud pikki abstraktseid arutlusi poliitikast. Tänini on Jaanil meeles Ilja Kazakevitöi "Kevad Oderil" ja Viktor Nekrassovi "Stalingradi kaevikutes", mis mõlemad pärinevad kahtlemata andekate kirjanikkude sulest .Õige mitu korda luges Aleksei Tolstoi "Peeter Esimest". Puht sõjaraamatutest olid lemmikuid partisanikomandör Kovpaki "Putivli st Karpaatideni". Arkadi Gaidari teosed talle erilist muljet ei jätnud, küll Lev Kassili "Mu kallid poisid", Kaverini "Kaks kaptenit" ja Katajevi "Valendab üksik puri". Vanaisa kõrvalt luges ka Vene-Jaapani sõjaromaane "Tsusima" ja "Port-Artur". Mitu korda luges ka Gorki lapsepõlve-raamatuid. Eesti kirjandusest meeldis Kaplinskile kõige paremini Lutsu "Kevade" ja mõned muinasjutu- ja muistendiraamatud, meeldis ka Tuglase "Väike Illimar"
Tallinna Laagna Gümnaasium HOLOKAUST-JUUTIDE TAGAKIUSAMINE JA HÄVITAMINE Uurimistöö Tallinn 2014 SISUKORD SISSEJUHATUS...............................................................................................................3 1. MIS ON HOLOKAUST?......................................................................................4 1.1 Holokausti mõiste............................................................................................4 1.2 Kronoloogia.....................................................................................................5 1.3 Antisemitism....................................................................................................6 1.4 Holokausti tekkimise põhjused......................................................................
sissevool, ökoloogilise olukorra halvenemine. 1980ndate teaisel poolel lülitus Eesti haritlastest suur osa aktiivselt ühiskonna demokratiseerimisse. Eesti liikus uude ärkamisaega: MRP-AEG64, EMS65, ERSP66, loominguliste liitude ühispleenum. 3.2. Võru linna käekäik 1980ndail Haldamine. Tegelik võim oli 1980ndate algul NLKP67 käepikenduse EKP KK käes, mille kohaliku tasandi esindajaks oli Võru Rajoonikomitee, mille I sekretär oli 1980.aastast Aare Männiste, II sekretär Arkadi Nikolajev ja sekretär Vilve Saliste.68 1980. aasta valimised kulgesid ,,suure poliitilise ja tööalase entusiasmi, NLKP XXV kongressi ja NLKP 1979. aasta novembripleenumi otsuste täitmise eest peetava üldrahvaliku võitluse, V. I. Lenini 110. Sünniaastapäeva ja Eestis nõukogude võimu taaskehtestamise 40. 62 Eesti Nõukogude Sotsialistlik Vabariik 63 Eesti Kommunistlikku Partei Keskkomitee 64 Molotov-Ribbentropi Pakti Avalikustamise Eesti Grupp 65
realism". Having grown up after the fall of the Soviet Union, the "new realists" write about every day life, but without using the mystical and surrealist elements of their predecessors. The "new realists" are writers who assume there is a place for preaching in journalism, social and political writing and the media, but that "direct action" is the responsibility of civil society. Leading "new realists" include Ilja Stogoff, Zakhar Prilepin, Alexander Karasyov, Arkadi Babchenko, Vladimir Lorchenkov and Alexander Snegiryov. Popular genres Children's literature in Soviet Union was considered a major genre, because of its educational role. A large share of early period children's books were poems: Korney Chukovsky, Samuil Marshak, Agnia Barto were among the most read. "Adult" poets, such as Mayakovsky and Sergey Mikhalkov, contributed to the genre as well. Some of the early Soviet children's prose
H. Speegi kogust Foto 20. Kuldne 7 (arvat. 1938 või 1939). Ees vasakult: Raimund Pakasaar, Erich Hendla, Karl Aavik, Hans Speek, Aadu Mutsu. Tagareas Paul Oja, Nikolai Kalm ja Evald Haaviku J. Maimiku kogust Foto 21. The Dancing Travellers. Vasakult: Alfred Rüütel (tr), Evald Haaviku (kb), Arkadi Arv (s), klaveri taga Kirill Raudsepp, teiste nimed teadmata 149 H. Lepnurme kogust Foto 22. Meie Poisid (1935). Tallinna Ohvitseride Kasiino laval. Vasakult: Voldemar Tammel, Arnold Plees, E. Jaaniste, Harri Vellend, – , R. Inn, Veeber, Aadu Regi, Mart Liipa, Roland Kriit, Hugo Lepnurm ja E. Luhari
Erakorralise meditsiini tehniku käsiraamat Toimetaja Raul Adlas Koostajad: Andras Laugamets, Pille Tammpere, Raul Jalast, Riho Männik, Monika Grauberg, Arkadi Popov, Andrus Lehtmets, Margus Kamar, Riina Räni, Veronika Reinhard, Ülle Jõesaar, Marius Kupper, Ahti Varblane, Marko Ild, Katrin Koort, Raul Adlas Tallinn 2013 Käesolev õppematerjal on valminud „Riikliku struktuurivahendite kasutamise strateegia 2007- 2013” ja sellest tuleneva rakenduskava „Inimressursi arendamine” alusel prioriteetse suuna
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
