Tere Faust! Mul on nimelt üks suur probleem, millega seoses soovin sinult abi paluda. Mulle tundub, et meil on rohkem ühist, kui arvata võiks. Hetkel olen ma täielikus segaduses ja ei tea, mida oma eluga peale hakata. Kõik algas sellest, kui hakkasin suhtlema lord Henryga. Ta on inimene, kes suudab teist mõjutada oma jutuga suurel määral. Mind pani ta uskuma lõbutsemisse ja ilusse. Kuid nüüd tunnen, et olen omadega nullpunktis. Tean, et ka sina oled lõbutsenud ja pillavat elustiili harrastanud. Mina olen samuti selle küüsi sattunud ning tunnen, et seesugune eluviis ei ole siiski õnne allikas, kuid teist jutte kuuldes, on räägitud, et teie jällegist ei leidnud õndsust intelligentsusest. Tean, et teil oli depressioon, kuna te ei olnud oma eluga rahul, kuigi teid austati kogu ümbruskonnas teie tohutu tarkuse pärast. Samuti tean ka ma seda, et teid mõjutas Mefistofeles, kes oli kurat. Minul oli selleks aga lord Henry. Tema tutvustas mind ...
Puudel võib olla Fausti juures nii kaua kuni puudel Fausti närvidele käima ei hakka. · Töötuba Kui ta on saanud töötuppa siis saatan ilmutab end. Sõlmitakse Leping Mefisto ja Fausti vahel, mis seisneb selles, et Mefisto teenib Fausti kõiges ja täidab kõik tema soovid. Oh ilus hetk, oh viibi veel- Mefisto ootab kuna Faust lausub need sõnad siis on ta lepingu võitnud Jumala vahel. · Mefisto pakub Faustile järgmisi meelelahutusi: a) Aurebachi kelder: 1) Lähevad kaklema 2)Mefisto pakub alkoholi Faustile b) Nõiaköök: Mefisto viib Fausti nõiakööki kuna Faustile ei meeldi joomine.Faust ei usu nõiatrikke kuna on ta ise eluaeg katseid teinud. Saadab nõia kuu-peale. Samas nõiaköögis näeb Faust kaunist naisekuju, ta tunneb ennast noorena aga Mefisto taipab selle hetke ära ja salveestab selle koha failina. Faust
,,Faust" Faust on rahutu kangelane, kes on masenduses. Taevas sõlmivad Mesfitofeles ja Jumal lepingu, milles Mefistofeles peab Jumalale tõestama, et suudab Fausti õiglt teelt eksitada. Ühel päeval jalutavad Faust ja Wagner tänaval, kui nende juurde tuleb puudel. Teada saades, et koer ei ole tige, viib Faust ta enda juurde. Koer on tegelikult Mefistofeles. Ta pakub Faustile diili, et ta suudab teha Fausti õnnelikuks. Teades, et seda ei juhtu, Faust nõustub. Nad kinnitavad lepingu verepiisaga. Kui Mefistofeles võidab, siis võib Mefistofele Fausti hinge põrgusse viia. Esimesena minnakse kööki, kus nõid annab Faustile võlujooki, mis ta palju nooremaks teeb. Peale seda kohtub Faust kena tütarlapse Margaretiga. Ta saadab Margaretale terve karbitäie ehteid ning esimese korraga ei julge Margareta neid vastu võtta ning
tõepüüdlusi. Mefistofeles läheb maa peale, et üritada Fausti headuse ja tarkuse teelt kõrvale kallutada. Ka siis jääb Jumal endale kindlaks ja lausub: " Las kurja nõuga saata igat sammu siis kiusaja ka kurjast kasvab hea." Mefistofeles võtab Fausti sihikule, kui viimane on meeleheitele viidud inimeste suutmatusest näha oma probleemidest kaugemale ja tema õpilase, Wagneri, tahtmatusest juurelda probleemide üle sügavuti. Esialgu ilmub Saatan Faustile musta puudlina, kuid hiljem võtab inimese kuju ja pakub Faustile lepingut kui Faust hakkab rõõmu tundma maisetest lõbustustest, siis saab temast Saatana teener allilmas, kui läheb vastupidi, siis on Mefistofeles tema teener. Kuna Faust on kindel, et talle ei valmista miski naudingut, võtab ta Mefistofelese pakkumise vastu. Leping kinnitatakse kolme veretilgaga. Pärast lepingu sõlmimist asub Mefistofeles Fausti teenri rolli ja viib ta esmalt
Faust aga on õnnetu, sest on jõudnud äratundmisele, et inimesele pole palju teada antud. Elu on nii lühike, ja teadmisi, mida ei jõua omandada, nii palju, et see muudab väärtusetuks ka selle teadmiste hulga, mis tal olemas on. Midagi on nagu puudu Faust on rahutu, ei leia elule mõtet. Sel hetkel saabubki Mefistofeles oma ettepanekuga ja Faust haarab sellest kinni ehk on tõesti elus kogemata maised kiusatused need, mis tal seni õnnest puudu on jäänud? Kiusatused, mida pakub Faustile Mefistofeles: 1. joodikud veinikeldris põlastus; Faust võrdleb purjus inimesi sigadega; 2. nõia juures nooruse tagasisaamiseks algul Faust loobub: see tundub mõistusevastane, pealegi pole ta valmis loobuma elu jooksul kogutud teadmistest nooruse vastu. Lõpuks kompromiss: Faust saab noore mehe välimuse, kuid säilitab oma teadmised ja elukogemuse; 3. armastus süütu neiu Margareta vastu puhas tunne, millest saab Mef õhutusel
nii noorest peast kui kesk- ja raugaeas’’. ‘’See on mu ihaldatud ideaal, kui vaba rahvas asub vabal maal.’’ Faust ütles Mefistole lepingu sõlmimise ajal, et kui ta iial hüüab ‘’Oh ilus hetk, oh viibi veel!’’, siis teda hukataks silmapilk. Nii laususki Faust oma viimases monoloogis ühel kaunil hetkel ‘’Veel viibi, ilus oled, viiv!’’ ning ‘’Oh ülev hetk, mu elu ilusaim!’’. Seejärel Faust suri. 7. Missuguse hinnangu annab Mefisto Faustile? Mefistofelese hinnang Faustile, oli halb. Mefisto arust ei rahuldunud Faust mingi õnnega ning lasi ennast peibutada pettekujutlustel. 8. Kas Mefisto saab Fausti hinge? On see õiglane? Miks? Mida see näitab? Mefisto ei saanud Fausti hinge. Ühest küljest on see õiglane, sest Faust ei olnud nii halb. Ta oli sügavas depressioonis, kui ta lepingu Mefistoga sõlmis. Teisest küljest on see siiski natuke ebaõiglane, kuna oli ju leping.
üks tema õpilane, kes tahab nõu õige kutsumuse valikul. Faust ei taha õpilasege rääkida ning seetõttu kehastab Mefistofeles on Faustiks ja räägib õpilasele erinevate erialade eelistest ja puudustest. Ta kirjutab õpilase albumise ladina keelse tsitaadi ja saadab ta minema. Pärast seda tuleb Faust tuppa tagasi ja na d asuvad Mefistofelesega teele. AUERBACHI KELDER (kõrts) Tudengid Frosh, Brander, Siebel, Altmayer, Faust ja Mefistofeles Mefistofeles pakub Faustile elu rõõme joodikuelu läbi, sest paneb mured unustama ja muudab paljud asjad tähtsusetuteks. Faustile selline elu ei meeldi ja keeldub alkoholi naudingutest ning tahab võimalikult kiiresti lahkuda. NÕIAKÖÖK Nõid, isa-ja emapärdik, Faust,Mefistofeles Fasut näeb peeglist iluse Helena kujutist ja tahab endale nii ilusat naist saada. Faust job nõiajooki, mis ta nooreks teeb. TÄNAV Faust näeb tänaval noort tüdrukut Margaretat ja armub temasse silmapilkselt. Ta nõuab,
Faust oli kõigest tüdinenud ja tahtis koguaeg midagi uut, ta otsis elu mõtet. Alati jäi oma põhimõtetele kindlaks. 7. Mis on Mephistopheleses Faustiga sarnast, mida erinevat? Mõlemad on kavalad, Faust natukene rohkemgi, ja meessoost. Põhimõtetele jäid nad ka mõlemad kindlaks. Kuid Mephistopheleses ei pidanud lugu jumalast, veel vähem inimestest, mida Faust tegi. 8. Kas väide, et Gretchen muutub kaotajaks, andudes Faustile, on õige? Põhjenda oma arvamust. Ei. Hoolimata sellest, et Gretchen oleks võinud Faustiga olemise asemel oma elus suurt edu saavutada, oli ta Faustiga koos õnnelik. 9. Miks on teosesse toodud Wagneri kuju? Wagner on võrdluseks Faustile. Täielik vastand. Ta on leplik, on rahul sellega, mis tal olemas on, mitte nagu Faust. 10. Miks pole Margareta ja Fausti suhetes võimalik õnnelik lõpp? Selleks, et nad on liiga erinevad. Faust tahab koguaeg midagi uut ja paremat
rahva sekka. Seal antakse aimu, et Faust pälvis rahva suure austuse katkuperioodil, mil tema ja ta isa ravisid elanikke nende loodud ravimitega. Ülestõusmispüha õhtul juhtub kaks olulist sündmust: 1. Lõhestub Fausti hing justkui kaheks, millest üks pool soovib jätkamist senist teadlase elu ja teine pool jätta kõik sinnapaika ning maitsta ka maiseid naudinguid. 2. Tuleb Fausti ja Wagneri juurde üks väike puudel, kes hakkab Faustile nii meeldima, et ta võtab koera enda koju kaasa. Fausti kodus selgub, et tegemist ei ole koeraga, vaid hoopis koeraks moondunud Mefistofelesega, kes hakkab samal ööl Fausti veenma, et too tuleks temaga ja kurat pakuks talle kõikvõimalikke inimlikke naudinguid. Esialgu Faust ei nõustu ja Mefistofeles läheb ära, kuid kui kurat järgmisel päeval tagasi ilmub, siis Faust jääb nõusse. Nad sõlmivad kokkuleppe, millele Mefistofeles nõuab kinnituseks Fausti veretilka.
võtab surm ta koheselt ja Fausti hing läheb otseteed põrgusse. Faust oli kokkuleppega kiiresti nõus, sest ta oli oma lootused elu suhtes juba täielikult maha matnud. Nii asubki Mefistofeles Faustile ilmalikke lõbustusi tutvustama. Esiteks viib ta Fausti Auerbachi keldrisse Leipzigi lõbusate tudengite joomaseltskonda, kuid seal toimuv jätab Fausti külmaks. Siis külastavad nad nõiakööki, kus nõid Faustile sellise joogi segab, mida juues Faust iga naist kui kaunist Helenat näeb. Juba tänaval jalutades armubki ta möödamineja Margaretasse, kelle tuppa ta õhtul Mefistofelese abiga salaja ehtelaeka kingituseks viib. Kui Grete kasti avastab, viib ta selle aga tubli kirikuinimesena papile. Seepeale sokutab Mefistofeles kappi uue laeka, kuid seekord viib Gretchen ehted naaber Marta juurde, et ema laegast jälle kirikule ei annaks.
See imemasin toimetab nad linnuteel ülikiiresti oma sihtkohta. Faust: Enneolematu! Ma ei suuda uskuda ühtegi sõna mida sa va kurinahk suust välja ajad! Ma tahan sellist masinat oma silmaga näha. Ainult siis suudan ma uskuda. Toimeta mind ühele sellisele imemasinale ja täida mu unistus milleks on linnutiivul lennata üle maa. Mefistofeles: Täidan oma isanda käske suurima heameelega. [Faust ja Mefistofeles ilmuvad Tallinna lennuväljale kus Mefistofeles tutvustab Faustile lennukit.] Faust: (kahtlustavalt mõeldes) Ma ei suuda uskuda, et üks selline rauahunnik suudab lennata lindudega! (Mefistofelesele) Tiivad on tal küll olemas nagu linnul, aga see on puhas hullus! Oled mind ninapidi vedanud? Mefistofeles: Üldsegi mitte. Kui te mind ei usu, siis tarvitseb teil kõigest end ringi pöörata. [Tallinna lennuväljale maandub Estonian Airi reisilennuk. Faust seisab tardunult suu lahti.] Faust: Uskumatu! See on tõesti võimalik! Mis must maagia see küll on?
,,Faust" Johann Wolfgang von Goethe 1.1 Teose algul vaevavad Fausti mitmed probleemid. Elu jooksul oli ta omandanud filosoofia-, arsti- ja õigusteaduse, kuid olenemata sellest, ei suutnud ta leida hingerahu. Faustile tundus, et kuigi ta on nii palju omandanud, poleks ta justkui üldse targemaks saanud. Teoses avaldub see nii: ,,Magistriks sain, doktoriks isegi ja aastat kümme järjesti ma siia-sinna, ratastringi vean ninapidi vaeseid hingi ja näen, et midagi ei tea." (,,Ilukirjandus ja kunst" Tallinn 1946; lehekülg 22). Lisaks sellele probleemile ei anna talle rahu ka teadmine, et on kogu oma elu pühendanud õpingutele ja lõbutsemiseks pole üldse aega jätnud
käed, et kui Faust kunagi hüüab: “ On ilus hetk, viibi veel” siis peab ta surema. Lõbusate tudengite jooma seltskond. Lauldakse, juuaks. Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles räägib ahvidega. Tuleb nõid ja pakub Faustile jooki. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge löök. Faust ja Mefistofeles on tänaval. Faust tahab kedagi ära võrgutada. Faust näeb tänaval Margaretat. Ta armub temasse. Faust läheb Margaretta tuppa ja paneb kingituse, milleks on ehtekarp, kappi. Ta lahkub toast. Margareta tuleb tuppa, ta ei tea Fausti käigust, märgab kapis ehetekasti. Ta arvab, et see on emale kingitud. Ema arvab, et see kast on patune ning ei too head. Fausti plaan Margaretta süda võita läks luhta
Mis on Faustlik ellusuhtumine? Paljud inimesed ei suuda mõelda oma elu eesmärkide peale ja püüelda millegi poole. Kid Faustile oli suureks probleemiks oma elutegevuse tähtsus ja mõju teistele inimestele. Paljudel pole huvi asjade vastu, mis maailmas aset leiavad, kuid Faust oli erinev. Faust oli tark ja ta oli teadur. Ta tahtis, et inimesed jääksid teda ja tema tegusid mäletama. Ta püüdis alati edasi õppida, kuid lõpuks jõudils järeldusele, et temast pole olnud abi mitte kellegile ja ta hing oli rahutu. Tema suurimaks sooviks oli tunda hinges
See tuleb sellest, et ta pole leidnud oma õnne ja elu mõtet. Teos algab Issanda ja Mefistofelese kihlveoga, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrvale kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati veretilgaga. Esimese kiusatus, mida Mefistofeles Faustile pakub on alkohol. Faust ütleb sellest kohe ära, kuna talle ei meeldinud Auegbachi kelder, kus kõik jõid ja laaberdasid. Teiseks pakkus ta Faustile noorust ja armastust, mille faust vastu võttis. Mefistofeles viis fausti kokku ilusa tüdrukuga, kelle nimi oli Margareta. Mõlemad lõpuks armusid üksteisesse. Lõpuks saavad nad lapse, kelle Margareta uputab ja siis tapab Margareta tahtmatult oma ema. Volbriööl, kui Faust ja Mefistofeles lõbutsevad, pannakse Margareta vangikongi
talle vajalik, et ta leiaks hingerahu. Faust tunneb ennast nii halvasti, et otsustab omaelu lõpetada, ta tahab juua mürki kuid viimasel hetkel otsustab ta ringi, sest kuuleb laulu sellest ajast kui ta veel noor oli talle meenub nooruspõlv ja mälestused ning selle tõttu otsustab ta ringi ning ei tapa ennast. Mefistofeles otsustab Fausti olukorda ära kasutada, ta maskeerib ennast mustaks puudliks, lootes, nii Faustile läheneda. Faustil on õpilane Wagner ning kui nad Wagneriga väljas on siis tuleb nende juurde must puudel ja Faust otsustabki ta endaga koju kaasa võtta. Koer tundub talle juba algusest imelik ja teistsugune kuid sellegi poolest võtab Faust koera kaasa. Mefistofeles paljastab ennast ja nad sõlmivad Faustiga lepingu. Kuna Faust ei tunne maiseid rõõme, siis Mefistofeles ütleb talle, et kui ta neid siiski
See oli peamiseks põhjuseks, miks Faust oli masendunud ning sügavalt õnnetu isiksus. Tema rahulolematus endaga ja oma mõistuse piiritlusega sai talle ka saatuslikuks, kui ta sõlmis lepingu Mefistofelesega. Mõistmine, et inimesed ei mõtle oma nina esisest kaugemale, vaid on enesekesksed ja rahulduvad saavutatuga väga kergelt, masendas Fausti veelgi. Suure pettumuse valmistas talle ka ta õpilane Wagner, kes oli samasugune nagu kõik teised. Minu mõttemaailm on väga sarnane Faustile. Ka mina leian, et ükspuha kui palju ka ma ei õpiks, siis on alati veel midagi, mida on võimalik veel õppida ja kogeda. Maailm on tohutult suur ning valdkondi väga palju. Lisaks sellele tuleb teaduse arenguga uusi teadmisi kogu aeg juurde. See, mis paarsada aastat tagasi tundus kõigile täiesti ebanormaalne ning mõistetamatu, on nüüd tavateadmine kõigi jaoks. Ka minu jaoks on elu mõtte otsing olnud alati aktuaalne ning teooria praktikasse viimine väga oluline. Fausti
kokkuvõttes midagi juurde, mis oleks talle vajalik, et ta leiaks hingerahu. Faust tunneb ennast nii halvasti, et otsustab oma elu lõpetada, ta tahab juua mürki kuid viimasel hetkel otsustab ta ringi, sest kuuleb laulu sellest ajast kui ta veel noor oli talle meenub nooruspõlv ja mälestused ning selle tõttu otsustab ta ringi ning ei tapa ennast. Mefistofeles otsustab Fausti olukorda ära kasutada, ta maskeerib ennast mustaks puudliks, lootes, nii Faustile läheneda. Faustil on õpilane Wagner ning kui nad Wagneriga väljas on siis tuleb nende juurde must puudel ja Faust otsustabki ta endaga koju kaasa võtta. Koer tundub talle juba algusest imelik ja teistsugune kuid sellegi poolest võtab Faust koera kaasa. Mefistofeles paljastab ennast ja nad sõlmivad Faustiga lepingu. Kuna Faust ei tunne maiseid rõõme, siis Mefistofeles ütleb talle, et kui ta neid siiski nautima peaks hakkama ja enam surra ei taha siis võib Mefistofeles
Pühitseti ülestõusmispüha. See oli kui paradiis, kus Faust tundis end lapsena. Kuid Wagneri arvates on seltsielu, metsik kära ja pillid- see paneb tundma jubedust. Rahvas osutad oma kiindumust ja austust Fausti vastu. Wagner pärib Faustilt, mis ta tunneb, kui rahvas avaldab talle oma kiitust. Faust: ,,Jagame mürki, ohvrid surid ja veel kiidetakse mõrtsukaid". Halb tuju väljendus jutuajamisele. Faust märkab puudli, kes olevat on eksinud. Koer lähenes Faustile ja Wagnerile. Faust otsustab koera endale võtta seni, kuni ta ei tüüda teda ära. Töötuba Faust võttis koera kaasa oma töötuppa. Teda hakkab segama koera urisemine ning ta palub koeral lahkuda. Kuid puudel teda ei kuulanud, vaid tema kuju muutus deemoniks (Mefistofeles). Faust ütleb talle, et kuna ta ei suuda kaotada kõiksust, tuli ta siia proovida üksikasju muuta. Mefistofeles ja Faust sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle
Issand - Faust Issand oskas inimesi läbi näha, head ja halba eraldada. Faust väga mitte. Wagner + Faust Olid mõlemad targad, või vähemalt teel sinna suunas. Wagner - Faust Wagnerile ei meeldinud rahvarohked kohad, Faust tundis end nendes hästi. Faust pidas Wagnerit ahneks, kes elab ilma vaevata. Mefistofeles + Wagner Mõlemad veidi pahatahtlikud Fausti suhtes. Mefistofeles - Wagner Saatan on saatan ja inimene on inimene. Kokkuvõttes tahtis Wagner Faustile ikka head, Mefistofeles pigem endale kasu ning polnud Faustist huvitatud. 6. Tee teemantluuletus kas „Faustist“, Faustist, Mefistofelesest või Margaretast. Juhend: • esimesel real on üks nimisõna • teisel real on kaks omadussõna • kolmandal real on 3 mine-liitelist sõna • neljandal real on neljasõnaline lause, mis kirjeldab olukorda, tegelast
Faust tahtis parandada inimeste olukorda maailmas ja anda endast parima selle täideviimisel, kuigi ei teadnud endiselt, mis suunaks inimsoo teele paremuse poole. Faust oli teadlane, kes oma õnne otsingul hakkas tööle inimkonna heaks. Fausti õpilane Wagner oli tema täielik vastand. Wagner oli inimene,kellele polnud tähtis asjade sisu vaid ainult vahendid, millega ta oli võimeline midagi saavutama. Ta ei juurelnud probleemi üle sügavuti, vaid rahuldus saavutatuga.Wagner oli kade Faustile tema tuntuse pärast, isegi siis kui kiitus tuli pööbli suust. Wagner pidas kuulsust õnneks.Ta astus ka üle eetiakapiiridest, kõike ainult selle nimel, et tahtis näha oma nime kirjutatuna suurte tähtedega teadusetaevas. Wagner tahtis viia oma katseklaasilapsega inimkonna uude ajastusse, kuid kõik see oli sügavalt omakasupüüdlik. Mefistoteles oli tegelane, kes ei pidanud inimestest eriti lugu ja loomadest eristas teda vaid ta mõistus
juurest lahkuda, kuna siis oleks ta kaotaja. Mefistofelesele meeldis inimeste keskel tegelikult ja kui ta võidab kihlveo siis saaks ta maitsta triumfi. Ma arvan, et Mesistofoles lausa janunes väljakutsete peale ja sellepärast ta jäigi Fausti juurde. Kurat sai sisse tulla, kui teda kolm korda sisse kutsuti. Alustatakse retkega lõbusate tudengite joomaseltskonda, mis lõppeb kaklusega. Kaklus toimub Mefistofelese ja tudengite vahel. Faustile endale ei meeldi joomapeod vms, kuid suhtus rahvasse hästi. Nõiaköögis, kuhu Faust ja Mefistofeles varsti lähevad, laseb Mefistofeles nõial Faustile anda võlujooki, mis noorendaks teda ligi kolmekümne aasta võrra. Faust näeb nõiapeeglist vana, kuid ilusat naist. See oli trooja Helena. Sellele järgnevalt kohtub Faust noore tütarlapse, Margaritaga, ning mõlemad armuvad teineteisse. Faust tahab teda saata, kuid Margarita ütleb et saab iseenda saatmisega hakkama
lk 56 Algab Fausti "proovilepanek" Mefistotelese poolt. "Fausti" üldine ülesehitus meenutab Dante "Jumalikku komöödiat". Ent kui Dante on põrgus vaatleja, siis Faust läbib ise põrguvürsti poolt korraldatud katsumused kehastab otsivat inimest tema maapealses üksilduses. Teejuhiks pole tal mitte heatahtlik Vergilius, vaid reetlik Mefistoteles, kelle siht on omakasu. o AUERBACHI KELDER LEIPZIGIS üliõpilaste joomaseltskond o NÕIAKÖÖK- Mefistoteles pakub Faustile noorenduskuuri nõiaeliksiiri abil. Faust ei usu nõidusesse ja tahab saada abi loodusvaimudelt. Mefisto pakub välja põllutööd värskes looduses "Sa piirdu ainult oma töö ja toaga ja toida ennast segamata roaga"lk 64 Faust tunnistab, et ei oska maatööd teha. Oleks nõus võtma jooki, kui selle valmistaks Mefisto, mitte nõid. Mefisto tunnistab, et on oli nõiale õpetajaks võlujoogi meisterdamisel
Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati veretilgaga. Nõiaköögis, kuhu Faust ja Mefistofeles varsti lähevad, laseb Mefistofeles nõial Faustile anda võlujooki, mis noorendaks teda ligi kolmekümne aasta võrra. Sellele järgnevalt kohtub Faust noore tütarlapse, Margaritaga, ning mõlemad armuvad teineteisse. Volbriööl, kui Faust ja Mefistofeles lõbutsevad, pannakse Margarita vangikongi. Kui Faust sellest teada saab, üritab ta Margaritat päästa, kuid viimane ei tunne teda ära enne kui hilja. Kui Margarita sureb, päästavad tema hinge inglid ja ta läheb taevasse.Teose teises osas, kus enamus
kurat Fausti, põrgus aga Faust kuradit. Nad löövad käed.Lõbusate tudengite jooma seltskond. Lauldakse, juuaks. Faust ja kurat astuvad sisse. Nad läksid sinna, et Faustil mustad mõtted meelest läheksid ja meel muutuks heaks ja rõõmsaks. Mefistofeles laulab ja pakub veini. Minnakse Mefistofesele kallale. Faust ja Mefistofeles lahkuvad nõiakööki. Faust soovib nõiajõuga nooreks saada. Mefistofeles räägib ahvidega. Tuleb nõid ja pakub Faustile jooki. Kui Faust selle suule tõstab, tõuseb kerge löök. Faust ja Mefistofeles on tänaval. Faust tahab kedagi ära võrgutada. Faust näeb tänaval Margaretat. Ta armub temasse. Faust läheb Margaretta tuppa ja paneb kingituse, milleks on ehtekarp, kappi. Ta lahkub toast. Margareta tuleb tuppa, ta ei tea Fausti käigust, märgab kapis ehetekasti. Ta arvab, et see on emale kingitud. Ema arvab, et see kast on patune ning ei too head. Fausti plaan Margaretta süda võita läks luhta
puudub au ja toredus, maja ja maa. Kas on koerapõligi nõnda hale? Seepärast ma andun nüüd maagiale, et kuuleksin mõne vaimu käest maailma juhtivast imeväest, et enam tarkust kogu aja mul teeselda ei oleks vaja, vaid mõistaksin, mis on su tuum, maailm ja elu, aeg ja ruum, ja näeksin kõikeloovat jõudu ja sõnadest ei tunneks õudu." Enda kambris tunneb Faust end nagu vangikongis: ,,Veel olen, ah, siin konginurgas!" Peale Wagneriga vestlemist ning mõningat mõtisklust tuleb Faustile veelgi suurem masendus peale. Ta peab end suhteliselt tähtusetuks, leiab end lootusetus olukorras. Ta jõuab ka järeldusele, et inimene ei ole mitte keegi. Ta ütleb: ,,Ma ainult tõuk, kes põrmus rada kaevab." Faust ütleb, et rutiin tapab kire kõige vastu, mis enne armas oli ning kurdab selle üle, et pole vaatamata suurele õppimisele kuskile jõudnud. Ta oli ise samuti kaotanud kire teaduste vastu. ,,Mis väärtuslik su vaimule näis varem, ei harjudes see enam armas näi
Faustil hinge. I. osa teadlasena on Faust uurinud sõnu ja mõtteid, kuid pole leidnud jõudu kuidas neid teadmisi rakendada. Faust tahab leida elu mõtet, hetke, mis oleks nii kaunis, et sooviks seda peatada. ta ihkab teha midagi kasulikku endale ja kogu inimkonnale. Eesmärk on nii tähtis, et ta on valmis kulutama sellele kogu elu. Issand saadab Fausti teele Mefistofelese, tõestamaks inimese tõeotsingute püsivust ja viljakust. Kõigepealt pakub Mefisto Faustile madalaid naudinguid joomist, paradiisii elu.., kuid see ei köida fausti. Mephistopheles arvas, et iga inimese unistus on olla noorem. FAUST II Teises osas on Faust niiöelda suures maailmas, fantastika osa suurem. Teine osa on jagatud viieks vaatuseks, igal vaatusel on teema. Kui esimene osa oli fausti isiklik tragöödia, siis teises osas kujutatakse kogu inimkonda. I vaatlus Faust ärkab ilusas loodslikus kohas, mis pakub talle naudingut. Mef ja F lähevad keisri
parema suunas näidata. Samal ajal teavas Issand ning Mefistofeles veavad kihla, et Mefistofeles ei suuda Fausti õigelt teelt kõrval kallutada. Varsti ilmub Mefistofeles puudli kujul Fausti ette ning peagi kaks viimast sõlmivad lepingu, et kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Mefistofeles. Nagu saatanale kombeks on, siis see leping kinnitati veretilgaga. Nõiaköögis, kuhu Faust ja Mefistofeles varsti lähevad, laseb Mefistofeles nõial Faustile anda võlujooki, mis noorendaks teda ligi kolmekümne aasta võrra. Sellele järgnevalt kohtub Faust noore tütarlapse, Margaritaga, ning mõlemad armuvad teineteisse. Volbriööl, kui Faust ja Mefistofeles lõbutsevad, pannakse Margarita vangikongi. Kui Faust sellest teada saab, üritab ta Margaritat päästa, kuid viimane ei tunne teda ära enne kui hilja. Kui Margarita sureb, päästavad tema hinge inglid ja ta läheb taevasse. 2.1 Tegelased
hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Põrgu valitseja. Kuna Faustil oli oma elust ja hingest selleks hetkeks juba täiesti ükskõik, võttis ta pakutava võimaluse rõõmuga vastu, hoolimata sellest, et tema tulevane õnn võis olla ühtlasi ka tema õnnetus, kuna siis läheks ta hing põrgusse. Traditsioonilise kolme veretilgaga kinnitaski ta lepingu ja saatanlikud vembud võisid alata. Rusutud teadlasele pakkus kurja kehastus Metistofeles elurõõmu. Vaim andis Faustile noorendavat eliksiiri, tutvustas vulgaarset kõrtsielu, naudingut nooremast ja elujõulisemast kehast ning armastust. Kogu teose käigus pidas aga teadlane suuri siseheitlusi kas jääda enda tõekspidamiste juurde ja headele radadale või alluda kurjale ning üritada tunda elust rõõmu? Nii nagu Faust, peavad ka teised inimesed siseheitlust hea ja kurja vahel. Olen üsnagi kindel, et maa peal pole ühteainsatki
TAMMSAARE JA MEFISTO Referaat Juhendaja: Marju Retsja Märjamaa 2009 TAMMSAARE JA MEFISTO Seotust Vargamäe Andrese ja Fausti vahel on näinud nii paljudki. Sellest on kirjutanud Jean Gionot "Tõe ja õiguse" prantsuskeelse väljaande eessõnas, Ain Kaalep essees "Tammsaarega Samarkandis" ja isegi Tammsaare ise on seda maininud. Nii Faust kui Andres mainivad kraavi enne oma surma. Kui leemurid juba Faustile hauda kaevavad, ütleb ta: "Päev-päevalt teateid too, too kiirel traavil, kuis sigib pikkust alustatud kraavil" ning minut peale nende sõnade ütlemist heidab Faust hinge. "Tõe ja õiguse" viiendas köites ütleb Indrek Andresele: "Isa, ma olen nii rõõmus, et sa oma silmaga võisid näha, kuidas inimesed juba jõe kallal tööl..." Ja Andres vastab: "Tahaks ühes jumalamehega öelda: Issand, nüüd lased sa oma sulase rahus minna, sest mu silmad on su õnnistust näind
ei suuda näha oma väikestest probleemidest kaugemale ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal põhjusel pettub ta oma õpilases Wagneris, kes erinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutatuga. Kõik see viib Fausti meeleheitele ja ta tahab ennast tappa mürki juues, kuid inglid peatavad ta. Samal ajal on ta sihikule võtnud Mefistoteles, kes asub oma kihlvedu Jumalaga täide viima. Esialgu ilmub ta Faustile musta puudli kujul, kuid tema töötoas võtab inimese kuju ja pakub Faustile lepingut, millest viimane ei saa keelduda Faust saab endale kõik võimalused, mida Mefistoteles suudab pakkuda ja kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Saatan. Kuna Faustil on oma elust ja hingest selleks hetkeks juba täiesti ükskõik, võtab ta pakutava võimaluse rõõmuga vastu, hoolimata sellest, et tema tulevane õnn võib olla
Faust Issand ja Mefistoteles sõlmivad taevas kihlveo. Saatan nimelt väidab, et inimene on oma loomult õnnetu ja armetu, igavesti nurjuv ja loodudki kannatama. Jumal aga usub inimese õilsusesse ja lausub: " Las kurja nõuga saata igat sammu siis kiusaja ka kurjast kasvab hea." Tõe väljaselgitamiseks lähebki Mefistoteles maa peale, et üritada Fausti headuse ja tarkuse teelt kõrvale kallutada. Mefistoteles pakub Faustile oma teenistust, andes talle kasutada oma võimed ja lubades talle igasuguseid imesid näidata. Vastutasuks peab Faust andma oma hinge kuradile hetkel, kui tunneb, et on eluga rahul. Kuna Faust on oma ebaõnnestumise tõttu asja tuuma otsingul sügavas depressioonis, on ta kokkuleppega nõus. Mefistotelese tegevus jääb siiski vähetulemuslikuks, sest just tema kurjus ja hävitustöö, eriti Fausti armastanud noore Margarita surm, sunnivad Fausti enda põhimõtetele kindlaks jääma
2.Kuidas Mefistofeles end tutvustab? Mefistofeles tutvustab end väikse osana kõigest: maailmast, kurjusest ja headusest. Talle ei meeldi see maailm, kuna tema jaoks on Jumala tehtu jama ja valesti tehtud. ,,Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." ,,Ma olen kõike eitav vaim." 3.Millise lepingu sõlmivad Faust ja Mefistofeles? Mefistofeles ja Faust lepivad kokku, et kui Mefistofeles suudab teha midagi, mis Faustile meelepärane on, siis saab ta peale seda Fausti hinge omale. Mefistofeles: ,,Võin täita kõik su soovid." ,,Siin ilmas teen ma kõik, mis nõuad, nii nagu õige teenri viis. Kui aga teise ilma jõuad, mind omakorda teenima pead siis." Faust: ,,Siis lööme käed. Kui iial hüüan rõõmu sunnil: ,,Oh ilus hetk, oh viibi veel!" siis ahelda mind samal tunnil, siis olgu lõpp mu maisel teel." Leping Mina, Mefistofeles, luban Faustile:
Jumal usub oma ktet headusesse ja tleb, et inimesed teevad vigu, aga siisk on nad head. Nad valivad vlja inimese, kellel on eluisu otsas ja teevad tehngu, et kui Mephistofeles suudab ta nnelikuks teha(lbi mnes mttes halbade asjade), siis see inimene lheb prgusse(Mephistofeles saab ta hinge endale), kui inimene ei lhe kurjusega kaasa saab ta taevasse. Valivad vlja Fausti, see on viimases masenduses. 2)Epiloog teatris 3) I osa M muudab end puudliks ja hakkab viibima Fausti lheduses, Lpuks teeb Faustile ettepaneku, et kui suudab F nnelikkuks teha(F peab tlema lause, Oh ilus hetk, sa kesta veel), sel juhul lheb Faust prgusse. Kuid Faust on kindel, et miski ei tee teda nnelikuks, seega vtab pakkumise vastu. Kurat teenib F-i maapeal, F teenib Kuradit prgus. Kigepealt viib M Fausti llekeldrisse, s.o kge labasem viis inimest nnelikuks teha, Faustile ei meeldi ruskavad inimesed ja alkohol, tunneb end seal ebamugavalt. Jrgmiseks viib M Fausti niakki, et teda nooremaks teha
seisneb selles,et Mefisto teenib Fausti kõiges ja täidab kõik tema soovid, nii kaua kui Faust lausub : '' Oh ilus hetk, oh viibi veel! '' - siis ahelda mind samal tunnil, siis olgu lõpp mu maisel teel. Siis oled sa tööst vabanenud, siis kuskile mul pole enam püüda, ma sinu meelevalda annan end. AUERBACHI KELDER LEIPZIGIS Mefisto pakub Fasutile joomist ning purjus seltskonda. Fasustile aga ei meeldi seal ning nad lahkuvad. NÕIAKÖÖK Mefisto arvab,et Faustile ei meeldi joomine jms, kuna ta on liiga vana. Seejärel otsustab ta nõiaköögis Fasuti nooreks teha. Nõid teeb kõiksugu trikke ja võtteid, kuid Faust ei usu seda ning ütleb, et see on igavene jama. Ometi lahkub Faust nõiaköögist noorena. Täiesti juhuslikult näeb Faust peeglis kauni naise kuju ning temas tekib iha naise vastu ning ta tunneb end noorena. Fausti ja Margareta lugu : Faust kohtub Margaretaga tänaval, kus Faust pakub end Margareta saatjaks, kuid viimane keeldub
" Niisiis satub Faust üleinimlike jõudude keerisesse, üritades samas leida oma isiklikku ülimat tõde elu mõtet. Samal põhjusel pettub ta oma õpilases Wagneris, kes erinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutatuga. Kõik see viib Fausti meeleheitele ja ta tahab ennast tappa mürki juues, kuid inglid peatavad ta. Samal ajal on Fausti sihikule võtnud Mefistoteles, kes asub oma kihlvedu Jumalaga täide viima. Esialgu ilmub ta Faustile musta puudli kujul, kuid tema töötoas võtab inimese kuju ja pakub Faustile lepingut, millest viimane ei saa keelduda Faust saab endale kõik võimalused, mida Mefistoteles suudab pakkuda ja kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Saatan. Kuna Faustil on oma elust ja hingest selleks hetkeks juba täiesti ükskõik, võtab ta pakutava võimaluse rõõmuga vastu, hoolimata sellest, et tema tulevane õnn
Mefistofelest teenima hakkama. Kui Faust oleks öelnud need sõnad, siis oleks Mefistofeles võitnud kihlveo Jumalaga. Kihlveo sõlmimiseks andis Faust kolm tilka verd. Mefistofeles viis Fausti Aurebachi kõrtsi joodeldavate tudengite juurde. Nähes, et Faustile see lõbu ei paku, viis Mefistofeles ta nõiakööki. Nõiaköögis jõi Faust võlujooki, mis tegi ta kolmkümmend aastat nooremaks. Faust kohtus Margaretaga ja tahtis teda koju saata, kuid too keeldus. Faustile meeldis Margareta väga ja ta tahtis teda ilmtingimata enda elukaaslaseks saada. Mefistofeles viis Margareta kappi ehtelaeka. Kui neiu seda nägi, rääkis ta sellest oma emale. Ema andis ehtelaeka kirikule. Faust ei lasknud ennast esimesest ebaõnnestumisest heidutada ja Mefistofeles paneb Margaretale kappi uue ehtelaeka. Seekord Margareta sellest oma emale ei rääkinud, vaid ta arutas laekast oma naabrinaisega, kes soovitas ehetega salaja tema juures käia
Sarnasused: Meiphistopheles on intelligente ja tasakaalukas, isegi mingil määral sümpaatne tegelane. Erinevused: Mephistopheles on iseloomult Fausti täielik vastand. Ise peab ta ennast vajalikuks jõuks, et maailma tasakaalus hoida. Ta tekitab küll palju pahandust, kuid ta ei suuda iial hävitada elu maa peal: "Küll koristan neid ilmast ühtelugu, kuid värske vere löök ei vakata." 8) Kas väide, et Gretchen muutub kaotajaks andudes Faustile, on õige? Põhjenda oma arvamust. Minu arvates on väide õige, sellepärast, et mina mõistan seda väidet sellena, et Gretchen muutub kaotajaks siis, kui tunnistab, et armastab Fausti. Kuna Faust on seotud verelepinguga Saatanaga, siis on ka Gretchen lepingu osapooleks. Gretchen sureb lõpuks vangis, kuhu ta sattus, sest tappis oma lapse. Ta kaotas oma ema, venna ja lapse. Lõpuks kaotab ta oma elu. Gretchen kaotas ka siis, kui mõistis Mephistophelese kurje kavatsusi,
Sul ei pruugi küll olemas olla kõike, mida sa oled kunagi ihanud, kuid kindlasti on su ümber keegi või midagi, mida sa armastad. Goethe ,,Faust" on ilmselge näide sellest. Endale järjekindlalt sisendades, et maailmas ei ole midagi, mis teeks sind õnnelikuks- jäädki seda lõpuks uskuma. Kui aga lasta sellest mõttest lahti, võid avastada enda jaoks palju uut. Välised tegurid nagu ilu, alkohol ja naised ei toonud ei Faustile ega arvatavasti ei kellelegi õnne. Tuleb leida rahu iseendas, küll siis avanevad uksed ka õnnele! Tuleb avada vaid oma silmad, et õnne näha, avada oma süda, et see sisse lasta. Õnn peitub naeratuses, päiksepaistelises ilmas, toetaval õlal- õnn on kõikjal! Vaadates üle õla, on kindlasti igaühel olemas keegi, kes toetab teda raskel ajal. Kas siis mitte selles ei peitu juba õnn? Et sul on olemas keegi, kellega oma muresid ja rõõme jagada
ära võtta,et ta saaks ära minna.Faust jääb magama ja Mefistofeles laseb oma jüngritel pentagrammi läbi järada. (lk 47)Mefistofeles ja Faust veavad kihla:kui Faust peaks kunagi ütlema "Oh ilus hetk,oh viibi veel",siis Mefistoteles võtab ta kaasa põrgu oma teenriks,aga kuni selle hetkeni ta on Fausti teener. (lk 71) Faust joob nõia valmistatud jooki. (lk 72)Margareta ja Faust kohtuvad.Margareta annab Faustile korvi.Faust hakkab teda ihaldama. (lk 89)Mefistofelesi korraldatud Fausti ja Margareta kokkusaamisel Margareta tunnistab oma armastust Fausti vastu. (lk 92,93)Mefistofeles kiusatab Fausti oma kirele järele andma. (lk 122)Faust tuleb Margaretat kongist päästma. (lk 127)Margareta tahab ajada Mefistofelese minema,kuid lõppkokkuvõttes ta jäetakse üksi kongi edasi,kus ta saab päästetud. Johann
pöörata doktor Fausti halvale teele. Issand aga hindab doktori mõistust ja teadmisi ning usub, et saatana trikid ei suuda teda teelt kallutada. Faust läheb oma õpilase Wagneriga linna ja seal ilmutab end Mefistofeles musta puudlina, kelle doktor koju kaasa võtab. Fausti töötoas muutub puudel saatanaks ja pakub doktorile kokkulepet, et kui FAUSt hakkab elust rõõmu tundma, läheb ta otse põrgusse. Faust on oma elu suhtes juba alla andnud ja nõustub kokkuleppega. Mefistofeles hakkabki Faustile igasuguseid maiseid lõbustusi tutvustama. Kõigepealt viib ta Fausti õllekeldrisse üliõpilaste joomaseltskonda, mis doktori jaoks on igav. Seejärel viib saatan Fausti nõiakööki, kus doktor joob nõia kokku segatud eliksiiri, mis muudab ta ligi 30 aastat nooremaks. Nii kohtabki Faust Margaritat ja armub temasse. Naine alguses tõrjub doktori eemale, kuid hiljem suudab Faust siiski ta südame saatana abiga võita. Varsti sureb aga naise
ning jõuab tõdemuseni, et olulisem kui mõte, sõna või jõud, on tegu. Samal põhjusel pettub ta oma õpilases Wagneris, kes erinevalt temast endast ei juurdle probleemide üle sügavuti, vaid rahuldub saavutatuga. Kõik see viib Fausti meeleheitele ja ta tahab ennast tappa mürki juues, kuid inglid peatavad ta. Samal ajal on ta sihikule võtnud Mefistoteles, kes asub oma kihlvedu Jumalaga täide viima. Esialgu ilmub ta Faustile musta puudli kujul, kuid tema töötoas võtab inimese kuju ja pakub Faustile lepingut, millest viimane ei saa keelduda Faust saab endale kõik võimalused, mida Mefistoteles suudab pakkuda ja kui Faust kaotab oma rahutuse ja hakkab elu nautima, võidab selle kihlveo Saatan. Kuna Faustil on oma elust ja hingest selleks hetkeks juba täiesti ükskõik , võtab ta pakutava võimaluse rõõmuga vastu, hoolimata sellest, et tema tulevane õnn
Faust oli teadmis- ja tunnetusjanuline inimene. Ta oli huvitatud mitmetest teadustest bioloogia, keemia, arstiteadus ja astronoomia. Ta oli õppinud palju, saanud doktorikraadi. Saadud tarkuse juures tundus tale, et midagi on ikka puudu. See tunne ei jätnud rõhumist. Ta jõudis selgusele, et tarkuste ammutamine ei paku talle enam rahuldust. Talle näis, aastad mida ta oli pühendanud õppimisele on justkui raisatud. "Ja kõrged seinad siin täis riiuleid ja tühiasju igat liiki! Eks ole seegi tolm ja põrm, mis meid seob siia koide, pehkimise riiki! Kas seda, mis mul puudu, leian siin, et veenduda, et kõikjal ootab piin, et mõnikord on olnud pisut õnne?..." Lk22 Võib eeldada, et Faust oli üsnagi romantiline inimene. Ta tundis puudust armastusest, kellegi õrnast hingest kes jagaks temaga muresid ja rõõme. Ta muutus järjest õnnetumaks ning otsustas Mefistofelesega lepingu sõlmides. Faustile on vastandatud nn õpilane Wagner. Ta on väga uudish...
lange kergesti lõksu ja jääb oma põhimõtetele alati kindlaks, kuni taevas sõlmivad Kurat ja Jumal kihlveo, et Kurat ei suuda Fausti hinge eksiteele viia. Mefistofeles on kuri deemon, kes ei pea lugu inimestest ega austa ka Jumalat. Ühtäkki ta ilmub Fausti ette puudli kujul ja pakub teadlasele lepingut, et kui viimane leiab hingerahu ja hakkab elu nautima, siis võidab Kurat ning võib mehe hinge põrgusse viia. Kui Faust nõustus, siis see leping kinnitati veretilgaga. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki, mis teeb ta võrgutavaks ja niipea kui ta kohtub süütu tütarlapse Margaretaga, armuvad noored teineteisesse. Volbriööl satub Margareta vangikongi. Faust üritab tüdrukut päästa, kuid asjatult, sest Margareta ei tunne oma armastatut ära ja sureb. Inglid päästavad neiu hinge ja ta läheb taevasse. Margareta on tegelane, kes taipab, et Mefistofeles pole see, kes ta näida püüdis. Tüdruk on sügavalt usklik ja saab aru, et Kurat on kelm.
Soov leida elu mõte Mefistofeles Kuri deemon Endast heal arvamusel Usub, et inimkond on teel hukatusse Sõlmib lepingu Issandaga Ilmub Fausti juurde puudlina Teenib Fausti "Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Margareta 14aastane naiivne neiu Fausti unelmate naine Ta on rahul olemasolevaga Armub Fausti Teda hakatakse pidama lihtsameelseks Sünnitab Faustile lapse Tapab ema Teose lõpus läheb hulluks Teose probleemistik Tüdinud õppimisest Tahab elust rõõmu tunda Appi tõttab Mefistofeles - juhib Fausti halvale teele Noorendav eliksiir Margareta elu hakkab alla käima - satub vangi ja läheb hulluks Faust tapabValentini Faust ja Mefistofeles põgenevad Elu mõtte otsingud Kurdab õpilasele Wagnerile, et elu on tühja joosknud Saab tuttavaks Mefistofelesega püüab aidata Fausti
Retsensioon "Faust" Käisin 12. novembril Kuressaare Linnateatris vaatamas Aare Toikka lavastust "Faust". See on uues võtmes tehtud dramaatiline näidend, mis räägib vanamehest nimega Faust, kellel on aastatega tekkinud kopsakas teadmistepagas. Paraku pole mees leidnud midagi, mis suudaks inimkonda täielikult aidata. Taevas sõlmivad Jumal ja Kurat Fausti hinge peale kihlveo. Mefistofeles pakub Faustile noorendavat võlujooki ning mõjutab teda võrgutama ja petma süütut Margaretat. Lõpuks noor neid hukkub ja Faust ei suuda teda päästa. Lavastaja Aare Toikka on teinud minu arvates suurepärast tööd. Ta on suutnud vaatajateni tuua midagi enneolematut ja fantastilist. Terve näidend on tehtud põnevaks erilisi vahendeid kasutamata. Samuti huvitav oli see, et näitlejad ise ei rääkinud enda teksti, vaid seda kõneles keegi teine lava kõrval
muu tegemisest, kui nad sellest ise kasu ei saa. Samamoodi, nagu keegi ei ole üdini aus ja siiras, võib ka väita, et keegi pole üdini kuri ja õel. Kuigi jah, nende inimeste võitluses hea ja kurja vahel on võitjaks kuri. Koolis kohustusliku kirjanduse nimekirjas olev tragöödia „Faust“ räägib arstist, kes pidas heitlust hea ja kurja vahel. Otsides elu mõtet, andis talle elurõõmu kurjuse kehastus Mefistoteles, kes pakkus Faustile lõbutsemist ja rõõmu. Teose vältel pidas Faust siseheitlust - kas jääda endale kindlaks ja püsida headel radadel, või tunda rõõmu ja kurjust? Lugedes J.W.Goethe filosoofilis-dramaatilist teost mõistsin, et raamat räägib kogu inimsoost ning sellest, kuidas igas inimeses on olemas Faust – mõtlev, kaaluv ning siseheitlust pidav inimene. Johann Wolfgang Goethe on öelnud: „Teel tõe poole peab inimene läbi elama vastandlikkusi –tundma elu tumedamat poolt
Johann Wolfgang von Goethe "Faust" Teoseanalüüs Goethe (1749-1832) oli saksa kirjanik, filosoof ja looduseuurija. Mees alustas kirjanduslikku tegevust anakreontilise lüürika ja näidendite avaldamisega aastatel 1767-1769. Ta kirjutas palju draamasid, näidendeid ja ballaade. Goethe vaimustus W. Shakerpeare`ist , suhtus samas kriitiliselt klassitsismi ning toetus oma loomingus rahvaluule traditsioonile. Üldtuntud on tema luuletused "Nõmmeroosike", "Ränduri öölaul" ning ballaad "Metshaldjas". 1773.a sai Goethel valmis nn "Alg-Faust", mis oli tol ajal vaid armastuslugu. 1790.a ilmus trükis "Faust. Fragment". See hõlmas nii armastuslugu kui ka noorendamise osa. 1808.a ilmus "Faust I", millele oli autor lisanud ka pühenduse, teatristseeni jms. "Faust II" ilmus 1833.a ning oli eelnevatest palju filosoofilisem. Kirjandusvooluks oli romantism....
ROMANTISM: Romantismi peamised tunnusjooned Romantism muusikas on umbes 18201880 valitsenud. Väljendusrikas meloodia. Värvikas harmoonia, üles ehitatud kõrvalastmete akordidele. Klassikalisi vorme käsitleti üsna vabalt. kirjutati põhiliselt programmilist muusikat, teemadeks loodus, ajalugu, rahvalooming (muistendid, legendid). Romantilisi heliloojaid Franz Schubert (1797-1828) - loonud muusikat rohkem kui 120-le Goethe ja Schilleri luuletusele.Tänu temale kujunes saksa Saksamaal iseseisvaks muusikavormiks (soololaul). Robert Schumann (1810-1856) - loonud laule ja klaveripalasid Itaalia romantikud Giuseppe Verdi (1813-1901) Gioacchino Rossini (1792-1868) Niccolo Paganini (1782-1840) Prantsuse romantikud Hector Berlioz (1803-1869) Georges Bizet (1838-1875) Charles Gounod (1818-1893) ROBERT SCHUMANN (1810-1856) Ta oli romantik ja 19. sajandi kuulsamaid pianiste. Muusi...
aastal. Faust on maag ja õpetlane, kes on teelt eksinud, leidmata lohutust ka Jumalast. Ta on elus pettunud ning depressioonis. Kuigi suurte teadmistega, tundub talle, et ta pole suuteline neid edasi andma oma õpilastele. Teose algul veab langenud ingel Mefistofeles Issandaga kihla, et on suuteline hukutama Fausti hinge. Issand lubab mitte vahele segada, kuid on kindel, et Faust leiab ise õige tee ning teeb vahet hea ja kurja vahel. Mefistofeles ilmutab end Faustile musta puudli kujul ning teenib sellega mehe usalduse. Faust viib koera oma töötuppa, kuid see segab tal töötamast. Faust tahab looma välja ajada ning selle peale ilmutab Mefistofeles end skolaarina ning Faust saab aru, et tegu pole enam maiste jõududega. Mefistofeles jääb Fausti juurde lõksu, teda takistab lahkumast uksel olev pentagramm. Faustis tekitavad huvi kuradi võimed ning leping, mida too mehele pakub. Fausti, kes on
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
