mõõtkavale. Kuna majanduses on enamasti tegemist muutujate pos väärtustega, siis kujutatakse vaid teljestiku vastavat osa. Matemaatiline väljendusviis- pannakse kirja kas üldistatud teoreetilisel kujul või konkreetse võrrandina. 4. Selgitage optimaalsusprintsiibi olemust ja selle erinevaid vorme (Pareto- optimaalsus, maksimaalne tulemus minimaalsete ressurssidega ja vastupidi). Optimaalsusprintsiip püüab erinevate käitumisvõimaluste seast valida sellise, mis rahuldab tema vajadusi parimal viisil. 1) Püüda saavutada maksimaalne tulemus fikseeritud ressurisse juures (nt kindla sissetulekuga majapidamine makimeerib ostudes saadavat rõõmu, kas, heaolu) 2) Püüda saavutada mingi fikseeritud tulemus min kulude ehk ressurssidega (nt soovib majapidamine saada kõhu täis min kulutades) 5
ressurssidega, tasakaalulahend on parim variant (pakkumise ja nõudluse graafikute ristumispunkt) Turumajandus: turg reguleerib pakkumist ja tootmist, turu reguleerimise signaal tuleb hälbest Turu subjektid: 1) Tarbija- majapidamine- ühine eelarve, ühised tootmisüksused 2) Tootja- nt ettevõte 3) Riik Hetkekasu (sisendid musta kasti (ettevõttesse) ei ole vahetatavad) ja pikaajaline kasu (sisend on vahetatud vähemalt korra) Optimaalsusprintsiip- saada maksimaalne tulemus ja kulutada selleks võimalikult vähe Mida, kuidas ja kelle jaoks toota? Ürg feodaal kapitalistlik infoühiskond sots ori Asenduskaubad- nt jalgratas ja auto, ja kaaskaubad- ühe kauba läbimüügi suurenedes suureneb ja sellega seotud toote läbimüük nt autode läbimüügi kasvades suureneb ka bensiini läbimüük Majapidamisteooria/targa valiku toeeria Tarbija rahakott on piiratud
o ettevõte käitub ratsionaalselt-lõppeesmärgiks on maksimaalne kasum (mitte heategevus vms) o turuvormiks täielik konkurents ehk toodangu müügihind ja tootmistegurite ostuhind on fikseeritud (üks ettevõte hindu muuta ei saa) 3) Tootmistegurid firmateoorias o kapital: hooned,seadmed,transpordivahendid,toorained ja materjalid. o tööjõud: tootmises kasutatav inimressurss 4) Optimaalsusprintsiip tootmises (2x) - Maksimaalne toodang ette antud kuludega: Kulud on fikseeritud suurusega ning me peame sellega tootma võimalikult palju hüvist - Etteantud toodang minimaalsete kuludega: Hüvise suurus on fikseeritud ning me peame tootma seda võimalikult väikeste kuludega 5) Lühi- ja pika perioodi eristamise alus. Lühiperiood on vaatluse all olev periood ning pikk periood on tulevikule suunatud.
näiteks võib küll muude tingimuste samaks jäädes hinna tõus põhjustada nõudluse vähenemist, kuid samal ajal sissetulekud suurenevad ning üsna olulisel määral, siis võib juhtuda, et hind küll tõuseb kuid inimeste ostuvõime on suurenenud veel rohkem ning seetõttu kauba nõudlus hoopis suureneb. Sellepärast andmete kirjeldamisel on oluline meeles pidada et need kehtivad vaid muude tingimuste samaks jäädes. Sellist lähenemist nimetatakse ceteris paribus.(31) Optimaalsusprintsiip- püüab erinevate käitumisvõimaluste seast valida sellise, mis rahuldab tema vajadusi parimal viisil. Selle rakendamiseks on kaks võimalust. 1) Püüda saavutada max tulemus fikseeritud ressursside juures. 2) püüda saavutada mingi fikseeritud tulemus minimaalsete ressurssidega. Majanduses mõistetakse tasakaalu all süsteemi rahulikku seisundit- süsteemi hõlmatud majandusnähtusi kirjeldavatel näitajatel ei ole muutumistendentsi. Tasakaalu peetakse stabiilseks kui see taastub
Pikk periood kõik sisendid on vahetatavad, midagi pole stabiilset. Kasum lühuperioodil üks, teisel perioodil teine. Eelarve kitsendus kõik eelarved on piiratud, ka riigil. Majandussubjekt peab maksimeerima oma kasu eelarve piirides. Majandussubjektide rahalised võimalused (eelarve) on (vähemalt lühiajaliselt) fikseeritud suurusega (ka aeg ja info valdamine). Ei ole võimalik saada maksimaalset tulemust minimaalse ressursi kuluga. Optimaalsusprintsiip kuna ressursside nappus ei võimalda eesmärki täiel määral saavutada, siis on ratsionaalselt käituval subjektil valida kahe alternatiivse võimaluse vahel: · püüda jõuda eesmärgile võimalikult lähedale; · saavutada eesmärgi aktsepteeritav tase võimalikult vähese ressursikuluga. Alternative (ing. k) ükskõik mis variant. Alternatiiv (eesti k.) variandid, mis välistavad üksteist.
väljamaksed (nt. palgatööliste palk, lühiajalise kapitali turuhind, pikaajalise kapitali amortisatsioonimäär). Kaudne kulu on tootmistegurite kasutamise alternatiivkulu ehk tulu, mida oleks võinud teenida antud tootmistegurite parima alternatiivse kasutusviisi korral (ettevõtja aja alternatiivkulu, kapitali puhul selle kasutamise pealt teenitav tulu teisel parimal juhul – selle välja rentimisel saadav intressitulu). 4) Optimaalsusprintsiip tootmises (2 tk). 1) maksimaalne toodang etteantud kuludega Ehk meile on ette antud võimalike kulude fikseeritud suurus ning me peame selle suuruse juures tootma võimalikult suure koguse hüvist. – nt turundus 2) etteantud toodang minimaalsete kuludega Ehk meile on ette antud vajalik toodangu suurus ning me peame saavutama selle toodangu hulga võimalikult väikeste kuludega. – nt tootmine Lõppeesmärgiks leida optimaalne tootmisplaan, mille korral on võimalik kasumit maksimeerida.
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2
Märksõnad ja kordamisküsimused (MJRI.09.027) 1. Majandusteooria metodoloogilised alused Mikroökonoomikas eeldatakse, et majandussubkektid on sõltumatud ning nende individuaalsetest valikutest tulenevad üldised seaduspärasused. Majandusteooria, mikroökonoomika, makroökonoomika, majandusmudel, homo oeconomicus, majandussubjektid, majandussektorid, valiku- ja jaotusprobleem, abstraktsioon, ceteris paribus printsiip, optimaalsusprintsiip, tasakaal majandusteoorias, tasakaalu stabiilsus, agregeerimine – ühelaadsed subjektid koondatakse: majapidamissektor, ettevõttesektor, valitsussektor, välismaa. 1. Mille poolest erinevad mikroökonoomiline ja makroökonoomiline lähenemisviis majandusteoorias? Üks vaatab üksikuid majandussubjekte (ettevõte, majapidamine), teine agregeerib üksikud subjektid sektoriteks ning tegeleb majanduse üldise (riigi) tasemelise käsitlemisega. 2
Sisemaised tarbivad subjektid (majapidamised), sisemaised tootvad subjektid (ettevõtted), riik, välismaa. Kui viimase mõju peetakse ebaoluliseks, on tegemist suletud mudeliga. Tüüpiline näide on siinkohal traditsiooniline mikroökonoomika. Ettekujutust tegelikest majandusprotsessidest, mis on taandatud ühe konkreetse valdkonna tähtsamatele seostele, nimetatakse majandusmudeliks. Ceteris paribus järeldused kehtivad vaid muude tingimuste samaks jäädes. Optimaalsusprintsiip: püüe erinevate käitumisvõimaluste seast valida selline, mis parimal viisil rahuldab indiviidi vajadusi: - püüda saavutada mingi fikseeritud tulemus minimaalsete kulude ehk ressurssidega - püüda saavutada maksimaalne tulemus fikseeritud ressursside juures Majandusteaduses mõistetakse tasakaalu all, nagu füüsikaski, süsteemi rahulikku seisundit -- süsteemi hõlmatud majandusnähtusi kirjeldavatel näitajatel ei ole muutumistendentsi.
1 Abstraktsioon kasutatakse majandusmudeli püstitamisel. Valitakse huvipakkuv valdkond ja olulised seosed selles valdkonnas. Reaalsus väljaspool käsitletavat valdkonda ja mitteolulised seosed valdkonna sees jäetakse vaatluse alt välja ja eeldatakse, et need ei muutu Ceteris paribus printsiip tulemused kehtivad vaid siis, kui muud tingimused ei muutu. Ülejäänud jääb samaks. Optimaalsusprintsiip tulenevalt piiratud ressurssidest rakendab mikroökonoomikas vaadeldav majandussubjekt optimaalsusprintsiipi püüab erinevate käitumisvõimaluste hulgast valida sellise, mis rahuldab tema vajadusi parimal viisil. Selle rakendamiseks on kaks viisi: püütakse saavutada max tulemus fixeeritud ressurssidega või fikseeritud tulemus minimaalsete ressurssidega. Mõlemat korraga võimalik rakendada pole võimalik.
annaabi.ee 
