Maaja Vadi "Organisatsioonikäitumine" (0)

Organisatsiooni käitumine 
Maaja  Vadi 
Sissejuhatus 
- Organisatsioonikäitumine - üks juhtimisteadusi, milles põimuvad majandus, 
psühholoogia , sotsioloogia ja organisatsiooniteooria. 
1
Organisatsioonikäitumise olemus ja juhi töö 
Juht peab inimloomuse ja kõrgetehnoloogia terviklikuks süsteemiks ühendada. 
-  Organisatsioon  - inimeste ühendus, mida seovad struktuur,  tehnoloogia  ja strateegia. 
- Organisatsioonikäitumine - õpetus käitumise seaduspärasuste rakendamisest 
organisatsioonis, nende  seostamine  organisatsiooni struktuuri, tehnoloogia ja 
väliskeskkonnaga . 
Inimesed kujundavad organisatsioonisisese sotsiaalse süsteemi. 
Struktuur näitab, kuidas inimesed organisatsioonis grupeeruvad. 
Tehnoloogia loob füüsilised ja majanduslikud eeldused organisatsiooni ees seisvate 
ülesannete täitmiseks. 
Sotsiaalne süsteem kujundab organisatsiooni väliskeskkonna. 
Organisatsioonikäitumise uurimise meetodid: 
1) vaatlused 
2) juhtumite (situatsioonide) analüüsid 
3) küsitlused 
4) eriuurimused 
5)  eksperimentaalsed  uurimised 
6)  laboratoorsed  eksperimendid 
7) intervjuud (paindlikum vorm kui küsitlus) 
-  Vaatlus  - süstemaatiline nähtuste jälgimine ja fikseerimine. 
- Teooria - loogiliste või matemaatiliste argumentide abil ühendatud hüpoteeside ja 
väidete kogum, mis aitab selgitada  empiirilist  reaalsust või teatud nähtusi. 
- Mudel - matemaatiline või loogiline nähtuse või objekti suhete esitus. 
F. W. Taylori järgi aitab nende põhimõtete  järgimine  juhil täita oma kohustusi: 
1) Arenda «teadust», osavust, teadmisi töö iga elemendi mõistmiseks. 
2) Vali töötajaid hoolikalt ja põhjendatult, arvestades nende  eeldusi  antud tööks. 
3) Valmista töötajaid hästi ette ja tee nendega koostööd. 
4) Toeta töötajaid nii, et and tunnetaksid vastutust oma tegevuse planeerimisel ja 
tegutsedes . 
Hawthorne uurimuse etapid: 
1) Uurimused valgustuse mõjust produktiivsele. 
2) Uurimused produktiivsuse seosest tegevuse kestusega (töötatud tundidega) ja 
töötingimustega. 
3) Töötajate hoiakute ja arvamuste  selgitamine  intervjuumeetodil. 
4) Sotsiaalse organisatsiooni analüüs. 
2
Individuaalset käitumist  töökorralduse  seisukohalt mõjutavad: 
- grupiprotsessid 
- töötajate individuaalsed omadused 
- erinevad  juhtimisstiilid  
- juhi suhtlemisvilumused ja -oskused 
- sotsiaalsed suhted 
Juhi ülesanded: 
-  planeerimine  
-  organiseerimine  
- valitsemine 
- koordineerimine 
- kontrollimine 
- Koordineerimine - tegevus, milles ühendatatakse erinevate alluvate pingutused ühise 
eesmärgi saavutamiseks. 
- «Fayoli  sild » - nähtus, milles organisatsiooni liikmed ületavad  ametliku  struktuuri piirid, 
et saada ja kaitsta tööks vajalikku informatsiooni. 
-  Üldpsühholoogia  -  distsipliin , mis uurib normaalse täiskasvanud inimese psüühikat. 
- Sotsiaalpsühholoogia - psühholoogia ja sotsioloogia aladistsipliin, mis uurib inimese 
mõtlemist, tundeit ja käitumist, mis on mõjutatud teistest inimestest, ühisest tegevusest 
ja gruppidest. 
- Sotsioloogia - inimühiskonna  funktsioneerimise , organisatsiooni, arengu ja eri 
ühiskonnatüüpide süstemaatiline  uurimine . 
- Antropoloogia - teadus, mis käsitleb inimest ja tema olemust (bioloogiline ja sotsiaalne 
uurimissuund). 
Juhtimise funktsioonid: 
- Planeerimine - otsustamine individi ja grupi tasandil. 
- Organiseerimine - individuaalsus. 
-  Mõjutamine  -  eestvedamine ,  motiveerimine , grupiomadused,  suhtlemine . 
- Kontrollimine - suhtlemine, info. 
- Organiseerimine - protsess, mille käigul  luuakse  kõigi organisatsiooni ressursside 
kasutamise kord. 
- Organisatsiooniteooria - organisatsiooni struktuuri, selle dünaamika ja sotsiaalsete 
suhete  igakülgne  analüüs. 
-  Organisatsioon  - kindla inimrühma terviklikult korraldanud ühendus, mis võimu ja 
eestvedamise mõjutusel tegevust kooskõlastades püüab saavutada ühist eesmärki. 
3
Suhtlemisega seotud rollid: 
1) tseremoniaalne (organisatsiooni  esindamine ) 
2) juhtija ja eesvedaja (motiveerimine) 
3) sidepidaja 
Informatsiooniga seotud rollid: 
1) informatsiooni  vastuvõtja  
2) informatsiooni jagaja 
3) kõneleja 
Ostustamisega seotud rollid: 
1)  ettevõtja -uuendaja 
2) ressursside jagaja 
3) arusaamatuse lahendaja 
4) läbirääkija (sõlmib leppinguid) 
Tippjuhid planeerivad, reorganiseerivad ja teevad organisatsiooni  tervikuna  puudutavaid 
otsuseid. 
Esmajuhid juhendavad vahetult organisatsiooni liikmeid ja suhtlevad peamiselt konkreetse 
ülesannete täitjatega. 
Keskjuhid koordineerivad organisatsiooni igapäevatööd ja vahendavad tippjuhtkonna 
plaane ja nende täitmise tulemusi. 
Juhi ülesanded: 
- tehnilised oskused 
- oskus suhelda ja kujundada inimsuhteid 
- üldistamisoskus (toime tulla terve organisatsiooniga) 
Suhtlemiskanalid: 
- kirjalik suhtlemine 
- telefonikõne 
- plaanipärane koosolek ja nõupidamine 
- planeerimata koosolek (kiire lahendamine ja info jagamine) 
- reis ja ringkäik  
Juhi töö edukus on paljuski seotud efektiivse ja säästliku organisatsiooni loomiseja 
käigushoidmisega. 
- Viga - ebatäpne või väär käitumine, tegutsemine,  tajumine , arvamus, arvestus ja  otsustus . 
4
Pankroti seaduse järgi onraskeks juhtimisveaks: 
1) Juriidilise isiku vara (активы) kasutamine enda huvides. 
2) Juriidilise isiku nimel enda huvides tehingu tegemine. 
3) Juriidilise isiku vara või võetud laenu kasutamine juriidilise isiku huvide vastaselt enda 
või mõne teise isiku huvides. 
4) Juriidilise isiku vara varjamine. 
5) Juriidilise isiku kohustuste põhjendamatu  suurendamine . 
6) Vara väärtuse ebaõige kajastamine juriidilise isiku bilansis. 
7) Näitliku või nõuete mittevastava raamatupidamise korraldamine, sealhulgas näilike 
maksete ja võlgade kirjeldamine. 
8) Kapitali soetamine juriidilisele isikule äärmiselt ebasoodsatel tingimustel. 
9) Suure laenu võtmine või andmine, kui on ilmne et laenu tagasi maksta või tagasi saada 
ei ole võimalik. 
10)Juriidilist isikut kahjustanud muud omakasupüüdlikud teod, mis on põhjustanud 
juriidilise isiku maksujõuetuse. 
Juhtimisvigu tüübid: 
1) Tegevusest tulenevad vead, kui jäetakse reageerimata tingimuste või keskkonna 
muutusele. 
2) Soorituse vead, mida põhjustavad ebaõige planeerimine, ebaadekvaatsed otsused, 
õigustamatud kulutused. 
C. N.  Parkinsoni  arvates juhtimisvigu põhjustavad alaväärsustunne, kadedus ja võimetus. 
3C sündroom (juhtimis- ja marketingvigade põhjused): 
- mõnulev rahulolu 
- alalhoilikkus-vanameelsus 
- upsakus 
Vigadega aitavad toime tulla järgmised põhimõtted: 
1) Kasvavaid probleeme või tehtud vigu tuleb kiiresti tunnistada. 
2) Probleemide põhjused tuleb täpselt kindlaks teha. 
3) Alternatiivsed korrigeerimisvõimalusi tuleb hinnata organisatsiooni ressurssidest ja 
kitsendustest lähtudes. 
4)  Korrektsioon  tuleb teha nii kiiresti kui võimalik. 
5) Vead tuleb läbi analüüsida ning teha vastavad järeldused. Nii võib iga viga olla 
õppetunniks ja seeläbi organisatsiooni ja selle liikmeid tugevamaks muuta. 
5
Individuaalsus organisatsioonis 
- Individuaalsus - inimese psüühilise ja isiksuse omaduste kogum. 
individuaalsed omaduste teguri mõjud: 
1) sotsiaal-demograafilised tunnused (nt perekonna seisund) 
2)  pädevuse  ja asjatundlikkuse tunnused (moodustavad võimed ja sobivuse näitajad) 
3)  psühholoogilised  ja bioloogilised tunnused 
Sooritus  = individuaalsed omadused x  pingutus  x organisatsiooni toetus 
- Sooritus - üksikute ülesannete või nende kompleksite lahendamine ja  tõhusus . 
- Pingutus - organisatsiooni liikme soov, volmisolek ja keskendumine ülesannete 
täitmiseks. 
- Organisatsiooni toetus - võimalused ülesannete täitmiseks. 
- Sotsialiseerumine - inimese kujunemise protsess; ümritseva kultuuri, gruppi ja ühiskonna 
sotsiaalsete suhete ning indiviidi kogmuste kujundava mõju tulemus. 
- Kultuur - teadmiste, väärtuste, käitumisnormide, mõtlemistüüpide ja uskumuste kogum, 
mis antakse põlvest põlve edasi. 
G. Hofstede  faktorid , mille alusel kultuure diferenteerida: 
- võimudistants (mil määral võimu  hierarhia  kutsub esile psühholoogilist eemaldumist) 
- ebamäärasuse  taluvus  (kas ja kui palju püütakse hoiduda ebamääratest situatsioonidest) 
- individualism ja  kollektivism  (mil määral probleemide lahendamisel on esiplaanil 
indiviidi või grupi tegevus) 
- maskuliinsus (kui  võrd  domineerivad maskuliinsed käitumisjooned, nt  sõltumatus  ja 
saavutusvajadus) 
Inimese instinktid: 
- eluinstinkt 
- surmainstinkt (kutsub esile  purustavad  jõudu) 
Inimese isiksuse  tasandid : 
1) Id - alateadvuslik,  primitiivne , mis toimib lõbuprintsiibil. 
2) Ego - teadvuslik, mi toimib realiteediprintsiibil. 
3)  Superego  - kujuneb vanemate antud tasude ja karistuste mõjul. 
Isiksuse loomustamiseks mõisted: 
-  Ekstravertsus -introvertsus - ekstravertne inimene - elav, impulsiivne, uudsust otsiv, 
tugeva tundeväljenduskäitumisega;  introvertne  inimene on vaikne, kontrollitud 
emotsioonide väljendustega ja eelistab väikesi gruppe. 
-  Neurootilisus  - on seotud emotsionaalsusega, tugeva sugereeritavusega, madala 
jõudlusega tegevuses ja ebamugavustunde mittetaluvusega. 
6
Põhilikud isiksuse dimensioonid: 
- Ekstravertsus - iseloomustab aktiivsust ja inimesevahelise suhtlemise intensiivsust. 
-  Sotsiaalsus  - seisneb soovis hoida häid suhteid  teistega  ja vältida  vastasseisu  tunnetes ja 
mõtetes. 
- Meelekindlus - näitab inimeste püüdu olla sihikindel, täpne,  korrektne  ja korraldada oma 
tegevust tõhusalt. 
- Neurotism (emtsionaalne stabiilsus) - seostub stressi, pingete ja ebamugavustega ning 
nendega toimetulekuga. 
-  Avatus  (vastuvõtlikkus  kogemustele ) - iseloomustab, mil määral inimene talub ja tahab 
selgitada uusi või tundmatuid nähtusi. 
- Tajumine - psüühiline protsess, mille vahendusel isiksus määratleb ja kirjeldab 
ümbritsevad maailma. 
- Isiku taju - protsess,  mille käigus  omistatakse   kindlaid  omadusi või eeldusi teisele 
inimesele. 
Etapid isiku tajus: 
1) äratundmine 
2) üldmulje kujunemine (hindab) 
3) sotsiaalsete tunnuste tajumine 
4)  omavahelise  suhete prognoos 
Taju  mehhanismid  ühendavad üksikuid taju etappe: 
1) Tajuetalonid - nende kasutamine tähendab teise inimese  tõlgendamist  tüüpskeemide 
alusel (stereotüüpid). 
2) Loogiline järjeldamine - toimub siis, kui inimese üle otsustatakse tema käitumist 
iseloomustava teabe abil. 
3) Analoogiate kasutamine - teiste üle otsustatakse selle järgi, kuivõrd sarnased on nad 
tajujaga. 
4)  Empaatia  - sisseelamine teise inimese tundemaailma. 
5)  Haloefekt  - mihhanism, mil  esmamulje  või üldmulje mõjutavad isiku tegude hindamist. 
- Kausaalne  atributsioon  - inimese käitumise põhjuste ja motiivide tõlgendamine. 
Mina-pildi aspektid: 
- hea mina 
- halb mina 
- mitte mine 
teistele / endale
tuntud
tundmatu
tuntud
AVATUD ALA
PIME ALA
tundmatu
VARJATUD ALA
TUNDMATU ALA
-  Väärtushinnangud  - üldised  tõekspidamised , mis juhivad tegevusi ja otsustusi erinevates 
situatsioonides . 
7
- Väärtus - mõiste soovitavast, mis mõjutab kättesaadavate teguviiside, ahendite ja 
eesmärkide valikut ning on mitmesugustele nähtustele antavate hinnsngute 
ideaalkriteeriumiks. 
Peamised isiksuse väärtustüüpid: 
- Teoreetiku tüüpi inimene - peab tähtsaks tegelikkuse tunnetust süstemaatilise mõtlemise 
vahendusel. 
- Ökonomisti tüüpi inimene (majandusliku väärtustüüpiga) - peab kõige olulisemaks 
kasulikkust ja praktilisust. 
- Esteedi tüüpi inimene - huvitatud kaunist jaesteetist. 
- Sotsiaalset tüüpi inimene - näitab huvi inimeste vastu,  inimsuhete  eelistusi, 
suhtlemissoovi. 
- Poliitiku tüüpi inimene - peb tähtsaks võimu teiste üle ja tahab saavutada oma eesmärke 
teiste kaudu. 
- Religioosset tüüpi inimene - maailma on kui terviku mõistine ja irratsionnalsete nähtuste 
seletamine. 
Inimese  väärtussüsteem : 
1) Lõppväärtused (sooviteved seisundid) - peegeldavad soove, mida inimesed tahavad 
saavutada elu jooksul. 
2) Tugiväärtused ( abistavad  väärtused) - aitavad kaasa ja võimaldavad valida  sobivat  
käitumisviisi. 
Väärtuste dimensioonid: 
- Avatuse-alalhoidlikkuse tasand - inimeste isiklike vaimsete ja emotsionaalsete huvidega 
seonduv . 
- Eneseületamise-eneseupitamise tasand - isiklike huvide laiendamisega seonduv, mille 
tõttu eelistavad ennas pingutada eesmärkide saavutamiseks. 
- Hoiak (отношение) -  seadumus  või  kalduvus  vastata või hinnata positiivselt või 
negatiivselt; üldine ja suhteliselt püsiv hinanguline suhtumine mingisse nähtusesse. 
Hoiaku komponentid: 
1)  Kognitiivne  (tunnetuslik) - sisaldab tõekspidamisi,  arvamusi , teadmisi või onfot mingi 
nähtuste kohta. 
2) Emotsionaalne - moodustavad tunded, suhtumised ja meeleolud, mis on antud 
nähtusega seotud. 
3) Käitumuslik - moodustavad inimese soov ja oskused käituda vastavalt oma hoiakule. 
- Kongitiivne  dissonants  - hoiaku komponentide omavaheline või kognitiivne komponendi 
sisemine lahknevust. 
Sisemise tunnetatud kontrollkeskmega inimene usub, et kontrollib ise oma elu ja tegevust. 
Välise tunnetatud kontrollkeskmega inimene usub, et tema elu ja tegevuse määravad teised 
inimesed. 
Rahulolu mõjutab motivatsioonifaktor ja hügieenifaktor. 
8
- Motivatsioonifaktor - töö iseloom, saavutusvajaduste rahuldamine, arenguvõimalused, 
vastutuse usaldamine ja tunnustus. 
- Hügieenifaktor -  töötasu , töötingiused, kindlustunne  tööl, töökultuur, inimsuhted, 
juhtimise kvaliteet ja ka isiklik elu. 
-  Motivatsioon  - sisemised  ajendid , põhjused ja jõud, mis mõjutavad inimese tegevust. 
- Motiveerimine - inimest tegutsema ajendavate jõudude  teadvustamine  ja inimese 
mõjutamine nende kaudu. 
- Vajadus - seisund, mille on esile kutsunud teatud tingimuste puudumine, mis 
kindlustaksid subjekti bioloogilise, vaimse ja sotsiaalse olemasolu ning arengu, ja mis 
seetõttu ajendab teda tegutsema puuduoleva saavutamiseks. 
Inimese tegevusse rakendamine tema vajaduste rahuldamisel  astmed : 
1) vajadused 
2) pinge (millest tahab vabaneda) 
3) tegutsemine (otsib võimalusi) 
4) tegevuskava koostamine 
5) tunnetatud tarviduse rahuldamine 
- Vajadus - inimese seisund, milles ta tunneb puudust mingidest talle olulistest 
tingimustest. 
Rahuldamise astmed: 
1) füsioloogilised vajadused 
2) turvalisuse- ja kaitsevajadus 
3)  kuuluvuse - ja sotsiaalne vajadus 
4) lugupidamisvajadus 
5) eneseteostusvajadus 
- Apertseptsioon - iga uue  tajumise   sõltuvus  eelmisest elukogemusest. 
Motivatsiooni analüüs käsitluste abil: 
1)  Võrdsusteooria  - võrreldakse oma tööd ja selle eest saadavat tasu teiste inimeste 
töötulemustega ja tasuga. 
2) Ootusteteooria -  töötaja  on motiveeritud siis, kui temalt nõutav võimaldab tal 
ühtlasirealiseerida ka taenese ootusi ja eesmärke.

- pingutus-tegevus

- tegevus-tagajärg

- valents (olulisus) - motiatsioon tekib siis, kui kõrge valents  seostatakse  konkreetse 
situatsiooniga. 
3) Mõjutusteteooria - rõhutab  seoseid  tegevust esile kutsuvate mõjurite tugevuse ja 
iseloomu ning tegevuse tulemuse vahel. 
- Ootus - usk, et teatud käitumine võib olla edukas või  ebaedukas . 
- Õppimine - protsess, milles kogemuse (teadmise) mõjul tekib muutus käitumises. 
9
- Otsustamine - protsess, milles tehakse kindlaks probleemid ja võimalused ning seejärel 
valitakse erinevate tegevusvariantide vahel. 
Majandusprobleemide lahendamise käigus tehtavates otsustes võib eristada  mõõdet : 
1) Majanduslik  demensioon  - seostub ressursidega ja väljendub hindades, kulutustes, 
intressimäärades, kasumis, mahtudes jne. 
2)  Sotsio -poliitiline ulatus - seos inimestevaheliste suhetega, koostegevuse, arusaamatuste, 
autonoomia  ja korraldustega. 
3) Eetiline dimensioon - milliste vahenditega püütakse saavutada inimeste, gruppide või 
organisatsioonide eesmärke. 
- Osalus - aktiivsus, mida inimene ilmutab probleemide lahendamisel. 
- Eetiline dilemma - olukord kus inimesel tuleb valida selliste tegevusvariantide hulgast, 
millest mõni on  ebaeetiline  või illegaalne. 
Probleeme lahendamise viisid: 
1)  Meeleline  (чувственный) tunnetus ja mõtlemine - kujundab kindlate reeglidega ja 
normidega toimiva organisatsiooni. 
2) Meeleline tunnetus ja tunded -  pragmaatiline  ja konkreetsete küsimustega tegelev juht. 
3)  Intuitsioon  ja mõtlemine - genereerivad uusi ideid. 
4) Intuitsioon ja tunded - oskab hästi  üldistada  ja märgata asjaolusid, võimalusi. 
- Eestvedamine - püüe ja võime mõjutada järgnejate tegevust eesmärgi või eesmärkide 
saavutamiseks suhtlemise vahendusel. 
- Liider - see gruppiliige, kes kõige rohkem suudab teisi suunata ja grupi tegevust 
korraldada. 
- Ametlik juht - määratud või valitud inimene, kellel on  ametlikud   volitused  juhtida teisi 
organisatsiooni liikmeid. 
-  Mitteametlik  juht - inimene, kellel on mõjuvõim ja kellele teised grupiliikmed järgneda 
tahavad. 
Liidrite tugevad isiksuse omadused: 
- intelligentsus (emotsionaalselt tasakaalukad ja küsed) 
- sisemine motivatsioon 
- hoiak inimsuhetele 
Ülesande täitmise ja grupi säilitamise allikad ja vahendid: 
- Liidri isiksuse omadused ja tunnused. 
- Käitumisteooriad. 
- Situatiivsed eestvedamise teooriad. 
-  Karismaatiline  liider - inimene, kes oskab võimendada oma eeldusi ja on võimeline 
järgiaid eriliselt  mõjutama . 
10
Eestvedamisstiilid: 
- Direktiivne liider - annab infot sellest, milline on järgijate ülesanne. 
-  Toetav  liider - keskendub jälgijate vajadustele ja heale mikrokliimale gruppis. 
-  Osalev  liider - peab eesmärkide püstitamisel nõu järgijatega ja arvestab nende arvamusi. 
- Saavutusele orienteeritud liider - püstitab eesmärke ja tahab saavutada häid tulemusi. 
- Võim - organisatsiooni ametlikust struktuurist tulenev õigus ja kohustus tegutseda 
ogranisatsiooni eesmärkide saavutamisa nimel ning mõjutada ka alluvaid vastavalt 
tegutseda. 
- Autoriteet - isiksuse võime mõjutada teiste inimeste  tegutsemist  ja otsustamist. 
Mõju kujued komponentide koostoimel: 
- Seaduslik mõju - tuleneb inimestele antud rollist. 
- Tasude kasutamise mõju. 
- Sunnimeetodite kasutamise mõju - järgijad akspekteerivad sellepärast, et juhi käes on 
sunduse võim ja karistamise  mehhanism . 
- Suhete mõju. 
-  Asjatundja  mõju - juht mõjutab järgijaid siis, kui ta on asjatundja organisatsiooni 
tegevuse olulises valdkonnas. 
11
Suhtlemine ja konfliktid 
Suhtlemise komponentid: 
- informatsiooni  edastamine  ja vastuvõtmine 
- suhtlemispartneri tajumine 
- suhtlemispartneri mõjutamine 
- Kommunikatsioon - suhtlemise  informatsiooniline  külg ehk mõtestatud märkide 
vahetamine. 
Tegurid, mis mõjutavad teabe  vahendamise  protsessi: 
- Tähendus on inimestes, mitte sõnades. 
- Suhtlemine ei ole täiuslik. 
- Suhtlemine on pöördumatu ning  kordumatu  protsess. 
Suhtlemisoskuse tegurid koostoimes kujuneva nähtusena: 
- Kuulamisvilumused (мастерство слушать). 
-  Kehtestamise  vilumused - võimaldavad oma vajadusi rahuldada teisi seejuures 
kahjustamata. 
- Konfliktitega toimetuleku oskused (emotsionaalse pingega toime tulla). 
- Koostööle orienteeritud probleemide lahendamise oskused (kõiki pooli rahuldavad 
lahendused). 
- Oskuste valimine (sobiv käitumisviis olukorras). 
Suhtlemise tasandid: 
1)  isikusisene  suhtlemine 
2) isikutevaheline suhtlemine 
3) suhtlemine  grupis  
4) suhtlemine organisatsioonis 
Suhtlemisviisid: ametlik ja mitteametlik. 
Ametlik suhtlemine: 
- Vertikaalne suund - ametliku info kulg tippjuhtkonnalt alluvateni ja tagasi. 
- Horisontaalne suund - samal võimu- ja ametitasandil olevate töötajate suhtlemine. 
-  Lateraalne  suhtlemine (mitteametliku suhtlemise  iseloomustamine ) - suhtlemine, mis ei 
toimu vastavuses ametliku hierarhia ja võimuga. 
Verbaalsed  suhtlemisvahendid  (helilised suhtlemisvahendid): 
- loomulik keel (kiirus,  rütm , paus ja asukoht) 
- paralingvistilised vahendid (intonatsioon ja mitmesugused häälitsused) 
12
Mitteverbaalsed  suhtlemisvahendid: 
- silmad 
- näoväljendused 
- pealiigutused 
- kehaliigutused ja poos (lähenemispoos, taandumispoos, täispuhutuse poos ja allasurutud 
poos) 
- ruumi kasutamine (prokseemia) 
- suhtlemise abivahendid 
-  puudutused  (taktiilne suhtlemine) 
-  Personaalne  ruum (личное пространство) - inimest ümbritsev ruum, mida tajutakse 
isiku osana ja mille läbimisel võõra inimesel poolt tuntakse ebamugavustunnet. 
Suhtlemisetapid: 
1) Ümberlülitumine - katkestatakse  sisekõne  iseendaga. 
2) Kontakti loomine. 
3) Põhiteadate vahetamine. 
4) Suhtlemise lõpetamine. 
-  Suhtlemisstiilid  - inimeses kujunevad tõekspidamiste, huvide, võimete koostoimes välja 
suhtlemisvahendite kasutamise viisid, mis moodustavad komplekse. 
Suhtlemisstiilid (avatus ja tagasiside): 
- Ennast  eitav , salgav - inimene on teistele vähe avatud ja võtab tagasisidet vähesel määral 
arvesse. 
- Ennast kaitsev - madala avatuse ja tagasiside kõrge arvestamise  koostoime . 
- Ennast näitav - ollakse äärmisel avatud, aga tagasisidet võetakse arvesse vähesel määral. 
- Ennast  teostav  - maksimaalselt avatud ning võtab teistelt tulevat tagasisidet 
maksimaalselt tagasi. 
- Endaga kokkuleppiv - avatus teistele ja tagasiside  arvestamine  esinevad mõlemad 
keskmisel määral ehk asuvad nende  telgede  ristumiskohas. 
Inimese mina tasandid: 
- vanema tasand 
- lapse tasand 
- täiskasvanu tasand (kogub ja töötleb infot) 
- Roll - normidega  piiritletud  käitumisviis antud grupis. 
Rolli kirjeldamisega seonduvad põhimõisted: 
- rolliootused 
- rollikujutlus (rollitäitja  ettekujutus  oma rollist ja teiste ootusest sellele) 
-  rollikäitumine  
- rollitaju ( märkamine , millist rolli täitab) 
-  rollikonflikt  (tekib siis, kui rollirepertuaaris on eriilmelised rollid, mille nõuded on 
üksteisele vastukäivad) 
Tähtis on see, kas inimene tahab või suudab antud rolli täita. 
13
Rollikonfliktide tüüpid: 
- rolitäitja  seesmine  konflikt 
- rollitäitjatevaheline konflikt 
- rollitäitjatevaheline konflikt, mis on tingitud rollitäitja osalemisest mitmes grupis 
-  Müra  (шум) - teabega liituvad ning seda moonutavad või maskeerivad tegurid. 
Müra allikad: 
- füüsilised takistused 
- teade tähendus (sematika) 
- kultuurimõju 
- tagasiside puudumine 
- rolliootused ning staatus 
Ametlivestlust kasutab juht peamiselt: 
- probleemide aruteluks 
- (alluvate) tulemuse hindamisel 
- personali valikul 
- nõustamisel 
- vallandamisel (увольнение) 
-  Memo  - ühe organisatsiooni sisene kirjaliku teabe  saatmise  meetod (pealdine ja teadne). 
Koosolekuid eristatakse toimumise ja korraldamise reeglite järgi: 
- Ametlik koosolek - reeglid on täpselt piiritletud. 
- Töökoosolek - traditsioonilised seadused, reeglid ja konventsioonid. 
- Avalikud koosolekud - üldsusega seotud probleemide arutamine ja lahendamine. 
- Briifing -  instrueerimine  ja informeerimine (teatud asjaolud ja antakse nõu). 
- Konflikt - lahkheli, mille tulemusena tekib pinge, mis ajendab partnereid üksteise vastu 
tegutsema. 
- Konfliktidega toimetulemine - oskus, mis võimaldab analüüsida, hinnata ja valida 
erinevate konfliktis käitumise variantide hulgast ning neid rakendada. 
- Konfliktide lahendamine - tegevus, mille tulemusena jõutakse lahenduseni, mis  rahuldab  
konflikti osapooli. 
Konfliktitüübid: 
- Eesmärgikonflikt - situatsioon, milles saavutatud seisund või tulemus osutub sobimatuks 
püstitatud eesmärgiga. 
- Tunnetuslik konflikt - situatsioon, milles mõtteid, arvamusi, ideid, väärtusi ja kujutlusi 
tajutakse ebasobivatena. 
- Tunnete konflikt - olukord, mil  tunned  või  emotsioonid  on ühitamata, piltlikult öeldes - 
inimesed vihastavad üksteise peale. 
14
Konflikti tasemed: 
1) isiksusesisene 
2) isiksustevaheline 
3) grupisisene 
4) gruppidevaheline 
5) ogranisatsioonikonflikt 
Isiksusesisesed konfliktid: 
-  Lähenemine -lähenemise - indiviid peab  valima  positiivse lõpputulemusega alternatiivide 
vahel. 
-  Vältimine -välimise - tuleb valida alternatiivide hulgast, mis kõik on ebameeldivate 
tulemustega. 
- Lähenemine-vältimine - üks ja sama nähtus on korraga meeldiv ja ebameeldiv. 
-  Stress  - kestvate ja korduvate ärritajate toimeltekkiv pingeseisund. 
- « Läbipõlemine » - psühhofüüsiline väsimusseisund, mille tavalisemald ilmingud on pidev 
välimustunne, ükskõikus,  masendus  ning nendega kaasnev  tegutsemisvõime  
vähenemine. 
- Vangide dilemma - tagajärgede sõltuvus vastastikusest tegevusest. 
Vangide dilemma tüüpi situatsioonil on palju sarnaseid jooni inimestevahelise konfliktiga: 
- Ühe isiku tegevuse tulemus sõltub sellest, mida tiene teeb. 
- Ta näitab piltlikult erinevusi individuaalse ja koostegevuse puhul. 
- Toimimisviisi valik sõltub parneri usaldamise määrast. 
- Pingelises olukorras võib valida võistevate või koostegevusele suunatud tegevuse 
alternatiivne  vahel. 
Organisatsioonikonflikt: 
-  Konstruktiivne  - positiivse jõuga konflikt, mille lahendmisel ollakse loominguline, 
kasutatakse uusi mõtlemis- ja käitumisviise. 
- Destruktiivsne - negatiivse jõuga konfliktid tekivad vaenulikuses või sobimatusest juhul, 
kui need takisatavd omavahelist koostööd. 
Konflikti liigid: 
- vertikaalne 
- horisontaalne 
- tootmisüksuste ja ametnikkonna vastuolu 
- Konflikti lahendus - olukord, milles tulemused rahuldavad kõiki osapooli või konflikti 
põhjused on kõrvaldatud. 
- Probleem - lahendamist nõudev küsimus, mis tekib seetõttu, et  olemasolevad  
tegevusviisid ei anna soovitud tulemusi. 
- Kriisimoodused - otstarbekad, siis kui ülesanne nõuab kiiret lahendust ja pole aega 
diskuteerimiseks. 
15
Peamised lähenemisviisid konfliktidega toimetulekule: 
- suhtlemisel põhinev konfliktidega  toimetulek  
- struktuurne konfliktidega toimetulek 
- konfliktide õhutamine 
Inimvahelisel suhtlemisel põhinevad konfliktidega  toimetulemiseks  võtet: 
1) Kostööle mõjutamine (kollaboratsioon) - protsess, milles osapooled püüavad teineteist 
mõjutada avameelse infovahetuse suunas ja selliste tegevusviiside leidmiseks, mille 
tulemused oleksid mõlemale poolele vastuvõetavad. 
2) Läbirääkimine - protsess, milles vastukäivate huvidega pooled arutlevad või vahetavad 
mõtteid võimalike lahenduste üle. 
3) Kolmanda isiku (poole) nõudeid. 
Konfliktidega toimetulekuks meetodid: 
- vältimine (избегать) 
- võitlus 
- tasandamine ( kohandamine ) - lastakse domineerida teisel poole soovidel 
- kompromis 
- probleemi lahendamine 
Struktuursed võtted konfliktidega toimetulekuks: 
- Positsiooni abil domineerimine - vähendatakse pingeid, kui neid põhjustvad 
organisatsioonid  allüksustevahelised arusaamatused. 
- Allüksuste reorganiseerimine - eraldatakse konfliktsed osapooled üksteisest. 
- Vahepuhvri loomine - otstarbekas siis, kui allüksused on üksteisest väga sõltuvad. 
- Ühendusliide loomine - allüksuste koostöö teadlik korraldamine. 
- Koostegevust korraldavate - osakondade loomine meenutab ühenduslülide põhimõtet. 
Konflikti õhutamine kui toimetuleku võte: 
- dialektilise uurimise meetod - seisneb vastaspoolte seisukohtade tinglikus vahetamises. 
- « Kuradi  kaitsmine» meetod - väike grupp või  üksikisik  süstemaatiliselt kritiseerib pakutud 
tegevusplaane. 
- Passiivne käitumine - pidurdatud, oma soove, mõtteid, tundeid mahasuruv või eitav, alluv 
ja konfliktne  vältiv . 
- Agressiivne käitumine - domineeriv, oma huve ja vajadusi peale suruv, ennast esiletõstev, 
isei  pealetükkiv. 
-  Kehtestav  käitumine - pole keskpunkt argessiivsuse ja passivse käitumise vahel, milles 
säilitatakse enesestlugupidamne, rahuldatakse oma vajadusi, seejuures teise inimese 
vajadusi ja enesest lugupidamise võimalust kahjustamata. 
- Läbirääkimine - protsess, milles on kaks või rohkem osapoolt, kellel on ühine probleem, 
kuid vastandlikud huvid, nad väljendavad ja kaalutlevad võimalikke lahendusi. 
16
Läbirääkimise faasid: 
1) Läbirääkimise koha ja päevakorra formuleerimine. 
2) Nõudmiste ja pakkumiste sõnastamine. 
3) Erinevuste  vahendamine . 
4) Lõpliku  kauplemine . 
- Min-max strateegia - analoogsetele küsimustele vastuseid leidmine ka läbirääkimine 
partneri seisukohalt vaadatuna. 
17
Grupp ja organisatsioon 
- Sotsiaalpsühholoogia - teadus, mis uurib indiviidi käitumist tesite hulgas. 
- Grupp - inimühendus, mis koosneb inimestest, kes on regulaarses koostegevuses ja 
vastatikuses sõltuvuses ühe või enama ühise eesmärgi saavutamiseks teatud perioodil. 
Hea töövõimega on tavaliselt 8-16-liikmeline grupp. 
Grupi tüüpid: 
-  alaline  / ajutiline 
- ametlik / mitteametlik 
- ülesandega seotud eesmärgid / suheteg seotud eesmärgid 
Ametlikke gruppide liigid: 
- Tööülesannete täitmise grupid. 
- Komiteed ja komisjoonid - grupid, mille ülesandeks on probleemide lahenduste 
koordineerimine, teiste gruppide ja isikute tegevuse hindamine, planeerimine jne. 
- Otsustusgrupid. 
- Probleemidelahendusgrupid. 
- Kvaliteediringid - grupid, milles inimeste tegevus on väga  mitmekesine  ja sõltub 
organisatsiooni vajadustest. 
Mitteametlikud grupid: 
-  huvigrupid  
- sõprusgrupid 
-  Sünenergia  - protsess, milles grupi (ka organisatsiooni) liikmete (või allüksuste) 
koostegevuse tulemus on suurem kui üksikute resultaatide summa. 
- Grupi  psühholoogiline  tunnus - grupiomadus, mille toimel kujunevad gruppi 
kooshoidvad mehhanismid. 
- Eesmärk -  taotlus  või lõpptulemus, milleni kavatsetakse jõuda. 
- Siht - tee, mida mööda eesmärkideni jõudakse. 
Meeldivuse tegurid: 
1) füüsiline meeldivus 
2) sarnasus 
3) vajaduse komplementaarus 
- Normid - (kirjutamata) reeglid antud situatsioonis ja antud tingimustes  sobivaks  
käitumiseks. 
18
Normide kehtestamine (установление) põhjused: 
- Grupi eluliste huvide kaitseks. 
- Hoiduda kimbatust või ebamugavust tekitavatest olukordadest. 
- Väljendamaks olulisi tõekspidamisi, grupi eesmärke või kuuluvust gruppi. 
Normide kategooriad: 
1) Koostegevuse normid. 
2) Situatsiooninormid - reeglid, mille kehtestavad grupiliikmed  spetsiifiliste  
situatsioonitüüpidele. 
3) Rolliootused. 
4) Jaotamise rollid. 
5) Üldised koostegevuse normid. 
6) Sotsiaalset reaalsust väljendavad normid. 
- Staatus - grupiliikme asend grupis sõltuvalt grupi hinnangutest ja väärtustest. 
Rollide tüüpid: 
- Ülesandega seotud ( funktsionaalsed  rollid) - suunatud grupi ees seisva peamise ülesande 
täitmisele  (ideede ja tegevuste  algataja  / initsiaator, info ja arvamuste otsijad, info 
andajad, probleemide selgitajad, konsensuse mõõtjad). 
- Suhetega seotud (harmoniseerija, kompromisside looja, toetaja, «väravahoidja», grupi 
normide väljendaja). 
- Enesele suunatud rollid (blokeerijad, domineerijad, tunnustuseotsijad, eemalseisjad). 
Grupisisesed arusaamad: 
-  Töögrupp  - keskendub ülesande täitmisele, määratleb selle ja teeb tegevuse käigus 
vajalikke korrektiive. 
- Sõltuvusgrupp - tunnetab mingit tunnatut ähvardavat jõudu ning seetõttu domineerib 
liikmete hulgas emotsionaalsust, mis pärsib (piirab) mõtlemisvajadust ja -võimet. 
- Laialivalguv grupp - püüab tavaliselt ülesandest ja tegelikkusest eemalduda. 
- Võitlusgrupp - väljendab sageli viha ja agressiooni, ründamaks mõnda grupi osa või 
välisveanlast. 
- Paaruv grupp - koosneb paljudest paaridest. 
- Süsteemi avatus - väliskeskkonna või süsteemi üksikute elementide  muutudes  muutuvad 
ka süsteemi teised elemendid, nii et  saavutatakse  uus  tasakaaluseisund . 
Koostegevuse mubelid: 
1) tegevused 
2) koostegevused 
3) tunded 
- Nüutav avaldumisvorm - see, mida organisatsioon ametlikult nõuab oma liikmetelt 
nende tegevuses, koostegevuses, tunnetes. 
19
Omavahelise suhtlemise alused: 
1)  Konventsionaalne -viisakas - aksepteeritakse üldisi ja väljakujunenud käitumisnõuded. 
2) Teoreetiline-katseline - seisneb kõige hoolikas küsitlemises kõige kohta, hindamises, 
sooviga asju peremini tundma õppima. 
3) Agressiivne-argumenteeriv - fikseerub isik mingil positsioonil ja ta on veendunud oma 
argumendi õiguses. 
4) Ekspressiivne-vastandav - väljendab avalikult ja vahetult tundeid, mõtteid olukordadest 
ja inimestest. 
Protsesside analüüsimise etapid: 
1) moodustumine, kujunemine 
2) tormemine, ründamine 
3) normaliseerumine 
4)  toimimine , talitlemine 
5) edasisiirdumine, küpsemine 
Teabe levik: 
- Tsentraliseeritud - saadakse ja jagatakse infot kesksest punktist. 
- Detsentraliseeritud - kõik grupi liikmed võivad üksteisega suhelda võrdselt positsioonilt. 
-  Grupimõtlemine  - määratletud kui  tendents  minetada kriitiline suhtumine ostusesse ja 
sellle tulemusena võib kujuneda riskitunnetuse vähenemine grupis. 
-  Konformism  - allumine grupi survele, näiline loobumine oma tõekspidamisest olukorra 
sunni  või oma seisukoha muutmine grupi  survel . 
Grupimõtlemise tunnused aitavad organisatsioonikäitumises ära tunda situatsioone, milles 
grupi liikmed võivad minetada vastutuse otsuse tagajärgede eest: 
- Puutumatuse, kõigutamatuse  illusioon  - arendab grupiliikmeis põhjendamatut optimismi 
ja  innustab  määra riskima. 
- Usk grupi moraali - usutakse, et otsustajaid on palju, siis ei ole võimalik eksida. 
- Sterotüüpne suhtumine gruppi mittekuuluvatesse inimestesse. 
- Tugev surve grupiliikmetele - kellel on mõjusad  argumentid  illusioonide, stereotüüpide 
või fikseerunud tõekspidamiste vastu. 
- Tulemuste üksmeelsuse illusioon. 
-  Kaitseseisund  - kaitsta gruppi otsustele vastukäiva info eest. 
- " Nominaalse " grupi tehnika - otsustamise moodus, milles genereeritakse palju 
lahendusvariante ja hinnatakse avalikult nende sobivust. 
"Nominaalse" grupi tehnika etapid: 
1) Alternatiivsete lahendusvariantide ja ideede genereerimine. 
2) Ideede fikseerimine ehk  ülestähendamine . 
3) Ideede selgitamine ja klaarimine. 
4) Hääletamine. 
- Delfitehnika - protsess, mis aitab probleemide lahendamisel koostöösse rakendada 
inimesi, kel puuduvad vahetud kontaktid ja koostegevus. 
20
-  Ajurünnak  - probleemide lahendamise tehnika, milles grupiliikmed asuvad ideid 
genereerima . 
Skeem suhete iseloomustamiseks: 
- Eesmärgid. 
- Ebakindluse vähendamine - infosüsteemi loomine. 
- Asendamine - püütakse välistada tugev ühepoolne sõltuvus. 
- Töösuhted. 
- Ressursside jagamine. 
- Hoiakute kogum (mõtted ja tunded). 
- Organisatsioon - teadlikult koordineeritud sotsiaalne ühendus, mis on suhteliselt täpselt 
piiritletav olelusvorm ja toimib pidevalt ühise või ühiste eesmärkide saavutamiseks. 
Organisatsiooni vaatepunktidest käsitlemine: 
- kui  ratsionaalse  süsteemi 
- kui sümbolite ja kultuuri 
- kui inimeste koostegevuse süsteem 
- kui poliitiline süsteem (võimu  allikaid  ja kasutamine, konfliktide lahemdamine) 
- Missioon . ettevõtte rajamise otstarve kõige üldisemas mõttes. 
- Eesmärkide juhtimine - protsess, milles eri tasandite juhid ühinevad ühiste eesmärkide 
nimel, määratledes igaühe vastutuse valdkonnad ja juhilt oodatava tegevuse tulemuste 
seisukohalt. 
- Tulemusjuhtimine - eesmärgilise juhtimise edasiarendatu ja moderniseeritu variant. 
- Efektiivsus - süsteemi eesmärgi saavutamise aste või ka  teatava  töö lõpetatuse aste; 
võime saavutadaorganisatsiooni eesmärke ja täita selleks vajalikke ülesandeid. 
- Säästlikkus - ettenähtud ressursside ja tegelikult tarvitatute suhe. 
- Organisatsiooni keskkond - kõigi väljaspool organisatsiooni asuvate ja organisatsiooni või 
selle üksikuid osi mõjutavate elementide ühendus. 
Keskkonna iseloomustamine: 
- Keskkonna keerulisuse määr - kui palju on organisatsiooni jaoks olulisi tegureid ja kas 
nad on sarnased või erinevad. 
- Keskkonna muutlikkuse määr - keskkonnategurite uutumine ja püsimus teatud perioodil. 
Organisatsiooni kujundamine ja kavandamine - protsess, milles valitakse: 
1) struktuur ning ametliku suhtluse, võimu ja vastutuste süsteem 
2) tehnoloogia 
3) strateegia 
21
Organisatsiooni komplitseeritus - millised võrdus- ja alluvussuhted  toimivad  ülesande 
täitmisel,  otsustamisel  ja vastutuses: 
- Horisontaalne eristumine- millised organisatsiooni liikmed on organisatsiooni  hierarhias  
võrdsel positsioonil. 
- Verikaalne eristumine - näitab erinevusi organisatsiooni hierarhias. 
- Ruumiline eristumine - kuivõrd organisatsiooni üksikud osad on füüsilises või 
geograafilises mõttes üksteisesteraldatud. 
Organisatsiooni formaliseeritus - mil määral tegevused on organisatsiooniliselt 
standardiseeritud : 
- Personali valik. 
- Rollide määratlemine. 
-  Õpetamine . 
-  Rituaalid  - tegevused, mi teatud ajal ja situatsioonis mõjutavad organisatsiooniliikmete 
käitumist ja organisatsioonist  arusaamist  (teadvust). 
Organisatsiooni tsentraliseeritus - kuidas on jaotunud võim otsustaiseks organisatsiooni 
hierarhias. 
- Organisatsiooni strateegia - protsess, milles tagataske organisatsiooni positsioon 
konkureerivas keskkonnas ja edu saavutamiseks vajalikud tegevused. 
- Taktika - situatsiooniline tegutsemine strateegia elluviimisel. 
-  Sümbolid  - nähtuse või objekti nähtavad märgid, mis asendavad nähtust ennast ja 
annava edasi selle tähendust. 
- Keel - ühiselt, mõistetav helide, kirjalike märkide ja kehaliigutuste kogum, mis on 
arusaadav teatud inimhulgale ja seetõttu kasutatav omavahelises suhtlemises. 
Jutud ja jutustused - hõlmavad sümboleid ja keelt ning väljendavad organisatsiooni 
liikmete kogemusi ja tundeid. 
Müüdid  - dramaatilise sisuga, ebamäärased ja seotud organisatsiooni ümberkujunemise 
tegelike või kujutlevate sündmustega. 
Saagad - tõepärased sündmused ja nende ajaline lugu. 
Legendid - nähtuste ilmustamise tendents. 
Subkultuuri kujunemine: 
-  elukutse  alusel 
- huvigruppidest 
-  Referentgrupp  (etalongrupp) - reaalne või kujutletav grupp, millega inimene tunneb end 
kõige tihedamini seotud olevat, mille norme ja hinnanguid kasutatakse kriteeriumina 
oma käitumisviisi valikul ja hindamisel. 
22
- Sotsialiseerumine ( kohanemine ) - protsess, mille käigus antakse uutele töötajale edasi 
organisatsiooni eesmärgid, normid ja käitumisviisid. 
Organisatsiooni muutus on seotud inimestega, struktuuriga, tehnoloogiaga ja ülesannetega. 
- Organisatsiooni areng - organisatsiooni liikmete hoiakute, eestvedamise ja paljude teiste 
käitumisalaste nähtuste muutumine. 
Muutuse tüüpid: 
1) areng 
2) üleminek (reorganiseerimine) 
3) ümberkujundamine 
Osalevate muutustes liikmete rolligruppid: 
-  strateegid  
- täideviijad 
- vastuvõtjad 
- Liitumine - protsess, milles üks osalistest säilitab või saab domineeriva roli ja seetõttu 
määrab enamiku organisatsiooni tunnuseid. 
- Ühinemine - protsess, mis leiab aset võrdselt käsitletavate osapoolte vahel, mille 
tulemusena moodustatakse uus organisatsioon. 
- Organisatsiooni kujundamine - protsess, milles tuleb omavahelisse kooskõlla viia 
organisatsiooni tegevust mõjutavad elemendid. 
Organisatsiooni elutsükel: 
1) sünd 
2) noorus 
3)  küpsus  / langus 
- Võrgustik-organisatsioon - organisatsioonide või nende osade ühendus, mis on loodud 
mingi toote optimaalseks loomiseks, tootmiseks ja müümiseks. 
23