Kenichi Ohmae (Mr Strategy) ,,The Mind of a Strategist the Art of Japanese Business" 1982 Teooria 80-90-ndatel 1980-1990 veelgi teravam konkurents, vähenenud marginaal turuosa suurendamise otsingud kasvu finantseerimise võimalused vähenenud konkurentsieelise otsimine, positsioneerimine ja segmenteerimine - SJ segunemine turundusega SJ horisont lühem Kvantitatiivne analüüs - kvalitatiivne analüüs Struktuuriökonoomika (1980), SCP (structureconduct-performance) paradigma Organisatsiooni ressursipõhine vaade (RBV resourse based view) (tuumkompetents): kasumlikkus peitub () organisatsioonis, mitte keskkonnas Tehingukulude ja agenditeooria Peamised autorid 1. Jay Barney "Firm Resources and Sustained Competitive Advantage" - 1991 2. Gary Hamel ja C. K. Prahalad "Competing for the Future" - 1994 3. Henry Mintzberg "The Rise and Fall of Strategic Planning" - 1994 4
· maksimeerimisparadigma asemel reeglite pooldamise idee (koordineerimisparadigma); · ühiskond on "ettevõte koostöökasude saamiseks" (J Rawls). Mikroökonoomilise majanduskäsituse arengust: · mikroökonoomiline tegevusteooria kujunes valitsevaks suunaks majandusteoorias alates 19. sajandi keskpaigast; · marginaalanalüüsi arendamine ja üldise tasakaalu matemaatiliste mudelite väljakujunemine jätkus 20. sajandi keskpaigani; · koostegevusteooria (struktuuriökonoomika ja institutsiooniökonoomika) said alguse 20. sajandi esimesel poolel ja ei ole veel lõplikult tegevusteooriaga integreerunud. 2. LOENG 13.09.2010 Mikroökonoomika- ja makroökonoomika Mikroökonoomika püütakse leida ühisesid seaduspärasusi. Ratsionaalselt käituv majandussubjekt. Ratsionaalne käitumine inimene teab, et tema ressursid on piiratud. Järgmine eeldus: eesmärkid, mida inimene soovib saavutada on võimalik saada mitmel erineval moel
koos inflatsiooni ja tasakaalutu majandusega. 11.Objektiivsed ja subjektiivsed turutõrked. Objektiivsed turutõrked: Välismõjud ja avalikud hüvised; Suuruseelised ja kulutuste pöördumatus; Infoprobleemid; Kohandumisprobleemid. Subjektiivsed: Eraalgatuslikud (kartelli-kokkulepped; turujõu kuri-tarvitamine; konkurentsi kahjustavad ühinemised). Riiklikud (riigiabi; kaubandustõkked). 12.Struktuur- käitumine-tulemus paradigma Struktuuriökonoomika (Industrial Organisation) aluseks on SKT (struktuur-käitumine-tulemus) -paradigma. Selle lähenemisviisi järgi on eristatavad turgude institutsioonilis-poliitilised raamtingimused, tehnilis- majanduslikud põhitunnused ja turustruktuurid (structure), ettevõtjate turukäitumine (conduct) ja turutulemused (performance). Põhiideeks on põhjuslik seos (mõju) ahelas struktuur-käitumine-tulemus. Selle ettekujutuse raames püütakse teoreetiliselt
Valitsussektor hõlmab riiklikud ja kohalikud haldusüksused ning muud riiklikud institutsioonid. Kõik välisresidendid ühendatakse sektorisse "välismaa" rhk välissektorisse. Agreteerimine on seotud suure infokaoga. Kui vaadelda neljasektorilises makroökonoomilises mudelis ainult sektoritevahelisi transaktsioone, jääb vaatluse alt välja enamik investeeringutest, mis toimuvad ettevõttesektori sees. 8. Mis iseloomustab struktuuriökonoomikat ja institutsiooniökonoomikat? Struktuuriökonoomika tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustrateegia). Struktuuriökonoomikas püütakse selgitada, milliste situatsioonides oleks soodsam konkurentsi soodustada, millal võiksid kõne alla tulla mitmesugused tururegulatsioonid ja kas on olukordi, kus soodsalt võivad mõjuda ka sellised a priori neg hinnatavad meetmed, nagu otsene hinnaregulatsioon, riigiettevõtete osatähtsuse suurendamine ja loomuliku monopoli säilitamine
Saab näidata, et kui riigi poolt on loodud vajalikud seadusandlikud raamid, osutub sellistel eeldustel põhiliseks majanduselu reguleerivaks institutsiooniks turg ja regulaatoriks konkurents. Ühtlasi tagab konkurents nappide ressursside parima (tehnilise efektiivsuse mõttes) kasutamise. Küsimustele, milline peaks olema optimaalne ressursijaotus ja kuidas seda tagada, otsibki vastust struktuuriökonoomika (industrial economics). Struktuuriökonoomika tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga (organisatsioon ja turustrateegia). Analüüsi tulemusena võib selguda, et riik peab turuprotsessi mingil viisil sekkuma. Turutõrgete teke iseenesest ei määra sekkumise viisi, vormi ja aega. Struktuuriökonoomikas püütaksegi selgitada, millistes situatsioonides oleks soodsam konkurentsi soodustada (näiteks kartellide keelamise kaudu), kuna võiksid kõne alla tulla mitmesugused
agregeerimine ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2. Mis iseloomustab struktuuriökonoomikat ja institutsiooniökonoomikat? Struktuuriökonoomika otsib vastust küsimusele, milline peaks olema optimaalne ressursijaotus ja kuidas seda tagada. Tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga organisatsioon ja turustrateegia. Proovitakse selgitada, millistes situatsioonides tuleks konkurentsi soodustada, tururegulatsioone kehtestada ja kas ntx otsene hinnaregulatsioon saab kunagi olla kasulik. Institutsiooniökonoomikas püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid teooria loomisel. 3
agregeerimine – ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2. Mis iseloomustab struktuuriökonoomikat ja institutsiooniökonoomikat? Struktuuriökonoomika otsib vastust küsimusele, milline peaks olema optimaalne ressursijaotus ja kuidas seda tagada. Tegeleb turule orienteeritud ettevõtte tegevuse analüüsiga – organisatsioon ja turustrateegia. Proovitakse selgitada, millistes situatsioonides tuleks konkurentsi soodustada, tururegulatsioone kehtestada ja kas ntx otsene hinnaregulatsioon saab kunagi olla kasulik. Institutsiooniökonoomikas püütakse arvesse võtta erinevaid regulaatoreid teooria loomisel. 3
• otsustuste kooskõlastamiseks toimivad ühiskonnas erinevad institutsioonid. Mikroökonoomiline tegevusteooria (traditsiooniline neoklassikaline mikroökonoomika): • majandussubjektid (majapidamised, ettevõtted) maksimeerivad oma kasu kitsenduste piires; • otsused kooskõlastab turg; • riik seab turu toimimisele seadusandliku raamistiku, mis peab tagama konkurentsi toimimise; • ignoreeritakse huvikonflikte ja koostöökasu. Mikroökonoomiline koostegevusteooria (struktuuriökonoomika (industrial organisation)): • koostegevuses on inimesed ühtaegu indiviidid ja kollektiivi liikmed; • eksisteerivad nii ühishuvid kui ka vastandlikud huvid; • ühishuvide olemasolul on koostöö efektiivsem kui konkurents (monopolide ja oligopolide teke!); • ratsionaalne on partner “reeta”, et vältida enese ärakasutamist. Mikroökonoomiline ühiskonnateooria (institutsiooniökonoomika):
annaabi.ee 
