Beethoven alustas oma tegevust siis, kui klassikalised muusikavormid (sümfoonia, keelpillikvartett, sonaat, instrumentaalkontsert) olid juba välja kujunenud. Muusikute koht ühiskonnas oli hoopis teistsugune – kui Haydn ja Mozart teenisid õukonnas ja alles elu lõpuaastatel olid vabakutselised heliloojad, siis Beethoven oli kogu oma elu vabakutseline helilooja. Beethoven sündis Saksamaal Bonnis. Tema vanaisa oli Bonni kuurvürsti õukonnakapelli bassilaulja, Hiljem isei kapelli juht. Beethoveni isa töötas samas õukonnas tenorilauljana. Tema oli ka Ludvigi esimeseks klaveri-ja viiuliõpetajaks. Beethoveni isa, märgates poja andekust, püüdis temast teha teist imelast, sundides poissi tundideviisi harjutama. Beethoveni esimene avalik esinemine toimus 7-aastaselt. Tõenäoliselt varjutas Beethoveni lapsepõlve isa liigne alkoholilembus. Helilooja haridusteegi jäi lühikeseks tänu peres valitsevale puudusele.
Ta teab, et põgeneb Vronski eest, kuid ei taha ka abikaasa juurde naasta. See kummitab teda. Kui rong peatub, astub ta välja, et pead süütundest vabastada. Puhta teadvuse asemel n ta pea täis teravaid helisid. 24. peatükk St. Peterburi saabudes näeb ta kohe abikaasat. Ta tunneb süüd, et ei hinda pühenduvust. Anna märkab koheselt kõiki abikaasa füüsilisi ebatäiuslikkusi. Ta võrdleb teda Vronskiga. 25.peatükk Anna läheb abikaasaga koju ja kohtub pojaga. Isei tema pole nii tore kui Anna mäletas. See on Annale raske, sest ainuke põnev asi ta elus on müstiline vürst. Karenin ei näe eriti vaeva, et saabunud naisega koos olla. Kodus on Anna teistsugune. 26.peatükk Kitty on pärast südamemurdmist haige. Stserbatskite pere kutsub arsti. Anna jääb Vronskist rasedaks ja peab oma mehele tunnistama. Kitty on emotsionaalselt haavatud. 27.peatükk Kui Dolly Kittyle külla tuleb, tunnistab Kitty talle, et armastab Levinit. See
Mis puutub naabritesse, kes elavad Briti saartel , siis pole inglastel vähimatki kahtlust oma ülimuslikkuses. 11 See pole nende meelest väiklane eelarvamus, vaid pigem teaduslik tähelepanek. Iirlased on üks suur nuhtlus ja pealegi on nad täiesti saamatud; sotlased on targad, kuid liiga hoolikad raha-asjus, ja ueislasi lihtsalt ei saa usaldada. Isei sotlased ja iirlased ei usalda neid. Kuid iirlased, ueislased ja sotlased peaksid julgemad olema. Enamikule inglastest pole nad nii vastuvõetamatud kuinende nõod teisel pool La Manche`i . Nad ei tohiks ka ära unustada, et ,,võõramaalisus" algab inglaste jaoks teatud määral juba kodutänava lõppedes. Ülejäänud maailm inglaste arvates mänguväli: rida üksteisega haakuvaid rahvaid, kombeid ja kultuure, mida saab vastavalt tujule kas nautida, ära kasutada või ignoreerida
Konflikti õhutamine kui toimetuleku võte: - dialektilise uurimise meetod - seisneb vastaspoolte seisukohtade tinglikus vahetamises. - «Kuradi kaitsmine» meetod - väike grupp või üksikisik süstemaatiliselt kritiseerib pakutud tegevusplaane. - Passiivne käitumine - pidurdatud, oma soove, mõtteid, tundeid mahasuruv või eitav, alluv ja konfliktne vältiv. - Agressiivne käitumine - domineeriv, oma huve ja vajadusi peale suruv, ennast esiletõstev, isei pealetükkiv. - Kehtestav käitumine - pole keskpunkt argessiivsuse ja passivse käitumise vahel, milles säilitatakse enesestlugupidamne, rahuldatakse oma vajadusi, seejuures teise inimese vajadusi ja enesest lugupidamise võimalust kahjustamata. - Läbirääkimine - protsess, milles on kaks või rohkem osapoolt, kellel on ühine probleem, kuid vastandlikud huvid, nad väljendavad ja kaalutlevad võimalikke lahendusi. 16