§13. Majandusolud 1920. aastatel Majandusarengu lähtekohad. Eestisse saabusid moodsad tootmistehnoloogiad, uued seadmed ja ka spetsialistid. Samas tähendas seotus Venemaaga sõltuvust idaturust. Tooraine veeti sisse idast ning enamik toodangust läks sinna tagasi. Eesti iseseisvumisega vähenes tema vahendajaroll Euroopa ja Venemaa suhetes. Eesti toodangul oli raske konkureerida Euroopa kaupadega. Lisaks olid siinse majanduse halvanud sõdade ja revolutsioonide tagajärjed. Haritava maa pindala ja loomade arvukus oli järsult vähenenud. Peaaegu nullist alustati rahandussüteemi loomist. Vabadussõja ajal oli kujunenud välisvõlgnevus 5 miljardit marka. 1920. aastate alguse majanduslik tõus Sõjaaegsele langusele järgnes järsk majanduslik tõus. Taheti taastada majanduse endist struktuuri ning arendada sidemeid Venemaaga. Kiiresti kasvas tööstusettevõtete arv. Ettevõtete rajamiseks kasutati laene, selleks eelistati Eesti Panka. 1922 sulges Venemaa ...
pannakse ta piinlema kahe tuhandeks aastaks. Tema tegelaskuju suurimaks müsteeriumiks on Meistri romaani ning Moskva tegevusliini reaalsuse tõene kokkulangevus. Miks tegi Bulgakov sellise ühildumise kahe tegelikkuse vahel, pole teada. Bezdomnõi, õige nimega Ivan Nikolajevits Ponõrev, noor luuletaja, kes kohtub hullumajas Meistriga ning saab tema õpilaseks. Esimesena paistab loomulikult silma tema luuletajanimi - Kodutu, mida Bulgakov isegi kasutas ja mis seob teda ühe 1920nendatel tegutsenud kirjanikuga, kes tegutses varjunime Demjan Bednõi - Vaene all ning krijutas samuti antikirslikke töid nagu Bezdomnõigi. Samuti on võimalik teda seostada luuletajaga, kes varjunime Bezimenski - Nimetu all paroodia Bulgakovi teosele "Turbiinide päevad". Tema eesnimi, Ivan, viitab selgelt vene folkloorist tuntud loll-Ivani tegelaskujule, kes hoolimata oma lihtsameelsusest saavutab edu ning publiku poolehoiu. Tema osa romaanis pole just kuigi
suurimaks müsteeriumiks on Meistri romaani ning Moskva tegevusliini reaalsuse tõene kokkulangevus. Miks tegi Bulgakov sellise segunemise kahe tegelikkuse vahel, pole teada. Bezdomnõi, õige nimega Ivan Nikolajevits Ponõrev on noor luuletaja, kes kohtub hullumajas Meistriga ning saab tema õpilaseks. Esimesena paistab loomulikult silma tema luuletajanimi - Kodutu, mida Bulgakov isegi kasutas ja mis seob teda ühe 1920nendatel tegutsenud kirjanikuga, kes tegutses varjunime Demjan Bednõi (Vaene) all ning kirjutas samuti antikristlikke töid nagu Bezdomnõigi. Samuti on võimalik seda seostada luuletajaga, kes varjunime Bezimenski (Nimetu) all lõi paroodia Bulgakovi teosele "Turbiinide päevad". Tema eesnimi, Ivan, viitab selgelt vene folkloorist tuntud loll-Ivani tegelaskujule, kes hoolimata oma lihtsameelsusest saavutab edu ning publiku poolehoiu. Samas ka on Bezdomnõi just selleks
sümboolse tähenduse konventsionaalsest teatrist sai moodsa tehnoloogia võrdkuju. Kaasaegsete tehniliste vahendite novaatorlik kasutuselevõtt Piscatori poolt nõudis sedavõrd hõlmavat kontrolli lavastuse üle, et just teda võib nimetada kaasaegse lavastaja koondkujuks. Lisaks oli tal ainsa teatrikunstnikuna julgust haarata kinni filmikunsti poolt esitatud väljakutsetest ning katsetada võimalusi seda teatrilavale kohandada. See, kuidas teater tegi 1920nendatel aastatel üha suurema panuse teatraalsusele, otsis erinevaid viise publiku köitmiseks, püüdis kasutada improvisatsioone ja asetas rõhu tulemuse asemel pigem protsessile, kajastas täiel määral reaktsiooni kino kasvavale populaarsusele. Kui teised lavastajad üritasid rõhutada elavale teatrile iseloomulikke jooni, püüdis Pscator filmi üle mängida viimase enda vahenditega. Rajas teatri New Yorki Ziegfeld Theatre. Arendas välja tänapäeval dokumentaaldraama nime all tuntud zanri.
annaabi.ee 
