Erinevad katsed valgusega, konveieritöölisega o X ja Y teooria x laisad, tuleb suunata, töötavad vaid karistuse hirmus, ambitsioonitus, loomingulisuse puudus. Y töö on looomulik, tulemusele keskendumine tagab enesekontrolli ja motivatsiooni , loomingulisus o Süsteemi koolkond organisatsioon on süsteem, sisendid saab keskkonnast ja muudab need väljundiks keskkonda. Kui süsteem ei saa keskkonnast sisendeid, lõpeb töö. Sünenergia o Olukorraline koolkond esmane ühendada olemasolev, mitte luua uut. Paindlikkus, juht peaks põhjalikult analüüsima olukordi o Õppiv organisatsioon populaarne, innovaatiline, avatus ideedele, edukus o Piirangute teooria Eliyahu M. Goldratt igas süsteemis on piirang, pudelikael 100% saab kasutada vaid ühte ressurssi Keskkond ja kultuur Makrokeskkond majanduslikud, poliitilised, rahvusvahelised jms firmat ümbritsevad tegurid
Eesmärkidesks tööülesande täitmise grupid, otsustus grupid. 2) mitteametlikud (informaalsed). Mitteametlikud tekkivad inimeste ühiste huvide ja omavaheliste suhete alusel. Võivad tekkida ametlike gruppide sees või väljas. Kui sees siis võivad mõjutada ametliku grupi tööd positiivselt või negatiivselt. Võivad kujuneda survegrupid. Eesmärkides peamine inimloomuse avaldus ja rakendusvorm. Grupi liikmete koostegevuses võib tekkida sünenergia koostegevuse tulemus on parem kui liikmete eraldi summeeritava tegevuse tulemus. Tekib kui inimesed rakendavad olevaid ressursse ühise eesmärgi nimel. Sellel põhineb meeskonnatöö effektiivsus. Igalühel on oma ülesanne, teatud hetkel jääb kellegil aega üle, siis aitab neid, kellel on hetkel abi vaja. Ringmani effekt inimestel gruppides kalduvus vähem pingutada. Sageli kulub ka palju aega grupi sisele suhtlemisele.
Ametlikke gruppide liigid: - Tööülesannete täitmise grupid. - Komiteed ja komisjoonid - grupid, mille ülesandeks on probleemide lahenduste koordineerimine, teiste gruppide ja isikute tegevuse hindamine, planeerimine jne. - Otsustusgrupid. - Probleemidelahendusgrupid. - Kvaliteediringid - grupid, milles inimeste tegevus on väga mitmekesine ja sõltub organisatsiooni vajadustest. Mitteametlikud grupid: - huvigrupid - sõprusgrupid - Sünenergia - protsess, milles grupi (ka organisatsiooni) liikmete (või allüksuste) koostegevuse tulemus on suurem kui üksikute resultaatide summa. - Grupi psühholoogiline tunnus - grupiomadus, mille toimel kujunevad gruppi kooshoidvad mehhanismid. - Eesmärk - taotlus või lõpptulemus, milleni kavatsetakse jõuda. - Siht - tee, mida mööda eesmärkideni jõudakse. Meeldivuse tegurid: 1) füüsiline meeldivus 2) sarnasus 3) vajaduse komplementaarus
erinevused kultuuride vahel, lähisuhted) 5. Grupisisesed protsessid 5.1 .Grupp, grupi liigid, grupi omadused, struktuurid. Kalle Küttis 2011 2 Isiksuse- ja sotsiaalpsühholoogia 5.2. Grupidünaamika 6. Üksikisik ja grupp (kohesiivsus, grupimõtlemine, konformism, publikuefekt, sotsiaalne hõlbustamine, sotsiaalne looderdamine, sotsiaalne surve, sünenergia, rollid grupis) 7. Grupi uurimise meetodid (Moreno, sotsiomeetria) NB! Paksendatud kirjas on konspektis toodud klassikud, kelle põhitõdesid tuleb eksamil teada või on ise põhitõed. ISIKSUSE PSÜHHOLOOGIA. 1.Isiksuse mõiste. Isiksuse psühholoogia eelkäijad, allikad: 1. KLIINILINE TRADITSIOON- Charcot, Janet, Freud, Jung, McDougall. Suurim mõjutaja. 2. GESTALT- Stern. Isiksus on terviklik ja inimpsüühika elemente uurides kusagile ei jõuta 3
püüdluste objekt asub väljaspool meie organismi ning selle valdamise õppimisest kujuneb parim moodus oma vajaduste rahuldamiseks. Instrumentaalne õppimise psühholoogia Ei tegele isiksusliku kasvu ja eneseaktualiseerimise probleemidega. Assotsiatiivne õppimine annab meile maailma tajumiseks, insaidi tekkeks, mõistmise süvendamiseks ja iseenda ning isiksuse arengu kohta teadmiste hankimiseks mitu korda enam, aidates samas kaasa ka sünenergia, integratsiooni ja sisemise kooskõla suurenemisel. Assotsiatiivse õppimise erinevused instrumentaalsest ei väljendu mitte niivõrd teistsuguste harjumustekogumi omandamises, kuivõrd isiksuse muutumises. Iseloomu muutumisele viiv õppimine tähendab organismi keerukat, terviklikku muutmist, mis omakorda tähendab, et hulk välismõjutusi ei põhjusta inimeses endas enam mingeid muudatusi, kuna vastavalt isiksuse tugevamaks . Carl Rogersi fenomenoloogiline isiksuse käsitlus
annaabi.ee 
